Tere kõikidele aiasõpradele. Paastukuu on alanud ja juba mitu nädalat on niisugused sumedad ja, ja udused ilmad on asendunud päikesepaistelist ja külmade ilmadega ja see on põhjus, kas me täna uurime, kuidas mesilased elavad ja kuidas nende talv on siiamaani läinud. Meil on Pärnu stuudios küsitletavaks Tahkuranna vallas mesindustalu pidav Maarika Puusepp, tere hommikust. Tere hommikust. Mida siis mesilas tarudest kuulda on? Olete käinud vaatamas, kuidas nende elu läheb? No ega seal väga suurt kuulda ja vaadata, praegusel hetkel midagi ei ole ja ei saa, sest nagu näha, on temperatuurid praegu väga-väga madalad ja lihtsalt patt oleks neid tarusid avada ja sinna sisse piiluda ja vaadata et pigem nagu peame ootama, kuni nüüd ilmad soojenevad ja ja vaatame, mis siis edasi saab, et aga eks see tunda on kohe neid raamisid pealt katsudes, et suured pered on ikka tavaliselt soojad. Aga see väga külm võib viia asja selleni, et kui on väiksed pered, et siis nad lihtsalt ei jõua ennast nagu seal niinimetatud soojendada ja ja talvekorteris hästi püsida, et siis võib juhtuda see, et lihtsalt väiksemad pered on hukule määratud. Kuidas neil toiduga on? Pool talve ja rohkemgi on juba ju möödas. Toiduga on sama teema, et tegelikult nagu raudne reegel mesinikel, et ikka sügisel korralikult kõik peret toita. Ja ongi see aeg, et kui ilmad soojenevad, siis saab kontrollida neid toiduvarusid, sest see tähendab seda, et aru tuleb ikkagi lahti võtta. Ja võimaluse korral, kellel toitu vähe, siis tuleb lihtsalt kevadel lisasööta anda, et nad ikka peaks vastu uue korjeajani, kuni hakkab siis midagi loodusest saama. Aga seda ei saa silmaga kindlaks teha ja tarul kaant pealt ära võtta, enne kui algas, pluss viis pluss 10 või ikka piilume natuke varem kaaslast, et on olnud ka selliseid aastaid, et ütleme, aprillis on juba vaja seda lisasööta panna, aga tihtipeale ei ole see aprill ka veel nii väga soe olnud, et natuke peab ikka piiluma ja seda on nagu nende kärgede järgi näha, et kui taru lahti võtta, et siis on näha ju, kas kärjed on tühjad või on seal siis söögivarud sees? No tõenäoliselt ei ole mesinik ainus, kes oma tarude ümberringi käib ja, ja olukorra vastu huvi tunneb, keda te jälgede järgi või hävitustöökatsete järgi olete veel märganud. Et on huvi tuntud, no meil endal on sellel aastal olnud näha nugised, hiilivad ümber mesitarude. Et me küll olema igasugused kaitsemeetmed võtnud käsile suuaukude ette paigaldanud sellised metallrestid kus mesilane nagu mahub välja, et kui tal oleks vaja tulla puhastuslennule või kuskile aga just see, et nagu poolt aru ei suudaks keegi sinna tungida, et eelkõige hiired, rotid ja no nugiste puhul sama moodi, et kui ta kuskile juba oma kihva taha saab, siis ta närima hakkab, et see suuauk on selline kõige ohtlikum koht. Aga kui need on nagu ristidega kaetud, siis ei ole tal nagu võimalus seal väga purustama hakata, et küll on juhtunud, et ka mõne koha pealt, kus oksakoht või mingi selline pehmem kohtled, siis ta on kukkunud sealt ka purustama, aga üldiselt see suuauk on nagu see sesse magus mee lõhn ja see on see, mis teda meelitab sinna taru juurde. Te olete öelnud, et nugis on koguni nii tugevate hammastega, et kui see lennuava riston naeltega sisse löödud, siis nugis kaalutab selle naelaga lahti? Jah, on küll, sest ega need naelad ei ole ju meetrised, ütleme ja, ja jõudu tal on ju, ja kui ta saab sinna jah, siis ta kangutab selle naela välja, et et meie oleme nüüd pannud lausa kruvidega, kruvi on nagu vindiga ja seda ta välja ei kisu, et püsib paremini ja kindlamini. Aga suurematest kisketest Vändra metsas, Pärnumaal? No õnneks ei ole meil viimasel ajal karud mesitarude juures väga käinud ja eks nad on ka vist talveunes antud hetkel, aga aga võib juhtuda küll, et ka need karu, Otid, kui need on kuidagi talveunest üles häiritud, et käivad ja lõhuvad ringi, aga aga praegu nagu ei ole kuulda olnud, et nagu tutvusringkonnast ka, et kellelgi oleks nagu probleeme pigem nagu seda, et linnud käivad ka usinamalt mesitarude ümbruses, kuna külm on ja otsivad ka midagi, et kus saaks jah ja lubatakse, et see külm ei anna veel ka märtsikuus järgi. Nüüd ma tean, Marika Puusepp, et teil on Pärnu linnas üks niisugune väike mesindus ja loodustoodete pood, mille järgi inimesed praegu poodi tulevad, mida kõige rohkem tarvis on? Praegusel hetkel ikkagi, kui ostetakse, siis on selline mesi ja ravimtaimeteed, mis on väga minev kaup et turgutada ennast siis nagu haiguste vastu ja vitamiine saada. Ja noh, sellised mesitaruvaiguga ja õietolmu suira ka ja kõik, mis nagu annaks jõudu ja energiat kevadväsimuse vastu. Aga on teil seda siis veel alles on ikka, on ikka, et meil veel veel praegu jagub, et loodame, et venitame välja, kuni tulevad uued uued saagid. Käisin ise vaatamas, nõmme turul, seal ühes meemüügikohas suiroli 200 grammistes pakendites juba otsas, niiet pakuti 500 grammise pakendiheidet küll ikka mitu sööjat olema, et uue saagi ajaks selle kõik otsa saaks, nii et et mulle tundub, et need väiksemad pakendid, ükskõik missugust meetoodet sinna on pandud, need hakkavad juba otsakorrale jõudma. No väiksematega on inimesel vast lihtsalt mugavam, et ta nagu teab, et sööb selle portsu ära, kui on vaja, läheb, ostab juurde. Et noh, eks see ka jälle õppetund mesinikel, et ei tasu kõike nii suurtes kogustes pakkida, et peab arvestama igasuguse ostjaskonnaga. Et soovitakse väiksemaid rohkem, siis peab lihtsalt väiksemaid pakkima või peab nagu natuke pilguga ettepoole vaatama, et, et kõigile ostjatele siis nagu jaguks vastavalt soovile. Tuleval nädalavahetusel on kevadised meepäevad Tallinnas lillepaviljonis ja nagu me teame, eelmine aasta oli suvepoolest hästi jahe ja vihmane jää armee korjeks sobivaid ilmasid ja päevi ei olnudki. Kuidas see kõik on mõjunud mee ja meetoodete hinnale? Ma ei oskagi öelda, et kuidas see just on mõjunud meie hinnale, sest meil nagu ütleme, sellist hinnakokkulepped kunagi ei ole ja pole olnud. Et see selgub tavaliselt meepäevadel koha peal, kui palju mesinikul on kaupa järgi, kuidas ta oma paindab ja millise hinnaga sellel hetkel paneb kaubale? Meil ei ole nagu jah, otseselt nagu sellist turu-uuringut või hinnauuringut, et oi, nüüd me võime kõik selle hinnaga, et turuhind on 10 või niimoodi meil ei ole, see selgub kõik ütleme koha peal. Millised on meie varud mesinikul, kuidas ta on nagu arvestanud, et ta tule kuue kaubani välja milline kaup on nagu kallim. Alati on nii, et teatud tooted kallimad, teatud tooted odavamad, aga võin öelda, et noh, meil on ikkagi nagu otse tootjahinnad, et eks need on ikka soodsamad, kui, kui ütleme, osta läbi vahendajate. Aga kas siiski võib loota, et nii nagu varasematel aastatel mett on sama palju või see kehv suvi siiski on vajutanud oma pitseri ja mett lihtsalt on müügil vähem? No võin öelda, et meie meie oma liikmete hulgas on ka, et kellel ongi sellel aastal mõnedel varud läbi lihtsalt et oligi viletsama aasta eelmine, et ei jätkunud nii pikaks ajaks mett. Aga on paljud, kes on ikkagi väljas ja kes on esindatud ja, ja ma usun, et meie päevadel lausa meie puudust ei tohiks tulla, et kõik peaks saama oma ostusoovid rahuldatud ja nagu teie ühenduse kodulehel on öeldud, siis tänavu talviste haiguse puhangute põhjal on kevadistel meepäevadel järgmisel nädalavahetusel ka rohkem niisuguseid terviseloenguid. Kuidas meetoodetega oma tervist turgutada ja mida süüa ja, ja missuguse lisandiga mesi on just missuguse haiguse puhul kõige targem kasutada. Ja meil ongi kevad ongi tavaliselt pühendatud sellise enesetervendamisele ja turgutamisel, et meil oma liige doktor Ilmar Särg peab mesindussaaduste organismi tugevdamisest loengut. Samas meil on ka terviseklubi Harmoonikumi perenaine loengut pidamas ja teeb sellist väikest õpituba, kuidas ise huulepalsamit valmistada. Ja uus asi on meil ka apiteraapia, loenget, atri Tuulberg ja Marianne Rosenfeld, kes siis samamoodi tutvustavad võimalusi, et mis on nagu ära teha tarust tulevat saadustega ja ka mesilastega, et kuidas ennast ravida ja kuidas ennast turgutada. Nii et kes on meie usku meie aia saate kuulaja, sest siis on jälle põhjust seada sammud lillepaviljoni ja vaadata, kuidas sellest kõigest on tervisele abi, et tervena, rõõmsana ja tugevana, siis uuele suvele vastu minna. Me täname intervjuu eest, Marika puuset Pärnust Tahkuranna vallast mesindustalu pidav ja meie saadetes väga sageli esinev mesinik. Tänaseks kõik järgmine aiasaade on meil eetris juba tuleval pühapäeval. Kuulmiseni.
