Tere kõigile aiasõpradele. Täna oleme helistanud aianduskonsultant Eneli kägerile, et küsida, miks õunapuude ja teiste viljapuude oksad ja tüvi Sammelduvad ja kas me peaksime selle pärast muretsema. Eneli, kui puud Sammelduvad, kas see tähendab, et puud on vanad? Tegelikult ei tähenda see puu vanust ega noorust, sammal ise või samblik pige õunapuudel ja viljapuudel on ütleme, looduslik nähtus. Kuna loodus ei salli tühja kohta isenesest kuule, ei ole ta ohtlik, aga ta on, ütleme siis omaltkaudsed, mõjuses, samblikud puudel pakuvad head varjupaiku ka igasugustele putukatele putukate vastsetele, keda me kipume ju aias kahjuriteks pidama. Samuti on sinna hea pidama jääda erinevatel seen ja bakterhaigusi tekitavate Leostel ja paljunemisjärkudel. Nii et kui me näeme, et puudele on tekkinud sambliku, neil võivad olla niisugused madalamad ja hallikad ja lamedamad ja võivad olla ka päris niisugused nagu sambla moodi. Igal juhul tuleks nendest püüda vabaneda. Kas nii on õige? Noh, igal juhul võtaksin ma siit tegelikult eest maha, et kui neid on palju, siis kindlasti selle kohta ma ütlen niimoodi, et kõigile meist meeldib, kui meid vahel silitada teinekord siukseid, vihmased ja niisked ilmad on y modekas kindad kätte panna ja õrnal saali puutüvemaadel libistada, see võtab kohe päris hästi need samblikud sealt pealt maha ja saame hoida nende levikut ja kasvav päris hästi kontrolli all, et mingid kaabitsa ideega selliseid asju kindlasti ei maksa kasutada, siis sellega me võime pigem kasu asemel kahju teha ja puukoort vigastada. Aga nendel samblikel on omadus tagasi tulla uuesti järgmisel aastal. Ja siis loodus ei salli mitte kunagi tühja kohta ja nemad kasutavad punud lihtsalt oma kasvukohana, et nad ju iseenesest kuudeeskluateerijaga, kuna seal on võimalus end kinnitada ja kasvama hakata, siis nad seda ka teevad. Ja lisaks siis sammalde ja samblikud sihukesele, aktiivsele levikule ja headele kasvuvõimalustele oli tegelikult päris palju siukseid erinevaid seenio bakterhaigusi, nii et mina pidemeid abistaks aasta mitte nende samblike pärast, mis puudel on päris mõnusasti end kasvada saanud, vaid pigem selle peale mõtleksin, et puu otsa ei jääks mitte ükski kärbatunud õun, ploom, et need on kõik tegelikult palju suuremad nakkusallikad kui see samblik, olgu ta siis hall või kollane, seal puutüve peal. Need kõik need kärbatanud ja mädanema läinud puuviljad, mis iseenese tarkusest alla ei kuku, et need tuleb sealt ikkagi veel enne lume tulekut ära võtta ja maha matta. Jah, ja mitte ainult need, mis võib puu otsa on jäänud vaid kindlasti jälgida, et puu alla neid vedelema ei jääks. Ja kui siin aastaid olen, ma ise ka soovitan noh, ega neid õunapuu ja ploomi ja kirsilehti ei olegi nii väga vaja sealt puu alt ära kraapida kokku, et selle võib lihtsalt muruniidukiga üle käia ja sinna alla multsida siis see aasta tuleks nad tegelikult sealt alt ka kokku riisuda ja samamoodi, kuid ka lehed olid lapp täitsa täpilised siis mitte panna kompostihunnikusse, vaid samamoodi nende mädanenud õuntega koos maha matta. Kui sügavale noh, kaks labida sügavust x sügavus. Oluline on lihtsalt see, et teda neid järgmise harimise käigus ümber pöörates kohe pinna peale ei too. Ja kui kaua nad seal kahe labidalehe sügavusel peavad olema, enne kui nad kaotavad oma võime bakter või seenhaigus edasi kanda. Kui me nad aiamaale madame, siis tegelikult ega viljapuudel väga palju siukseid, ühiseid kahjureid või kahjustajaid nagu köögiviljaga ei ole. Aga jah, et kui me nüüd kompostihunnikusse või kusagile lähemale matame, siis tegelikult nendesse kahjustamis võime on erinev ja sõltub väga paljudest asjadest alates sellest, kui külm on, talv on, kui suur on, kus, milline on mulla happesuse, et seda on väga raske nagu ette öelda? Kuidas te suhtute mahalangenud lehtede, sealhulgas viljapuulehtede põletamisse? No põletamine on tegelikult ju meil aias keelatud, aga jah, eks põletamisega ole kõige lihtsam, Neid haigustekitajaid hävitada, et aga kui te kujutate ette, kui teil on aias kuus viljapuud lõket teha, ei tohi, siis tegelikult grilli peal või niuksed pisikese lõkkeaseme peal, nende Te hävitamine on ikkagi väga töömahukas tegevus, et tõepoolest, et lihtsam on need varisenud lehed laotud aiamaale ja korralikult sisse kaevata. Räägime nüüd ka sellest samblast ja nendest samblikest, kes endale vihmase suvega on muru sisse kodu teinud. Kuidas nendest lahti saada? Sammalt ega murus on tegelikult mitte otseselt ei, peaksime siis võitlema sambla ähvaid selle teki põhjusega ja tänavu aasta on selleks siis kindlasti niiskust, mis on siis tegelikult hävita murutaimestik. Nii nagu siin ennemgi Jutan, anked loodusele ei meeldi, tühjad kohad siis zombid ja samblad nagu kõige kohanemisvõimelisemad ja eks nad ole need tühjad kohad nuid siis hõivanud. Et võib-olla kõige lihtsam võimalus oleks muru tegelikult sügisel korralikult võib-olla tõesti lubjata, sest eks see mahajäetud käis ja ka väetisi jäägid on muutnud selle pinnasega happelisemaks tees nendele sammaldel seal veel mõnusamaks selle olemise, et võib-olla tõesti, et kasutada neid laiali ja vastavalt kasutusnormile, siis lubi võtab tegelikult selle sambla teket tagasi mitmel põhjusel. Kõigepealt Toomasele aluselise koostisega teisik likvideerib sambla tekkepõhjusi, selle mullapinna pealmise happesuse. Kas lehtpuutuhk võiks asendada aialupja? Lehtpuutuhk võib asendada aialupja. Aga kui nüüd aia luubi alla on tavaliselt sihukse kümnekilose koti kasutus, sellest peaks jaguma kusagil 125-le ruutmeetrile enam-vähem siis tuhka tuleks panna ühe ruutmeetri peale kusagil 600 700 grammi. Ja kui nüüd mõtlema ja kui kergesti Peale jääb, ta ei ole kindlasti esteetiline, võib-olla jah, tõesti hästi sammaldunud koha peale, ma võin selle tuha ladustada ka jah, kahjuks on Tuhal see kasutegur selle koha peal nagu neutraliseerimise koha pealt väikse. Samas on tal toit elementi sees tunduvalt rohkem kui aialubjal. Nii et alati on asjal nagu kaks otsa ja kui tuhk on käepärast olemas, siis ma pigem ei soovita teda mitte muru peale panna, vaid tõepoolest mõistagi teda võib-olla oma marjapõõsaste alla püsilillede ümbrusesse ja jätke ta sinna kevadel kaevake sisse. See oli mõni nädal tagasi, kui Maalehe targu talita lisa kirjutas. Kui ma õigesti mäletan, oli selle nimi, kas maksasamblik Jahtija kuumaks Osamlikuga sihukene tihe mass, kust ei pääse vesi allapoole, õhk liikuma. Kui ta tuleb meile püsilillepeenrasse ja ma olen püüdnud teda ikka sealt kätega ära korjata, aga ta tuleb visalt tagasi. Mis nõu sel puhul võiks anda? Soovitaks tõepoolest järjepidevust ja maksas Amblikuga on siis neid tõesti see, et mitte kindlasti panna kompostihunnikusse, vaid noh, ütleme siit prügikotiga prügimäele saata või üritada põletada ta väga suurel levimisvõimsusega, et ainult järjepideva välja. Nii see ka, sest paraku ei mõju, talle tundub ka see, kui ma sinna kõvasti sitta nõge, tuhka või aialupja peale pane, need tema elab oma elu edasi ja kindlasti ei tohi selles Ambliku puhul kasutada eks raundappi või siis neile nagu öeldakse, glüfosaadisisaldusega vahendeid, mis küll mõningaid samblaid häirib, aga temale mõjub ta pigem siukse starterina veel juurte levida, levida, levida. Mis meil veel aias on niisugused, mis on visamad, kui üks tubli ja tragiaednik. Tegevus oli tänavu aasta ka ikka uskumatu, sest päris paljudes aedade ees kõik nende kodud ei olnud mitte enam puude põõsaste vahel ja lillepeenras, vaid pigem kivi ideede all. Need paljudes aedades, ma arvan, tuleks sügisel kontrollida, kui kindlad on nende ideede hulkunud, kividele lisaliiva panna. Sealt on lihtsalt kogu see pinnas alt ära viidud. Sügistöödest rääkis aianduskonsultant Eneli käger uus aiasaade jälle nädala pärast kuulmiseni.
