Tere kõigile aiasõpradele, Põhja-Eestis õitsevad nüüd juba ka toomingad, mis tähendab seda, et on kõige parem kartuli mahapaneku aeg, meie tänane saatekülaline Tiit koha. Kas teil on juba kartulit? Maha pandud kahjuks mina kartuleid maha ei pane, et ma olen nagu selline väike aiapidaja, et. Ka mõni vagu kartulit, sest ta ju õitseb nii ilusti. Õitseb küll, aga ma panen peedi maha, beeta märksa paremini marineeritud peast pärast talvel ja süüa. Õieti me kutsusime photography kohappeid meie tänasesse saatesse, sellepärast et te olete valmis saanud ühe imeilusa kaanepildiga raamatu. Üks, keda ma kindlasti selle raamatu peategelastest siin kaanel esitletutest ära tunnen, on kartulimardikas. Ma ei ole teda küll kunagi elusast peast looduses näinud, aga seda on nii palju kirjeldatud, et, et ma arvan, teda tunneb tingimata ära. Siis teine, kelle ma siit pildi pealt ära tunnen, on ma pakun, need kapsussin keskel. Aga miks need pildi peal ju ilusad, aga aias koledad tegelased on teid nii palju paelunud, et te olete nad üles pildistanud raamatusse köitnud. No kõigepealt, nad on nii ilusad, sellepärast nad mind paelusid, alguses tekkis huvi lihtsalt. Nad on sellised huvitavad tegelased olid aias ja siis tekkis mõte neid üles pildistada. Siis vahepeal tulid elus sellised muutused, otsustasin ka õppima minna ja siis läksin ma Räpina aianduskooli õppima ja seal see huvi nagu süvenesid ka nende aiakahjurite peale veel läks suuremaks, süvenes ja siis sai seda materjaliga siis kogutud ja, ja siis sai ka, nagu ta siis lõpuks kaante vahele pandud. Kahvlidenioneed, kellest igas aias tahetakse lahti saada Kõik ei ole ju kahjurid ka, kes siin on, et mõni putukas on selline, et ta võib olla kasulik nagu näiteks kõrva Harka. Kui kõrva argil süüa ei ole, siis ta läheb lilleõite kallale aga kui tal on mingeid muid putukaid nosida, siis ta neid õisi ei puudu, nii et teda nagu päris ära hävitada ei maksaaiast. Kui me selle kaane nüüd lahti teeme, siis mis siin raamatus täpsemalt peale selle, et terve suur hulk aiakahjureid on üles pildistatud, mis siin raamatus veel on ja kuidas nad on liigitatud? Tegelikult raamatus on, on aiakahjurid ja on ka mõningad haigused, mis taimedel esinevad, raamat on üles ehitatud tähestiku järjekorras ei ole neid pandud sellesse järjekord, et, et kes kevadel tegutsevad, kes suvel vaid lihtsalt on tähestikulises järjekorras. Alguses on nagu taimekahjurid ja siis tulevad ka kasulikud putukad sukad aias ja siis on ka mõne sõnaga kirjutatud loodussõbralikust, taimekaitsest ja ka siis taimekaitselahuste valmistamisest, et mis tõmmis, mis on tee, mis on käärid siis ja mis külvileotis ja peatükid on üles ehitatud niimoodi, et kõigepealt siis on kahjustuse pilt, kõrvalleheküljel on siiski kahjustaja lühikirjeldus, siis mida ta kahjustab ja milles see siis kõik millised tagajärjed võivad siis tekkida tema kahjust selle tagajärjel ja siis ka eraldi siis, et mida teha lõik, et kuidas tema vastu võidelda, teda tõrjuda, sealt. Kui te Räpinas õppisite, siis teil oli kindlasti võimalik heita pilk ka nendesse no ütleme, nõukaaegsetesse käsiraamatutesse, kus kõikvõimalike kahjurite kohta ei olnud fotosid, aga olid joonistused ja nende põhjal ei ole väga kerge kindlaks teha, et kas see, mis seal raamatus pildi peal on, on just see, kes ka minu aias käib taimi näksimas ja närimas. Nüüd nende fotode järgi, ma arvan, on palju lihtsam määratleda, missuguse mardika või tõugu või või ussikesega parajasti minu ees tegemist on, et, et see on selle raamatu kõige suurem väärtus, ma arvan Jah, aga ma tahaksin ühte asja veel täpsustada, mitte ma ei õppinud vaidlema, õpin veel Räpinas. Kui me pisut seda raamatut Sirvime, neid fotosid vaatame, siis mulle torkab silma, et teie tähelepanu on köitnud kõik need kiletiivalised ja roomavad putukad, kes on lehtede peal. Miks teile ei pakkunud huvi need mardikad, ussikesed, kes mullas elavad? No esiteks, neil on väga keerukas kätte saada ja veel keerukam pildistada, pildistama sai hakatud seal ilupärast, need kahjurid tegelikult on väga ilusad tegelased, on, on ka õunapuu orgendi koi röövik on väga ilus tegelane, kui teda vaadata, kuidas nad sebivad seal ringi, seal võõrgen, teisel samuti on ka ilusti tegelane õuna mähkur senti õunauss ja, ja teda on väga-väga põnev, õunasest kätte saad, ega ta vabatahtlikult ei tule poseerima, siis tuleb talle natukese vett pähe tilgutada ja siis ta tuleb sealt õunasest vaatama, et kes tilgutada, siis tuleb samal ajal teda pildist Ta ta väga vilgas tegelane vaarikamardikas mardika tõugud ka teda pildistada ja ilusti vaarikamarja peale saada oli ka päris tükk tegevust, sellepärast et kui abikaasa pani ta ilusti mulle sinna marja peale, kui ma sain aparaadi teravaks, siis oli ta juba ära kadunud sealt peal, nii et see oli päris koomiline vaatepilt võis olla kõrvalt, et kuidas seda pildistada. Kui palju neid kahjureid siin selles raamatu kuskil 50 ringis olla? Ega te neid kõiki ometi oma aiast ja leidnud, et pidin. Aiast leitud ja mõned on ka mõne tuttava sõbraaiast, aga nad on niimoodi mitme aasta jooksul pildistatud ja, ja eks nad igal aastal on läinud ju erinevad, et mõni aasta on mõnda rohkem nagunii aasta ei ole ja. Ja see, mis tõesti siis selle raamatu eriti väärtuslikuks teeb, lisaks sellele, et me saame siin need kahjurid ära tunda, ilusate värviliste piltide peal on siis need taimsed, tõrjevahendid. Kas te mõnda neist olete ka ise proovinud nendega tõrjuda? Jah, Erne nende taimsetest? Jah, mõningaid on proovitud, on neid nõgeseleotist on proovitud, aga põhiliselt on kasutatud ikka rohelist seepi. Vot see on väga tõhus. Sellistelt katab taime niisuguguse kilega, et kahjurite elutegevusele Kahjurikilega ja siis kahjur ei saa hingata ja siis ta lõpetab taime peal eksisteerimise. Kas järgmise 50 aia kahjuri olete juba võtnud järgmise raamatu tegemise plaani? Ei ole veel praegu mõtelnud selle peale, et siin on enam-vähem need põhilised, on ära näidatud, et neid on palju, aga need on nagu sellised põhilised, mis on samas, et, et siin on ka sellised väga hea tõrjevahend nagu tavaline vesi. Kui on näiteks lehetäisid, saab tavalise veega ju taimedelt mahakest uhada maha pesta ei pea ju kohe tõrjuma hakkama, neid tuleb lihtsalt maha tõsta, on nad sealt läinud samamoodi harilik vahustaja, kõige lihtsam tõrje seda veega maha ja ongi ta läinud sealt pealt. Seda vahustajad leiab kõige rohkem aia maasikalehtede alumiselt küljelt ja seda vahustajate ka lillede hulgas talinelgi ilma tean, et lehekaenlas on üsna sageli. Jah, ta on tegelikult ju väga huvitav ja ilus heleroheline tegelane seal, et kui nüüd vaadata, et ta on ju tähendab pesa teinud, seal on mingi nagu selline vahutomp seal taime peal ja kui nüüd seda urgitseda seal tombuses, siis tuleb sihuke ilus õrn salati, roosa pruunide silmadega tegelane välja, sealt pisike, hästi pisikene, kes siis vaatab sulle otsa ehmunud näoga tehasetähis tugeva survega voolikust vett peale uhada ei, mitte survega, taime ei tohi viga saada, vaid lihtsalt, et see vahtu lihtsalt tuleb sealt pealt maha. Ma tean, et lehetäi on see, et kui raputad näiteks rooside pealt maha, siis ta sealt mullapinnalt võib ju uuesti oma toidulaua juurde tagasi ronida. Ei, ma ei ole vaadanud, kas tar olid tagasi, aga igatahes pärast on ta kadunud. Aga veel lisaks rohelisele seebile, kõrvenõgeseleotis, ele ja veega ohamisele on mõni, mida te kindlasti omast kogemusest võite soovitada. Tigude tõrjeks sobib selline asi nagu rabarberilehetee. Temaga saab veel tõrjuda, lehetäisid nälkeid, sibula, kuid sinna päris huvitav asi. Rabarberilehti on meil ju kõigil aedades, mis me neist ära viskama, mis meilis komposteerime paremini teha teed ja siis nüüd jälle nendega tõrjuda. Tee lõikate värsked rabarberilehed ribadeks panete kuuma vee peale täite niisugusse tõmmise. Jah, siin raamatus on kirjas, kuidas teed teha, et siin on kõik see kirjas, et tegelikult on ju suur vahe, on see, et mis asi on kuumaleotis, mis asi on tõmmis, mis asi on teetõmmis, onju siis, kui taimed peenestame ja paneme anumasse valame peale keeva veetee on ikka et taimed valame üle keeva veega ja lase veerand tundi tõmmata. Ta ongi tee valmis ja siis kurname ja kasutame pärast jahutamist. Ja siis kastame neid paiku, kus me teame, et teod armastavad koonduda. Ja, ja siin on kõik need vahekorrad ja need on kirjas, et mis see vahekord on. Tee puhul on see üks kolmele seda tõmmist lahjendada veega ja. Kui ma vaatasin sellel nädala alguse ilmu, kus kuumad päikesepaistelised tunnid vaheldusid paduvihmahoogudega, siis ma mõtlesin, et tigudel on küll tõeline spaa, et kes võib meile meeldida, silm? Jah, nüüd on praegusel hetkel niisugune, oli siis aia sõbratiid, koha nõuannete kimp ja raamatututvustus täna hommikul ja uus aiasaade jälle tuleval pühapäeval kuulmiseni.
