Pärnu vallikäärus avanev pilt ehmatab sajad tuhanded viidikad, vähem särge haugi, karpkala, latikat, ahvenat ja teisi kalu katavad vett, justkui oleks jää tagasi tulnud. Lõhki on just selline, nagu ta mitme tonni kalade mädanemise olema peab. Hapnikusisaldus vallikääru vees oli bioloog Jüri Tensoni kinnitusel täna hommikul nullilähedane. No seal ühelt poolt silla juures mõõtsin, siis ehmatasin ära, et, et noh, mis asi, et null koma hapnik ja siis läksin, mõõtsin teiselt poolt päris rets ka, et äkki on mul vahest tonni sihvkaid, praktiliselt on ta nullitada võib praktiliselt iga anaeroobsed keskkond nii palju põrandas, trambivad diivanile saavad veetemperatuur on tõusnud laia samasse mugav mask ja kindlad pahad mädanevad kalad ise hakkasid ka juba hapnikku tarvitama. Vallikääru kaldakindlustuste rajamiseks ehitati sele jõepoolsesse otsa nii vett kui kalu kinni hoidev tõkkeid ehitusel all vesi vajalikul määral madalal hoida. Aga et kalade hukkumise ainuüksi see oleks põhjustanud, ei saa väita. Keskkonnainspektsiooni peainspektor nõunik Thor Siin on mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemine, et loa andmisel ei osanud keegi sellist asja ette näha, et siin on suletud süsteem, on ilmad kuumaks läinud olemine, ummuksisse jäämine lisaks, nüüd olid mitmed päevad järjest tuge väike, et kõik need asjad kokku on küll tagantjärele tark olla, siis mis oleks pidanud tegema teistmoodi, et seda poleks juhtunud. No äikest ja kiiret ilma soojenemist ei oska ette näha, et seda ei oleks tõenäoliselt saanud. Kui tagantjärgi tark olla, siis oleks pidanud olema valmis aereerimiseks, et kui tekib selline olukord, et oleks kohe olnud pump võtta ja oleks kohe olnud võimalik juurde anda kas ehitaja tundmata süüdistada ei ole? Ehitaja on olnud väga koostööaldis, ta on ise, otsib aktiivselt võimalusi, meiega on koostööd teinud kõik kõik ettekirjutused võtab väga kiiresti arvesse. Merko Ehitus alustas täna hommikul hukkunud kalade koristamist ja keskpäeval veel väheste ellu jäänud kalade päästmist Merko ehituse objektijuht Raimo Talts. No äärmiselt kahetsusväärne juhtum, Don kraanasin kalda peal ja tõstame pumba ringi. Hakkame talle värsket vett peale pumpama. Paneme Aeraatori sisse, rikastame selle vee hapnikuga ära, mina usun, kala ujub ises ja hapnikurikkasse vette. Hapnikupuudusesse surnud kalad tuleb veest võimalikult kiiresti eemaldada, need korjatakse kokku ja kompostitakse. Keskkonnainspektsiooni hinnangul toimunud kalade populatsioon ei mõjuta, pigem on tegu emotsionaalse kahjuga.
