Tere kõigile aiasõpradele. Reedel oli rahvakalendris Simuna päev, mille kohta vanarahvas ütles, et Siim teeb sillad soode peale mõeldes selle allmaa ja vee külmumist. Kliima soojenemine veel nii suurt külma siia ei luba. Aga sügis on vara tulnud küll. Kellel veel aias enne talve tulekut midagi tegemata, neil tuleb kiirustada. Äkki on abiks aianduskonsultandi Eneli kägeri nõuanded? Alustame sellest, miks viljapuude tüvi ja oksad Sammelduvad. Kas see näitab, et puu on vana? Tegelikult ei tähenda see puu vanust ega noorust, sammal ise või samblik, pigem õunapuudel ja viljapuudel on ütleme, looduslik nähtus. Kuna loodus ei salli tühja kohta isenesest kuule, ei ole ta ohtlik, aga ta on, ütleme siis omaltkaudsed mõjuses, samblikud puudel pakuvad head varjupaika igasugustele putukatele putukate vastsetele, keda me kipume ju aias kahjuriteks pidama, samuti on sinna hea pidama jääda erinevatel seen ja bakterhaigusi tekitavate Leostel ja paljunemisjärkudel. Nii et kui me näeme, et puudele on tekkinud sambliku, neil võivad olla niisugused madalamad ja hallikad ja lamedamad ja võivad olla ka päris niisugused nagu sambla moodi. Igal juhul tuleks nendest püüda vabaneda. Kas nii on õige? Noh, igal juhul võtaksin ma siit tegelikult eest maha, et kui neid on palju, siis kindlasti selle kohta ma ütlen niimoodi, et kõigile meist meeldib, kui meid vahel silitada teinekord kui siuksed, vihmased ja niisked ilmad on Iisraeks mõttekas kindad kätte panna ja õrnal saali puutüvel möödelt libistada, see võtab kohe päris hästi need samblikud sealt pealt maha ja saame hoida nende siukseid levikut ja kasvav päris hästi kontrolli all mingit kaabitsa ideega selliseid asju kindlasti ei maksa kasutada, siis sellega me võime pigem kasu asemel kahju teha ja puukoort vigastada. Aga nendel samblikel on omadus tagasi tulla uuesti järgmisel aastal. Ja siis loodus ei salli mitte kunagi tühja kohta ja nemad kasutavad puud lihtsalt oma kasvukohana, et nad ju iseenesest kuude eest pluateerija, kuna seal on võimalus end kinnitada ja kasvama hakata, siis nad seda ka teevad. Kas samblikke kinnitumisel, viljapuude okstele ja tüvele tänavu suvel, kas me võime tõmmata ka paralleeli sellega, et vihmasem suvi, kui tavaliselt? Suvi oli kindlasti vihmasem ja lisaks siis sammalde ja samblikud sihukesele, aktiivsele levikule ja headele kasvuvõimalused. Tal oli tegelikult päris palju siukseid, just erinevaid seenio bakterhaigusi, nii et mina pigem ei pabistaks aasta mitte nende samblike pärast, mis puudel on päris mõnusasti kasvada saanud, vaid pigem selle peale. Ma ütleksin, et puu otsa ei jääks mitte ükski kärbatunud õun, ploom, et need on kõik tegelikult palju suuremad nakkusallikad kui see samblik, olgu ta siis hall või kollane, seal puutüve peal. Need kõik need kärbatland ja mädanema läinud puuviljad, mis iseenese tarkusest alla ei kuku, et need tuleb sealt ikkagi veel enne lume tulekut ära võtta ja maha matta. Jah, ja mitte ainult need, mis neid puu otsa on jäänud, vaid kindlasti jälgida, et puu alla neid vedelema ei jääks. Ja kui siin aastaid olen ma ise ka soovitanud, et noh, ega neid õunapuu ja ploomi ja kirsilehti ei olegi nii väga vaja sealt puu alt ära kraapida kokku, et selle võib lihtsalt muruniidukiga üle käia ja sinna alla multsida, siis see aasta tuleks nad tegelikult sealt alt ka kokku riisuda ja samamoodi, kuid ka lehed olid väiksed täpilised siis mitte panna kompostihunnikusse, vaid samamoodi nende mädanenud õuntega koos maha matta. Kui sügavale? Noh, kaks labida sügavust, oluline on lihtsalt see, et teda neid järgmise harimise käigus ümber pöörates kohe pinna peale ei too. Ja kui kaua nad seal kahe labidalehe sügavusel peavad olema, enne kui nad kaotavad oma võime bakter või seenhaigus edasi kanda. Kui me nad aiamaale madame, siis tegelikult ega viljapuudel väga palju siukseid, ühiseid kahjureid või kahjustajaid nagu köögivilja ka ei ole. Aga jah, et kui me nüüd kompostihunnikusse või kusagile lähemale matame, siis tegelikult nendesse kahjustamis võime on erinev ja sõltub väga paljudest asjadest alates sellest, kui külm on, talv on, kui suur on niiskus, milline mulla happesuse, et seda on väga raske nagu ette öelda. Kuidas te suhtute mahalangenud lehtede, sealhulgas viljapuulehtede põletamisse? No põletamine on tegelikult ju meil aias keelatud, aga jah, eks põletamisegale kõige lihtsam Neid haigustekitajaid hävitada, et aga kui te kujutate ette, kui teil on aias kuus viljapuud lõket teha, ei tohi, siis tegelikult grilli peal või niuksed pisikesel taseme peal nende asjade hävitamine on ikkagi väga töömahukas tegevus, et tõepoolest, et lihtsam on need varisenud lehed laotud aiamaale ja korralikult sisse kaevata. Räägime nüüd ka sellest samblast ja nendest samblikest, kes endale vihmase suvega on muru sisse kodu teinud. Kuidas nendest lahti saada? Sammalt ega murus on tegelikult mitte otseselt ei, peaksime siis võitlema, somb ähvaid selle tekkepõhjusega ja tänavu aasta on selleks siis kindlasti niiskus, niiskus veel kord, kus, mis on siis tegelikult hävita murutaimestikku. Nii nagu siin ennemgi jutt on antud looduse-le ei meeldi, tühjad kohad, samblik, Vodja samblad nagu kõige kohanemisvõimelisemad ja eks nad ole need tühjad kohad nüüd siis hõivanud. Et võib-olla kõige lihtsam võimalus oleks muru tegelikult sügisel korralikult võib-olla tõesti lubjata. Sest eks see mahajäetud nüüd ja ka väetisi jäägid on muutnud selle pinnasega happelisemaks tees Nendele sammalt oli seal veel mõnusamaks selle olemise, et võib-olla tõesti, et kasutada neid aialupja vastavalt kasutusnormile, siis lubi võtab tegelikult selle sambla teket tagasi mitmel põhjusel. Kõigepealt oma selle aluselise koostisega teisik, likvideeritud sambla tekkepõhjusi, selle mullapinna pealmise happesuse. Kas lehtpuutuhk võiks asendada aialupja? Lehtpuutuhk võib asendada aialukk, jah. Aga kui nüüd Aia lubjal on tavaliselt sihukse kümnekilose koti kasutussellest peaks jaguma kusagil 125-le ruutmeetrile enam-vähem siis tuhka tuleks panna ühe ruutmeetri peale kusagil 600 700 grammi ja kui nüüd mõtleme, kui kerge see tuhk on sisse paks kiht, mis sinna muru peale jääb, ta ei ole kindlasti esteetiline, võib-olla jah, tõesti hästi sammaldunud koha peale, ma võin selle tuha ladustada ka? Jah. Kahjuks on Tuhal see kasutegur selle koha peal nagu neutralis, eelmise koha pealt väiksem. Samas on tal toit elementi sees tunduvalt rohkem kui aialubjal. Nii et alati on asjal nagu kaks otsa ja kusi tuhk on käepärast olemas, siis ma pigem ei soovita teda mitte muru peale panna, vaid tõepoolest mõistagi teda võib-olla oma marjapõõsaste alla püsilillede ümbrusesse ja jätke ta sinna kevadel kaevake sisse. Maalehe targu talita lisa kirjutas. Kui ma õigesti mäletan, oli selle nimi, kas maksasamblik. Jahtija kuumaks Osamlikuga sihukene tihe mass, kust ei pääse vesi allapoole, õhk liikuma. Kui ta tuleb meile püsilillepeenrasse ja ma olen püüdnud teda ikka sealt kätega ära korjata, aga ta tuleb visalt tagasi. Mis nõu sel puhul võiks anda? Soovitaks tõepoolest järjepidevust ja maksas Amblikuga on siis need tõesti see, et mitte kindlasti panna kompostihunnikusse, vaid noh, ütleme siit prügikotiga prügimäele saata või üritada põletada. Ta on väga suurel levimisvõimsusega, et ainult järjepideva välja nokkimisega, sest paraku ei mõju talle tundub ka see, kui masina kõvasti Sid nõge tuhka või aiale ja peale pane, need tema elab oma elu edasi ja kindlasti ei tohi selles Ambliku puhul kasutada näiteks raundopi või siis neile, nagu öeldakse, glüfosaadisisaldusega vahendeid. Mis küll mõningaid samblaid häirib, aga temale mõjub ta pigem sihukse starterina, et veel juurte levida, levida, levida. Mis meil veel aias on niisugused, mis on visamad, kui üks tubli ja tragiaednik. Teos oli tänavu aasta ka ikka uskumatu, sest päris paljudes aedade ees kuna oli vihmane, siis põit nende kodude ei olnud mitte enam puude põõsaste vahel ja lillepeenras, vaid pigem kivi ideede all. Paljudes aedades, ma arvan, tuleks sügisel kontrollida, kui kindlad on nende ideed ja huvitavad kivid jala lisaliiva panna. Lihtsalt et teeplaatide alla panna liiva, et sipelgad on sinna uuristada. Täpselt see, et sealt on lihtsalt kogu see pinnas alt ära viidud ja muidugi, kuna siin oli see vihmane ja kõik see pöörata tänavastaga kindlasti kosmone puhastamisele suuremat tähelepanu Sist erinevad seenhaigused ja bakterhaigused olid väga suure levimisega alates seal nendest pruunist laikudest lehtedest kuni tõesti jah, kallituseni välja, et kindlasti võimalusel ikkagi vahetada kasvuhoone säärase mulla pindmine kiht kosuma ja seest polkorjalikult seebiveega ja harjaga puhtaks pesta ja vajadusel siis kasutada ka neid nõndanimetatud kosmone desinfitseerimisvahendeid juurde. Ja seda peaks kõike tegema ja ikkagi siis, kui õhutemperatuur ei ole ööpäeva keskmine langenud alla, kas pluss 10. Tegelikult kasvana koristamise puhul võiksid teha ka yksi hilisema ilmaga või vihmase ilmaga. Kui me õue siis toimetada sihukse rohelisi seebiveega pesemise asjade puhul ei oma tegelikult temperatuur nagu siukest määravat tähtsust, et määrav tähtsus tekib tõesti. Kui me kasutame neid keemilisi tõrjevahendeid, siis nendel on küll antud peale temperatuurid, millal nad toimivad kõige tõhusamalt. Eneli käger, tänahommikune aiatark lubas, et järgmisel pühapäeval räägita kasvuhoonesügisesest puhastamisest ja haiguse idude hävitamisest pikemalt kuulmiseni.
