Aasta algusest kuni praeguseni on Eestis diagnoositud kaks puukentsefaliidi ja üle 300 borrelioosi haigusjuhu. Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõunik Irina Dontšenko sõnul on haigestumine praegu samal tasemel nagu eelmistel hooaegadel. Erinevalt aga möödunud aastast on puugid sel korral aktiivsemad. Lähtume ikka sellest, et talv oli suht leebe ja pehme ja tulenevalt sellest siis kõik tahagi süüa. Eriti need pisemad puugid, kes pole kordagi verd veel saanud, nemad on eriti näljased ja nad ikka kipuvad sinnapoole. Nad avad ikka seda verd saada. Ka Tartu tervishoiu kõrgkooli õppejõud Eerik Jõgi ütleb, et pehme talv oli puukide ellujäämiseks soodne. Seega võib jõe sõnul oodata, et mitte niivõrd aktiivsus, küll aga puukide arvukus võib sel aastal olla suurem, kui näiteks möödunud korral. Kui on liiga palav, kuiv suvi tuleb, siis on puukide aktiivsus väiksem, sest nad võivad nagu läbi kuivada ja kui on väga märg ja küll siis on ka nende aktiivsus väike, aga kui on selline suvi, mis inimestele väga meeldib, et on natuke vihma ja sooja, meeldib puukidele täpselt samamoodi. Tervise arengu instituudi viroloogia jai monoloogi osakonna juhataja Julia Geller ütleb samuti, et puukide arvukus sõltub mitmetest teguritest. Mis sobib puugile Pärnumaal ja teeb seda atraktiivsemaks, seda ei ole olemas näiteks Viljandimaal, et seal ookean, võib-olla vähem on ajalooliselt tekkinud sellised väga ohtlikud piirkonnad. Ka haigusjuhtude registreerimise statistika järgi Dontšenko sõnul öelda, et kuigi haigestumisi esineb igas maakonnas, joonistuvad välja ka kõrgema riskiga piirkonnad. Nendeks on valdavalt lääne ja Kagu-Eesti, kus registreeritud haigusjuhtude arv on kordades suurem kui mujal. Kui suur osa Kalbuukides, borreliad või entsefaliit Tigannab sõltubki jõe sõnul nii piirkonnast, aga ka puukide arv kukkusest seal. Jõgi toob näite. Lääne-Eesti fenomen on selles, et see osakaal, kui palju puuke on haigeid on samasugune. Kuna puukide pelga arvukus on kaks kuni neli korda suurem, siis lihtsalt selle arvukuse tõttu on suurem tõenäosus seal puuk ja koos puugiga siis haiguste saada. Eelmise aasta andmete põhjal on näiteks kuni kolmandik puukidest borrelioosi kandjaks.
