Tere kõigile aiasõpradele. Rahvakalendris on täna mihklipäev, see märkis vanadel eestlastel, sügise algust oli üleüldine lõikuspüha ja 18.-st sajandist rukkima külvi ema ehk rohuema päev. Vana ütluse kohaselt keeras Pärt del kapsapäid ja et kapsas oli vanasti eestlaste toidulaual oluline toit ja hapukapsas talvel peamine vitamiiniallikas. Siis oli 19. sajandi kalendrid, avades kapsale sama palju tähelepanu pööratud kui viljale. Lääne-Eestis ja saartel oli pärtlipäev lambaniitmise päev. See on olnud ka üks levinumaid tarudest mee. Too alguse päevi ja tavaks oli teha lammastele lehtpuuokstest vihtasid talvetoiduks, kui oli karta, et heina ei jätku. Veel usuti, et pärtlipäeval külvatakse taevast, seeni võis hakata metsas seenel käima ja ka sarapuupähkleid võis hakata korjama pärtlipäevast. Pärtlipäeval peeti ka pidusid, korraldati, laatasid, sest aiavili oli ja sellega võis kauplema hakata. Pärtlipäeva ilma järgi, ennustasid Tilk kogu sügise ilmasid. Kindel loodusnähtus oli pärtlipäeva raju. See kestis mitu päeva ja kui raju pes sisealgasid öised hallad. Pandi tähele, et pääsukesed, kes armastavad päeva sooja, lahkusid samuti pärtlipäevaks. Iga aiasõber võiks oma aiaaastast tuleviku tarbeks mõned märkmed teha. Näiteks kui palju pidi öösel ja päeval sooja olema, et kurgitaimed avamaal ikka kasvama hakkaksid. Usun, et tänavu juunis pidi nii mõnigi meist mitu korda kurgiseemneid maha panema või siis uusi kurgitaimi ostma. Oleks ka tark üles tähendada, millised sordid andsid tänavu paremat saaki, milline uus sort ennast õigustes, aga millisest sordist võiks edaspidi loobuda? Praegu on küll tunne, et see kõik jääb meelde, aga tuleval kevadel oleks hea märkmeid üle vaadata, kui need olemas on ja mälu värskendada. Tomatitega on alailma see mured. Kõikidest õitest ei tule vilju, vaid osa vili, algmeid kukuvad nii-öelda tühjalt maha. See võib olla taime oma regulatsioon, aga võib olla ka päikese käes liiga kuumaks läinud ja vähe õhutatud kasvuhooneviga. Või siis, et mullas on liiga palju lämmastikku ja liiga vähe mineraalaineid, mistõttu taim kasvatab rohkem lehemassi ja võrseid ning vähem vilju. Aga kuulame, mida ütleb selle kohta Räpina aianduskooli õpetaja Tiina baasik, miks siis tomatitaimed kõikidest õitest vilju ei kasvata? Ma arvaksin nõndaviisi, et et võib-olla on õhutemperatuur olnud päevasel ajal liiga kõrge, et see oht on tänavu nüüd olemas olnud, et temperatuur tõuseb üle 32 kraadi ja siis paratamatult see õietolm muutub stabiilseks ja selle tagajärjel ei toimu viljastumist ja õied lihtsalt varisevad. See võib olla üks põhjus, siis teine põhjus võiks olla ka see. Ta on mikroelementide puudus, et on küll siin kenasti kasutada, satud orgaanilist väetist taimede kasvatamisel. Aga küllap olete, kas võib olla kasvuperioodi alguses vajalik olnud, anda ka mingisugust kompleksväetist, kus on kõik mikroelemendid ja need, mis on meie kaubandusvõrgus siis müügil vedelal kujul. Et võib-olla niisuguseid väetamisi oleks olnud tarvis teha, aga võiks ka praegu veel proovida, sest on nagu viimane aeg taimede pealtväetamiseks, et võib-olla kerge väetisevesilahus teha, seal pudelil on õpetus kõik kenasti kaasas ja siis püüda taimi sellega kasta. See võiks olla. Minu arvates võiks olla nüüd niisugune põhjus. Ja kindlasti on oluline veel see, et kui taimed on noored ja väikesed temperatuuri langust seal alla 15 kraadi on ka ohtlik, et see võib halvasti mõjuda taimede edaspidisele, kasvule ja arengule. Ja just jällegi sellesama õietolmu taganemise seisukohad või ütleme siis tomatitaimede tolmemise seisukohalt sellised võiksid siis olla probleemid. Aga ikkagi ka kastmine tuleks jälgida, et see õhuniiskus oleks selline 70 protsendi piires ja ja kui on liiga niiske, siis ka õie halvasti viljuvad. Ja ikkagi see õhustamine noh, meil on mõnikord tundub, et me kõik teame väga hästi ja ka võib-olla mõne väga pisiasja jätame tähele panemata see taimede selline hästi kerge raputamine hommikupoolikul. Et mina ise teen seda tavaliselt siis kusagil kella üheksa, 11 vahepeal, et see on nagu kõige efektiivsem, seda ma olen niimoodi täheldanud. Ja võib-olla siin ka veel üks selline soovitus, et kui, kui seda tolmendamist ise teha, ei tohiks väga kõvasti taimi raputada, et niimoodi tasakesi seda teha. Ehk on sellest abi ja loomulikult, et vältida kindlasti lämmastikväetistega vaatamist tagavad sõnniku kaudu saavadki taimed ka üsna hästi lämmastiku, nii et siin oleks olnud siis tasakaalustamiseks tarvis mingisugust kompleksväetist. Ma neid nimesid ei nimeta, need on kaubandusvõrgus saadaval. Seda veel proovida. Niiet tomati kasvuhoones muld ei tohi olla liiga kuiv ega liiga niiske ja temperatuur ei tohiks olla alla 15 ega mitte ka üle 30 kraadi. Nimelt kaks korda nädalas, kas ta on täiesti piisav ja siis tuleks kasta nõndaviisi, et kasvupind saaks korralikult märjaks, aga ikkagi niimoodi, et need vahekäigud oleksid kuivad, et siis on võimalik seda õhuniiskust hoida ikkagi vajalikul tasemel? Kui me räägime veel kaks sõna nendest mikroelementidest, siis ega selle puuduse kohta muld muidu märku ei anna, kui tuleb lihtsalt laboris proov teha. Nimelt palja silmaga seda väga raske fikseerida ja tegelikult ka taimed veel, me ei suuda seda alati, et meil on nüüd konkreetselt mingisuguse mikroelemendi puudus, vaid me peame analüüsi tegema. Aga et selliseid probleeme vältida, siis on alati targem just kasvuperioodi alguses anda kompleksväetisi või juba kompleksväetist kasutada siis põhive sellele et emme taime kasvukohale istutamist. Aga nüüd veel augusti teises pooles ei ole ka hilja pealtväetada. Jah, praegu on veel viimane aeg sellel nädala lõpus, pühapäeval või siis esmaspäeval veel võiks, aga edaspidi nagu ei ole enam sügavat mõtet ja suurt mõtet. Et siis võiks juba mõelda selle peale, et ehk on otstarbekas Ta taimla latt juba millalgi maha kärpida taime edaspidist kasvu, et et võib-olla siis see ka mingil hetkel soodustab seda viljade sellist moodustumist või, või aitab kaasa siis seal taimeolukorra paranemisele. Suur aitäh teile nõuande eest. Tiina Paasik, palun. Tänaseks kõik kuulmiseni tuleval pühapäeval.
