Juunikuus käivitunud kaheaastase Eesti Läti põhjaveeteemalise ühisprojekti voorte Räkk teeb eestlastele atraktiivseks, setoallikate uurimisel saab kasutada selles vallas edukamate lätlaste kogemusi. Geoloogiadoktor Andres Marandi nentis, et Eestis on seni lätteid põhjaveeseires vähe uuritud, räägib Eesti geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi. Kui me tahame nii-öelda põhjavett seirata, kui me tahame teada, kuidas nii-öelda toimub, siis v koostise muutus nendest põhjaveekihtidest, siis allikad on väga head kohad ja kuna lätlased on kasutanud allikaid juba oma seiresüsteemides siis selline projekt on hea koht, kus, kui ta neid kogemusi vahetada ja võib-olla meil on midagi nendelt õppida. Allikate kaardistamisel soovivad teadlased abi saada kodanikuteaduse alt. Selleks peaks varasügiseks valmima veebipõhine rakendus, mille abil saavad põhjavee maapinnale tuleku kohti kaardistada kõik soovijad, rääkis Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse juhataja Jaanus Terasmaa. Üks asi, mis seal peaks olema, et et saaks kogu selle olemasoleva ihasena koondatud, et ka need Gustav Vilbaste poolt kogutud käsikirjalised andmed, mis on arhiivis olemas, et need oleks sinna lingitud, oleks seal võimalik lisada pilte. Pilt kõneleb alati väga hästi, äkki leiabki mingeid vanu pilte arhiividest kõik, mis elanike kohta teada on mõõtmistulemused ja nii edasi edasi et Alex, selline üks koht, mis koondab kokku Aga seal võiks olla või peaks olema ka see info, et kui puhas Allikkusena Jah, jah, loomulikult, aga noh, see võtab kahtlemata aega, sest analüüsid on ikkagi lõpux, kallid, mahukad, et eks sellega tegeleme jõudumööda. Erinevates Eesti andmebaasides on praegu infot umbes 1500 allika kohta, kuid allikaid uurinud geoloog Ülo Heinsoo on pakkunud, et Eestis võib lätteid olla isegi üle 10000. Raadiouudistele nagundla.
