Tere, Emmartin Mihkel jamadis tere. Tere. Tere. Te olete kolm venda, istutasin reas nagu väiksed oreliviled. Madis, sina oled kuivana. Meil ei jää tal seitsme aastane, olen, nii et Mihkel on siis seitsmene ja Martin, ma olen gümnast ja tegelikult ongi see aeg juba käes, kus te hakkate kohe-kohe maale sõitma, nii nagu ikka igal aastal juulikuus juhtunud suvel koduarv 144 kilomeetri kaugusel ja vana Varblas tuleb vist Pärnu poole sõita ja ja kuna ma tean, et te olete ju kõik sünnist saati päris seal vana Varblas Dorydame talus ikka oma suvesid veetnud, siis on teil kõigil seal oma lemmikkohad. Sest see suvekodu on kord üks niisugune mõnus koht, kus on hästi palju ruumi ja võimalik hästi palju igal pool ringi käia ja luusida ja rattaga sõita. Ta isegi hobustega ratsutada ja võib-olla me sel nädalal räägimegi neist suvekodu lemmikkohtadest äkki alustamast kõige vanemast vennast Martinist. Minu lemmikkoht on suure kivi ääres ja siis seal saab tavaliselt ikka hobusega sõita. Mererannas üsna mere lähedal, seal käivad söömas kolme hobust, minu lemmiku hobuse nimi on faas. Ja nende kahe hobusid, kes on ka sama armsad, ainult nendega ise sõita. Nende nimed on hiie ja Hallop, neid ei ole õpetajat. Nii et lemmikkivi juurde kuulub lemmik hobune Vaasa, kes käib just selle kivi juures söömas ja rohtus siis vaest toovad naabrid talle Heini ja siis lase meil. Aga mis sa arvad, kas kivi meeldiks sulle siis ka, kui seal Vaasa söömas ei käiks? Meeldikski, seal on nike nii tore. On nii eriline kivi seal metskonna lähedal, kui ma tavaliselt sõitmas käinud salleti hobune sõidab metsa. Aga kui suur see kivi on? Ei ole väike, vaid on keskmisest, kas nii suur, kui see tuba, kus meil siin praegu istume või on poole väiksem poole väiksem siis ikka küllaltki suur. Sõidan silasse alaliselt, sõidan ilma ratsmeteta ja ilma sadulata, sellepärast et ta on juba üsna vana veohobune ja ta väga rahulik Teie kütate kahekesi selle suure kivi peale vaadates, kuidas vanem vend ratsutab. Ja aga mille poolest see suur kivi sul seal veel lemmik on, sellepärast, et asumile seal merd vaadata näiteks torm. Aga kas teie saate Madis ja Mihkel ka päris ilma abita sinna kivi otsa vä? Ja sina, Madis ka mäel jooksnud? Ahaa, nii et hooga ja viigilehti siis on lihtsam, kui hooga minek on? Jah. Keegi on küll joonistada seda kivi, kui ta niisugune ilus on, meie õde Sirje on provi joonist. Ta on selline natuke müksuline ja selline klienti. Sellepärast, et vista jääb kaldu ja siis mügariku paistan nagu paremini välja, see kivi on veidi punakas-hallikas vahepeal natuke must. Niisugune on siis sinu lemmikkivi ja teistele meeldib see koht ka kivine rand on vist üldse põnevam kui lihtsalt tavaline liivane rand ja seal selle pris sealt vahepeal leiab igasuguseid vanaaegseid kive. Vahest leiab mingi pisikese vanaaegse looma mingi pisikesel luukese või midagi taolist näiteks pisikesel, mingi mollusk kivi peal suurt kivi ei anna kuidagi üles korjata ja pole vaja ka, ta on looduses niigi väga kaunis, aga väikseid pisikesi kivikesi armastatakse korjata ka. Ja meil maal on terve aknaplaat on täis neid igasuguseid kivist. Mina värvisin sealt ühe kivi rannast, leidsin ühe huvitava kivi, millel on nagu vesi üle jooksnud ja aga ma tean, et sina, Madis, oled üks kõva laulumees, kas vahest seal kivi otsas lauluga lööd? Ja mida sa seal oled laulnud? Ehk siis see toojana, mina arvan, et tänase saate lõpetuseks me kuulamegi. Kuidas sina, Madis laulad ja meil on üks laul selleks puhuks täiesti olemas, sellepärast et sa laulad Aave base laululastega üheskoos ja teie lastelauludest on valmis saanud üks kassetid. Ja selle kasseti pealt kuulame nüüd laulu, mille pealkiri on tore laps.
