Tere kõigile aiasõpradele, me ei ole aia saateis kaua aega mesilastest rääkinud ja võib-olla sellepärast, et nad praegu talvituvad vaikselt oma tarudes. Aga et igal aastal on talv natukene isemoodi ja seega siis ka mesilaste elu, siis me olemegi palunud saatesse Pärnumaal Halinga vallas Veski talus mesilasi pidava Sirje ja Arvi Mölderi pere õrnema poole. Tere Sirje Mölder. Tere. Tere. Kuidas siis tänavune talv Mesilastele meeldib? Noh, talve algus oli nagu päris hea, sest et tegelikult, kui mesilane on suve läbi usinasti tööd teinud, eks ta siis tahaks ka talvel puhata. Jahedam ilm meeldib talle isegi rohkem, sest siis on nagu selline tardunud olek ja, ja nad saavad puhata, aga nüüdne soe vahepeal muutis nende elukorraldustest täpselt kuupäeva, ei mäleta, aga ühel päeval isegi sooja ilma ja päikese mõjul nad isegi tegid mõned lennud väljas veebruaris just nimelt ja, ja see tegelikult just kõige parem ei ole selline ühtlane, jahe, ühtlane külm või ühtlane temperatuur on parem kui see, et on hetkel soe ja siis jälle hästi külm. Et see nagu pisut tekitab segadust neis. Kuidas siis on nendega, kes alati tahavad meevargile tulla, hiired, rotid, nugised karud, kuidas Pärnumaal on? Hiired, rotid, see on nagu mesiniku teema, et ta peab ise hoolas olema ja aga nugisega on küll probleem. Et nendega ka, eks leitakse mitmeid võimalusi, kuidas siis mesilasi nendest kaitsta, aga neil meil jätkub karudega just otseselt meie perel kogemust pole olnud, aga kui me kord tahtsime, Neid ju Pärnumaal on. Tahtsime uude kohta Kaisma järve äärde oma oma mesilat üle viia, siis enne kui me tarud sinna jõudsime viia, oli juba elektrikarjuse vahelt aiast juba karu jäljed läbi käinud, nii et käis juba ootamas, et tarud tuleksid. Karu on ju tark, just, vaatame nüüd hetkeks tagasi korje suvele 2015. Te olete öelnud, et september kui üldiselt õienektar ei ole enam jahedate sügisilmadega nii hästi mesilastele kättesaadav, et see september oli just kanarbikumee korjeks soodne? Jah, sest et ega tänavune suvi tegelikult ju ei soosinud jahe ilm vihmane ja, ja kui ei ole päikest, siis ei ole ju ka nektarit. Ja mesilaste korje oli, eks ta paikkonite Eesti piires oli küll natukene erinev, aga, aga Pärnumaal oli ta noh, võrdlemisi kesisevõitu. Aga sügis korvas selle, sest kanarbikumett, et ei ole sellises koguses mesilastel küll õnnestunud koguda juba päris mitmed aastad ja kuna meie korjeala on just siin noh, ühelt poolt Kaisma ja teiselt poolt siis maima ja Lavassaare rabaäär, kus meie põhikorjeala on siis tänavune kanarbikukorje oli küll üle aastate parim kanarbikumesi, öeldakse, et on kõige mineraalide ja vitamiinide rikkam Jahjust sest ta sisaldab ju jah, puhtalt kanarbiku nektarit ja õietolmu kanarbiku metsis, tegelikult peetaksegi väga selliseks heaks profülaktika, vahendiks eesnäärmevähi vastu ja on väga kasulik vereloomele. Mida mõrkjam ja tumedam on mesi, seda suurem on kanarbiku protsent selles. Ja kanarbikumesi on väga mineraaliderikas ja ta sisaldab rauda kaheksa korda rohkem kui teised mehed. Ja Eestis tegelikult Bolton, ainus monokultuurne mesi siis kanarbikumesi. Sest selleks ajaks on enamus muud taimed ju kõik oma nektarierituse lõpetanud. Ja ainus on siis kanarbik, mida saab korjata hästi hilissügisel. Tänavu ta oligi hästi, kaua veel septembris sky mesilased korjasid usinasti. Räägime nüüd mee säilitamisest, sest et eks maitse asi, kellele meeldib niisugune natukene vedelam, mesi ja kellel meeldib rohkem niisugune suhkrustunud ja tahke mesi. Aga teie olete rääkinud kreemi veest, mis see veel on? Jah, ostjad eelistavad kangekaelselt vedelat mett, ehkki kristalliseerunud kõva mesi siis tähendab ju tegelikult 100 protsenti tema naturaalsest. Ja sõltuvalt meesordist siis muidugi Crystaliseeruki värskelt uuristatud mesi ju kas kahe nädalaga või natukene ütleme kuu ajaga. Ja see on tegelikult täiesti normaalne ja võiks nagu arvata, et seda kristalliseerunud. Ta on isegi kindlam osta, sest Crystaliseeruminenuks puhta meie tunnuseid. Aga inimestele meeldib vedel mesi ja päris suurte kauplustekettides müüdav mesi ongi sageli suurtootjate mesi ja ostjad sageli küsivad, et miks see mesi ei suhkrustu sellise vedelaks jääva mee saavutamiseks, siis kuumutatakse mett väga kiiresti, 70 kraadini või umbes nii ja siis kiiresti jahutatakse maha. Niiviisi aga lõhutakse mee sisemine struktuur ja selle kvaliteet halveneb oluliselt. Aga kui jahutada mett aeglaselt, võib selle päris ära rikkuda. Sellepärast tuleb osata mett õigesti töödelda ja mitte asjatult kuumutada. Ja muidugi mesinikust siis ostja soovile vastu tulles muidugi ka seda mets ulatavad, neil on oma mees, ulatus termostaadid vahel ja, ja nemad teavad, kuidas nad üle 40 kraadini ei kuumutaks ja õhuga väga palju kokku ei puutuks. Aga väga hea vahend on minu meelest ka sellise mugavalt söödava mee saamiseks on kreemjas mesi ja selleks on natukene erinevaid tehnoloogiaid, mõned lisavad juuretist, see tähendab siis nagu sellist peenekristallilise met ja siis seda mett segatakse kaks kuni kolm nädalat hästi aeglaselt sellisel segumasina printsiibil töötavast seadeldises. Ja siis jäävad alles kõik meeleomased kasulikud tervislikud omadused. Aga tulemuseks on siis selline kreemjas mass, mida saab purgist igal ajal kätte. Kuna me meepäevi korraldame, siis oleme seal testinud ja alati enam lubame maitsta. Lastele meeldib selline kreemjas mesi, eriti, sest et ta on nagu selline mõnusa maitselise natukene jääb nagu mahedam peene kristalliga ja ta on vaieldamatult laste lemmikmesi. Kas see kuumutamine kuni 40 kraadini siis ei lõhu seda? Me rakustruktuuri, niipalju kui kuumutamine 70 kraadini, just nimelt, sest tegelikult mesitarus on ka mesi 35 kraadi. Mesilane hoiab tarus sellist temperatuuri ja sellisel temperatuuril mesi nii kiiresti ta üldse eliktne muidugi, sest et ta ju võib ju seal olla päris aastaid. Aga jah, 70 kraadi on see, mis lõhub selle kristalli. Ja nüüd, kui need meie päevad tulevad, siis kas praegu käib selle me nii-öelda kuumutamine 40 kraadini, et ta muutuks kreemiaks või seda tehakse siis, kui mesi, raamidest välja võetakse? Mesi tavaliselt ikka, kui ta on batuut läheta, säilitusnõudesse ja hoiunõudesse aga vahetult enne sest õigesti sulatatud mesi suhkrustab jälle see mesi, mis on üle kuumutatud tema isukrusta temast on saanud juba magusaine, aga õigesti sulatatud mesi Sukrustab uuesti ja seda tehakse ikkagi vahetult enne müüki. Te olete lugenud mingit sarnast menetlust ka sõjaeelsest ajakirjast talu perenaine. Jah, see oligi üks väga-väga vana, isegi ei mäleta, mis aastast mulle näppu juhtus, aga seal kirjutati, et vanasti olevat ka olnud puutoober ukse kõrval, kus siis mesi sees oli ja kes uksest pidi tulema pidi pudru mända üles tõstma, et see alla vajudes jälle seda meekristalli liigutaks ostjad vahel küsida, et kas see on selline vahule pekstud mesi ei ole. Õhumull ei tohigi sattuda sinna kreemi sisse, ta lihtsalt peab liigutama seda, et see kristall on muidu kuuekandiline, et ta muutuks nagu ümaramaks ja siis ta ei haaku. Ja ongi mugav, mugav süüa. Ja seda kõike tehakse siis selleks, et ostjal oleks mugav süüa ja et ta ei peaks meepurgist seda väga tahket kangutama, nii et vaatet lusikavaras läheb katki just nimelt ja ta on, oleneb natukene toatemperatuurist, ta on siis kas natukene jahedamas, natukene tahkem, soojemas natukene kreemja või vedelam, aga teda on võimalik kas mis iganes saiale, pannkoogile, salatit Ta sisse panna sidrunihape lahustab teda võimalik vedelaks saada, kui näiteks toorsalatile lisada. Nii et on igatipidi mugav kasutada, ta, ta ei tilgu nagu vedel mesi ja tõepoolest, nagu te ütlesite, hõbelusikat kõveraks murdma. Nii et kõiki neid kreemiaid meesid, saab siis meepäevadele jälle proovida, mida teie talu veel kaasa võtab, mida saab teie juures maitsta, noh, kindel on kanarbikumesi, sest seda tõesti meil sel aastal on. Ja muidugi, mida mina ka ja mida ma olen näinud, et ajalehtedes on ka nagu sellele natukene nüüd juba tähelepanu pööratud on tegelikult suvir mis on ka teise nimega mesi, leib, mis ei ole nüüd mesi jagada on kõrvalprodukt ja ta mesilaspere poolt kogutud ja õietolmust valmistatud, selline söödavaru ja mesilased koguvad teda siis taimedelt. Õie tolmuna panevad ta kärje kannudesse, niisutavad teda siis süljega ja lisavad sinna kasulikke fermente ja siis peaga trambivad selle kärjekannu kinni katavad selle meega nagu konserveerivad teda ja siis ta seal seisab talve üle. Ja kevadel, kui siis on uus noor pere sirgumas, siis mesilaste lastele toiduks ja inimesele on ta väga kasulik, sest et teda on nimetatud ka maailma kõige täiuslikumaks toiduvaks. Kuna ta sisaldab ohtralt antioksüdante, valke, süsivesikuid, rasvhappeid, mineraale, vitamiine tarvitatakse siis just toidulisandina just immuunsussüsteemi tugevdamiseks segatakse teda meiega, võib ise teda meega segada ja tegelikult on tõesti asendamatu too vitamiinide kogum täiuslikum, mida üldse loodusest on võimalik saada. Aitäh täna hommikul meid mesilaste, mee ja kärjekannude maailma viimast. Sirje Mölder Pärnumaalt. Aitäh ja ootame teid kõiki meepäevadele. Eesti meetootjate ühenduse meepäevad on tuleval laupäeval, pühapäeval Tallinnas traditsiooniliselt lillepaviljonis. Uus aiasaade jälle nädala pärast.
