Ja. A. Tere hommikust, vaat selliste helide saatel me täna siin  alustamegi terevisiooni kätte on jõudnud,  reedene päev märtsiku. Tere hommikust, nii on 29. märts, mis on Eesti ajaloos  vägagi tähelepanuväärne. Päev. 90 aastat tagasi sündis Lennart Meri tema  sünniaastapäeva täna kindlasti väga-väga paljud inimesed tähistavad. Muuhulgas ka ERR-i programm, nii täna kui  ka siis nädalavahetusel on päris paljuski  ka pühendunud just nimelt Lennart Meri sellele sünniaastapäeval. Aga see ansambel, kes meil täna esines siin hetkeks korraks  viivuks vaid on Scarlett ja me näeme neid härrasid  tegelikult täna kaks korda saate jooksul kindlasti veel meil  esinemas siin. Ja aga eilses saates me tegime üleskutse,  et saatke meile pilte rändlindudest, kes on Eestisse jõudnud  juba siia ennast jala maha pannud. Maha pannud on võib-olla veel lendavad, eks võib-olla  lendavad veel, aga igal juhul on meile juba tulnud pilt. Ja üks väga tore video on tulnud Pärnumaalt  ja seal on ka tegelikult näha selle päikese kollase viirus  ees on üks linnuparv, kes tiirutab ja otsib seda õiget kohta,  kuhu, nagu sa ütlesid, jalg maha panna. Et saaks, saaks kenasti endale siis siin asupaiga leida,  tõsi, ega me tegelikult ei tea, võib-olla on need linnud  ka läbirändel ja otsivad tegelikult hetkel sellist söögikohta,  et lennata näiteks ülesse põhja poole edasi,  sest no mina küll ei tuvasta. Mina ei tuvasta, ausalt öeldes, kes nad sellised on,  kui mõni nüüd teravam ja targem silm praegu vaatab seda  videot ja ütleb ära, et vot niimoodi lendavad parves ainult noh,  ma ei tea kulda näiteks, kes rändavad siit läbi kuskile edasi. Andke meile teada, saame kohe kuidagi nagu asjad selgemaks. Koera. Ja ja üks väga tore. Üks tonna on see koer on donna ja elab ta umbes siin  Tallinnas tondi kandis. Ei no vot, näed, see kevad ajab teda haigutama. Aga arvad, et sa ajab haigutama, ma arvan,  et see on, see on ikka koera klassikaline,  haigutas vaata, Ma arvan, et see, vaata,  see on tõlgenda. Ei see, vaata, see situatsioon, ta on pandud istuma lihtsalt  nende ilusate kevadlillede kõrvale. Nii ka ütleb, ta ei kuta. Me saame koerte ja teiste loomade miimikas tänases saates  ka rääkida. Mida siis koerte miimik tegelikult võib väljenduda. Kas me saame sellest päris nii aru, nagu meile tundub? Mulle ikkagi tundub, et inimene tahab tõlgendada nii,  nagu meile meeldiks mõnikord kuidas kass istub  või vaatab, aga mine tea, mida nad tegelikult ted. No jaa, just me räägime gi sellest nii-öelda loomade näomiimikast,  et selles mõttes haigutav koer on, on väga hea näide,  kui tal ka parasjagu on kass või koer või merisiga,  kes no näed, ju ikka haigutab. No no ma ei tea, kui teil on kass või koer  või merisiga parasjagu ka hommikul on juba oma askeldustega  täies hoos ja, ja rõõmsa näoga vaatajatele otsa,  te arvate, et rõõmsa näoga, tehke pilt, saatke meile,  meil tuleb Aleksei Turovski pärast külla siin enne kella  üheksat ja, ja siis me saame temaga koos kasvõi neid pilte  vaadata ja ta saab hinnata, et mis miimikat need loomad  siis oma näoga parasjagu edasi annavad, et mis,  mis sõnumeid. Aga tõsi on see, et teadlased on siin teinud jälle  uurimistööd ja ja selgub, et loomariigis on liike,  kes just nimelt näomiimikaga annavad väga olulisi sõnumeid edasi,  et ei peagi nad alati. Vabariigis no inimene näiteks on ka No inimene ka inimene saba ei liputa, ütleme. On loomi, kes nii näo kui saba liputusega annavad infot  edasi ja sellest me räägime gi. Jaa, aga ma, nagu ma alguses ütlesin ka,  siis täna 15 aastat tagasi oli ka Eesti ajaloos oluline päev  siis sai Eesti NATO liikmeks, täna hommikul saame  siis meenutada natukene seda aega tagasi 15 aastat  ja pisut rohkemgi, et kuidas siis need läbirääkimised käisid,  keda veenda tuli ja kui keeruline see tegelikult tol ajal oli? Lisaks räägime sellest siis, et milline plastmass meie  ümbert õige pea juba ära kaob, nimelt Euroopa Liit on siin  teinud mõningaid jõulisi samme selleks, et ühekordne  plastmass siin õige pea ära keelata. Täpselt, milline ühekordne plastmass siis ära kaob  ja kas on ka plaane juba edasiseks, et seda plastireostuse  üleüldiselt vähendada, sellest me räägime. Ja muidugi, kui teil täna hommikul ärgates pea valutab,  siis olge ka meiega koos, sellepärast et juba pärast kella  seitsmeseid uudiseid õige pea me räägimegi sellest,  kuidas hommikusest peavalust näiteks lahti saada. Jaa. No tõepoolest, ilmakaart oli küll väga rõõmustav,  tänaseks päevaks üle Eesti näitas päikest  ja selline päike on siin varahommikul meil Tallinnas  ka juba tervitamas kõiki tööle ruttajaid. Nii on, tegelikult on temperatuur praegu hetkel Tallinnas  küll üsna-üsna soe siin ja päike, kui paistab peale  siis seda soojem veel, nii et selles mõttes tõesti kevade  ja päikesenautlejad saavad rõõmustada ja  ega tegelikult, kui nädalavahetuse peale vaadata  nädalavahetuse ilma peale vaadata, siis noh,  laupäev on küll ka väga kevadine ja kohati need  temperatuurid võivad ka seal üle 10 minna,  mõnes paigus suisa 12, võib-olla isegi 13 kraadi võib seda  sooja siin-seal olla, tõsi, pühapäeval jälle selline vesisem  ja vihmasem ja siis vaata et kõikjal Eestis,  nii öösel kui päeval tuleb seda vett taevast moel  või teisel alla. Nädala alguse läheb natukene külmemaks, siin isegi kuni  neli-viis kraadi, öökülma lubatakse öösel vastu esmaspäeva. No tasuks ikkagi laupäevaks oma sellised välitegevused  planeerida või õues olemise võib-olla pühapäeval ei saa enam  nii palju. Jah, sest seda sadu võib siin-seal tõesti alla tulla. Nõndaks. Hakkame õige pea rääkima, sest Euroopa parlament nüüd võttis  vastu otsuse, et aastast 2021 peavad plastnõud  siis olema asendatud mingisuguse muu materjaliga,  mida kasutatakse. Aga siin ongi see küsimus, et tegemist on nii-öelda  ühekordsete plastnõudega, millest me räägime,  sellepärast et plastnõusid võib-olla ka selliseid,  mida saab mitu korda kasutada. Aga siin see piir, millised on ühekordsed,  millised mitte ka just mis puudutab erinevate nii-öelda  pakendi näiteks toiduasjade pakendit, see on veel lahtine küsimus. No vot täpselt me siin õige pea intervjuus ma näitan ühte  sellist karpi, mille, Aga inimesed kasutavad ka, ma olen ikkagi näinud,  kuidas hoitakse, alles, peetakse ära ja siis pannakse  mida iganes sinna pärast sisse. Kas toataimi, mida te just ei kasvatada seal,  aga ma ei tea, selliseid tomat, algeid. Kui, kui saab kasutada, siis on muidugi tore,  et saab kasutada, aga mõnes mõttes võiks  ka neid plastasju lihtsalt ollagi vähem. Aga me räägime ka peavalust ja mõnikord plastmass põhjustab peavalu,  kui seda on näiteks liiga palju sellega midagi peale hakata. Aga kas mõnikord võib ka näiteks uni põhjustada peavalu? Sellisele küsimusele otsime vastust. Kui liiga kaua magada, siis ma arvan, et võib põhjustada  küll ja no vot sa arvad, õige pea saame teada,  ma lihtsalt, ma olen kogenud seda. Igal juhul aga teisi teemasid ka. Jaa. Te. Aga nüüd üks tore väike lühike video, mille meile on saatnud  Sigrid ja tuleb see otse Tartust annelinnast  ja no siin on ka juba näha selliseid esimesi kevadrändureid,  mulle tundub, et, et kui mu silm nüüd tabab,  et need vist peaks olema kuldnokad suisa,  kes seal muru peal ringi askeldavad, nii et kevadekuulutajad  on täitsa kohale juba jõudnud. Kui teil ka õnnestub kuskil koduaias või linnapargis  või ka metsatukas märgata rändlinde, võite vabalt üles  filmida meie poole teele panna siis kas meie Facebooki  lehekülje kaudu või saates lingi aadressile terevisioon.err.ee. Aga nüüd räägime hoopistükkis peavalust ja minuga on siin  Marge Vaikjärv arstitudeng. Tere hommikust. Kas see väide, mida me siin hommikul niimoodi saadet sisse  juhatades liisuga korraks õhku paiskasime? Magades võib endale tekitada peavalu, kui sa liiga kaua magad. Kas see vastab tõele? Liiga kaua magades võib kindlasti tekitada endale  ka peavalu, et selline liigne uni on ka. Ei ole ajule kõige parem puhkus, aga ma arvan,  et sellisest Pikast või, või ka lühikesest unest olulisem on see,  et kas uni on kvaliteetne, et see, mis niisugune aeg,  kus me magamet, kas ma ju tõesti saab sellise Puhkuse nagu ta peab saama Ja kindlasti võib ka, ütleme pigem just lühike uni,  mulle tundub tekitada sellist peavalu, kui see uni on  selline katkendlik ja, ja katkestatud kõige magusamal hetkel. Just nii, ka liiga lühike uni võib sama sama efekti anda,  et lõpuks tekib peavalu. Et siin ongi just oluline see, kui kvaliteetne see on,  kui pikalt seda magatud saadud sellist pikka head  ja kvaliteetset und. Ja siit edasi liigub see teema selle peale,  et et kas see uni on olnud sellistel kindlatel aegadel,  et kui me räägime peavoolu patsientidest,  siis rutiin on kõige parem sõber ehk siis see,  et kas on magama mindud alati ühel ajal ja uni on ühepikkune. Mis see kvaliteetne uni on, defineerime sellega ära,  et igaüks saaks täpselt aru, et kas nüüd  ja oskaks võrrelda, et kas minu uni on kvaliteetne  või ei ole. Kvaliteetne uni tähendab seda, et on magatud  ka sügavat und, nimetame seda Remmuneks ka,  kus siis. Unetsüklites on selline tõeline puhkusefaas,  et me võrdluseks paneme siia sellise pindmise une,  siis see ongi sellised baasid. Peamiselt kus inimene kergelt iga väikse ärritaja peale ärkab,  üles väga kergelt. Ühesõnaga, inimene tunneb, et ta on tõesti välja puhanud,  järelikult on olnud hea uni, see kvaliteetne uni. Kuulge, kas vastupidi, võib-olla ka, et kui pea valutab kangesti,  siis ikka öeldakse, et mine puhka, mine viska pikali,  magan natuke ja see aitab. Kas uni on selline universaalne peavalurohi? Arvan, et lühike vastus on see, et ei ole alati lahendus. Esiteks juba sellepärast, et kui on väga tugev peavalu,  siis magama jäämine on ka väga häiritud,  et see unaisting on ikkagi nii tugev, et see,  see ei luba magama jääda. Valuasin just, et selline valu valutunnetus on  nii tugev, et ei ole võimalik lihtsalt magama jääda,  et see ei käi nii lihtsalt ja, ja ka siis,  kui jäädakse magama, siis uni võibki jääda pinnapealselt  just sellepärast, et see valu kogu aeg kerkib esile  selle läbi selle une. Aga ometi, samas kui selline kergem peavalu on,  siis selline puhkus, pikaliolek ja tukastamine,  magamamine sealjuures on aidanud või aitab inimesi. Ma arvan, et me ei saa uuringute põhjal öelda,  et ta kindlasti valu ära võtaks, et pigem ongi see,  et inimene puhkab selle aja ja see valu,  see ja ta magab selle perioodi, kus, kus see valu on. Ta iseenesest ei saa kinnitada seda, et uni kui selline  protsess võtaks valu ära. Et sellist otsest head soovitust anda inimesele,  kellel näiteks pea valutab, et mine, viska pikali,  magan natukene. Pigem ei tasuks anda. Seda võib anda ikkagi selles mõttes, et kui see talle aitab  ja kui tal on võimalik magama jääda ja kui sealt tuleb  ka sellist natuke sügavamat und, siis ta kindlasti on abiks  inimesele et peavalu on selline häiriv, häiriv seisund,  mis, mis takistab inimestel keskendumist ja,  ja töö tegemist ja, ja siis on ikkagi parem valida see  puhkus ja mitte koormata ennast selliste Raskete ülesannetega siis keskendumine on häiritud  ja ei tule seda väga head tööd või või head mõtet  ja tähelepanu läheb lihtsalt muude asjade peale. Selle valuga tegelemisel. Mis see peavalu põhjus number üks tegelikult on? See tuleneb sellest, millisest peavalust me räägime. Et on see võimalik eristada primaarsed, peavalud,  mis ongi siis lihtsalt iseenesest tekkinud peavalud,  millel ei ole ühtegi sellist sekundaarset põhjust  või siis sellist alloletsevat põhjust. Et all asetsevatest põhjustest. Kõige lihtsam on ilmselt ette kujutada traumat,  et kui pea ära lööd, siis hakkab pea valutama. No see on natuke teine juhus, et kui sa lööd jala ära,  siis jalg hea ega vallutama, eks. Jah, et, et aga kui me räägime privaatsetest peavaludest,  siis pingetüüpi peavaludel ma väga täpselt ei tea,  mis see tekitab ja pingetüüpi peavalud on  ka pigem sellised nõrgemad valud. Ja kui me räägime tugevatest peavaludest,  siis ilmselt kõige sagedasemad on migreeni peavalud  ja nende patofüsioloogiast on olnud väga suuri teadmisi,  on viimastel aastatel ka, et mis seda põhjustab näiteks  mis seda põhjustavad? Seda põhjustab üksi. See on üks molekul lihtsalt, et see võib-olla läheb inimeste  jaoks vahepeal väga keeruliseks, et see on üks aine,  mida meie keha ise toodab lihtsalt migreenikutel ta teatud  perioodidel toodab rohkem ja, ja see siis. Läbi kahe protsessid ühest küljest suurendab meie  valutundlikkust ajustruktuuridel ja teisest küljest laiendab  veresooni ja kui selline veresooned laienevad,  avaldavad survet, siis sealt tekib see valuasting ka. Et uued ravimid nüüd ongi suunatud selle molekuli  ja selle molekuliretseptori ära blokeerimiseks. Nii et põhimõtteliselt sellele migreenile on leitud lahendus. On leitud lahendust me küll ei tea täpselt,  miks aju sellistel perioodidega seda molekuli rohkem tootma hakkab,  aga seda on võimalik juba ära blokeerida. Kas sellist peavalu on võimalik endale kuidagi välja mõelda  selles mõttes, et, et noh, inimene nii-öelda mõtleb üle  ja ütleb, et mul on peavalu, tekitab endale  selle ise justkui Kas me kunagi ei tea seda öelda sellisel kujul,  et et valu ja, ja peavalu on sellised asjad,  mida me ei saa mõõta, et seda inimene ikkagi ise  subjektiivselt kirjeldab? Aga pigem juba seda, et kuidas me saame inimest aidata tema peavaluga,  et minimeerida seda, seda efekti, mida peavalu tema elule põhjustab,  et ta ikkagi saaks toimetada oma tavapäraseid tegemisi  ja jääks selle valuga üksi. Kas sellel peavalul on mingi lihtne lahendus  ka kõige esmasem ravi, kui pea valutab, on kõige tavalisem  keskmise peavalu mida ilmselt mõnikord kirjeldavad siis,  mis see kõige lihtsam ravi oleks? Et päeval tekkida näiteks vedelikupuudus  ja ikka vett juba natukene ja lihtsalt natukene puhata ja,  ja võib-olla vältida selliseid eredaid ekraan ka,  mis meil igapäevaselt ümber on korraks ja  siis vaadatakse, läheb kiiresti üle. Aitäh täna hommikul tulemast ja meie neid selgitusi jagamast. Ja. Ja me jätkame nüüd sellest paljukirutud plastist rääkides. Tere hommikust, Kaupo Heinmaa, tere hommikust. No keskkonnaministeeriumis, te olete ka tegelikult meil  korduvalt siin käinud külas ja seda plasti juttu rääkinud,  aga nüüd ma saan aru, et Euroopa tasandil on vastu võetud  üks oluline otsus, ehk et siis juba paari aasta pärast 2021. Me tegelikult ei tohiks nii hilpsasti, nagu me täna siia  laua peale saime, need ühekordsed plastesemed enam sellist valikut. Moodustada tõepoolest me oleme, me oleme käinud siin  ja olen ise siin päris mitu korda käinud  ja rääkinud sellest, et tuleb selline muutus  ja et aga et me täpselt ei tea, mis selle sisu saab olema. Et siis nüüd küll mõned sellised bürokraatlikud sammud on  veel astuda, aga sisuliselt on kokku lepitud,  et see lõplik tekst ja, ja nii kahe aasta pärast peab  ka Eesti siis jõudma sellesse olukorda, kus osa sellest  sellistest toodetest, mis siin laua peal on,  kaovad nii-öelda meie igapäevaelust ära ehk neid ei leia  enam kaubandusvõrgust või ei tohi neid pakkuda  siis ka näiteks suurüritustel. Aga põhimõtteliselt, kui keegi märkab aastal 2021,  ma ei tea, 24, juuni 23 juuni kuskil üritusel sellise noh,  toidukarbiga kedagi ringi käimas siis põhimõtteliselt võiks  käed raudu panna ja pokri pista või, või  mis see sanktsioon on, et et need olemasolevaid asju keegi  ära ei, ei korja või, või ei või pea hävitama või,  või kuidas sellega lood on? Selline täpne lahendus, mis saab sellest toodetest,  mis juba on turule lastud ja, ja mingi ilmselt üleminekuaeg  peab tulema, et nii nagu enamus toodete puhul on need kasvõi kütust,  et kui kütuseaktsiis tõuseb, siis enne seda on ostetud mingi  hulk ja siis seda tarbitakse, et, et eks see on üks küsimus,  mida tuleb, tuleb arutada, aga selle konkreetse Nii-öelda toote puhul on siis see, miks ta ära keelustatakse,  on esiteks see, et ta on vahtpolüstüreenist  ehk et iseenesest sellised karbid ei pruugi kõik olla keelustatud. Aga just sellisest konkreetsest materjalist  ja tõesti, kui mõnel avalikul üritusel seda sellist müüakse,  siis tuleb võtta kas siis keskkonnainspektsiooni või,  või tarbijakaitse ja ja tehnilise järelevalveametiga  ühendust vastavalt sellele, kes siis saab nii-öelda  selliseks pädevaks asutuseks, kes kes kontrollima hakkab,  et, et üks turule ei lasta ja teine siis ei,  ei kasutata, aga, aga hästi lihtsustatult öeldes. Nii see on, et, et kuskilt aastast 2000 siis 21,  teine pool inimesed peavad oma tarbimisharjumusi muutma,  kaasa arvatud siis ka sellised ettevõtted,  kes, kes praegu väga rahulikult inimestele sellist toitu  sellises pakendis toitu kaasa annavad ja,  ja pärast inimene peab selle siis ka selle pakendiga  toimetama kodus, et leida palju mugavamaid lahendusi. Tegelikult on, see on see paljuski muudab meie elu,  mina arvan, mina olen täiesti kindel, et mugavamaks. Siin on üks karp, mis on selline täiesti klassikaline karp,  millega müüakse ka kulinaarialettidest kaasa toitu,  et selline õhukene väike, need on erinevates suurustes,  nagu me kõik teame, kes on vähegi kuskil poes midagi kaasa  endale ostnud, sellist valmis toitu, need kaovad  ka ära. Need ei kao ära, aga nende puhul peame Peab  siis Eesti riik tegema midagi sellist, et oluliselt väheneks  nende kasutamine. Et praegu see saab olla üks on selline, et meil on siin  teine karp, et näiteks sellisesse karpi,  kus kus inimene saab korduvalt ehk et ta läheb ise poodi  ja talle pakendatakse või siis teine, et kui,  kui poest ostetakse sellisesse karpi näiteks kartulisalatit,  siis selle karbi eest makstakse või siis nii,  nagu meil on, on sellise pudeliga praegu,  et ostan poest, viin tagasi, saan, saan raha tagasi,  et pandipakendi süsteem. Ehk et siis ta ei ole enam nii-öelda selline,  et ütleme siis lihtsalt ühekordselt, vaid on teada,  et ta jõuab tagasi ja see materjal peaks olema selline eelduslikult,  et saab teda ka uuesti ringlusse lasta. Et või siis kordus kasutada, et, et, et võimalikult  selliseks ühekordseks kasutuseks mõeldud tooteid,  mida me saame asendada millegi muuga, ei ei kasutataks,  et, et kodus me oleme harjunud sellega ju,  et me iga kord ei võta uut topsi, et näiteks eelmise päeva  toitu järgmiseks päevaks hoiustada, vaid me võtame sellise karu. Kasutame korduvalt. Ühesõnaga, sellised plastmasstooted nagu tõesti see karp  meil siin on, korduvkasutusega, need jäävad alles. Need jäävad alles ja see on see, mida, mida pigem  ka ka soodustatakse, et ta on tugev plast  ega plast, kui selline ei ole halb materjal. Halb on see, et kui ta On kerge, kui ta on selline,  mida kasutatakse väga vähe ja mida kasutatakse  ka õuetingimustes. Et kui minagi siit osa näiteks need taldrikud ja,  ja kahvli kaasa võtsin, siis ma lootsin väga,  et tuult ei oleks, et, et kui mul natuke lahtine kott on,  et siis tuleb tuuleiil ja, ja pärast on Tallinna linn neid  neid tooteid täis, et. Kas see plastikeeld noh, kõrita puudutab ka,  eks ole, need ühekordsed kõrred, need tuleb asendada,  siin on juba Eestis ka alternatiive väga häid olema,  siin pilliroost ja maailmast on on veel igasugu lahendusi. Aga kas seesama plastikeeld hakkab puudutama  ka jogurtitopse? Kõik selliseid asju? Ta hakkab jogurtitopse puudutama nii palju kui neid samu salatikarpe,  ehk me peame hakkama vähendama selliste pakendite osakaalu,  mis on kohe, kus on toode sees, mis on kohe tarbimiseks. Et kui me ostame liitrise jogurti, siis me eeldame,  et ühte liitrit inimene korraga ära ei söö. Aga kui meil on selline ühe korra ports Aga nojah, aga ütleme, et ühe pigem on selline,  kui on ühe korra portsjonina sellised 200 ütleme  siis grammilised jogurtitopsid näiteks või kohupiimatopsid,  siis need on mõeldud selliseks kiireks ühekordseks  tarbimiseks ja ma olen vaadanud ka, et just mõni aeg tagasi  on ilmunud meie toidulettidel selliseid,  kus on ka see kahvel nii-öelda kaasas, ühekordne,  ehk tegelikult on olnud nagu tuldud turule sellise kiire  tarbimisega ja vastuvoolu, sellele, mis paari aasta pärast juhtub,  on, on tulnud tõesti tooteid. No mu käes on siin üks kommikarp, selline,  kus sees on, on mõned üksikud kommid olnud väga kõva  plastmassist karp. Kas selliste toodeteni jõutakse ka ühel hetkel,  sest tegelikult selle tee enamasti, ma kujutan ette,  on ikkagi prügikasti otsemaid. Eks tulevik on sinna suunda, et asendada  nii palju materjale kordus kasutada materjaliga,  et, et kui me teistpidi võtame, et kui me selliseid komme  soovime müüa, soovime kõike osta, siis mis on need  alternatiivid selleks, et? Et et sellist kommi pakendada ja iseenesest,  kui seda materjali võtta, siis see materjal on väga hea materjal,  ta on väga puhas materjal, kui sa pärast puhtalt tagasi anda,  saab seda korduvalt ka neid tooteid toota,  et, et sellised ära ei kaogi, kui on näiteks nüüd üks  selline toode siin sees, siis jälle ta kohe tarbimiseks  ja siis ta puudutab seda, et see on see üks nii-öelda,  see, see alus. Aga kui kiirelt vaadata, et mis siis need tooted on,  mis täiesti keelustatakse, et ma ei tea,  kas või kui veel aega on, aga et on siis tõed on noad,  kahvlid, lusikad on ühe korra taldrikud,  mis on plastist ja, ja üle loodame, et ka üle maailma. See, see asi leiab üha rohkem tähelepanu,  sest UNEA neljal Eesti presidendi Siim Kiisleri  eestvedamisel võeti üks deklaratsioon vastu,  et oluliselt vähendada aastaks 2030, nii et usume sellesse,  et. Maailm läheb paremaks plastivabamaks just aitäh,  Kaido, heinmaa täna hommikul tulemast, aga nüüd jõuame  kiirelt vaadata, mida tänased ajalehed veel. Ja minu käes on kõigepealt Postimees pea kõik suuremad  päevalehed kirjutavad loomulikult siis eilsest Swedbanki  aktsionäride üldkoosolekust ja sellest, et  siis panga tegevjuht Birgit Bonnessen sai ametist lahti. Aga Postimehes on siis ära toodud ka viide intervjuule. Kuna Bonnessen eile väga kättesaadav ei olnud,  siis on ikkagi Rootsi ajalehele Expressen ta väga lühikese  intervjuu andnud, öelnud, et ta algab uus elu. Küsimusele, mis temast edasi saab, ütleb Bonnessen,  et nüüd algab mul uus elu. Ärge unustage, et ma ei ole vaene, varsti saan 63. Seda enam, et ta sai ka päris sellise mõnusa lahkumisega. 2,1 miljonit eurot lahkumispaketist. Tänane Eesti Päevaleht on aga pühendatud pea täies ulatuses  Lennart Meri 90. 90. sünniaastapäevale ja,  ja nagu siin ütleb peatoimetaja Urmo Soonvald,  siis nad on tänase lehe kujundanud selliselt,  nagu Lennart Meri oleks ta soovinud, ja Frankfurte Allemeine  Seitung oli ajaleht, millest ta unistas ja seda atmosfääri  püüame täna lugejateni tuua ka visuaalselt  ja tõesti, see leht on visuaalselt hoopis teistsugune,  kui te võib-olla harilikult olete harjunud päevalehte nägema  ja lappama. Ja kiirpilk ka sirbi täna ilmunud numbris on välja toodud  üks värske uuring siis et palk sõltub osatavate keelte  arvust ka siis, kui arvesse on võetud kõik taustatunnused. Ja kõige olulisem on seejuures siiski inglise keele oskus  Eesti tööturul millega tuleb hästi toime iga kolmas 16 kuni  65 aastane Eesti inimene. Jah. Ja nädalavahetuse ilmast saame ka vaadata,  pilku peale heita, vähemalt see ilmakaart,  mida Juhan näitas, oli küll täna väga rõõmustav. Nii siin, Põhja-Eestis kui ka Lõuna-Eestis. Temperatuur võib tõusta isegi rohkem kui 10 kraadi,  näidata. Ja laupäeva peale vaadates tõesti keskmiselt kolm,  siis öösel üheksa päeval, aga need temperatuuri võivad olla  ka kõrgemad tõesti, seal 12 13 kraadi võib kohati seda sooja  olla ja laupäeval ei tohiks sademeid taevast alla tulla,  vastupidiselt aga pühapäeval, kus neid võib jällegi üsna  palju taevast alla tulla, aga temperatuurid on juba  kevadiselt soojad ka siis öösel kaks päeval,  kuni seal viis-kuus kraadi võib olla kohati,  aga esmaspäeval taas toob jälle külma, niiet  siis öö vastu. Siis esmaspäev on selline miinuskraadidel kindlasti seal  miinus neli miinus viis kohati. Aga täna on päikesepaisteline ilm ja see pilt Gonsiori  tänavale siin Tallinnas. Seda ka muidugi kinnitab. Nii tõesti on ja tore meel on ka, et te olete saatnud meile  siis haigutavate loomade pilte hommikuse kohaselt ilmselt  siis Te ei tea. Tema vist ikka nagu naeratav, vaat, aga see on  selle tõlgendamise küsimus, et suu on natuke lahti. Me näeme pisut hambaid, kas see on nüüd naeratus  või mis see on, täpselt ei tea. Aga tõesti tõsi on see, et üks meie tänane jutuajamine viib  meid sinna, et kas siis loomad teevad ka suhtlemise  eesmärgil grimassi ja. Et meile külla seletama, et mina küll ei oska välja lugeda,  ma ei ole ka. Näo lugeja. Ja kas tal on nüüd hea tuju või tal oli halb tuju või? No vot siin nüüd on, siis vaatavad nii kass kui koer meile  korraga otsa, väga raske on aru saada, koer,  mina ütleks kohe, et vaata kui kurva näoga ta on. Uudishimulik või näljase näoga igatahes. Igatahes me katsume sellele selgust siis saada,  siin on haigutav kass kindla peale, siin ei ole kahtlust,  vaevalt et ta naerab, nagu hüään. Ei, ta haigutab ikka. Igatahes me sellest siis saate teises pooles räägime lähemalt,  mis nägusid. Ja aga õige pea hakkame siin stuudios rääkima teemast Eesti  NATOs 15 aastat, sest täna on täpselt see päev,  kus 15 aastat tagasi sai Eestist NATO liige. Meenutame siis aega, kui Eesti veel ei olnud NATO liige,  kui keeruline tegelikult oli meil ikkagi päriselt  selle organisatsiooni liikmeks saada. Sven Sakkov on meil juba siin diivanil koha sisse võtnud. Haridusest ja lõimumisest räägime ka enne veel,  kui kell saab kaheksa. Ja teemasid ja muusikat loomulikult ka bänd nimega Scarlett  on täna hommikul meil külla tulnud muusikat nad teevad,  esimene pala kõlab ka selle pooltunni lõpupoole juba. Aga nüüd siis NATO teemadel, tere hommikust,  Sven Sakkov. Alustuseks kõigepealt tahakski teada 15 aastat tagasi,  29. märts aasta 2004. Milline seos teil selle hetkega oli, kui Eesti liitus NATO-ga? Selliseid õnnehetki, kus sai klaasi kokku lüüa,  tegelikult patsutada teineteist. Oli tollal oli ka enne tegelikult 99. aastal juba,  kui me saime liikmelisuse tegevuskava NATO poolt,  kui me saime konkreetse programmi, kuidas me saime ette valmistada. See oli põhjus pidutsemiseks 2002, novembris kui Eesti sai  tegelikult ametliku kutse Praha tippkohtumisel. See oli see hetk, kui me kogunesime ühte. Töötasin kaitseministeeriumis, tollal oli planeerimise peale  kogunesime ühte ruumi, kus oli televiisor  ja vaatasime siis nii-öelda otse seda, kui peasekretäri  suust kõlas sõna Eesti ja selle peale avasime Prosecco pudelid. Ja, ja siis 15 aastat tagasi. Ma mäletan selgelt seda, et Need, inimesed,  kes olid eelneva 15 aasta jooksul selle teemaga tegelenud  põhiliselt siis väliskaubandused Poliitikuid sõjaväelasi, kogunesime ühte baari  ja siis ootasime huviga uue väljanägemisega Mart Laari,  kes siis oli lubanud enda habeme ära ajada. Ja tuligi, oli täiesti teise näo. Kui Eesti sai NATOsse Ta oli lubanud seda kuskil aasta aastat 10 varem  ja siis ta täitis oma lubaduse ja nägi väga kentsakas välja. Tervitaks siinkohal Mart Laari. On mõneti sümboolne, et täna üheksakümnendat sünniaastapäeva  tähistav Lennart Meri oli see mees, kes ütles välja,  et Eesti võiks saada NATO liikmeks ja Euroopa Liidu liikmeks  ka seal 90.-te keskpaigas, aga mis aastal oli see päriselt,  kui hakati sellele nagu tõsiselt mõtlema,  et me võiksime püüelda ja liikmeks saada? Mina leidsin hiljaaegu Eerik-Niiles Krossi sotsiaalmeediast  Twitteri kontolt sellise huvitava ajaloolise dokumendi,  mis väärib lugemist. See on Eesti peakonsuli kohustus olnud Johannes Kaivi kiri  USA välisministrile Dene Asessonile, see kirjutatud  neljandal aprillil 1949. Täpselt sel samal päeval, kui Washingtoni lepe,  siis nii-öelda NATO alused kument alla kirjutati  siis tema, Johannes Kaiv Eesti nimel kirjutas  siis kirja, kus ta avaldas toetust Washingtoni lepete  põhimõtetele ja andis lootust, et need riigid,  kes on praegu okupeeritud seadusevastaselt,  kui nad saavad vabaks siis on ka neil võimalus sellest  leppest osa saada. Aga tegelikult noh, see protsess algas noh,  nii-öelda vabas Eestis ta uuesti vabas Eestis. Kindlasti juba 94. aastal, kui Eesti ühines  partnerlusrahunime programmiga, mis oli selline esialgne  aste sellel teel kuhu me asusime, siis me hakkasime tegelema  nii-öelda planeerimisaruandlusprotsessi,  mis on väga keeruline, küllaltki tüütu, eriti  hommikutelevisioonis on täiesti mõttetu,  väga pikalt käsitleda. Ja siis 99. aastal selle järel me tegime viis aastat väga  konkreetseid igapäevaseid jõupingutusi selleks,  et täita siis uutele liikmetele pandud ülesandeid  ja siis vastavalt sellisele liikmelisuse tegevuskavale. See kõik praegu tundub mingis mõttes juba iseenesest mõistetav,  et me selles organisatsioonis oleme, et me oleme NATOs  ja meil on see vihmavari nõndanimetatud pea kohal,  aga 2000.-te aastate alguses, mis olid ikkagi need argumendid,  mis kõlasid võib-olla Eestit toetavana või  siis pigem, et me ei peaks sinna organisatsiooni saama. Mina juhtusin kunagi aastal 97 kirjutama sellel teemal  Cambridge'is väitekirja ja, ja, ja selle teemaks oligi NATO  laienemine nii-öelda balti riikide küsimus. Kus Ma tõin välja kõik see, mis ma tollases kontekstis aasta  97 leidsin. Mäletan neid erinevaid põhjusi, miks Balti riik ei saa  NATO-sse võtta. Oli toodud, noh, mina seal silitasin välja kaheksa. Ja, ja tegelikult nende seas oli kõige tugevam oli see,  et ei tahetud Venemaad ärritada, Venemaa oli  selle vastu ja noh, nii-öelda prooviti tegelikult noh,  tükkhaaval seda asja teha. Meie jaoks oli tegelikult oluline, et 99. aastal said uued  liikmed liikmeks siis Poola, Tšehhi ja Ungari  ehk et nii-öelda tee oli avatud ja selle järel oli meie  kõigi jaoks nagu olulisem just nimelt see,  kui meil oli liiklus ja tegevuskava, mida me täitsime väga  põhjalikult ja väga korralikult, siis see andis meile  võimaluse kinnitada, et me oleme kõik teinud  ja mitte keegi, kes ei tahtnud meid NATO-sse,  ei saanud öelda, aga nad ei vasta tingimustele,  sest olid tingimused olid ette antud. Eesti neid täitis. Loomulikult on tegelikult NATO liikmeks saamine,  võtmine on poliitiline küsimus. See oli väga keeruline, sest lõpuks Võib-olla vastu olid sel hetkel? Ma räägiks kõigepealt sellest, kes ei poolt,  ma arvan, et Eesti on väga suure tänu võlgu  siis president George Bushile nooremale George Bushile,  kelle tegelikult selline julgus ja pealehakkamine tegi  võimalikuks suure laienemise seitsme riigi võrra,  mis siis aastal 2004 lõpuks siis Läbi viidi. Meie väga suureks toeks oli Taani kuningriik. Kes tegelikult tegi väga ebaproportsionaalseid pingutusi  selle jaoks, arvestades oma väiksust? Loomulikult omakasupüüdlikel põhjustel, sellepärast nende  jaoks oli oluline selle hea ja halva piir võimalikult  kaugele nihutada. Meie oleksime nende ja Vene Föderatsiooni vahel. See on neil õnnestunud. Saksamaa oli keeruline, Saksamaa suudeti lõpuks,  noh, nii-öelda siis. Ära muuta ja ümber keerata, kõige olulisem loomulikult on  ikkagi Ühendriik seisukoht selliste asjade puhul,  sest lõpuks ühendriigid on kaks kolmandikku,  kolm neljandikku, kuidas sa mõõdad NATO-st  ja ainus sõjaline supervõim praegu maailmas? Mis olid need argumendid võib-olla, mille puhul Eestil oli  kõige keerulisem mingeid kriteeriume täita? No tegelikult argumendid, mille puhul kriteeriumi ei olnudki,  oli see, et Balti riigid on kaitsmatud. Et noh, neid ei saa kaitsta sõjaliselt. Õnneks oli ajaloost olemas pretsedent, nimelt Lääne-Berliin,  mis oli kõige vähem kaitstav maal üldse samuti Bornholmi  saar näiteks Taanile kuuluv, mis on keset Läänemerd  ja tollal oli siis nii-öelda selle Ida-Saksa ranniku kõrval  kohe väga kaugel tegelikult Taani emamaast. Ja, ja see Ehk et me tegelikult sellest me saime üle just nimelt  rääkides Lääne-Berliinist sellest pretsedendist  ja teine oli see, et me peame arvestama konteksti. 2002 oli selline hetk, kus peale kaksiktornide langemist USA  oli väga aktiivse välispoliitikaga. Vene Föderatsioon proovis mõnda aega seda ära kasutada  Ameerika Ühendriikidega heas suhetes olla  ja samas oma asju edasi ajada, lootes, et neil lastakse teha,  kuna terrorismivastane võitlus on kõige olulisem. Ja, ja see oli nagu see just nimelt see ajaaken,  mis meid võimaldas NATO-sse saada. Ma kinnitan näiteks või ma hindan, arvan,  et viis aastat hiljem ei oleks enam saanud. Küsin kiirelt lõpetuseks 15 aastat tagasi,  julgeoleku olukord oli hoopis teistsugune. Nüüd on meil siin Eestis ka NATO väed koha peal. USA on pisut teistsugune, kas lähiaastatel ikkagi see NATO  muutub selliseks rohkem, võib-olla Euroopa institutsiooniks,  meil on oma Euroopa grupp äkki tekkimas. Mõnes mõttes on selline Euroopa grupist,  NATOs on räägitud ja aegade algusest peale. Siin ei ole midagi iseäralikku, Euroopa peab rohkem tegema,  seda on Ameerika ühendriigid ka umbes 50.-test aastatest  alates kogu aeg nõudnud. Ma rõhutaksin veel seda või lisaksin, et on muutunud  ka Venemaa agressiivsemaks. Nende või vene välispoliitika muutunud järsumaks jälgimaks  meenutame seda, et ikkagi Gruusiat on rünnatud. Ukrainat on rünnatud. On sekkutud riikide valimistesse, proovitud Montenegros  riiki pöörata kasutatud keemiarelvi ja kardan,  et seal otsa ei ole. Aitäh Sven Sakkov täna hommikul meenutamast,  siis aega, kui Eesti alles tegi tohutuid jõupingutusi,  et saada siis NATO liikmesriigiks. Aga nagu öeldud, juba siin intervjuu alguses  ka siis täna on ka üks teine suur tähtpäev suurmehel Lennart Meril,  kes oleks täna saanud 90 aastaseks eeloleval nädalavahetusel,  pühapäeval näitab Eesti Televisioon värskelt valminud saadet  Lennart Merist, mille pealkiri on siis mina olengi protokoll,  Lennart Meri. Ja siit tuleb esimene kat känd, mis siis peatub sellel,  kuidas Lennart Meri käis esimesel Hiina visiidil. Mitte mingisugust muud. Oskust see vaja. Kui ma Esimest korda läksin Hiinat külastama. Ma olin natukene jahmunud, kui ma läksin pilootide juurde  ja küsisin, kas teil on head kaardid ja seal oli üks vene  aktsendiga piloot, tal oli. Umbes niisugune kaart. Ajakirjast välja tõmmatud, see oli tal põlvede peal,  ta ütles, et et no panime siin ei ole probleeme. Et raudtee läheb ja me läheme nagu raudtee läheb. Ma tahaksin ühe väikese kummarduse teha. Estonian Airi. Lenduritele nimelt selle tõttu, et me ületasime kaunis  väikese lennukiga ja sinna sõites ilma vajalike navigatsiooniriistadeta. Ni mäed ja sellele järgnenud kyani kõrg kõrbe  ja kobikõrbe lõunapoolsed alad ilma navigatsiooniriistadeta,  mis minu väga romantilistes silmades seadis meie lennuki  kaptenite tulemuse peaaegu et ühele pulgale. Marko pool. Kui me kohtusime Hiina rahvavabariigi Ja ma kuulsin nende pikka kõnet, mida. Lausehaaval tõlgiti. Ma mõtlesin, kust ma alustan. Kust ma alustan? Ja siis oligi mu algus käes ja ma ütlesin. Eesti rahvas ei unusta mitte kunagi. Et aastal 1963 Kui ta võttis vastu Jaapani esimese sotsialistliku delegatsiooni,  ütles, et Hiina rahvavabariik ei tunnusta mitte kunagi Eesti  okupeerimist Nõukogude liidu poolt. Ja 24 nägu istub mu vastas. Ma nägin, pooled neist olid kivistunud. Järgmisel päeval nad tulid ja ütlesid, Sul õigus,  raisk. Jätkame siit stuudiost juttu aga teemal,  mis on viimaste kuude jooksul tõusnud vägagi Eesti selliste  problemaatiliste teemade arutellu ja see puudutab  loomulikult ühtset Eesti kooli. Kahe ülikooli teadlased, Tartu ja Tallinna Ülikooli  teadlased on nüüd pead kokku pannud ja teinud värske uuringu. See on nüüd valmis. Tere hommikust. Margus. No mis sellest siis välja tuli, mis missugune see ühtne  Eesti kool olema peaks? Me jõudsime ühe definitsioonini, kus võiks välja tuua kuus  sellist olulist punkti. Neist kaks on sellised, kuhu jõuda tuleb  ja neli kirjeldavad seda, et, et kuidas sinna jõuda. Ja me oleme leidnud siis erinevate riikide uuringutele  ja meie oma headele praktikatele tuginedes,  et kõigepealt, et esiteks, see peab olema kool,  kus õpivad koos erineva keele või kultuurilise taustaga õpilased. Teiseks, see peab olema kool, kus toimub nüüdisaegne õpi,  käsitus, kus rakendatakse nüüdisaegset õpikäsitust. Kolmandaks peab selles olema õpe peamiselt eesti keeles. Ja neljandaks on see kool, kus on väärtustatud  ehk erinevad kultuurilised identiteedid. Ja need neli erinevat tegevust peaks aitama kaasa sellele,  et selles koolis saavutatakse Eesti riigi identiteet. Ning teiselt poolt tagatakse iga õpilase Eneseteostus, et tema potentsiaal saaks saavutatud parimal  võimalikul moel. Millest tuleks peale hakata, et sa Eestis võiks ühel hetkel  käes olla siis ühtne Eesti kool, kõik? Noored lapsed, kes Eestis on, õpiksid ühtse koolisüsteemi järgi. Ma arvan, et igaüks saab hakata omamoodi nagu peale,  et kõigepealt me näeme, et riiklikul tasandil tuleb vastu  võtta mõned sellised noh, ütleme põhimõttelised seisukohad,  et, et me soosime sellist liiki kooli teket igas omavalitsuses. Teiseks loomulikult ka omavalitsused saavad mõelda,  et kuidas tagada ühtse Eesti kooli ideestiku rakendumine  kõigis oma koolides ja lasteaedades, mis on kindlasti  oluline rõhutada, et me mõtleme, et ühtse Eesti kooli  visioon peaks rakenduma mitte ainult üldhariduskoolides,  vaid ka kutsekoolides ja lasteaedades. Kolmandaks, iga kooli tasandil sõltuvalt nüüd sellest,  milline see kool praegu on. Kui me mõtleme tänastele eesti õppekeelega koolidele,  siis nendes koolides on kindlasti rohkem vaja avatust,  avatust erinevatele kultuuridele, kultuuritundlikku õpetamist,  see tähendab, et õpetajad ja kogu koolipere peavad olema  teadlikud sellest, et millise kultuurilise taustaga õpilased  neil koolis on ja ka õpetajad. Ja samamoodi võime ütelda, et kõigepealt on kõigil õpe  õpetajatel vaja eest Eesti riigi identiteeti  ja siis ka oma kultuurilise identiteedi väljatoomist  ja selle arvestamist õpetamisel ja õppimisel. No enne valimisi oli seesama ühtse Eesti kooli teema väga  teravalt esil pea kõikide erakondade programmides,  sellel peatuti. Ühe probleemina toodi välja nende vastaste poole pealt  ehk et on väga keeruline leida õpetajaid,  kes suudaksid selles samas vene koolis näiteks õpetada eesti  keeles kõiki aineid. Neid õpetajaid ei ole ka Eesti koolis. Kui terav, teie hinnangul see probleem on? Kahtlemata see on hästi oluline probleem  ja siin on. Ma arvan, et hoiakutest hakkab kõigepealt pihta paljud õpetajad,  ilmselt oleksid valmis juurde õppima meetodeid,  mille abil õpetada samaaegselt nii ainet kui  ka keelt, näiteks just mõeldes eesti keeletaustaga õpetajate puhul. Mõeldes nüüd nende õpetajate peale, kelle emakeel  või kodukeel on vene keel, siis ka nende seas on väga palju  tublisid õpetajaid, kes tegelikult on valmis kaasa tulema  ühtse Eesti kooli ideedega ning ning ka õppima juurde selleks,  et õpetada väga hästi vene keelt, võib-olla eesti keele  taustaga õpilastele. Mille tahaksite, et valmisolek on edasi edasi on see küsimus,  et kas meil on õpetajatel piisavalt aega  ehk siis tegelikult me võime ka vaadata,  et ühtse Eesti kooli ideede rakendumine on natukene  selle taga, et, et meie õpetaja on kohati liiga koormatud. Me peame rohkem ka riiklikult ja kohalike omavalitsuste  tasandil ostma sisuliselt õpetajatele aega,  et, et ei oleks nii palju tunde, võib-olla mõnikord nagu  praegu praegu on ja saaks tegeleda ka enese täiendamisega. Ja siis edasi tuleb, nii, me räägime täna tegevõpetajate enesetäiendusest,  kui ka uute õpetajate koolitamisel on vaja üht-teist  natukene muuta, et nad oleksid paremini valmis  nii keelelise kui kultuurilise mitmekesisuse tingimuste. Kui kaua siis võib Eestis aega võtta, et oleks ühtne süsteem? Ütleme nii, et esimestes koolides meil juba täna kindlasti  ongi selline ühtne Eesti kool rakendunud. Samas mõnedes koolides võib see võtta rohkem kui 10 aastat. Et see on nüüd meie jaoks ka üks selline küsimus. Meie. Aga seesama Ida-Virumaa piirkond, kui kaua seal võib minna,  see on see piirkond, millest tegelikult. Ka sellest sõltub, meil on praegu käimas  siis Euroopa regionaalarengu fondi toel rändeuuringute projekt,  kus me püüame lõimuva ühtse Eesti kooli süsteemi  siis katsetada ja seal me uurime ka mitmeid Ida-Virumaa koole,  püüdes aru saada, et mis on need takistused,  mis ei võimalda hästi kiiresti edasi liikuda. Nii et ka seal ei ole pilt ühesugune, et kõigile Ida-Virumaa  koolide ühtemoodi, mõnega võib juhtuda niimoodi,  et meil on aasta pärast väga ilus situatsioon,  mõnega on niimoodi, et ei aita võib-olla  ka 10-st aastast, aga meie jaoks on tähtis,  et siht oleks selge. Ja siis edasi juba sõltub hästi palju kohalikust kogukonnast,  õpetajatest, õpilastest ja loomulikult ka lapsevanematest. No loodame siis, et see teadlaste vaade jõuab lõpuks  ka poliitilisele tasandile, et milles, millest  siis võiks peale hakata ja millest ehk mitte,  aitäh, Margus, täna hommikul tulemast selgitamas  siis sellist teadlaste uut vaadet Eesti ühtse kooli kohta. Aga meil on täna hommikul külas värske bänd nimega Scarlett  ja esimene pala, mis kõlab kohe siin on mind põletad. Sa tuled üksi ees ja? Seljakul on. Mees. Ta. See. Jas. No ja. Kas sa oled? Tagasi asi mina ojangusse. Vaik. La l seda sina täna kestab või? Jasta jasta jaa, jassa. Jasa näe. Tuli see. Enam ei saa vist ka. Sutsule, s. See, et mina enam Ei saa ei saa vist. Kas ärata kasta ja? Ja mina. Vaatame korra nädalavahetuse ilmapildile  ka otsa ja laupäev tuleb selline soe, sellepärast et neid  kraade on ka öösel plusspoole peal. Päeval, ma arvan, ikkagi tuleb kuskil 15 kraadi ära. Ma olen täitsa kindel. Kindlasti päikese käes, kui on termomeeter,  võib isegi veel rohkem see üles kuumened,  et võib meid temperatuuri seal ka kõrgemalt poolt otsida. Aga pühapäeval tuleb selline sajune, nii et  kes tahab kindlasti nädalavahetusel väljas midagi askeldada  ja no kevadel väljas on askeldada küll, aga  siis pigem laupäeva peale tasub need tegemised jätta  sellepärast et juba seal pühapäeva õhtupoole võib  temperatuur ka üsna külmaks minna ja öösel vastu esmaspäeva  ka miinuskraadide poole kindlasti langeda. Nii et pühapäeval pigem sellised tubased tegevused Tasuks no näiteks just, aga meil on tulnud  ka toredaid pilte ja videoid siis nii kevadest  ehk siis saabunud rändlindudest kui ka siis see nüüd on. Rasvatihane. Kus vaata lendab, see on aeglustusega võetud video. Nojah, jah, rasvatihane, võib-olla see on see rasvatihane,  kes on siis jõudnud kohale lõuna poolt, nüüd siia,  sest et need talvised Soome kolleegid, kes on tulnud jälle  talvel siia, on ära lennanud juba Soome poole. Jaa, aga tänases saates oleme ju teinud ka üleskutse,  et saatke meile selliseid vahvaid, lemmikloomade pilte nende  emotsioonidest või miimikast, mida võiks  siis välja lugeda, et no neid pilte meile  ka saadetud juba omajagu. Noh, kassidest loomulikult. No see on ikka selline. Tahab ära süüa või haigutab või näitab hambaid,  aga no kas see on üllatunud või ehmatanud või,  või väga sellise keskendunud pilguga, aga see lihtsalt,  et mis te vaatate? Võibolla igatahes tegelikult, ega ma neid pilte  ka ilmaasjata pole palunud teil saata ainest on nimelt  siis selles mõttes, et me pärast kaheksa,  30 uudiseid hakkame rääkima Aleksei Turovskiga just nimelt sellest,  kas loomad oma miimikaga grimasse tehes annavad  ka sõnumeid edasi või lihtsalt meie inimesed,  noh, kas siis oma kodukassi puhul tahame omistada kassile,  et nüüd on rõõmus, nüüd on kuri, nüüd on kurb  või uudis mul. Päriselt ei pruugi üldse olla täiskasvanute toitumisest. Räägime ka, kas Eesti inimesed söövad endiselt väga palju liha,  võiks süüa vähem ja mida tuleks rohkem süüa? Üks värske uuring ütleb, et juurvilju sööme liiga vähe,  aga täpsemalt siis juba õige pea ka siinsamas stuudios räägime. Aga nüüd saab tere hommikust öelda tänastele ajalehelugejatele,  tere hommikust, Jaanis ja Jana. No mis reede meestest lehtedest on silma hakanud päris mitu  lehte on selle laiali laotatud. Ja õnneks on leht siin päris palju. Et noh, siin päevalehes oli Eri erileht täitsa, et me jõuame sinna ka,  et võib-olla ma tooksin välja esimese hooga  siis ühe repliigi siis aktsiisi kohta, et äripäevast on see  äripäevast ja, ja siis konjunktuuriinstituudi selline repliik,  et. Piirikaubanduse teema, et, et inimeste arv,  kes siis lähevad Läti poole, on tegelikult jäänud  siis samaks aga aga mahud kasvavad ja, ja. Noh, selle selle kokkuvõtteks võib öelda,  et et kui oleme navigeerinud ennast nagu tupikusse,  et nüüd nagu tagasi pöörata, väga ei taha. Et siin Marje Josing soovitab, et peaks avalikustama kõik marginaalid,  et et ma päris sellist asja ei poolda, et võib-olla oleks hea. Usaldada siis avatud turgu ja, ja turumajandust,  et päris sugust plaanimajandusega võib-olla ei jõua kaugele. Aga, aga kindel on see, et. Küll ettevõtjad ka ja, ja edasimüüjad ja jaemüüjad  siis kaasa tulevad selle hinna vähendamisega,  kui seda on vajalik teha, siis aktsiisi näol. Võib-olla me ühel hetkel oleme ikkagi jõudnud  või jõuame sinnani, et me olemegi selline ära harjunud sellega,  et kui soomlased olid aastaid harjunud sellega,  et Eestisse tulles on ka hinnad on soodsamad,  siis nüüd piiriäärne kaubandus käib üle maailma iseenesest. Kurb on see, et ei ole ainult piiriäärne kaubandus  ja teisest küljest Me kaotame ära hästi palju siis põhjast tulevat turisti  ja see on nagu tegelikult mõjutab väga palju meie meie  turismi ja hotellindust ja, ja nii edasi. Jaa, aga samas ütleme, see võib-olla sunnib meid  ka olema innovatiivsemad, just otsima neid uusi põhjuseid,  miks seesama põhjast ehk siis Soomest tulev turist võiks  Eestisse tulla ja jääks ka siia kauemaks,  sest et ega ka need, kes käisid nii-öelda alkokäruga korraks,  eks ole, maal ja tagasi, ega need ka siia väga pikalt ju  pidama jäänud. Need, meie kliendid nagunii ei ole, et selles mõttes täiesti tõsi,  aga noh, praegu tekib selline olukord, kus ettevõtjad  üritavad väga põhjalikult saada ainult turiste tagasi. Me teeme festivale, korraldame suvel eri erifestivali,  kutsume inimesed juuni lõpus kõik Soomest meie väiketootjaid  siis nagu nautima. Näiteks on üks asi aga samamoodi muud ürituste korraldajad  ja restoranid üritavad teha kõik, et see turist tuleks  mingil muul põhjusel. Teisest küljest siis riik teeb natuke teistmoodi vastu,  et see nagu võiks olla ühes suunas liikumine,  mitte vastassuunas. Nojaa, aga samas siis võiks ju kõikidel asjadelt maksud ära  kaotada ja teha ühe sellise väga odava riigi,  kui kõik tahaksid vahetpidamata muudkui,  aga ta. Aga aga tegelikult, loomulikult kui ühisturul peaks olema  ühised reeglid, on ju, et see, see oleks kõige lihtsam,  kui kõigil oleks samad reeglid, kahjuks see ei ole praegusel  juhul võimalik. Tulevikus kindlasti. See tähendaks ja maksupoliitikate ühtlustamist Euroopa Liidu  tasandil ilmselt, et seda vist ei juhtu ikkagi. Nõndaks, kas maksud, kultuur, mis meil nüüd järgmiseks palk on? Ja mina tõesti võtsin sirtu ja võtsin postimeest  ja võtsin ka äripäev Eesti, Eesti Päevalehe  ja Endale omaseks. Ma muidugi õngitsesin ainult tehnoloogias seotud asju. Mind väga võluvad igasugused, mis kütuseelementidega seotud,  mis meil tulevik toob ja siin mulle väga meeldib,  kuidas Enn Õunpuu toob välja, et praegused elektriautod  tõesti tarbivad palju rohkem CO kahte kui näiteks diisliauto. Aga samas me peame aru saama, et see on ju meie tulevik,  nii et me loodame, et me õpime ära või leiame  selle võimaluse, kuidas ikkagi elektrit toota. Keskkonnasäästlikumalt ja siit edasi ma läksin sirpi,  kus otse loomulikult peaaegu viimastel märtsikuupäevadel,  viimasel nii-öelda teatrikuul kirjutatakse hästi palju  teatrist ja siin kurtatakse, et kuidas nüüdisteater muutub  väga tehniliseks ja kuidas meil, näitlejad,  meil, austatud näitlejad, kuidas nemad saavad sellega  kohendada ja ja ma arvasin, et kohe võiks väga hästi välja  tuua Mart Noorma väljaütlemise tehnoloogiat tõesti ei tasu  karta ja seesama Lennart Meri, kellest on siin hästi palju juttu,  kuidas tema oli hästi innovaatilise, kuidas tema ei kartnud  tema arvaski, et see on ainuõige, kui me võtame kõik uusi,  kõik uusi asju, nii et küll ma usun Küll te leiate seda innovatsiooni ka sellises sellises oma  oma teemas, et kuidas, kuidas alkoholi ma ei tea,  vähem kahjulikumaks teha. Kas seal oli mõni mõte ka, mis Mart nooremalt võib-olla  eriti kõlama jäi teie jaoks? Kõige peamine ongi, et, et tehnoloogiat muutuvad ja,  ja nad tõesti tulevad hästi kiiresti ja kui sa praegu ei ole  sellel lainel, siis, siis on hiljem jah,  sa üsna keeruline sinna üles hüpata, nii et palju parem on  võtta siis natukese kohe. Kas see kultuur või näitemäng ja, ja tehnoloogia kokkuviimine,  kas me siin paar päeva tagasi eile õigupoolest rääkisime  ka sellest, kui loomingulised robotid saavad näiteks olla  ja selline tehisintellekt, et kas, kas ühel hetkel me võime  ka noh, ma ei tea, jalutame sisse Draamateatri uksest ja,  ja me ei näe seal tuttavaid näitlejaid või me vaid me näeme  nende kujulisi roboteid. No minu isiklik arvamus on see, et kindlasti robotid tulevad,  tulevad lavadele, tulevad televisiooni, tulevad igale poole  aga inimene ei kao. Ja, ja siin ma näen seda nagu peamist üle nagu  selle üleminekuperioodi võlu. Meil on nagu erakordne võimalus nautida seda,  kuidas me need põlvkondade ja tehnoloogiate vahetustega,  eks me kunagi kartsime ka elektrit ja autosid. Nii et aga näiteks me alustame, järgmisel kuul on Narvas  hakkab üks teatri, kus üks selline festival,  kus me räägimegi, kuidas tehnoloogia mõjutab etenduskunsti  ja mida sellega peale hakata, sest see minu arust nagu toob  aina aina rohkem uusi etendusi, uusi formaate,  kuidas? Me hüppame välja, et teatritest,  lähme. Ma ei tea igale poole, lähme kasvõi pruulikoda  ja seal hakkame etendust tegema. Sest tehnoloogia seda võimaldab. Ja võib-olla jah, see tehnoloogia võimaldab nii-öelda  ka loomingulisuses mingi fookuspunkti kuskile teise kohta  lihtsalt tõsta. No tegelikult ma, ma arvan, et see oli hea küsimus,  onju, et aga noh, näitleja, ilmselt on selline amet,  mis viimasena kaob, et väga palju Programmeerimist teha enne. Et see, see inimlikkus ikkagi, see on, mida on väga raske  AI-le õpetada? Muidugi on olemas, võib-olla te olete näinud,  et Jaapanis on sellised hologrammid, mis on tegelikud tehisintellekt,  seal on hologramm pluss muusikat ja sõnu kirjutab  ka tehisintellekt. Nad on sellised, nagu meie praegu ütleksime,  noh, ei ole päris kunst, et nad on sellised nagu väga popp,  aga noh, see on see, kust, kust me alustame kindlasti,  ja on ju tehtud ka igasugused ennustusi,  millega saab Game of the Thrones see lugu lõppeda,  et samamoodi pandi tehisintellekti ennustama. Nii et igasuguseid asju saab, saab teha väga põnevalt. Nii aga siis on üks teema vist veel rääkimata. No tegelikult me vaatasime neid lehti hästi pikalt  ja mõtlesime, et jätame nagu negatiivse välja  ja siis päevalehes on ja Lennart Meri eri  ja siin on tegelikult väga pikalt ja põhjalikult kirjutanud  siis Lennart Merist ja väga vahva on lugeda  mis me siin vaatasime veel, et Lennart Meri silmis oli  ajakirjanduse ülesanne ohjeldada kurja sõna ja,  ja, ja see on nagu see koht, kus nagu tunne on,  et mis oleks nagu puudu natukene praegu võib-olla et. Väga äge, soovitan lugeda kogu seda artiklisarja. Ta on tõesti jah väga siis Lennart Mere nii-öelda oletatava  käe järgi justkui kujundatud terve see leht  ja need artiklid seal ka. Ja mina tahaksin välja tuua just sama samamoodi me tõesti kurtsime,  et kõik oli väga kurb. Nii poliitikas kui majanduses ja kindlasti talv oli pikk  ja keegi ei taha enam midagi head öelda. Sind samamoodi, tsiteerides selle. Päevalehe, kuidas Lennart Meri rääkis, et,  et tema eelistas kõrgpoliitikat kampaania tegemise töötutele  peensustele eeldades, et kui sul on suures plaanis õigus küll,  siis teised järgnevad ja vot see on mulle väga,  oli täna väga heaks märgiks, et jah, kui on suures pildis,  tehnik, tehnoloogias. Majanduses meil on, meil on hästi ja kui me teame,  kuhu me peame liikuma, küll siis teised ka hakkavad sinna liikuma. Aitäh, Jana Janis täna hommikul meile külla tulemast  ja neid teemasid sõnumeid vahendamast. Aga me lähme edasi siit väikese video vihjega väga  muusikalise vihjega, mis viib meid täna õhtusesse ETV programmi. Nimelt kell kaheksa õhtul on tähtede lava meil eetris  ja siit väike laululine vihje, mis viib meid  ka lohe lennutamise juurde. Eest paber ja nii ja ei möödu tükikest. Kui on valmis sul lahe, mis taeva ttima kipub su käest. Ja vaid õigest käest. Ja. Eile. Kasse ja siis veel. Emale. Laulu teiseks no sinna Naer sul kadu suurt või kui kuri tuul tormata ees,  mõtle, rebita vahet su käest, oi ja vait õigesti käest. Ja. Taevasse. Ja siis. Eemale. Teise. Sinna. Metsa taevasse. Ja siis ka. Teiseks ja sinna. Ja. Niisiis täna õhtul ETVs tähtede lava, aga nüüd räägime Eesti  inimeste tervisekäitumisest ja eelkõige toitumisest. Tere hommikust, Tagli pitsi. No TAI palvel siis on valminud üks uuring,  mis täna laiaslaastus kella 11 ajal või siin keskpäeva kandis,  saab kõigile ka teatavaks ja ja see võtab kokku eestlaste  sellise tervisekäitumise, mida seal uuritakse. No seal on mitu osa, seal on kindlasti sees alkohol,  suitsetamine, liikumine, aga ühe osana siis küsitakse  ka inimeste käest nende nii-öelda enesehinnangulisi küsimusi  toitumiskäitumise kohta. Ehk et näiteks küsitakse, et kui sageli nad söövad hommikusööki,  palutakse vaadata tagasi siis oma seitsme viimase päeva  söömisele ja anda siis hinnang näiteks sellele,  et kui palju keskmiselt võib-olla päeva jooksul söödi puu  ja köögivilju või et millise sagedusega süüakse putru,  juuakse piima, millise rasvasusega see piim on. Et loomulikult see ei ole siis selline faktilise toitumise uuring,  aga sellega saab näha selliseid käitumuslikke jooni  ja välja tuua ka trende, siis võrreldes eelmiste aastate  uuringute Miks sellist uuringut üldse vaja on, miks inimesed ise  peavad hindama oma tervisekäitumist, kelle jaoks see oluline on? See on ennekõike oluline selleks, et tõepoolest näha seda,  kuhu suunas siis inimeste käitumine muutub  ja kas oleks vaja ka riiklikul tasemel äkki ühes  või teises kohas midagi ette võtta. Et kas hakata mis iganes regulatsioonidega midagi muutma,  kui on näha, et ikkagi mingid asjad lähevad väga alla alla  suunas või, või võib-olla siis lihtsalt inimeste teadlikkust  mõnes asjas üritada suurendada. Et kindlasti sellisteks asjadeks on selliseid küsitlusi vaja. No kahtlemata toitumine on inimese tervise üks sellistest  väga olulistest alustaladest, mida me hetkel teame eestlaste  toitumise kohta seal ikka liiga palju seda rasvast liha ja. No põhimõtteliselt kõige paremad tulemused  selle Meie toitumise kohta tulid siin paar aastat tagasi  rahvastiku toitumisuuringust välja, et siis oli metoodika  tõesti selline, et kas siis intervjuu teel  või toidupäeviku pidamisega konkreetselt vaadata  siis inimeste toitumist ja selle põhjal pandi kokku  ka üks sellise püramiidi, et meil on olemas soovituslik  püramiid ja pandi siis sellise keskmise eestlase söömise püramiidi. No me saame seda kohe siin ekraani peal vaadata  ka ja siin see kontrast on ikka päris päris nagu erinev. Jah, et kahjuks nii ta kipub olema ja noh,  tegelikult me ju teadsime just sama nendesamade tervise  tervisekäitumise uuringute kohta, et põhimõtteliselt midagi  sellist sealt ilmselt välja tuleb. Et, et ennekõike siis kogu see alumine osa,  mis puudutab puu ja köögiviljade tarvitamist,  et ka see viimane uuring näitas seda, et meil on vähemalt 70  protsenti selliseid inimesi, kes ikkagi jätkuvalt ei söö  seda soovituslikku 300 grammi köögivilju päeva kohta täis ja,  ja et ka see tervise või toitumise uuring,  mis siin ütleb, et, et keskmiselt süüakse,  võib-olla noh, selline 150 grammi köögivilju päeva kohta  seda on ilmselgelt liiga vähe. Puuviljadega no on inimesi, kellel on probleeme,  et ka ei tule seda kahte portsjonit täis aga selline  keskmine paistab päris ilus olevat ja mida ülespoole liikuda  sellel püramiidil, siis on näha, et et keskmine eestlane  alustab siis söömist tipust, ehk et kõigepealt süüakse ära  magusad ja maiustused ja soolased näksid,  mis ta. Loomulikult, eks, ja siis edasi süüakse seda lihagrupi  piimatoodete gruppi, kusjuures lihagrupis kui vaadata seda  värske liha osakaalu, et kana või, või, või tavaline,  siis sea või veiseliha, siis see oleks nagu täiesti normi piirides. Küll aga tulevad sinna lisaks kõikvõimalikud lihatooted,  singid, vorstid, kotletikesed poest ja nii edasi,  et see on see koht, millega võib-olla tasuks natukene  siis hakata vaikselt piiri pidama. Ja piimatoodetel koguseliselt on selline keskmine tarbimine  täiesti nagu soovitus ele vastav, aga pigem eelistatakse  magusaid piimatooteid, et seal võiks olla  ka see väike vahe, et liikuda sinnapoole,  et võtta rohkem neid maitsestamata ja ise  siis lisada näiteks marju, et saab ka siis  puuvilja-marjaportsjoneid juurde. Aga kui nüüd, kui me räägime sellest soovituslikust poolest  sama näiteks kaks portsu puuvilja päevas,  siis mida see tähendab, kas tähendab, et ma söön ära kaks ma  ei tea suurt õuna, kaks banaani, söön ära apelsin  ja õun ja ma tegelikult olen sele kätesaanud. Ja sest, et kui me võtame mingi suure õuna,  siis selline väike õun, noh, ütleme, et umbes sellise  suurusega õun on umbes 150 grammi ja meil on vaja kahtesadat grammi,  nii et sisuliselt me isegi ei pea üldse kahte suurt õuna sööma,  et puuviljadega ongi kerge, et kui sa juba mingisuguse väga  suure õuna oled ära söönud, siis sisuliselt sul on võib-olla  need kaks portsjonit käes. Küll aga tasuks vaadata seda, et ma iga päev ei sööks ainult õuna,  vaid et ma ühel päeval söön õuna, siis see on banaani,  pirni varieerin ja köögiviljadega ka, et kui me teeksime  süüa selliselt, et ma mõtleksime, et peaaegu ikka igasse  toitu annab neid köögivilju kas siis sisse panna  või salatina juurde võtta siis samamoodi te  selle 300 grammi selle tõesti absoluutselt minimaalse  päevase soovituse selle söömine ei ole üldse niivõrd keeruline,  et inimesed võib-olla natukene kardavad seda,  et see tundub neile väga suur. Aga see 300 grammi on suhteliselt väike kogus. No mis see täpne nii-öelda tervisekasu sellest on,  et, et me räägime soovitust, et peaks sööma,  aga mille pärast ma peaksin sööma ära need nii-öelda kaks  õuna näiteks või, või banaani või siis need puu  ja köögiviljad. Tegelikult ma ütlen või siia juurde ka veel seda,  et tervise arengu instituudil on hetkel käimas selline kampaania,  nagu tasakaalus peitub jõud ja me selle raames vaatasime  ka viie inimese söömist ja põhimõtteliselt need püramiidid  tulid üsna sarnased, võib-olla isegi veel hõredamad sealt  alumisest otsast ja veel tummisemad sealt ülemisest otsast. Ja kui siis võrrelda ka juurde sinna seda toitainete saamist,  siis see kohe kajastub ka selles, et nii kui sul ei ole puu  ja köögivilja menüüs ei ole sul piisavalt Folaate C-vitamiini. Kui sul ei ole kala piisavalt, ei ole sul D-vitamiini. Ehk et see tegelikult mõjutab siis sinu toitainete saamist  ja läbi selle hakkab ta mõjutama kogu sinu tervist. Üks asi, mis sellest värskest uuringust tuleb välja,  ütleb seda, et Eesti inimestest 80 protsenti söövad  hommikusööki ja noh, ütleme nendest 75 protsenti sööb see  televisiooni vaadates kahtlemata aga 20 protsenti,  kes ei söö, mis see tervisekahju neil on? Seal ilmselt ei ole ka see, et nad ei söö,  vaid seal võivad olla ka see, et nad vahelduva eduga söövad,  mõnikord söövad, mõnikord ei söö. Tervisekahjud on väga keeruline selles mõttes öelda,  et ka inimese määratlus, see, et mis ta ta loeb  hommikusöögiks on äärmiselt erinev, et mõni inimene arvab,  et nii kui ta üles tõuseb ja esimese viie minuti jooksul ei  ole ära söönud, et noh, siis ta ei olegi hommikusöök,  ei söönud aga hommikusööki, sa võid ka vabalt süüa tund aega  pärast ärkamist ja ikkagi lugeda seda hommikusöögiks. Võib-olla kella kahest kahesel ärkamisel kella kahest  söömist on hommikusöögis natuke raske nimetada,  aga kahju on pigem selles, et kui öö läbi inimene magab,  organism ikkagi kulutab teatud energiavarusid,  siis hommikuks on need otsas. Ja nüüd oleks vaja siis nii-öelda värsket kohe saada,  et rakud saaksid toimima hakata värskelt peale saada  glükoosi ja kust kükoos tuleb kõige paremini  siis kui te sööte putru või võileibu, laguneb organismis ära,  see tärklis. Sööme võileibu, siis paneme sinna peale vorsti,  mille, mille söömise. No vorsti oleks võib-olla mitte nii hea panna sinna,  et pange peale toorjuustu, tomatit, kurki,  et, et selline tasakaalustatud menüü, et ühelt poolt need  süsivesikud hommikul kohe, mis oleks siis kergesti kättesaadavad,  see ei tähenda šokolaadi, vaid tõesti ikkagi täisteratooteid ja,  ja sealt siis juba rakud saavad hakata vaikselt toimetama  ilma selleta, et siis organism peaks hakkama hommikul kohe  nagu väga raskelt tööle ja otsima seda allikat,  et kust ma selle energia saaksin. Veel lõpetuseks Tagli pitsi, kas eestlaste üldine,  see siis toitumise trend ja tava hakkab järjest muutuma tervislikumaks,  kas, kas seda see tänane uuring ja varasemad veel,  mis te olete siin teinud see töö, mida teinud,  näitab? Kindlasti ta näitab teatud asju, mis lähevad positiivse  poole peale samas muidugi arvestades seda,  kui palju meil on valikuvõimalusi ja enamik nendest  valikutest on pigem sellised, ütleks, et võib olla  suhteliselt suure suhkrusisaldusega soola sisaldusega,  nad on väga head maitsvad. Aga kui sa ei mõtle teadlikult, et noh, kas mul ikkagi on  vaja seda kommi või kartulikrõpsu süüa, maitseb tõesti hästi. Et siis kindlasti on neid inimesi, kes liiguvad tervislikuma  suunas ja on neid inimesi, kes nad ei mõtlegi sellele,  et mida nad söövad. Aitäh Tagli pitsi täna hommikul meile külla tulemast  ja neid selgitusi ja ja teadmisi ja fakte jagamast. Tere. Ja tõesti, kuni 14 kraadi täna päeval võib paigutada sooja olla,  kus päike eriliselt peale paistab. Minu meelest oli juba eile väga soe, vähemalt siin tööpäeva  lõpus koju minnes näitas temperatuur 14 kraadi. Nädalavahetus tuleb ka tegelikult selline,  et laupäeval on seda sooja üksjagu. Pühapäeval võib öelda, et ega nüüd väga külmaks ei lähe,  küll aga võib sadu siin-seal inimesi tabada,  kes väljas, askeldavad, aga pühapäeva öö vastu esmaspäeva on  taas jälle külm, seal on neid miinuskraade  ka kuni miinus neli või viis, kohati. No ma loodan, et see üheksa kraadi on selline keskmine,  nii et kindlasti mõnes Eesti paigas temperatuur jõuab juba  sinna 15 kanti, näiteks oleks tore Oleks küll üks tore teema, ootab meid siin õige pea ees  nimelt loomade näo miimik ja meile on tulnud juba hulgim  ka pilte väikse üleskutse peale siis koduloomadest,  kassidest, koertest, kes teevad ka nägusid  ja me hakkame kohe Aleksei Turovskiga siin  ka sellest rääkima, et kas tõesti loomad  siis teevad ka neid nägusid ja grimasse ja sedakaudu  suhtlevad nii omavahel kui ka siis inimestega. Ja aga Rootsiga võtame ka ühendust Stockholmis elava eestlannaga,  et küsida siis milline on rootslaste vastu võttes Swedbank  puudutavat puudutava skandaaliga ja eilsete teadetega,  siis kus võeti tegevjuht ametist maha. Muusikat mahub ka meie selles saate pool tundi. Ansambel Scarlett on meil külas, nendega ju on pisut  ka juttu puhuda, aga nüüd siis lähme loomade juurde. Tere hommikust, Aleksei Turovski. No tõesti üks uudis, millesse jutuajamine ajendi sai,  räägib sellest, et on uuritud päikesekarusid  ja need karud, kes elavad siis seal soojas Aasias kõige  väiksem just just, ja selgub, et, et nemad on muidu sellised  eraklikud loomad väga palju nad niimoodi koos ei ela,  kui nad kokku saavad, siis omavahel suhtlevad niimoodi  näoilmete kaudu, muuhulgas siis ka, eks. Kas kas ongi siis nii, et mitte ainult inimesed  ja ütleme inimahvlased, kes on meiega väga sarnased  ja kahtlemata nägude näo kaudu suhtlevad  ka teised loomad, kassid-koerad, meie koduloomad suhtlevad näoga? Loomulikult miimika on väga tähtis suhtlemisvahend. Aga loomulikult päevase aktiivsusega loomadel  või ööpäevase aktiivsusega pimeduses suurt ei ole näha,  kas sa naeratad, eks ole, või kortsutab kulmu  ja loomulikult kaladel madudel miimikat on väga piiratud madu,  no ütleme, kobra, eksole. Nonii ja siin on kobramadu, kes hoiatab ära siin,  kus ta teeb oma selle kaela niimoodi laiali  ja tõuseb püsti. Ära mind puutu, ta teeb suu pärani lahti,  suu on punane, see on miimika. Ma korra näitan teie seda kunstiteost ka televaatajale. Ta ei ründa. Ta hoiatab. Ja loomulikult, milline liigutus, eks ole,  ja muidugi tema suu on ere. Aga aga ta ju ei naerata, ütleme. Siin ongi minu arvates see küsimus, et kui,  kui inimene naeratab, siis ta suu läheb lahti,  me näeme tema hambaid, ta on selline rõõmus. Aga loomariigis. Siin on see nõks, siin on see konks, ükski normaalne loom,  kellel on suured huuled, meil on väikesed suhteliselt  ja kellel on hambad, kui ta tõesti naeratab heasüdamlikult,  eks ole, ta hambad peidab. No vaadake, näiteks seesama šimpans, kellest oli juttu,  no ütleme niiviisi siuke ta siin, meil on. Okei tema. Ühte geneetilist kraami ühest samast materjalist sisuliselt tehtud,  et, et noh, et see on nagu loomulik Kuni neli protsenti genotüpoloogilist erinevust,  see on tohutu erinevus, tegelikult loomulikult jah. Aga muidugi, šimpans on inimesele lähi loom,  ülahuled, peidetud alahuul, vaat sedapidi. Ja siin on nimed, alumised huuled, hambad ka,  praktiliselt on peidetud seda primatoloogid. Sellist grimassi sellist miimikat nimetavad šimpansil pod,  fase nii-öelda pott või paun nägu. Vot see tähendab, näed kõik hambad on mul peidetud,  kulmud ei ole eriti liikuvad šimpansidel,  kuid huuled mitu korda suurem. Ma korra niimoodi näitan jälle televaatajale  ka seda tõle suhtleme, anna mulle musi. Kui meil on näiteks. Siinsamal pildil nüüd näeksime tema kihvasid ja. Erutus see ei pruugi tähendada, et ta on kohe vihane. See võib olla formaalne tervitus, umbes niiviisi. Sul ei ole midagi karta seni, kuni sa käitud viisakalt,  aga palun ära unusta, mul on hambad olemas  ja šimpansi hambad poolitavad täiskasvanud meesterahva  käelaba ühe liigutusega, no näiteks kui meil on mõni hobune siin,  kõrvad on väga tähtsad, loomulikult siin on  siis selle kena hobusehuuled ja nad on vaat sedasi rullitud. Ja sedasi rullitud vot nii ja hambad on selgelt näha,  väga selgelt näha. Et sedasi, mida see tähendab? Kullakene, ma olen ülisõbralik ja pakun sulle puhastust,  teenust, ruumi, sind, näe hambad. Just ega see primaatidel palju teistmoodi ei ole,  huuled tuleb välja keerata, et näidatavat seda roosad läikivad,  niisked voodrid, kui meil on tegemist, no näiteks. Kalade küsimus on tegelikult juba huvitav,  sellepärast et, et kalade puhul, eks ole,  noh, tundub, et, et see on vait nagu kala öeldakse  või tumm nagu kala, siis te väidate, et tegelikult kalad  ka teevad nägusid ja, ja saab selle järgi lugeda välja nende  eluolu ja, ja muid asjaolusid. Väga vähesel määral nii palju, kui on teada  ja see on ka arusaadav lõppude lõpuks vees kõige  läbipaistvamas vees, kõige parema nägemisega loom kaugemale  kui 35 meetrit midagi selgelt suurt ei näe. Ja tegelikult kaladel eriti palju ei ole aega selleks,  et jälgida teineteise miimikaid. Kuid aeglaselt liikuvad kalad. Loomulikult nad kasutavad oma silmade positsiooni,  näiteks, eks ole, selleks kasvõi selleks,  et ennast maskeerida peita, see on ka miimika. Eks ole, või näiteks ajavad lõpuse kaned turri,  kui need on okalised nagu kiisal või ahvenal,  eks ole, see on väga kohal, väga selge sõnum. Kuule, haiged saad, jätame mitrahune, aga loomulikult  kaladel kaladel on miimika, no ilmselt minimaalselt kaasatud  käitumise suures süsteemis. Väga-väga tähtis miimika on loomadel, kellel on selleks  suurepärased anatoomilise füsioloogilised võimalused. Noh, me kasutame ju nina miimikas kriisita. Nüüd kujutage ette, et see nina on ülahuulega kokku kasvanud  ja kolmemeetrine ja sees on 150000 võimsat lihast. Loomulikult muidugi, rääkimata juba kõrvadest. No vaatame Aga elevandil on ka tuju selles mõttes, et näiteks  ka Tallinna loomaaias neid elevante vaadates saate aru,  et siin tegemist on tujudega ja, ja kui ta londi  ja ülahuule siis niimoodi kuskile suunas liigutab,  saate aru kohe, et, et kas tal on hea päev  või halb. Kui. Lont on ja sedapidi näiteks ja okei, kõrvade hakkasin joonistama. Sedapidi see on, ütleme, see on esimene. Ja ta ei tunne erilist vaimustust kontaktis teiega,  eks ole, kuid ega ta eriti ei karda. Nagu me siin ka pildil tegelikult praegu näeme Aafrika  elevant ja tal on londi ots on niimoodi alla enda poole suunatud. Just ta eriti ei karda, aga ta ei ole vaimustuses. Kõik sõltub sellest, mis edasi saab, kuidas teie käitute,  kui ta hakkab oma pead tõstma ja londi otseselt sirgelt  ka tõstma, olge valmis taganemiseks. Olge valmis, kui pea on tõesti sirge ja lont on ülespoole? Jah. Vot kaduge seal. Sest see donaa ei mõju teie tervisele hästi. Täpselt nii. Ja loomulikult need jah ja neid on sadu,  no näiteks veel üks, jõuame üks väike joonis veel elevant,  kes paneb londi otsa endale kõrva taha. No vot, siin on tema kõrv, londi ots kõrva,  selline on see poos ja ta on tõesti hirmul. Ja lond on peidetud londi otsa. Haavatav, ülitähtis. Eluliselt tähtis on peidetud. Niiviisi jah. Vot sedasi. Ja jällegi võtke arvesse see must londi ots. Niiviisi keeratud. Kohkunud loom, hirmul loom. Kui te olete lähedal käitub Klausevici järgi kõige parem  kaitse on rünnak. Palun kaduge sealt. No vaatame mõningad koerapilte ka, mida või kassipilte,  mida meile on saadetud. No tundub, et naerab, silmad on kinni, tal on nagu väga hea  tuju sellel. Ta on koer, tal on lühikesed huuled, suhteliselt,  aga näete, et ta teeb kõik selleks, et esihambad,  kihvad ja lõikehambad ikkagi võimalikult peita  ja tõstab suunurgad ülespoole. Ta naeratab sajaprotsendiliselt, nii nagu  ka meie, eks ole, ainult et meil on millegipärast viimasel  ajal kohustuslik. Kohustuslik hambaid näidata. Vaat see kimpsma, eks ole, me hirmutame igat looma,  kui me niiviisi talle naeratame. Me näitame kõiki hambaid. Olen erutatud, eks ole, ja hoia eest umbes nii,  aga see, kas see kass muidugi tabatud sekundi murdosa lepime kokku,  aga siiski. See kass ilmselt praegu nägusid ei tee, ta tahab lihtsalt  saada rohkem rohkem informatsiooni. Jakobsoni organ, haistmisorgan number üks nii-öelda eks ole,  avaneb kõva sula ees ja keel väljas, nina krimpsus,  eks ole, keel väljas, suu lahti, keel on väljas,  see on väga tähtis, eks ole, saab maksimaalselt. Atsiooni, eksole lõhnaga kui nina krimpsus,  hambad paljastatud, aga keel peidetud. Jällegi see on hoiatus. Siis me jõuame ühe pildi veel. Siin ühes tegelast, vot selline koer, noh ta nüüd aia naela  tõusnud püsti. No võib-olla päike paistab silma, sellepärast on,  on niimoodi silmad kinni, aga samas ka suu kinni. Mulle tundub, et koer on hea tuju. Tal on mõnus olla, tal on hea tuju ja ta ilmselt ilmselt. Selliseid hellitab lootusi, et ega see peremees väga kauaks  ära ei jää. On praegusel tobeda aparaadiga kuskil mingisuguse asjaga ees,  eks ole. No okei, las ta mängib, see peremees,  aga kohe-kohe ta tuleb minu juurde või kutsub mind enda  juurde ja siis me tšillime ja hängime, nii nagu koerad  ja inimesed teavad. Aitäh, Aleksei Turovski selle lõbusa jutuajamise eest,  niisiis jälgige oma loomi, ükskõik kas nad on  siis niimoodi koduloomad teil toas diivanil  või voodis või ka kuskil aias väljas ja,  ja katsuge aru saada, mis grimassi parasjagu teevad  ja ärge neile hambaid näidake, sest see võib neid hirmutada. Aga järgmine viide viib meid, hommik Anuga saate juurde sel  pühapäeval ja kuivõrd see nädalavahetus toob  ka kellakeeramisest, siis tasub kindlasti üle vaadata,  et täpselt õigel ajal satuksid Anu saadet vaatama  ja külaliseks on seal Jüri Makarov. Aga oled sa korraldaja sellega kokku puutunud,  et kui sa oled garanteerinud kõik selle lava taha,  kogu selle ilu artistile, suuteline lavale minema ühtedel  või teistel põhjustel, et nad on lava tagaruumis on liiga  hästi tundnud ja. No see on see, miks 20 aastat tagasi, kui Alar Aru kuusk  kutsus mind maailma karikat korraldama või Tartu maratone,  seal oli lihtsam, seal reeglina artist ehk sportlane tuli  õigeks ajaks lavale ehk starti ja reeglina ta ei olnud. Sul on sellised kogemused, nagu oled starti õigeks ajaks tulnud,  need muusikud ja. Mis sa teed siis, kes julged sa öelda, kes on jäänud pisut  kauemaks kuhugi? No ma arvan, et kõige koledam nüüd ma julgen nagu nime öelda,  sest see oli tõesti ebameeldiv kogemus, oli lauluväljak mina  korraldanud seda, aga ma aitasin nagu vahendada seda artisti  oli Peter Balen Modern Talking, laulja, kes jõudis lavale  kolm pool tundi hiljem ja, ja lennukis ta ei astunud maha  sellepärast et seal oli seitsme meetrine Limusina,  temal oli kirjutatud, et üheksa meetrine straight Limo peab  olema ees. Ta ütleb, ma ei tule siit lennukist välja. Ma ütlen, et Eestimaal ei ole, siis muretsege kuskilt. Et noh, see oli nagu, vot see oli ebameeldiv staar,  kes enam ei ole populaarne. Me jätkame siit stuudiost juttu, aga teemal,  mis puudutab Swedbanka, võtame ühendust nüüd Rootsis elava  eestlanna Evelin Höglandiga, tere hommikust,  Evelin. Tere hommikust. No meil on viimastel päevadel siin Eestis  ja ka viimastel nädalatel väga palju räägitud uudistes  Swedbanki skandaalidest. Eile tulid teated siis, et Swedbanki tegevjuht Brigitte  Bonnessen võeti aktsionäride üldkoosolekul maha. Milline on olnud see Rootsi reaktsioon või rootslaste  reaktsioon sellele, mis puudutab just Swedbanki skandaale? No see on Rootsis ikka väga suur tõepoolest väga suur uudis  ja väga suur skandaal ja võiks öelda, et kogu Rootsi  ühiskond on ikka korralikult raputada saanud läbi selle. Näiteks eile meil peauudistes esimesed 20 minutit olid  täielikult pühendatud Swedbankale. Nii et rahvas on üldiselt väga ärevil ja šokeeritud. No meid eestlastena huvitab alati see, et kuna ligi  900-l 1000-l inimesel on konto Swedbankis  ja meie rahad on seal, siis kas kas Swedbank jääb Eestisse  tegutsema või mitte, aga mis on see Rootsi  või rootslaste huvi just seoses Swedbankiga? No täpselt sama olukord ja ka rootslastel,  Swedbankil on või pangal on Rootsis umbes neli miljonit  klienti ja inimesed on loomulikult mures oma säästude pärast  ja ei tea ka ju, mis pangaga tegelikult juhtuma saab? Minister küll eile kinnitas meie. Rahandusturu minister kinnitas, et, et noh,  sellist hirmu ei ole, et pank kaob või et inimesed oma  säästud kaotaksid, aga loomulikult inimesed on mures  ja peale selle on inimesed ka lihtsalt šokeeritud sellest,  et noh, kuidas on võimalik, et selline institutsioon nagu Swedbank,  kelle suhtes siiski rootslastel on väga suur usaldus  ja noh, rootslaste üldse on üsna suur usaldus riiklike  institutsioonide üldse Rootsi ühiskonna vastu. Et kuidas on võimalik, et selline institutsioon on noh,  niivõrd inetult ja ebaausalt käitunud. Kas sellele reaktsioonile võivad inimeste poolt järgneda  ka mingid konkreetsed sammud, et tõepoolest hakataksegi  panka näiteks vahetama? Ja sellest räägitakse väga palju, näiteks mulgi siin töö  juures ja meil kolleegidega arutame ja ja kui jälgida  erinevaid internetifoorumeid, siis väga paljud väidavad,  et nad tahavad panka vahetada ja näiteks mina  ka oma elukaaslasega pärast seda kolmapäevast telesaadet,  kus siis kogu see skandaal nii-öelda paljastati täies ulatuses. Rääkisime just sellest, et no tõesti tahaks panka vahetada,  mingit usaldust enam ei ole, noh, selline paha tunne on sees  Swedbanki suhtes, siis samas kui me seda omavahel arutasime,  tulime ka nii-öelda järeldusele, et me ju tegelikult ei tea,  millisesse panka me siis peaksime üle minema,  sellepärast et noh, ausalt öelda ei teagi,  keda võiks usaldada, võib-olla ka teised pangad käituvad samamoodi. Kuidas räägitakse Rootsi ajakirjanduses Eesti seosest just  selle skandaali valguses, kuidas Eestit kujutatakse? No ausalt öelda minu meelest väga suurt rõhku nagu  selle noh, Eestil või Eesti ühiskonnal selles keskuselus ei  ole praegu nagu Rootsi ikkagi arutavad sellest  või noh, räägivad seda, mida Swedbank üleüldse endast  kujutab näiteks Birgitte Bonnesen on ju kogu aeg väitnud  pärast seda, kui Danske panga skandaal paljastus  rahapesuskandaal on Bonnessen kogu aeg väitnud,  et Swedbankis absoluutselt midagi sellist toimuda ei saa,  see on täiesti välistatud. Tema sõnul Swed pangal on hoopis teistsugune klientuur. Nendel on hoopis teistsugune noh, firma kultuur  ja nii edasi, et selline asi on täiesti välistatud  ja seda on Birgitte Bonnessen kogu aeg väitnud. Ja nüüd äkki pärast kolmapäevast paljastust? Noh ta enam seda väita ei saa, ta üleüldse vabastati,  eks ole, töölt. Ja noh Inimesed on pettunud ilmselt aitäh Evelin praegu Rootsist  nende värskete, siis kommentaaride eest. Kuidas võttis Rootsi avalikkus vastu siis eilsed uudised  Swedbanka kohta? Ja. Nõndaks ja nüüd on meil au puhuda juttu ka tänahommikuse  muusikalise külalisega. Tere hommikust, härrased ansamblist, mille nimeks Scarlett. Kus teie bänd nime sai? Kusjuures see on väga ammu lugu, sest me oleme seda mingi  viis aastat juba teinud. Ja see tuli täiesti. Martin minu meelest lihtsalt ütles, et nüüd on see nimi ja,  ja mingid storid ja muidu selle selles mõttes Et nüüd me oleme selle teinud nagu paralleeli toime,  et siis carlet on nagu värv ka niisugune punaka punakamat  tooni ja mind ei olnud siis veel isegi bändis. Lauljat ei eksisteeri. Kahjuks raske oli aga. Kuulge, kuidas te ise oma seda stiili iseloomustab,  mis te teete selline poprock, eks põhimõtteliselt. Pigem sinna suunda, jah. Rock on kõige lai mõisteid, aga ei, ma jah,  ma arvan, et kuskil midagi sellist on, mõni lugu on popim  ja mõni on rokim ja. Kuidagi ebakumba üritame nagu rõhutada. No te olete ise öelnud, et see aasta peaks olema selline salvestamisaasta,  kui palju lugusid siis vaja on, vaja on saada? No tegelikult oleks terve album vaja saada,  aga nagu ikka siis on, on keeruline alati nende salvestamistega,  aga ei, me tasapisi liigume sinna suunas  ja ja uuel aastal äkki siis saab albumit  ka näha. Lõpuks. See lugu, mis nüüd kõlab, kannab pealkirja püüan sind  juhatada see kuidagi sisse, niimoodi selle jutuajamise  lõpetuseks ka, et mida meil oodata on? Jah, meloodiaid. Nii ilus, keegi laulab, keegi. Ilmselt ikkagi jälle see lugu, nagu ikka enamik lugusid  räägib mingisugusest armastusest. Jah, või see lugu jätab võib-olla natuke otsad lahtiseks. Ja me saame seda kohe-kohe kuulata, ka juhatame teid sinna  bändi platsile juba valmis, õige pea, siis kuulame teie  teist lugu ka televisioonis. Just, aga nüüd siis muusika, nagu hetk tagasi kuulsid  ansambel Scar lett ja püüan sind ilusat päeva. Nädalavahetust ka toredat. Üks mul jäänud see. Kui olen teisel tee Nii lihtsalt alla. Tegi. Ei ul siis mõista.
