Tere hommikust, on teisipäev, 15. jaanuar  ja terevisioon alustab rõõm, et kõik teie,  kes te olete teisel pool teleekraani, olete koos meiega ärganud. Ilmast saame ka rääkida taas, ilm on talvine. Kui ma praegu mõtlen, siis tee oli Tallinnas nagu märg,  aga samas ikkagi oli miinus. Mulle tundus, et oli selline mõnusalt karge,  talvehommik ei olnud väga märg. Kindlasti hommiku jooksul räägime teile ka sellest,  millised on teeolud üle Eestimaa. Aga praegu me saame rääkida ka, milliseid pilte on meile  saatnud inimesed, mitte ainult rääkida, me saame neid. Üleskutse eile üleskutse tegi meile ja noh,  siit on esimene. Kelmikas pilt on jah, no tundub, et temal  selle ilmaga palav ei ole, ta võib vabalt olla bikiinides,  kes iganes, siis oli selle pildi peal. Oli see päev, kus sai teha lumememmesid. Lumi pakkis. Gülnara Tartes on saatnud meile selle pildi  ja väga palju lund on selle pildi peal. No siin on ka ikka korralikud puud on lumised. Noh ja väike rähnipoeg on ka ikkagi pildile jäänud,  see on väga tore. Ja meil tuleb tänases saates ka juttu juttu muide lindudest  ja loomadest just nimelt talvel ja teie pildid on jätkuvalt oodatud,  terevisioon ootab neid kuni nädala lõpuni välja,  nii et muudkui aga pildistada ja muudkui aga saate. Jaa, aga pildistamisest natuke teistsugusest pildistamisest  räägime ka tänases saates Johannes pääsukese moodi pildistamist,  hakkame siis proovima ka? Ma ei tea, kas sa oled midagi sellist varem teinud või? Tead, ma olen omal ajal pildistanud küll päris palju  ja olen ka mustvalgeid fotosid ilmutanud pimikus  ja aga vot sellise tehnikaga, nagu seda Johannes Pääsuke tegi,  seda küll mitte. No sujuvalt pildistamise pealt videomängude peale ka,  sest räägime uutest videomängudest ja siis väidetavalt see  aasta vist ikkagi tuleb ka uusi videomänge,  aga mis need kõige trendikamad või moodsamad videomängud on,  mida siis praegu see on super Maario vist super,  aga see näeb väga moodne välja. Mina olen teistsugust mänginud, ma ei tea. Uutest mängudest tuleb jah, juttu veel, aga juttu tuleb  ka näiteks Brexitist. Muide, mul on siin praegu ka Eesti Päevaleht ees  ja siin ütleb suur pealkiri väga. Tõenäoliselt tabab Brexiti lepet täna Briti parlamendis. Häving. Ja täna õhtul peaks hääletus olema Eesti aja järgi kell  üheksa õhtul. Võtame siis Suurbritanniaga Londoniga ühendust  ka seal elava eestlasega, aga räägime ka sellest,  kuidas asendada muna toitudes, sest seda juhul siis,  kui ta peaks olema munaallergia ja te ei saa muna süüa,  siis kuidas teha näiteks kook? Kookisid kooke niimoodi, et muna sees ei ole. Ja päris paljudel väikelastel on munaallergia  ja suur osa neist kasvab sellest välja, aga mitte kõik,  nii et ka täiskasvanutel tuleb seda probleemi ette  ja tegelikult on täiesti võimalik näiteks pannkookides  asendada muna, nii et, et sa ei saa arugi. Ma just tahtsin öelda, et pannkookides näiteks banaaniga  asendamine on väga maitsev ja, ja see kõik konsistentsi  mõttes on väga sarnane sellega, kui teha munaga. Juttu tuleb ka sellest, millal suletakse lennuliin. Meie rahvuslik lennukompanii Nordica sulges taas mõned lennuliinid,  aga kus maal see piir siis on, millal see kasumlikkus saab  kahjumlikkusest ehk siis, et ei ole mõtet seda liini enam  käigus hoida. Ja Eesti seriaalidest räägime ka, kuidas läheb,  Eesti seriaalil võiks intervjuu ehk sõnastada,  saame siis küsida. Mis seisus Eesti seriaal teleseriaal on,  et kuidas, kuidas läheb ja, ja mis seal arengud on? Me tutvustame teile ka järjekordseid Eesti laulu  poolfinaliste sissi. Nylia Benita tuleb täna meile külla ja tuleb  ka noor lauljatar, kelle nimi on kas Ranele  või Ranele, või noh, me küsime täpselt, kuidas nimi hääletus  peaks olema, Ranele võiks ka veel põhimõtteliselt olla. Ja noh, Sissi Nylia Benita peaks olema juba tuntud mingis mõttes. Aga kui rääkida nimedest, siis meil on siin täna mitu  inimest terevisiooni tiimis, kellel on täna sünnipäev  näiteks meie helirežissööril Peetril, meie grimeerijal  Evelinil ja ka meie uudistetoimetajal. Elol on täna sünnipäev. Täna on siis selline päev, kus saab paljudele õnne soovida. Kindlasti on sünnipäevalapsi veel. Härmatis võib teed muuta väga libedaks ja meie vaatame nüüd  ka natukene teeolusid. See on nüüd Jüri kandis, siit sama Harjumaa  ja Tallinna-Tartu maantee on lumina tee,  et ma ei tea, kas see nüüd härmatis täpselt on,  aga pigem on see selline lumekiht, mis seal tee peal näha  oli ja see on. Tallinna-Pärnu maantee siis ega seal on ka suhteliselt  ikkagi selline keskmiselt öeldes talve olud. Ja igal pool on tegelikult need no keskmiselt  või mitte keskmiselt aga igal juhul talvised olud,  sellega tuleb arvestada. Jaa, aga meil on siin vahepeal lauake ennast hommikul juba  katnud ja põhjus on väga lihtne, sellepärast et me hakkame  õige pea rääkima sellest, kuidas siis asendada toidus muna,  kui inimesed kellele näit näiteks on munaallergia,  nad ei saa muna süüa, siis kuidas valmistada näiteks kooki,  sest kõikides kookides peaaegu võiks öelda,  vist on ikkagi muna sees ja ja no banaani on,  siin on avokaadot. Ja on ka näiteks toorkakao oad on vaarikad,  no ma kahtlustan, et vaarikatega muna ei asendata. Aga ühe sellise maitsva ja magusa asja peale vaarikad  sobivad kohe kindlasti. Jaa, aga millest seal algavas tunnis räägime,  veel on siis videomängud millised on need uued videomängud,  mida siis mängitakse, need, kes harrastavad videomänge,  no ma siin on ekraani peal ka näha, praegu üks mäng,  mis tundub väga moodne ja väga reaalne Ja nad näevad ikka selliseid filmilikud välja,  justkui ei oleks enam mäng, vaid sa oledki sellises noh,  päris tegevuses. Põgusalt jõudsime hommikul arutada ka, et  mis mängud meile meelde tulevad, noh, Super Mario käis siin  saate alguses ka korraks läbi, aga mulle meenus näiteks  Colin McCa ralli. Nii on, aga kindlasti tuleb meil juttu ka Brexitist tänases saates,  sest Brexiti jaoks on täna tähtis päev. Ja toimub hääletus siis Briti parlamendis Eesti aja järgi  õhtul kell üheksa ja siis peaks olema selge,  kas Briti parlament seda toetab või mitte. Ja juhul kui ei toeta, mida ka ennustatakse,  siis on hoopis uus olukord ja peab olema  siis kolm päeva, et Briti peaministril Theresa May'l,  et leiutada välja plaan B, kuidas edasi minna? Kindlasti mahuvad tänasesse saatesse Eesti laulu poolfinalistid,  sest Eesti laul kogub aina tuure ja on siis jälle võimalus  natukene tuttavaks saada kahe lauluga. Tere hommikust, Rainer. Kas sellise pildikeelega arvutimänge videomänge üldse  tänasel päeval ei ole toredad ka? Ikka on ikka isegi päris palju, on. Aga. Neid ongi võib-olla nagu nii palju, et sealt on raske midagi välja. Ja nad ei ole siis ikkagi nii populaarsed kui kõikvõimalikud  sellised seikluslikud mängud. Jah, põhimõtteliselt, et need jäävad niisuguste indie  mängude valdkonda, et neil on oma väga selline Sa ütlesid enne intervjuud, et see 2019 tuleb uute mängude  poolest tõenäoliselt veidi hõredam. Just sest, et kõik suured seeriad tulid eelmine aasta välja. Assassians Creed'id, Forsad ja võtavad vist see aasta pausi. Ja järgmine aasta on ilmselt oodata uusi konsoole,  ehk siis uus Xbox uus Playstation neli või Playstation viis,  siis võib olla. Ja mängutootjad hoiavadki, võib-olla sinna nende uute  platvormide peale oma mänge, ehk siis praegu väga suuri asju  ei ole välja kuulutatud, aga samas võib-olla ongi põnev,  et juunis on see kõige suurem mängumess,  kus kuulutatakse jälle uusi asju välja, et  siis on võimalus üllatada, et mingeid niisuguseid asju,  mille peale üldse ei tule, et et on ehk kuskil ootel. Nii et 2020 peaks tulema uued konsoolid. Praegu kõik märgid, mis see sisuliselt tähendab,  mis seal saab muutuda? Ikka võimsamaks, uhkemaks kiiremaks, parem pilt,  neli K telekatele ja, ja nii edasi, paremad  internetiühilduvuse võimalused, noh, võimsamad mängud  ja ilusamad nagu ikka iga kord. Rääkides nüüd sellest aastast, mis läbi sai,  siis mis mängu sa esile tooksid, mis on selline kõige popim,  mida võib-olla jõuluvana kingikotis ka kõige rohkem oli? Ja no see on vaieldamatult rokkstaari siis GTA seeria  tegijate kauboi, simulaator Re. Tead, Redemtion, kaks. See tõesti siis müüs praeguseks umbes 20 miljonit koopiat  või midagi sellist. Nii et kui keegi sai jõuludeks, siis kas uue Playstation i  või uue Xbox'i, siis ei pea väga kaugele minema,  et otsida niisugust uut ja uhket mängu, mis näiteks,  et mis masin siis on ja sest et see on tõesti väga ilus,  ta on väga pikk ja noh, seal on väga palju võimalusi  ja tegemist nagu selles mõttes, et et. Kahtlemata oli ka väga hea looga mäng mitte võib-olla minu  isiklik lemmik eelmisest aastast, aga siis. Sa ütlesid väga ilus juba sellest katkest on näha,  et see on väga vägivaldne mäng. Kõik need populaarsed videomängud on ikkagi. See natuke nagu kipub niimoodi olema, et siis,  kui ma siin nüüd üritasin valida siia teile toomiseks mänge ka,  siis ma pidin tükk aega mõtlema, et mis mäng ei koosne 100  protsenti tulistamisest, aga eks need natuke kipuvad olema niimoodi,  et mängud tahavad, et sa suhtleks maailmaga läbi relvade,  aga siis ongi noh, need natuke vähem populaarsed indikad,  indi, indie mängud, et neid on, on seal kuskil pinna all  väga palju, et kus sa ei pea ilmtingimata tulistama kogu aeg. Puhul on sageli näiteks see märge juures,  et mis vanusest alates ma eeldan, et mängude puhul. Mängudel on ka mängukarbi peal, kui füüsilist karpi vaadata,  siis on all, paremal on märge, kui on M,  siis see on täiskasvanutele ja T ja siis ühesõnaga seal on  kohe peal vanusegrupid, et vanematele niisugune väike märge. No üks mäng, mille sa välja valisid, millest rääkida võiks,  on ka Super Mario. Tundub, et see peaks olema midagi väga-väga aegadetagust. Ei Mario seeria käib jätkuvalt edasi ja ongi,  et ma arvan, et väga paljud said ka jõuludeks Nintendo  switch'i konsooli ja kui seal tahta midagi muud peale  Fortnight'i mängida näiteks siis just sellel reedel eelmise  nädala reedel tuli välja. See on nüüd väga rikkalik nimi New Super Mario Brothers,  U Delux. Ehk siis mis on tegelikult uus versioon 2013 juba  ilmunud New Super Mario Brothers Ust, mis oli Nintendo  eelmisel konsoolil. Aga see on natuke täiustatud, näeb parem välja. Siin on väga palju lisamängimist ja seda saab mängida  neljakesti korraga, nagu siit praegu ekraanilt on näha,  et neli inimest ühe konsooli ja ühe ekraani taga kõik saavad  koos Maarjat mängida, saad teisi natuke kiusata,  kui tahad, aga üldiselt võib panustada koostööle. Et see on väga hea versioon sellest ja, ja väga lõbus nagu  koos mängimiseks. Kui sõltuvust tekitav, see mäng on see mäng konkreetselt. Ma ei tea, see sõltub, kellega sa koos mängida. Et kui riidu te omavahel suudate minna, aga üldiselt ma arvan,  et see mängude sõltuvust tekitavus on, võib-olla on nagu  natuke üle tähtsustatud, et pigem sa satud sõltuvusse just  sellest sotsiaalsest aspektist, et kui sa mängid Fortnight'i  koos sõpradega iga päev, siis sa tahad lihtsalt sõpradega  juttu rääkida ja netis olla ja, ja võib-olla teha sinna  kõrvale midagi ja Fortnight näiteks on väga hea versioon  selleks nagu, nagu on välja tulnud. Mitu tundi sa ise päevas mängid? Tunnikese, kaks. Kuidas sa piirad, seda, sest tegelikult see sõltuvuse moment  ju siiski oluline on, et väike oht on, et noh,  tahaks veel ja tahaks veel. Mul võib-olla iseloom, et ma tüdinen ära,  et selles mõttes, et ma tahan midagi muud teha vahepeal  ja siis ma teen veerand tunni kaupa seda teist  ja siis see võib-olla ei ole ka kõige kõige parem. Aga aga mul läheb see niimoodi. Räägime ühest mängust veel Division kaks,  miks sa selle välja. Et siia nagu natuke kontrasti tuua, et üks kõige suurem asi,  mis nüüd on olnud mitu neli aastat vist tegemises  siis Ubisoftilt Tom Clancy's The Division kaks on selline taktikaline võitlusmäng,  et see on nüüd siis niisugune täiskasvanulikum. See sul on suur avatud maailm, siin siis postapokalüptiline  Washington kus on lastud üks väga hävitav viirus ja,  ja siis sina koos siis ilmselt koos sõpradega võid seda. Siis tiimis nagu läbida, ehk siis kõik missioonid on,  on kambaga tehtavad. Et see ei ole ainult nagu. Ja see esimene mäng oli hea. Aga see teine tõotab tulla parem ja ta kasutab nagu päris  huvitavalt ära kõiki neid online asju, et,  et kuidas netis mängida, et mitte lihtsalt sa mängid  üksteise vastu. Aga see koostööelement seal, et pluss tanäeb. Ta näeb tõesti selline väga realistlik väga selles mõttes  väga ilus välja, kui oluline see tegelikult on,  kas olulisem on ikkagi see, et, et seal oleks mingi äge lugu,  mingi äge stori või on see, et ta oleks ka kvaliteet? See tihtipeale sõltub inimesest, et mõned inimesed tahavad  lugu ja väga ei hooli sellest, milline see visuaal on. Ja tegelikult eks see ongi, et kui on loopõhine mäng  siis ja tõesti hästi tehtud, hästi näideldud,  siis sa võib-olla selle visuaalile ei pööra tähelepanu,  aga nendes suurtes mängudes, kui kõik on koos,  siis noh, see on midagi sellist, mida sa isegi kohati  filmidest ei saa, sest filmid lõppevad kahe tunniga ära. Mäng sul võib kesta 200 tundi. Jällegi selline vägivaldne mäng, kui sa peaksid andma ühe soovituse,  mida otsida ja mis ei ole üldse vägivaldne,  vaid on põhimõtteliselt lilled ja liblikad,  siis mida sa soovitaksid? Kõik Nintendo omatoodang alati Nintendo Switch'i peale on  niisugune väga perekeskne ja nii edasi. Ja kui otsida walking simulaator, siis saab  ka niisuguseid loopõhiseid avastamismänge,  mis üldiselt ei põhine tulistamisel. Nii palju täna videomängudest, Rainer Peterson,  aitäh. Aga palun. Nüüd aga hakkame rääkima siis sellest, kuidas asendada muna  toitudes ja meil on siin täna hommikul välja pakutud  variandina magustoit, kus siis originaalis võiks muna olla,  aga meie täna hommikul päris kindlasti muna ei kasuta,  otsime siis alternatiivi. Tere hommikust, Elari ja tere hommikust,  Karl-Ott. Kui palju neid toite on, mille puhul võib-olla ei saa üldse  asendada muna? On selliseid variante ka? No tänasel hetkel pigem on ikkagi vähem. Et kõiki variante me teile presenteerida ei jõua,  et see vajaks eraldi suurt pikka saaret. No siin laua peal on banaan, avokaado, marju,  natukene seemneid, mis on see põhiline asi,  millega muna asendada saab? See põhiasi on, ma arvan, ongi just need chia seemned  ja tegelikult on ka siis linaseemned, mis on meie kodumaine  nii-öelda produkt, et siin on linaseemned karbis,  millised nad niisama välja näevad ja ütleme,  kui neid leotada, siis nad loevad sellise paksu  konsistentsiga mass ja, ja, ja seda saab kasutada  siis nii-öelda meie teeme tänases magustoitu,  aga kui linaseemneid kasutada, siis saab seda panna  ükstaspuha mingi taigna sisse või kuhu iganes,  et ta nagu seob ja on niisugune siduv aine. Ja miks mitte neid chia seemneid ka kasutada nagu kuskil  küpsetise sees või või kuskil? Millega veel saab või mis siin veel on? No meil on siin banaan näiteks, et tegelikult on veel nii,  et, et kui banaani niimoodi ära kahvliga purustada,  siis ta toimib samamoodi ta seob ja annab seda massi,  et et see, mis sa nagu küpsetada tahad, et ei,  laguneks ära näiteks küpsise küpsiste sees  või või, või siis näiteks mingid pirukad  ja sellised asjad. No me hommikul jõudsime mainida ka, et pannkooke ilma munata  banaaniga on päris levinud juba. Tänapäeval, ja ütleme, eriti seal tervisliku maailmas on  juba see, et pannakse lihtsalt mingi jahu,  banaan, mingi taimne piim, mis iganes piim segatakse kokku  ja see toimib väga hästi, et muna ei pea. Et, et see on niisugune valikute küsimus. Aga avokaado, sellest ma ei ole küll kuulnud,  et avokaadoga saaks nüüd muna niimoodi. No avokaado on nii oivalise tekstuuriga,  esiteks et sellest me teeme sellise vinge šokolaadi  nii-öelda muuseas silise kreemi, mida tegelikult saab hästi  paljudes magustoidudes kasutada. Kas siis paned pannkoogi vahele, sööd niisama koos marjadega,  nii nagu me täna teeme? Aga seda avokaadot selles mõttes tuleb lihtsalt nagu ikka  välja võtta ja siis kahvliga puruks teha  ja sellest piisab. No täna me teeme blenderis, et saavutada see eriti niisugune  siidine tekstuur, aga tegelikult kodus kombainis saab  ka eeldusel, et soetate õige mõnusa küpse avokaado. Et Elari räägib Kuidas avokaadodega on alati see, et, et see on niisugune õnnemäng,  et kas ta näeb selline ilus roheline välja  või ei näe, aga et avokaadol on siin selline otsa koht. Ja selle otsa koha järgi saab nagu, et kui see  põhimõtteliselt kukub ilusti siit küljest ära  ja siit, et pruun ümbert ei ole siis avokaado on valmis,  et poodides ei tasuks avokaadot niimoodi näpuga muljuda,  et pärast lähevad kõik näpi. See on väga tavaline, et inimesed katsuvad Ja, ja siis, kui sa lõika lahti, siis sa näedki täpselt siia  tekivad sellised muljumisjäljed, et seda nagu ei saa väga kasutada,  ei ole lihtsalt nii meeldiv tekstuuri mõttes ka. Kas kõik need asjad, millest me siin rääkinud oleme  ka banaan seemned, avokaado, banaani puhul võib-olla see  maitse ei ole nii tunda, eks, et aga kui neid teisi asju  sinna sisse panna, siis ma saan aru, et vot siin jah,  ei ole muna, siin on kindlasti kasutatud hoopis sellist asja. Ütleme küpsetiste sees absoluutselt seda,  kas on muna või ei ole, seda nüüd küll maitse järgi nagu ei  saa nagu aru täna me teeme siin seda, kasutame avokaadot  ja me paneme siia nii-öelda selle muusei jaoks erinevaid lisandi. Meil on siin toorkakao, siis meil on siin taimset piima vahtrasiirupit,  et me petame nii-öelda selle avokaado enda maitse ära  ja teeme ta magusamaks, et ta on meeldiv  ja ja, ja siis ongi nii, et nagu Karl ütles,  et me saame seda niisama süüa, me saame panna pannkoogi peale. Me saame teha tast eraldi tordi, et, et nagu see on ainult  valikute ja niisugune puhas mängumaa, nii et tervislikum. Nutella. Mis me täna hommikul tegema hakkame, mis siin on? Mina teengi ühe niisuguse siia tassimagustoidu,  kus mul lähebki seesama nii-öelda siis nimetame seda siia  munaks nii-öelda siis mul on siin tehtud toormustikamoos  natukene maapähklivõid värskeid marju ja  siis niisugune kodutehtud müsli ka peale. Ja mis veel, ja siis teemegi selle avokaado nii-öelda mousse  i või selle kreemi, et seda võib, seda on väga hea niisama süüa,  aga me paneme marju peale sedasama müslit  ja siis toorkakaube, et oleks nii, kust krõmpsu ka. Küsin enne veel, kui ma lasen teid neid asju tegema. Kui kaua te ise olete nii-öelda sellist? Muna vältinud selle pärast, et toiduallergia on Mina olen täistaimetoitlane, mina nüüd kolm pool aastat ei  ole tarbinud ühtegi niisugust loomset toitu,  et minu puhul on see, et, et ma ei, ma ei. Ma nagu ei näe vajadust seda asendadagi,  et, et, et, et kui, kui on vaja kuskil muna niiöelda kasutada,  siis ma tegelikult eelistan kasutada linaseemne need ära jahvatada,  teha samamoodi, et segada mingi veega kokku  ja panna siis toidu sisse, et, et chia seemned ma kasutan  pigem nii-öelda magustoidusees. On keeruline, ka, tuleb iga päev mõelda. Ei tule, harjumine, no mina isiklikult tegelikult söön kõike,  aga lihtsalt see toitumisosa paelub mind,  et inimesed aina välistavad, et olla tervisliku. Mind paelub see just, et mida ma saan veel rohkem süüa,  erinevad lahendused ja kogu see asi. Aga muna sa sööd iga päev ka või noh, mitte iga päev,  aga. Ei söö aga jah, ikkagi tarbin, et mul isiklikult mingit  probleemi ei ole, aga mind ennast lihtsalt paelub see,  kui palju valikuvariante on ja kui head nad tegelikult on. Sellepärast ma hindan kogu seda asja. Väga tore, me saame siis saate lõpu poole vaadata,  millega te täna hommikul valmis olete saanud,  niimoodi, et muna pole kasutatud, aga sellegipoolest on  magustoit valmis saanud. Aitäh, nii, aga nüüd siis ajalehed, tänased värsked Ove,  seal on juba esimesed lehed. Ja mul on Eesti Päevaleht siin ees lahti. Meie saates tuleb ka täna Brexitist juttu avalugu Päevalehes  räägib samuti sellest ja siin on toodud siis viis tänast  võimalikku arengut Briti parlamendis. Üks hääletust ei toimugi, kaks May võidab kolm. Napp kaotus, neli 20 kuni 100 hääleline kaotus  ja viis rusuv üle 100 hääleline kaotus. Võib-olla võtame siis Londoniga ühendust,  saame küsida, kuidas seal meeleolud on, milleks  siis valmis ollakse või mitte. Aga tänases Postimehes on uudisteküljel pealkiri,  et rahva vananedes kasvab põlengute arv ja siin on  siis välja toodud statistika tulesurmad. Kui kuni eelmise vabandust 2000 seitsmeteistkümnenda aastani  oli siis tulesurmade arv kogu aeg languses,  siis eelmisel aastal see taas kasvas ja oli  siis 50 tulekahjus hukkunud inimest ja siin on välja toodud  ka profiilid, et kes see tulesurmas hukkunu on,  näiteks mehe puhul on tavaliselt tegemist 59 aastase  alkoholijoobes mehega, kellel puudub suitsuandur,  ta elab üksi, suitsetab ja korter kortermaja elanik on  siis enamasti siis 50-l protsendil juhtudest  nii linnas ja 50-l protsendil juhtudel maal,  aga naiste puhul on siis enamasti tegemist vanainimestega  ja probleemse tervisega inimesed ja neil võib  ka suitsuandur olemas olla. Just ma panin ka tähele seda erinevust, et kui meeste puhul  reeglina ei ole olemas, siis naiste puhul reeglina on olemas  see suitsuandur. Aga mitmes lehes on täna ka nupuke, mis puudutab. No mitte väga toredat teemat eestlaste mõttes,  nimelt eestlased on Soomes laste seksuaalse kuritarvitamise  poolest esirinnas. Möödunud aastal teavitati Soomes politseinikke laste  seksuaalsest kuritarvitamisest 1400-l korral  ja sealsete korrakaitsjate statistika järgi olid selliste  kuritegude toimepanemise poolest rahvuse järgi esireas iraaklased,  afgaanid ja eestlased. Nii et jälle me oleme ühes topis ja mitte väga toredas aga  toredamatest või sellistest huvitavamatest teemadest on  Eesti Päevalehe fotograaf Andres Putting käinud  siis Tallinna vanglas, mis on tühjaks jäänud  ja teinud sellise päris huvitava fotoreportaaži,  näiteks on ta siin pildile püüdnud siis kõikvõimalikud seinamaalingud,  mida siis ilmselt asukad on seinale joonistanud  ja siin on näiteks kuldkalakesele võis öelda oma kolm soovi  ja siin ühes kambris on siis näiteks üritatud seinale  joonistada ka kamin ja vist ilmselt ka selline tapeedi moodi. Joonistus on siin, et on üritatud siis kodusemaks muuta  ja tõesti on selline huvitav, viitab vaade  siis vanglasse, kus enam vange ei ole. Postimehest leiab veel ühe sellise teema,  mida ka meie täna puudutame, nimelt Eesti teleseriaalindus  ja siin on artikkel pealkirjaga Eesti teleseriaalinduse  teine nimi on vaesus. Tere hommikust, kui te olete meiega just praegu liitunud,  kell on viis minutit, pool kaheksa läbi ja terevisioon jätkub. Mulle väga meeldis see uudistes kõlanud sportlaste  ehk siis epeenaiste öeldu, et kui hommikul juba tundus,  et läheb hästi, siis teistele tekitas ka hea motivatsiooni  ja loodetavasti siis tänane päev toob ka Eesti spordile taas rõõmusõnumi. Kui Kaia Kanepi mängib Austraalia lahtistel  meistrivõistlustel Kella 10 paiku peaks see mäng algama umbes kolm  või neli inimest on minu käest täna juba küsinud,  et mis kell see mäng on, nii et ma arvan,  telerite juures on ka päris palju neid, kes mõtlevad,  et millal see siis oli, et saaks kusagil online jälgida  kella 10 paiku peaks algama. Aga kes kuhugi liikleb, siis arvestada talviste teeoludega. Tallinn-Peterburi maanteed näeme me praegu pilti ja,  ja neid lumeridasid radasid seal ikka on omajagu. Jah, talvised teed, nüüd peaks olema Tallinna-Tartu maantee,  Jüri kandis on sellised teeolud kõik siis ilmselt linna  suundujad peaks arvestama ka, et on ikkagi lund on teedel ja,  ja tuleks siis võib-olla ehk rohkem aega varuda kui tavaliselt. Meil siin käib aga söögitegemine, magustoitude tegemine  ja täna siis selliste magustoitude, milles pole kasutatud muna,  mida saavad süüa ka need inimesed, kes muna ei talu,  kellel on näiteks munaallergia. Jaa, aga hakkame rääkima ka Brexiti teemadel,  sest täna õhtul on Briti parlamendis hääletus  siis Brexiti leppe üle, mis Euroopa Liiduga sõlmitud on,  saame siis küsida Londonis elavalt eestlaselt,  kuidas koha peal meeleolud on ja mida siis hääletuse võib? Aga nüüd, kohe praegu hakkame rääkima lendamisest Nordica'st  lennuliinide sulgemisest. Tere hommikust, Märt. No riiklik lennufirma Nordica lõpetas regulaarliinid  Peterburi Oslosse ja Amsterdami, need ei ole esimesed sulgemised,  tõenäoliselt ka mitte viimased ja muidugi teeb see inimesi ärevaks. Miks pannakse lennuliine kinni, miks pannakse? Ega ühtegi liini? Hea hea meelega ja rõõmsalt kinni ei panda,  kuid. Mis on oluline aru saada, et me oleme ärimaastikul. Me ei eelda ja meid ei doteeri meie omanik,  meie riik, ehk siis me peame ise hakkama saama. Kui lennuliine avatakse, siis nende neid valitakse  selle järgi, et kuidas toimub võimalik liiklus kahe punkti vahel. Ja vaadatakse ka seda, et, et kuhu võimalikult on võimalik  siis lennata sellest sihtjaamast edasi. Oluline, et liiklus toimuks mõlemas suunas,  noh ja kui lennuliin toimib, seda vaatavad,  jälgivad ka näiteks konkurendid. Siis. Lennuliikluse mahu suurenemisel. No põhimõtteliselt ma saan aru, et kasumlikkus  ja konkurents on need märksõnad siin, millest asjad sõltuvad. Kui me nüüd räägimegi sellest kasumlikkusest  ja võtame näiteks ette konkreetse lennuliini näiteks  selle Oslo, mis nüüd suleti, siis no räägime niimoodi hästi  konkreetselt asja lahti, näiteks mis lennuk Oslosse lendas? Oslosse lendasime me oma CRJ. 900-ga reaktiivlennukiga ja Oslo puhul, nii nagu  ka mitmete teiste liinide puhul Tallinnast,  kui me vaatame otselende siis konkurentsisituatsioon on  läinud selliseks, kus, Lennukites nii-öelda mahtu istekohti ühele liinile päevas on  kordades rohkem kui tegelikult. Lennureisijaid on samamoodi ka Oslo puhul,  noh Oslo, Oslo puhul võime öelda, et, et eelduseks oleks  ärireisijate lendamine kuid ärireisijatele on oluline see,  et nad saaksid päevas vähemalt kaks korda lennata,  ehk siis hommikul. Et liini käigus hoida, kui vähemalt kaks korda päevas Reisijate puhul kindlasti, et hommikul ja õhtul,  vastasel juhul hakatakse otsima alternatiive,  kas siis alternatiivse teiste lennuettevõtete kasutades  või siis lennates läbi nii-öelda Hubide. Ehk siis ei ole, ei ole midagi imekspandavat,  kui inimesed lendavad näiteks Oslosse läbi läbi Helsingi  või siis lendavad sinna võib-olla ka läbi. Riia, no. Räägime ikkagi selle konkreetse lennu lahti,  no näiteks selles Oslosse lendavas lennukis,  kui palju seal istekohti on ja kui palju peaks olema neist  ära müüdud, et see liin oleks veel kasumlik? No kasumlikkust on, selle koha pealt on on ju raske öelda  istekohtade järgi, et, et kui meil on lennukis 80 pluss istekohta, noh siis me võime ju pileteid,  eks müüa istekoha hinnaga seal alates, kui me võtame  alumisest otsast võime müüa hinnaga 40 50 70 80 eurot. Keskmine hind siis peaks olema ja, ja kui palju pileti? Noh, ütleme nii, et, et mõistlik oleks, kui lennukis  täituvus oleks siiski ikkagi üle 60 protsendi 65 70  protsenti noh, kuid veelkord, et kui liinil on mitmeid  tegijaid ja kui sinna on tulemas uusi väljumisi peale  siis see on nagu supiga, et kui me vett juurde paneme,  et siis me lihtsalt ajame selle lahjaks,  noh nii et, et see konkurentsisituatsioon  nii Oslo kui ka mõne teise liini puhul on,  on lihtsalt, kus hinnad on kukkunud alla,  mis iseenesest on ju meie lennureisijatele väga hea,  no ehk siis täna on võimalik lennata Tallinnast päris  paljudesse kohtadesse otse ja sisuliselt terve maailm on  lahti siis nii-öelda läbi nende hub'i hub'ide noh. Et väga ümmarguselt öeldes 60 protsenti võiks olla lennuki täituvus,  sel juhul oleks see liin veel kasumlik. Selliseid liine jääb justkui järjest vähemaks,  mis siis on Nordica jaoks lahendus. Me keegi ei taha, et meie riiklik lennukompanii lõpetas aina  rohkem lende ja liine Eks oluline on muidugi efektiivsuse tõstmine,  et lennukid, mis on, mis on õhus, et need toodavad tulu,  et lennukid, mis on, mis on maas ja tühjad,  tegelikult on kulu kuluallikaks. Nii et eks me püüame ennast efektiivsemaks muuta  ja mis on väga oluline konkurentsisituatsioonis  ka nendel liinidel, kus on, kus on rohkem lendajaid. Oluline on kvaliteedi tõstmine, sest järgmine,  kui on palju lendajaid peal, siis on väga tähtis just nimelt  kvaliteeti pakkuda, usaldust klientidele pakkuda. Nii et need on vast meie, meie võtmesõnad,  na. Ma arvan, kõrvaltvaatajale tekib see küsimus,  et, et no näiteks Air Baltic ul läheb justkui paremini,  kui läheb Nordica'l hästi lihtsustatult öeldes,  mis see, mis see vahe siis on, miks nemad ei sulge liine,  aga meil tuleb. No kindlasti tuleb vaadata Air Balticu ja,  ja Nordika seda vahet, et Air Baltic kul on Riia lennujaam  nende hubiks ehk siis väravaks mujale maailma. Nordica on regionaalseid. Lende teostav ettevõte Air Baltic lendab  ka päris kaugele võrreldes meiega. Nii et kui me võtame Nordicat koos oma partneri Poola  lennuettevõtte lotiga, siis me võime tõmmata võrdusmärke. Ja lõpetuseks, kui me oleme siin kuulnud nüüd mitmeid  uudiseid sellest, et üks või teine lennuliin suletakse,  kas sa saad öelda näiteks lõpetuseks, et meil on praegu  teada ka, et, et selline lennuliin õige pea avatakse? Me kindlasti sellest teavitame, see, et Nordica on tõmmanud  oma liinivõrku pisut koomale ei tähenda seda,  et, et me ei töötaks uute lennuliinide nimel. Aga jällegi, et enne kui ei ole midagi päris kindlat ei  tahaks neid, neid mõtteid, neid võimalikke uudiseid välja öelda. Loodetavasti parem tulevik ootab Nordica't ees. Märt aitäh ja jõudu. Aitäh. Ja. Maapiirkonnad jooksevad perearstidest tühjaks,  linnades ägavad perearstid liiga pikkade patsiendinimestike  käes ebamõistlikult palju inimesi pöördub perearsti asemel EMO-sse. Kas meie perearstisüsteem on hädas? Räägime suud puhtaks. Ja. Doc Point'i festivalifilmide paremik jõuab ETV kahe ekraanile. Eri. Uurime elu Süüria perekonnas, kus unistatakse islami  kalifaadi kehtestamisest. Reisime suvitama Palermosse kuuma päikese alla,  kus kaovad kõik mured. Jälgima tipparhitekti elu, kelle ideede toel kerkis New  Yorki uus maailma kaubanduskeskus Doc Point'i festivali auhinnatud filmid 22.-st kuni 24.  jaanuarini ETV kahes. Eesti metsades on levima hakanud kahjurid,  keda siin Siin nähtud pole, järjest tuleb peale selliseid eksootilisi haigusi,  miks ja kuidas nad just praegu meie laantesse on jõudnud,  ärge ostke igasuguseid eksootiliste midagi ei tea. Uudishimu tippkeskus uurib metsa tervist. Neljapäeva õhtul viis pärast kümmet Eesti Televisioonis. Loodus leiab alati tee, et on haigus, on ravi. Eesti laulu järjekordset poolfinalisti tutvustame teile,  tere hommikust. Tere hommikust. Ranele Ranele Ranele on just Mitu korda sa oled elus pidanud sellele küsimusele vastama? Ma arvan, et liiga palju kordi. Ja sest ilmselt tahaks selle rõhu asetada kuskile mujale,  öelda mingi Ranele või kuidagi teistmoodi. Aga, ja nagu neli ja Raan ees Ranele. Me vaatame sinu laulu videot, juhatuse palun ise sisse,  kes on autorid, mis on pealkiri? Minu Eesti laulu siis poolfinaali lugu Supernova autoriteks  Marek Rosenberg, Lauri Lembinen Marko Margna  ja sõnad Anne Loho, kuidas see video sündis? Kiirelt nagu kõikidel teistel, et meil oli ju teadupoolest  selle video tegemiseks aega circa nädal. Et, et eks ta niimoodi ruttu-ruttu sai tehtud küll. Kas seal hirm seista ei olnud sellel panka? Ah ei olnud, see on ilmselt tehtud kuidagi,  nagu veel. Kõrgemaks? Ega tegelikult ei. Sa oled muidu Viljandi tüdruk, põhi praegu  ka elad, Viljandis? Praegu ma ikka elan siin Tallinna külje all. Kas sa oled tulnud siia seoses Eesti lauluga  või juba varem vaikselt jätsid Viljandi selja? Ikka varem juba jätsin. Ma tegelikult töötan kuuendat aastat Jõelähtme vallas ühes  koolis ja. Huvijuhina, kuidas õpetajana ka, kuidas jõuab huvijuht Eesti Laulule? Hea küsimus, eks tegelikult laulmine ja muusika on minu elus  ja minu kõrval kogu aeg olnud ja aga see,  kuidas ma Eesti laulu laulule jõudsin, on pigem nagu  erinevate asjade kokkulangemine, ma ei ole enne sinna proovinud,  kunagi ei ole olnud ühtegi sellist head pakkumist,  head võimalust. Ja samas nüüd see tuli täpselt õigel ajal  ja siis. Sai saadetud ja. Siis õnnestus pääseda, pääseda ka edasi. No sel ajal, kui see foto tehtud on, mida me nüüd vaatame,  sa tõenäoliselt ei mõelnud veel Eesti laulust  või eurovisioonist või mõtlesid? Ilmselgelt ei mõelnud. Aga mis, mis pilt see on? Ja seal on näha seda aastaarvu ka 98. See on nagu väga kaua aega tagasi koolis,  teine klass, ma pakun. Ja meil oli, ma käisin Viljandis maagümnaasiumis,  see on niisugune, oli hästi suur kool, nüüd on noh,  nime vahetanud ja. Kannab nime Kesklinna kool, et. Seal toimus iga aasta iga kevad, vanalinna varblane,  selline lauluvõistlus, ülekooliline ja siis ma iga aasta  seal osalesin iga aasta võitsin. Et noh, küll oma vanusegrupi ja sellesama ülekoolilise  tiitli sain ma ka ma ei tea une seitse-kaheksa korda kindlasti,  et et ja see on ka üks pilt sellest vanalinna varblasest. Oled vana? Ja vanalinna varba sealt sai auhinnaks sellised väikesed linnukujud. Nendest mul on terve kollektsioon, et on väga palju neid. Siin on üks pilt veel lapsepõlvest. Mis pilt see on? See pilt on minu õega. Meil oli selline teema, kui me väikesed olime,  need on need tegelikult nagu Secreti roll-onid,  onju ja me ükskõik, mis pidu oli, siis me kogu aeg esinesime,  keegi tuli külla või noh, mis pidu, et selles mõttes,  kui keegi külla tuli või mis iganes siis meil olid,  need olid meie mikrofonid ja siis me kogu aeg esinesime. Meil oli mingi koreograafia ja mingi kava oli nagu alati  valmis varnast võtta. Nii et ja see on üks, üks selline jäädvustas sellest hetkest  siin ma võib-olla mingi, ma ei tea, viie-kuue aastane,  kui valmis sa oled, st. Eesti laulu poolfinaaliks suur lava ootab suur show. Jaa, ma ei saa öelda, et, Et ma ei ole üldse valmis. Ma tegelikult töötan selle nimel väga palju,  mul on väga palju proove. Mul on, ma arvan, et mul on väga hea tiim. Ja ma näen palju vaeva selle nimel, et, et olla väga-väga valmis,  et ilmselt see Kõige keerulisem osa ongi, ongi see, kuidas ennast nagu maha  rahustada just selles mõttes, et noh, laulda oskavad seal  kõik ja et saad tantsusammud, saad ka selgeks,  aga närv võib alt vedada ja see on nagu kõige-kõige tähtsam asi,  millega on vaja tööd teha. Nii et lavanärv pole sulle sugugi võõras. Muidugi ei ole, hoolimata sellest, et ma väga palju käin esinemas,  siis ikkagi on närv sees, peab olema. Hoiame pöialt sulle, et selle närviga ka kõik korras oleks,  aga mina lähen nüüd vaatan, kuidas meie magustoidud valmivad. Noh, kuidas seis on, kas on põhimõtteliselt valmis  või põhimõtteliselt valmis, ilus näeb välja küll,  see muus oli see muus. Ja siin sai siis muna asendatud, millega. No tegelikult see magustoit on lihtsalt presenteerimaks seda  avokaado võlu, et kui hea vili see avokaado on  ja tegelikult kui paljudes asjades seda saab kasutada. Nii et praegu, kui ma seda näiteks maitsen,  siis ma ei peaks tundma siin avokaado maitset ja. Noo kohe testime ära. Muidu ma rikun selle ilu nüüd kohe ära. Just sai. Nii. Kakaod, ma tunnen. Ei ma tunne küll avokaado maitset, määratasid. Ja. Ma ei saa küll öelda ka, et ma tunneks, et ah,  siin on ju muna sees. Aga seda tavaliselt ei mõtlegi. Muna ju alati tavaliselt annab sellise hästi kreemise  siidise tekstuuri. Et see näitab eriti hästi seda, et ka ilma munata saab  selle saavutada. Te enne rääkisite siin sellest, mis teie enda muna söömist puudutab. Aga kui palju teil igapäevatöös tuleb kokku puutuda üldse sellega,  et, et inimestel on seda muna talumatust? No ikkagi üsna tihti, et helistatakse, uuritakse,  et meil tegelikult ongi nagu need tooted,  mis me iga päev teeme seal pooltes nagu muna ei ole üldse  ja pooltes siis on, et igaühele midagi, aga ütleme nii,  et igapäevaselt Ikkagi, aga mis need sellised põhitooted on,  millega te igapäevaselt tegelete, kus seda muna tuleb  asendada millegi muu? No selleks ongi need kaks eri liini meil loodud,  et hoivalised, tervislikud tordid on ju ühed on  siis ilma munata need, kes üldse muna ei eelista,  tarbida või lihtsalt ei saa. Ja siis teised on nii-öelda niisugune klassikalisem liin,  et igaüks võiks ja peaks leidma sealt oma,  kui ei leia, siis kohandame, kui palju, umbes neid erinevaid  variante seal nende toitude hulgas on. Meil on endal hetkel niisugune kaksteist-kolmteist erinevat valikut,  et et enamasti ikkagi leiab inimene endale  selle sobiva. See ei ole teie ametisaladus, te olete nõus neid retsepte  ka jagama. Neid on tegelikult internetis väga vabalt saadaval. Me täna tegime niisuguse kreemisema natukene vedelama,  mida on hea süüa. Aga kui sooviks sellest torti näiteks teha,  siis soovitaks teha pigem niisuguse tugevama,  rohkem avokaadot, vähem seal taimset piima. Et. Sellest saaks ka nagu reaalselt nagu päris tordi teha,  et oleme, oleme teinud ka sellest torti. Ma proovin siis selle teise ilu siit ka ära ole hea,  räägi, mis siin siis sees on? Siin on mul tehtud siis nii-öelda see chia siis. Puding ja see siis on see, mis toimib niiöelda muna asemel,  et kui tahad muna kasutada, siis tegelikult on niisugune  lihtne lihtne reegel, et üks supilusikatäis seda chia  seemned ja üks supilusikatäis vett võrdub üks muna. Nii ja, ja mulle nüüd siis siin segatud vahtrasiirup siin on  taimes piima, mis siis tekitab sellise pudingu konsistentsi,  mul on seal siis mustikamoosi, mis on veidike kaneeliga. Need maitsed ja maapähklivõid ja et see on siuke tervisliku  magustoit natukene, aga ta on magus, ta on magus. Tervise maitset pole küljes, eks. Tervise maitset ei ole küljes, jah, Sa ütlesid taimne piim. Mida sa silmas pead, neid on erinevaid. Ja siin ütleme siin tuleb jälle valiku, siin jälle valikute küsimus,  taimseid piimasid on nii palju, meil on kaerapiimad,  erinevad pähklipiimad, põhimõtteliselt igast pähklist saab  teha erineva piima. Väga levinud on mandlipiim, mina kasutasin siin india pähkli piima,  sest india pähkli piim ise on ka niisugune rammusam natukene,  et toimib siin väga hästi. Soja piim on niisugune kõige klassikalisem. Siin on jälle see, et soja tekitab ka väga palju allergiat inimeste,  et siis et saab nagu siin on lihtsalt valikut,  et mis sobib ja kohandada kõik asjad nagu endale vastavalt. Kui rääkida nüüd hinnast, siis huvitav, kas nagu ilma munata  tuleb see toit oluliselt kallim või sest  nii palju erinevaid komponente? No mina siin kasutasin siin, ma tegin sellest magustoidu  chia seemnetest, linaseemned on oluliselt odavamad kui chia seemned. Ma küll ei julgeks öelda, et linaseemnetest saaks teha seda magustoidu,  sest et linaseemnel on spetsiifiline maitse et pigem  linaseemneid kasutada just küpse küpset te sees ja,  ja nii-öelda kus on vaja temperatuuri tõsta,  ahju panna magustoidu mõttes see chia seeme,  eks ta on kallim kindlasti mitu korda kallim,  et, et. Ta on väga maitsev see magustoit, aga ta ei ole väga magus,  kui ma nüüd tahaksin, et ta noh, ma olen selline tõeline magusasõber,  et ta oleks ikka Siis tuleb lihtsalt vaht. Mulje pea tegelikult idee. See on see mulle endale meeldibki veel siia peale niimoodi  panna siukseid nirinaid, et siis sa tunned seda magusat  maitset ka. Aga minu mõte oli just see, et, et see banaan ena magusust,  siis see mustikas on siuke kergelt magus,  hapu ja see puding ise on ka selline neutraalne inimene,  saab siis seda vahtra peale panna ja teha ise  nii magusaks kui vaja. No mis te soovitate nendele inimestele, millest alustada,  kellel on näiteks munaallergia ja ta mõtleks,  et no ma nüüd võtan kätte ja proovin ise midagi teha. Mis oleks selline väga lihtne, mulle tundub,  et noh, kohe seda Väga väga lihtsad. Et ongi hästi lihtsad Näiteks kui pannkooke teha, siis tegelikult ju ma enne  ütlesin ka, et, et kui see sama banaan nii-öelda kahvliga  ära purustada, segada sinna mistahes piim,  olgu see taimne mittetaimne ja panna endale vastavat  meelepärast jahu, sest tegelikult vastavad nii-öelda need Koguste sobimisel see tegelikult see toimib  ja neid pannkooke saab näiteks teha, muna ei pea panema. Küpsetistes on väga hea, ma tõesti soovitan seda  linaseemnejahu kasutada, et, et kui lihtsalt linaseemned  panna vette liiku, siis ta ei toimi. Linaseemned tuleb jahuks ära teha, kas siis blenderi  või poest valmis kujul juba osta. Suurepärane suur aitäh, et tulite ja suur aitäh nende  suurepäraste magustoitude eest. Paljudel lastel on tõepoolest siis munaallergia  ja meie, nüüd läheme ka lasteteemaga edasi,  nimelt saame teada, millest lastetoas räägitakse. Tere, lapsed, vaadake meid esmaspäeviti ETV. Kahes. Tule vaata mulle otsa, palun. Minu ilusatesse prillidesse. Selliseid pilte nagu me siin näeme, lapsed,  ootame me teie käest ka, et kus on kingipaberitest  kommipaberite tehtud pildid, Teie uusaasta soovid  selle pildi peal ja aega on teil kuni 28. jaanuarini,  niiet võtke need kingipaberid, mis teil on  ja tehke sellest midagi uut, pange sellesse pilti oma  uusaasta ootused ja lootused ja soovid ja saatke meile  ja aadress on ikkagi endine Gonsiori 27 lastetuba. Ja. Tere hommikust, 15. jaanuaril ja teisipäeval me võtame nüüd  ette värsked ajalehed. Tere, Marge ja Martin vist no me leppisime kokku,  et Martin alustab. Mis teemaga sa alustad? Ma siin? Esimesena valisin välja Eesti Päevalehe artikli Brexitist,  mis ilmselt on tänase päeva kõige kuumem teema. Ja see tekitas mul tegelikult kolme mõtet. Esimene on muidugi selline noh, võib olla üldselge,  kuidas ühe partei siseehitus on viinud riigi suurte muutuste  lävele vähemalt. Aga, aga võib-olla huvitavam on see, et kuidas  hääletussüsteem ehk siis kui meil on või kui me peame  hääletama jah ja ei, tegelikult ei võimalda valida kolme  variandi vahel, mis neil tegelikult laual on,  eks ole, et et enamus parlamendiliikmeid  ja enamus inimesi UK-s tegelikult ju seda leppega Brexitit või,  või leppega Euroopa Liidust lahkumist, ilmselt see on nende  kahe esimese eelistuse hulgas. Kui seal need teised kaks on siis ilma leppeta lahkumine  ja jäämine. Aga kuna see pole peaaegu kellelgi esimene,  siis, siis seda nagu tulla ei saa väga hästi nendest,  kui me saame lihtsalt jah, ei hääletada nende erinevate  variantide vahel. Ja, ja, ja kolmas mõte on siis see, et, Et tegelikult on ju noh, inimestel võib olla legitiimne  poliitiline nägemus sellest, et et me peaksime piirama  immigratsiooni ja võib-olla üldse integratsiooni teiste  riikidega aga tihti nii, nii nii siis Suurbritannias kui  ka Eestis tegelikult ei, nagu ei teadvustata seda,  et, et see, see tegelikult toob kaasa majandusliku hinna  ehk siis ehk siis me jääme kõik vaesemaks sellest. Et kui sa tahad selle poolt hääletada, siis sa hääletad  selle poolt ka tegelikult oma rahakotiga. No tänases ajalehes öeldakse, et tõenäoliselt tabab Brexitit  häving seda hääletust, mis sinu isiklik prognoos on,  oled sa nõus või mitte? Ma ei ole kõige suurem spetsialist, võib-olla  selle parlamendi osas, aga aga hetkel tundub tõesti minevat sinnapoole,  et et tuleb see leppeta lahkumine, et ma saan aru,  et siin on laual ka variant, et et lükata edasi seda tähtaega,  mis siiamaani on olnud edasilükkamatu. 29. Märts on praeguse seisuga see kuupäev. Et May siin on küll veel ka eile õhtul öelnud,  et see on ikkagi edasilükkamatu, aga aga et Euroopa  parlamendi liikmed vist on öelnud, et noh,  et ikka on võimalik edasi lükata või vähemalt nemad toetavad No saab siis näha, mis õhtul Eesti aja järgi kella üheksa  see hääletus toimub või algab, vähemalt saab,  aga Marge, mis teemad sulle? No vastukaaluks. Siin Brexitile üllatas mind üks artikkel,  mis on siis kirjutatud vabakutselise ajakirjaniku poolt tõe andoli,  kes on siis väga palju ringi reisinud maailmas  ja ütleb, et eurooplasena sündimine on loto võit,  et meil on tegelikult väga hea elu, kui vaadata,  mis maailmas toimub väljaspool Euroopat väljaspool Euroopat  just nimelt, et kui vaadata just uudiseid,  mis asja oli, et kui temperament, olukorda näiteks  Venezuelas on ju, et tegelikult ka, et need inimesed,  kes on Eestist ära olnud veidi pikemalt ja siin Ajakirjanik on viibinud ka Roomas ja teades juba Rooma  poliitilist olukorda ja täpselt samamoodi neid majanduslike  raskusi ja, ja just alates 2008. aasta siis tundub küll,  et kui sealtpoolt vaadata Eestisse ja olles täpselt samas  nagu linnas elanud siis tegelikult võimalik,  et me viriseme liiga palju, et meil on nii palju antud,  aga me ei märka seda. Ja siis me näeme igasugustest väikestest asjadest,  sest nii suurt probleemi aga kõige need olulisemad asjad  just need, mis on suunatud nagu ligimesele  või perekonnale või oma tähelepanu pöörata,  et siin oli ka üks artikkel, just et see lastevägivallas järjekordselt,  et see on nii Eestis kui Soomes väga kuum teema. Et tegelikult me vist ei märka seda, kui hea on Euroopas elu,  et kui Euroopast välja minna, siin kirjeldab  ka ajakirjanikul väga värvikalt erinevaid kogemusi,  just kus ta on käinud kas siis Ladina-Ameerikas  või Aafrikas. Et tasuks sellele tegelikult mõelda, eriti praegusel ajal  ja nüüd, kui me siin palju räägime Brexitist,  eks Me võime täna seda teemat nii aktuaalselt käsitleda,  mõelda tagajärjed sellel kindlasti on Brexitil kogu lool. Me juba maitseme neid vilju täna ja, ja ka kindlasti tulevikus,  nii et. Aga mis need asjad on, mis ta seal artiklis välja toob,  et mis on need võib-olla sellised? Mida me eurooplastena ei näe? Kõige lihtsamad asjad, näiteks transport,  kuidas jõuda tööle, kuidas liigelda ühest linnast teise,  ühest riigist teise see, kuidas on meie tööelu korraldatud,  et ta toob siin just Kolumbias, et saada tööle,  peab ta sõitma hästi väikese bussiga, kus ei ole ainult inimesed,  vaid ka on loomad, eks ole. Ja noh, muidugi see elu-olu, et siin ka pilt kirjeldab,  et kui oled ikkagi kuskil Aasia riikides  ja need on ikka tohutut inimeste paablid,  et kuhu sa ise asetud, et noh, selline, Noh, no meie näeme, et meil peab kõik olema maksimaalne kodus,  kodu elus, korteris on ju, et kui sa selle kogemuse kätte saad,  siis mõtled ka, et äkki midagi muud on elus tähtsamat,  kui see jälle uus asi ostetud, et. Jah, maailma mastaabis me kuulume ju ikkagi  selle pisikese rikaste protsendi puhul. Ja ja üks väga hea näide oli just see, et kuidas eestlased  just tahavad nagu enda riigile müüri ette ehitada,  see on meie riik, meie elame hästi, meie teeme oma poliitikat,  oma elu, oma kultuuri ja vot meie ongi siin  ja siis. Kõik teised tulevad on kuskil väljaspool Martin,  mis teemad veel olid? Ma siis valisin siin ka äripäevast ühe artikli,  Johanna Vallistu küsib, et kes teeb ära tulevikutöö  ja arutleb siis teemal, et automatiseerimine  ja robotid, et, et kas need võtavad inimeste töö ära. Ja noh, ilmselt vastus on, et noh, et tegelikult ei võta,  et küsimus on selles, et et võib-olla tekib selline duaalsus,  et on siis need inimesed, kes suudavad teha neid kõrge  lisandväärtusega töid ja siis teised, kes  kes peavad tegema siis neid töid, kus on vaja madalat oskustaset,  ehkki nende palk tõuseb ka Ja see tekitas mul see sellist mõtet, et noh,  räägitakse palju sellest tootlikkuse kasvust  ja siis jääb justkui lihtinimesele mulje,  et et ma pean tegema tööd kiiremini või,  või, või rohkem tunde See tootlikkus on selline väga võlusõna kogu k. Just justkui petiks sõna jah. Aga, aga ma tahaksin siinkohal siis võib-olla tuua välja  kaks mõtet, et esiteks loomulikult siin on ettevõtjate vastutus,  ehk siis et seda neid investeeringuid teha,  et meil Eestis oleksime võimelised SKT-d kasvatama. Aga teisest küljest ka töötajate vastutus,  et kui ma valin töökohta, on ju praegu tööturg on punases. Tööpuudust peaaegu ei ole. Et, et vaatame siis töövõtjatena ka nagu terve pilguga,  et valime sellise tööandja või sellise tehase,  kus me näeme, et, et tegelikult siin on nagu ägedad masinad  või moderne sisseseade või just äsja investeeritud. Et me teame, et siin on, et, et see tehas elab  ka tulevikus. Et siin on tegelikult ruumi tööandjal tulevikus minu palka tõsta,  sest kui ma lähen sinna investeeringud ära kuhugi vanasse kohta,  eks ole, siis on selge, et, et kui ma tahan,  et mu palk kasvaks, siis tegelikult mu tööandja seda endale  lubada ei saa. Marge ja võtame ühe teema veel. Et huvitav on see, et mõlemas lehes, nii Eesti Päevalehes  kui Postimehes räägitakse ühest samast lavastusest ei ole  ise näinud, see on siis Gesamtkunstwerk Paavo kiigi oma. On kirjutanud siis Jaak Allik ja Kaja Kann. Mõlemad artiklid lähevad üsna sügavuti selle lavastuskunsti sisusse,  tekitab kohe tunne, et peaks minema vaatama. Aga jällegi üks seesama teema, et kunst ju jäljendab elu,  et siin oli nii viljakalt ära toodud siis need piigi poolt  lavastatud stseenid, et tahaks nagu näha,  et kuidas siis teatrisaalis vaadata seda praegust elu läbi  erinevate elutseenide. Ja, ja siin on ka üks väga hästi toodud lõik sisse,  et, et noh, et ega mugavalt ei tunne seal toolis. Et aga samas ei tasu pessimismi minna, et tasub ju ise üles töötada,  vaadata seda elu natuke kõrvaltvaataja pilguga,  et ma arvan, et lavastus, mis kutsuks kindlasti teatrisaali,  miks mitte. Ja siia lõppu siis selline kultuurisoovitus võib öelda,  aitäh teile täna hommikul tulemast lehte sirvimast  ja siis pilku heitmast. Suhteliselt äratuntav välja, nii et me oleme jätkuvalt  selles samas telemajas ja räägime nüüd teleseriaalidest,  sest balti filmi ja meediakoolis toimub täna konverents,  kus arutletakse Eesti teleseriaalide üle. Tere hommikust, Liis. Miks te üldse arutlete selle üle, miks see teema  nii päevakajaline on? Sellepärast, et selle üle ei ole väga arutletud Meie õppejõud, hagi Šein on selline väga. Teleteadusele pühendunud viimasel ajal või kuidagi üldse,  see on tema selline südameasi ja see tegelikult. Tuli tema initsiatiivil, et selline konverents võiks toimuda,  sest teleseriaalid on ikkagi kuidagi. Väga oluline osa tele teletoodangust, et  siis sellest võiks rääkida, et mis seisus me hetkel Eestis oleme. Te olete nüüd läbi viinud selliseid intervjuusid,  võib öelda lausa uurimuse, mis see kõige olulisem on,  mis sellest välja tuli? Jah, me küsitlesime Eesti teleseriaalide tegijaid,  me küsitlesime nii režissööre, stsenarist,  produtsent, isegi. Telekanalite juhte ja, ja alguses me rääkisime lihtsalt  teleseriaalidest üldiselt. Siis see vaade teleseriaalidele oli selline optimistlikum. Aga siis, kui jutt läks Eesti teleseriaalide peale,  siis siis oldi võib-olla natukene nukramad  või karmimad ja kriitilisemad. No kui rääkida Eesti seriaalidest, siis mulle tundub,  et tihti käib sealt läbi sõna raha käib läbi see teema,  et neid tehakse justkui väga odavalt. Kas sa puutusid ka selle sama asjaga kokku? Ja no ma arvan, kõik vastanutest tõid selle välja,  et Eestis peab ikkagi tegema umbes 10 korda odavamalt  ja kiiremini kui mujal maailmas. Ja, ja samas kohe räägiti ka sellest, et tõepoolest Peab tegema kiiremini, odavamalt. Aga mõnes mõttes võib-olla see teeb tegijad loomingulisemaks,  kes püüdsid olla optimistlikumad, aga üldiselt,  et noh, saadi ka aru sellest, et meie publik on niivõrd väike,  et see publiku hulk on nii palju väiksem kui maailmas,  mis tähendab noh, nišitooteid ei ole väga võimalik teha. Sul ei ole kellelegi seda näidata. Telekanalite juhid ju peavad mõtlema, kas nad müüvad  selle maha või mitte kas nad suudavad seda turundada  või mitte. Et siis paraku jah, kahjuks seda just,  mida teletegijad võib-olla ise tahavad teha mingeid  huvitavamaid projekte või või võib-olla suurema  eelarvelisemaid asju siis. Siis paraku reaalsus on teine. Sa oled ise mänginud ka seriaalides, kas sa seal seespool  oled tundnud ka seda, et, et noh, kuramus,  nii odavate vahenditega tehakse asi ära. Nojah, mul on olnud erinevaid kogemusi hästi kiirelt  ja odavalt tehtud ja võib-olla natukene suuremahulisemalt  tehtud seriaalidega. Seega muidugi on näitlejal palju meeldivam,  kui alguses saadakse kokku, üldse arutletakse,  mis see karakter võiks olla ja ehitatakse see  nii väliselt kui sisemiselt üles ja, ja võtetel on aega süveneda,  tegeleda aga aga noh, samas igasugune kogemus on meeldiv. Tundub, et mujal maailmas on ikkagi see seriaali tähtsus on  järjest kasvanud. Suured näitlejad mängivad teleseriaalides. Kuidas Eesti telemaastikul see olukord on  või ütleme üleüldse, sellise pildimaastikul on sellel  seriaalil mingisugune tähendus, saad sa öelda nüüd  selle teemaga kokku puutudes? Jaa, no mida toodi välja Eesti teleseriaali tähenduse juures,  on see, et see on eesti keeles, see eristab Eesti  teleseriaali kõikidest teistest teleseriaalidest  ja inimestel on meeldivam samastuda eesti keeles eesti näitlejatega. Et see on üks oluline asi, üks vastanutest tõi  ka välja, et üheksakümnendatel, kui alles hakati tegema  Eestis teleseriaale ja tegelikult ju juba näidati väga heal  tasemel tehtud lääne seriaale siis endiselt,  kuigi need olid tehtud palju halvemini, näitlejad mängisid  palju halvemini, kõik oli kehvem, siis inimesed vaatasid  neid palju rohkem kui neid palju kõvemaid lääneseriaale,  nii et et see on vist see olulisus ikkagi see samastumine  ja samas ka see selline dokumenteerimine  või Eesti elu jäädvustamine ja Eesti näitlejate jäädvustamine,  sest et noh, paraku teater on kaduv kunst  ja teleseriaalide kaudu saab näitlejaid jäädvustada. Täna toimub konverents, mis sa arvad, kas see põhijäreldus,  mis tehakse, võiks olla ikkagi see, et võiks teha vähem aga  kvaliteetsemalt või midagi muud? No seda toodi välja küll jah, et variant on teha vähem kvaliteetsemalt,  siis on jällegi need telekanalite juhid,  kellest tuleb ka aru saada, et neil on vaja ju täita  eetriaeg ja võimalikult odavalt. Aga noh, variant on ka tulevikku vaadates alati see,  et tehagi mingi ühisrahastuse või ühisproduktsiooniga välismaale,  et kuidagi nii on võimalik võib-olla kvaliteetsemalt või,  või süvenenumalt ka teha. No kui sa seda uurimust neid intervjuusid tegid,  mis mulje sulle jäi, kas olulisemaks peetakse seda,  et, Et oleks hea lugu selles seriaalis või on olulisem see hea näitleja,  võiks ju mõelda ka nii, et heal näitlejal ei olegi midagi  muud vaja, et teda on ikka nauditav vaadata. Jah, toodi välja, et põhimõtteliselt alati hea näitlejatöö päästab,  aga tegelikult on kõige olulisem see karakter,  et see oleks juba hästi kirjutatud, et sellele on võimalik  kaasa elada algusest peale. Ja noh, teleseriaali puhul see spetsiifika on ju  ka see, et see lugu peab olema räägitud läbi osade  ja läbi hooaegade võimalikult palju hooaegu peab sul olema  võimalik kaasa elada sellele tegelasele,  et see on vist see keeruline asi selle juures,  et see oleks juba esimesest osast peale hästi kirjutatud  ja siis muidugi ka hästi näideldud, hästi üles võetud  ja nii edasi kokku pandud. Kui sa mõtled temaatikale, ütle lõpetuseks,  mis teemal sinu arvates on Eesti seriaalimaastikul praegu  puudu midagi, et võiks teha mingi seriaali seal? Tulevik. Seda näitab siis juba tulevik. Liis, aitäh sulle. Suure tänu. Seda ei suuda ükski pastor teha ise matta oma naist. Haanja, mis viidi lup ja Haanja miis vidi lup ja k. Ja. Ooper Reigi õpetaja, muusikajuht ja dirigent Paul Mägi,  lavastaja Roman Baskin. Osades Jassi Zahharov, rahvusooperist Estonia,  Mati Turi, Karmen Puis ja teised. Vanemuise väikeses majas. Tere. Ma näen, et külalisi tuli juurde, kas see ei ole mitte Lotte? Sul on õigus, James, see on tõesti meie noor sõber Lotte teema,  minu väike õde Roosi. Ka. 29. märts on see kuupäev, kui Suurbritannia peaks Euroopa  liidust lahkuma. Täna on aga see päev, kus õhtul toimub Briti parlamendis  hääletus leppe üle, mille peaminister Theresa May on  siis Euroopa Liiduga sõlminud. Kas see kiidetakse heaks või mitte, selgub täna õhtul ilmselt,  aga meil on nüüd ühendus Londoniga, kus on Londonis elav  eestlane Norris Koppel, tere hommikust. Praegu see hetkel läbi ei tulnud, proovime uue katse teha,  kas Norris, kas, kas Londonis juba varahommikul ärgata  kuidagi teistmoodi, kui, kui varasematel hommikutel? No praegu hetkel tundub, et heliga Londoni  ja Eesti vahel on probleeme, aga üritame mõne hetke pärast uuesti. Ks talle, keda, San ko kella kordi. Mida poeg anti, raiu? Türgi aidata aclaus siis Kadri tuli surra,  poegita selle ja. Meri laast Suranamala pleki ja taju, eks,  sest siis ainus Femas ega kakose saada rahvana abina. Aga mu. No starenda kipu valet matka vaata. Saate isa. Jo maja palamentaja, jaska jaadine, Marlena Mika kaalu ma söön,  Ma püüan makse. Ka täna. Loveti Volmer. Ka seda esimene soomlane ja varata üks nal. Ja helbed Eesti raha ja. Pista kurja, selle ühtne. Ai. Soomlaste seriaal pulss on siis eetris täna õhtul Eesti Televisioonis,  aga nüüd me proovime uuesti saada ühendust Londoniga,  kus on eestlane Norris Koppel, tere hommikust,  Norris. Tere hommikust, tere hommikust, tervitused Heathrow lennujaamast. Londonis väga tore, no ma saan aru, et selja taga mängib  ka BBC, kus on kindlasti teemaks Brexit. Millised on need viimased arengud, mis öö jooksul jutud? Viimased viimased arengud on see, et kõik on,  hoiavad siin hinge kinni ja ootavad siis tänaõhtuseid tulemusi. Täna õhtul siis läheb parlamenti hääletusele Theresa May  nii-öelda Brexiti lahkumiskokkulepe. Seda on arutatud viis päeva ja täna on siis otsustav moment. No ennustatakse ikkagi, et see ilmselt läbi ei lähe,  mis siis saab? Nii on, et praegu arvatakse, et see läbi ei lähe  ja kui ettepanek läbi kukub, siis on päris mitmeid erinevaid stsenaarium. Näiteks on võimalik peaministril uuesti see kokkulepe lauale  tuua mingi hetk uuele arutlusele. Siis on olemas ka võimalus, et proovitakse mingisugust  teistsugust lahkumiskokkulepet lauale panna. Nii-öelda kõige hullem variant, ehk on lahkumine üleüldse  ilma igasuguse kokkuleppeta, siis on ka laual variandid. Teine referendum ja Brexiti edasilükkamine,  et osa osa rahvast siin võitleb selle nimel,  et tuleks teine referendum. No te ise olete ka ettevõtja ja London on äripealinn,  kuidas ollakse valmis ikka selleks, et lepet ei tule. Eks ettevõtjad on selle nimel juba tegelikult tööd teinud,  ma arvan, et sisuliselt paar aastat, et kui see esimene  referendum tuli see tulemused, et siis hakkasid inimesed  ettevalmistusi tegema ja ma arvan, et ette need,  kellel keda Brexit puudutab, nende äri see puudutab,  siis need on oma ettevalmistused juba ära teinud,  nii ka nii, ka meie. Mida te teinud olete? Kuna meie pakume finantsteenuseid nii-öelda rahvusvahelisi  üle Euroopa ja globaalseid, siis aegade algusest on meile  teada olnud juba, et me peale me peame olema reguleeritud  erinevates riikides, peame kindlustama oma jätkusuutlikkuse. Ja kui. Brexit peaks juhtuma, siis meil on vaja litsentside katvust  tagada ka teistes riikides, mida me oleme teinud. Kas see tähendab mingis mõttes ka oma peakontori  Suurbritanniast ära viimist? Meil on hetkel neli kontorit, nendest kolm asuvad Euroopas,  üks asub siis Suurbritannias, nii et me oleme igatpidi valmis. Ja kuigi me usume, et ehk ütleme, kui Brexit  ka kõige karmim versioon Brexitis peaks juhtuma,  et siis võib-olla Londoni poole pealt läheb hea kvaliteetse  tööjõu palkamine ehk pisut raskemaks, siis teistes kontori  test meil kõik läheb uue hooga edasi, nii et tegelikult  tegelikult väga-väga suurt probleemi meie isiklikult ei näe. Aitäh Noris Koppel saab siis näha, kuidas täna õhtul  hääletus Suurbritannia parlamendis läheb  mida parlament Theresa May siis soovile ütleb  või mitte. Kui õue vaadata, siis see pilk,  mis sealt vastu avaneb, on tõepoolest kaunis Eestimaa talv. Aga nüüd hakkame rääkima piltidest, mis on vanad  või mida tehakse väga vanal viisil. Tere hommikust, Tanel. Tervist muide, kui vanadest piltidest me räägime. Me räägime pääsukese puhul ikkagi üle 100 aasta vanustest piltidest. Tema kuulsaim. Pildiretk Setumaale oli aastal 1913 Ja siis Johannes Pääsukesest räägime meie  ja siin on kohe näha ka selline pildistamise varustus  selle foto peal kogu see Kottide ja kastide tagavara, mis tal kaasas Olema ja, ja pääsukene pääsukesel oli ka härra Volter oli  kaasas abiliseks. Eesnime pole teada, aga, aga ta oli siis mees kahe kaameraga ja,  ja ERM-i jaoks siis pildistas nii filmikaameraga kui  ka plaatkaameraga ja plaatkaamera oli selline 13 korda 18  formaadis kassettidega. Täpselt sellised suured kassetid olid kuhu käis  siis sisse klaasplaat ja tänu sellele, et ta pildistas  kvaliteetse optikaga klaasplaadile on tema pildid niivõrd  kuulsad ja kvaliteetsed ja köitvad. No siit on veel näha neid pilte, mida ta on teinud  ja vaatan, et ta ikkagi praktiliselt ainult pildistas väljas. Kas see oli valguse pärast ja kunstvalgust ei kasutatud? Ta reisis ringi, seljakott seljas, eks ole,  palju kilomeetreid ja pildistas põhiliselt kas  siis arhitektuurilisi või maastikuvaateid lainurgaga nagu  siin ka näha, või siis portreid ja seda juba portreeobjektiiviga. Omal ajal oli see pildistamine ikka sündmus. Ja et ongi tema enda mälestustest ka, et kui ta noh,  näiteks Setumaale jõudis sinna, siis tehes seal tähtsatest  tegevustest ja töödest ja hoonetest pilte,  tulid ikkagi külaneiud. Väike rubla, nutsakas näpus, tulid ja palusid endast  ka pilti teha. Mis selle nii eriliseks teeb, et me ka tänasel päeval ikkagi  Johannes Pääsukesest räägime? No Johannes Pääsuke ühelt poolt oli ta, eks ole Muuseumi fotograaf aga ja jäädvustas dokumentaalseid  kaadreid sellest nii-öelda vaesemast rahvast nii-öelda  erinevatest paigus, aga, aga peale selle ta suutis  pildistada inimesi väga, loomulikus olekus väga siiras  olekus ja, ja kindlasti on see, et, et sealt tuleb meeletu informatsioon,  et me vaatame kümnekordseid, suurendusi,  mis on nagu päris elu, et me näeme neid rõivaid,  me näeme neid aksessuaare, keskkondasid asju ja,  ja see on täpselt Külmutatud hetk tollest ajast Et ta oli selline rahvapiltnik ikkagi selles mõttes,  et ta ei pildistanud nii-öelda lavastatud stseene,  vaid ikkagi sellised küllaltki igapäevaseid igapäevaseid situatsioone. Tema huvi oli just pildistada selliseid vanu talgusid töid,  tegevusi, kuidas laudu, saeti, kuidas muda kaevati kuskilt  muhust ja tehti metsa ja nii edasi, et tema pildistas neid  igapäevategevusi ja sealjuures ta oli väga hea suhtleja,  et kõik need inimesed tulid talle ise ümber  ja olid nõus väga lahkesti ennast üles võtma. Tanel, miks sina tänasel päeval sellise pildistamisega tegeled? Mind lummab võib-olla samasugune asi, et kui võtta välja  vanaaegne plaatkaamera siis inimesed Inimeses nagu ei ole nagu selles mõttes nagu midagi muutunud,  et ta nagu on ka lummatud sellest aparaatusest aparaadist ja,  ja, ja jääb sinna kaadrisse väga-väga huvitavalt. Ja, ja teiselt poolt on muidugi see ka, et propageerida  analoogfotograafiat näidata ei ole, digifotograafia ei ole  ainus viis pildistamiseks, et, et on see on mingil määral  meditatiivne ja, ja väga selles mõttes selline põnev,  ma arvan. Mõtle selle peale, kui sa pilte teed, et,  et nüüd on see, et ma ei klõpsi niisama,  et noh, tänasel päeval, eks ju, kõikvõimalike telefonide  ja aparaatidega on nii lihtne pilte teha,  aga selle aparaadiga mitte. Mina arvan, et klõpsimine on ka vajalik ja kui tehnoloogia  lubab seda, aga, aga sellise tehnikaga lihtsalt see ei osutu  võimalikuks ja see annab just võimaluse rohkem pildisse süveneda,  komponeerida, kaader, teravustada, fokusseerida ja,  ja siis sättida võib-olla valgus veel hiljem ilmutada  ja panna see paberile, et see on nagu täielik protsess. No tundub, et tänasel päeval on justkui pildistamise osaks  saanud juba see photoshop, imine tuunimine pärast,  ma muudan siin ühte, teist ja kolmandat. Kui nüüd sina teed sellise tehnikaga nagu Johannes Pääsuke,  kas siis põhimõtteliselt kõik jääb nii nagu oli  või sa ikkagi hakkad seda ka kuidagi? No tegelikult isegi Johannes Pääsuke mingil määral nii-öelda photoshop'is,  sellepärast et kui ma juba ilmutan plaadi,  kui ma valin juba plaadi, ilmutan selle,  panen selle paberile, siis on juba minu sekkumine  ja ka pimiku tegevuses on võimalik mõnda kohta tumedamaks teha,  mõnda kohta heledamaks jätta. 20. sajandi alguse fotograafid, photoshopp sid väga kõvasti,  aga seda tehti kõike käsitsi. Väikeste nõelakestega ja grafiidipulgakestega olid  spetsiaalselt sellised lauad, kus need kõik pildid ära photoshop,  iti. No ma saan proovida ka täna hommikul, meil on aparaat on  stuudiosse toodud juba, ole hea, Tanel, mine  selle taha. Hakkame siis proovima. Lasteajaloolise pildi praegu. Meie tegema Teie, tundke ennast mõnusasti,  sellepärast. Te olete saatejuhid ja nagu pääsukene gi pääsuke ju  jäädvustas inimesi nende loomulikes olekutes nende  tööde-tegemiste juures ja, ja teie olete hetkel siin  terevisiooni saatejuhid ja mina tulin teile külla  ja teen teist pildi. Ole hea, tee meist pilt. Päris huvitav oleks muidugi kuulda seda,  et mida Johannes Pääsuke omal ajal rääkis,  sinna juurde. Et kuidas inimesed peavad olema, kui nad ei olnud endast  võib-olla kunagi pilti näinudki. Jah, et kust ma tulin, ma tulin siitsamast Tallinnast,  eksole ja pääsuke tuli võib-olla hoopis teisest Eesti otsast  oli jalad villi kõndinud, mina tulin autoga,  aga noh, nii, nii, nii. See tulek oli sarnane mingil määral. Ja, ja siia on mul valmis pandud juba klaasplaat. See on 13 korda 18 formaadis. Esimene toiming, mida tol ajal fotograaf tegi,  oli teravustamine ja kaadri kaadri sättimine,  nüüd ma lähen siia musta lina alla. Siit ma näen pilti komponeerida ja panen  selle teravaks. Nii hästi, hästi hästi loomulik, aga samal ajal ei tohiks ju  väga palju liigutada. Vot. Soovitatav on küll natukene olla paigal. See on just sellepärast, et valgust on vähe,  et kui me saaksime stuudios praegu valgust juurde keerata,  siis me saame palju kvaliteetsema ja hõlpsama. Nii nüüd mul on, pilt on teravustatud ja nüüd te võite olla  täiesti vabalt, aga, aga liikumatult üldiselt selles mõttes,  et Kohti ei tasu vahetada. Kui liikumatult ei ole väga lihtne variant Et nüüd on mul Kas see valgus on praegu täiesti normaalne,  selles mõttes pildistamise jaoks sobiv? Mul on valgus tegelikult valmis mõõdetud  ja selle koha pealt teada. Nii kui mul on teravus paika pandud siis läheb sisse kassett. Ja loomulikult tegelikult valguse mõõtmine käib  selle asja juurde ka vaieldamatult. Kuna mul oli võimalus see juba varem ära teha,  siis, Siis on see niimoodi. Siin tuleb seadistada veel katik, katik seadistatakse ära. Ja. Eemaldatakse siis siiber ja siis paljastub objektiivile  tegelikult see klaasnegatiivi pind. Et on kõik selline Selline tore natuke kööbakas aga jällegi väga põnev. Meie oleme valmis, me oleme väga valmis. Nii, väga tore, aga, aga vaadake kaadrisse näiteks  ja kolm, kaks, üks. Ja. Siia peale ta jäi. Ootasin nagu mingisugust. Välku või sellest? Välku pauku ei olnud, sellepärast et me ei olnud nagu  nii-öelda momentfotograafide välgu välgu magneesiumivanniga. Et nüüd edasi toiming näeb ette selline,  et. Ma lähen selle plaadiga omal laborisse, ilmutan  selle ära ja, ja siis, ehk mõne päeva pärast saame näha. Jääme ootama seda pilti, aga nüüd me näitame pildis hoopis videot. Me näitame nüüd järjekordset Eesti laulu poolfinalisti. Tere hommikust. Räägi sellest videost, kuidas see valmis sai. See video valmis väga viimasel minutil ja meil oli juba  siis selle Arpadiga, kes tegi selle video nagu miljon mõtet peas,  mis me teeme. Ja viimasel hetkel me vahetasime selle ringi,  sest me saime aru, et me tahaksime teha video,  mis oleks võimalikult stressivaba. Nii et mõtlesimegi, et me lihtsalt võtame minu sõbrad ühte  autosse kokku ja sõidame mulle maale kelgutama lihtsalt et  välja tuua seda, et. Kui sa tunned, et sa ei ole oma elus rahul sellega,  kus sa oled, siis tegelikult alati on võimalus midagi muuta  ja kusagile edasi liikuda, ehk siis see räägib sellest,  kuidas siis neli noort murravad välja igapäevaelus,  et. Leida üles seda mingit vabadust, see on sinu enda laul. Jah, kuidas see laul sündis? Laul sündis nii et Karl Ander, kes on selle produtsent,  saatis mulle sisse selle demo, ehk siis oli ainult põhi  niisugune äge funki rütm, mis mulle alati meeldib. Ja ma istusin oma isaga autos, kui me seda kuulasime,  kõlaritest ja koheselt hakkasid nagu mingid ideed jooksma  ja ma hakkasin nagu koheselt mingi oma sõnu oma mingi viisi  peale laulma. Ja siis me saime aru, et kuule, et see nagu toimiks. Siis ma kirjutasin kohe Karl Andrile tagasi,  et aga teeme ära. Kuule, sul on ju eelis teiste võistlejate ees,  sul on isa käest võimalik nõu. Küsida, et kuidas peaks eurolaval käituma,  oled sa küsinud isa käest nõu ka või? Ma ei ole küsinud, ta lihtsalt räägib. Ei jaa, ikka ta. Aga nagu see info, mis sealt saab, on niisugune väga üldine,  et ole sina ise tunne asjast rõõmu. Ära mõtle üle. Sellepärast et Eurovisiooni on koht, millel ei ole otseselt  sa ei tea, mida rahvas tahab, iga aasta see muutub,  mida rahvas tahab, nii et ainuke asi, mida sa teha saad,  on minna, teha seda, mida sa teed ja loota,  et see aasta on see aasta, kus rahva rahvale meeldib see,  mis sina teed. Meil on nüüd mõned toredad lapsepõlvepildid,  ole hea ja räägi, mis situatsioon selle pildi peal on. Sellel pildil me oleme kusagil sünnipäevapeol oma aega ma pakun,  et see oli kostüümipidu. See seletaks ära need lilled. Niisugune Hawai stiiliga Ma tean, et see on pidu, kus ma kohtusin esimest korda  Jaagup Tuisuga. Me olime mõlemad väga pisikesed ja sellepärast mul on alati  need pildid meeles. Oli laps. Ma loodan, siin on juba natuke suurem pilt nagu minu peas,  ma olin hea laps, aga võib-olla mu ema isa vaidlevad vastu. Ma tahaks loota, et ma olin hea laps. Isa ongi siin pildi peal, kui vana sa siin võiksid olla? 10-ni, umbes kuidas teil kodus ikkagi see suhtlemine käis,  et põhimõtteliselt sa näiteks kui sa olid koos isa  ja emaga, et korraks ütled ühe lause inglise keeles  ja siis järgmisele. See on siiani niimoodi. Meil jääb vanavana vanavanaema ka kodus ja  siis õhtused lauamängu. Mängimised on niimoodi, et me oleme laua ümber  ja käib sihuke segamini rääkimine, kus minu isa üritab  ka eesti keelest aru saada ja eesti keeles rääkida. Ja ka enamasti meil on niisugune segapudru lihtsalt kahest keelest. Järgmine pilt on ka. Mis seal on, mis toimus? Üheksanda klassi lõpetamine vist ei, ei kaheksanda klassi  lõpeta ja ja see on üks mu parimaid sõbrannasid,  Jessica, üks mu parim Jessica, keda me tunneme kahe aastast saadik,  kui me hakkasime balletis koos käima ja me laulame siiani koos. Väga vahva siis, kui oluline on sinu jaoks see,  et sinu laulul läheks Eesti laulul väga hästi. Minu jaoks on olulisem see, kas ma jään ise asjaga rahule. Sellepärast et. Nagu just see laulmise valimine, see kõik sõltub maitsest,  ehk siis ma tean, et isegi kui mu laulule ei lähe  nii hästi, siis ei pruugi asi olla selles,  et mul on tõesti väga halb laul, vaid see on see,  et keegi teine tegi midagi paremini või siis see,  et maitsed olid erinevad. Et minu jaoks on lihtsalt väga tähtis see,  et ma jään ise rahule sellega, mida ma teen. Sa enne ütlesid, et selle videoga sees seoses oli teil  miljon mõtet, kas lava show' ga seoses on sul  ka juba miljon mõtet olemas? Lava show'ga oli see, et me istusime mu ema-isaga maha vist  paar päeva hiljem või mingi nädal aega hiljem  ja meil tekkis lavashow idee, mis on meil siiani jäänud. Ehk siis see esimene idee suht-koht, mis meil tekkis,  ongi see, mis, mida me lõpuni välja lihtsalt viimistlesime. Huvitav, kas on kunagi ajaloos olnud sellist asja,  et on näiteks isa võitnud Eurovisiooni ja siis? Kunagi hiljem on võitnud tütar. Evolutsiooni, aga võiks proovida, äkki võiks. Juba nii, ku. Et sa mõtledki selle peale, et noh, võidan Eesti laulu  ja siis ma võidan Eurovisiooni ja. See mõte on nii sürr, et ma nagu ei suuda nagu  selle peale üldse mõelda, sest et ma muutun  nii õnnelikuks ja siis tahan igal pool ringi hüpata  ja naerda. Ehk siis ma üritan lihtsalt asja väga rahulikult võtta. Aitäh sulle, Sissi täna hommikul terevisiooni tulemast oma  laulust rääkimast, edu sulle Eesti laulul,  aga meie teeme ka väikese sissejuhatuse siis lastele just  ka Eesti lauluga seoses. Valge liivaka rannas õhulosside all vette hüppasime koos kosk. Kadus isake hääled. Ära. See meid ei murra, me tuleme, sest kõigest välja kõla võid  ja siin unustada enda hinge. Eks? Kas sulle meeldib ka laulda? Näita, mis sa oskad. Esita mõnda ägedat eestikeelset laulu, salvesta sellest,  kuni ühe minuti pikkune lahe video ja saada meile  lastejaam.ee lehelt. Parim, selgub rahvahääletusel ja saab auhinnaks neli piletit  Eesti laulu finaalkontserdil. Ja. No talv on see aeg, kui loodus on justkui puhkeasendis  ja pigem justkui välja surnud loomad, seevastu kõik seda  kindlasti ei tee. Tere hommikust, Tõnu Talvi, tere hommikust. No me täna saame gi rääkida, et mismoodi elavad erinevad  loomad talve üle, no kuidas siis on, et me lindude puhul  näeme küll, et nii kui sügis tuleb, lennatakse siit ära,  kuskile sooja, aga loomad ei saa kuskile väga minna. Jah, see tõesti inimesele tavapärane, et,  et enamus linde läheb soojematele maadele lõunamaale. Tõesti, meil on ka Eestis mõned loomad, kes  kes rändavad näiteks mõned nahkhiired, seal kääbusnahkhiir  või parginahkhiir lendavad Kesk-Euroopasse talvituma. Noh, on selliseid loomi, kes veidi veidi vähem oma ruumi  muudavad oma talvituspaikade ja, ja sigimispaikade näiteks  kasvõi nagu hülged või konnad, nii et selles mõttes,  kui me kas või kahepaiksete kaitse või hoidmisega tegeleme,  siis sigimise sigimis veekogu hoidmine ei ole mitte kõige tähtsam. Aga enamus muidugi jääb siia ja teeb omamoodi ettevalmistuse  selleks talveks. Mida nad siis teevad, no karu kohta öeldakse alati,  et noh, kas karu on magama läinud või ei ole? No just karu on jällegi jällegi teisest otsast selline hästi  tuntud ja hea näide, et et karu tõesti nii imeline,  kui see pole, tõstab oma kehakaalu kuskil 35 protsenti  ja sätib magama, lootes, et ta saab selle talve seal  rahulikult samamoodi käitub mäger näiteks. Aga vahepeal on, eks ole, suur hulk, kes tegutsevad  tegelikult kas siis selle lume peal või all edasi. Sõltub muidugi nende toidust, mida kätte saada on,  on üks imeline selline eriline Eesti loomadel  ka karihiirtel näiteks selline talvitusstrateegia  või talve läbi saamid nad piltlikult öeldes toite sutuvad  oma tugikudedest, oma koljust, nende, nende,  nad lahustavad seda toiduenergia saamiseks ja,  ja koljumõõtmed näiteks siin 15 protsenti vähenevad,  nii et et väga erinevaid, selliseid mõned vahetavad värvust  jällegi teada, eks ole, valge jänes või,  või nirk ja kärp lähevad, lähevad valgeks  ja et, et peituda ja, ja märkamatuks jääda  või siis oma saaki paremini püüda, nii et väga erinevad  sellised võimalused, variandid on. No rasvatihased on meil praegu pildis siin tulnud  hommikusööki sööma. Nemad on ka talvel ikkagi väga sellised tegusad. Rasva jah, neid nimetatakse hulkuvateks sellepärast,  et et tegelikult see on inimesele veidikene petlik. Need rasvatihased, kes meil enamasti talvel on,  need on sageli meil lõuna või põhja poolt tulnud  ja meie omad liiguvad veidikene lõuna poole. Et vastavalt temperatuurile need lindude salgad veidi hulguvad. Kui õige see ikkagi on, et inimesed justkui aitavad loomi talvel,  et noh, neil ei ole ju midagi süüa, et paneme neile  rasvatihastele pekki ja loomadele viime ka metsa süüa,  et kas nad saavad ise tegelikult hakkama. Noh, peamine aitamine tegelikult on see,  et, et mitte midagi aidata ja, ja see on kõige parem,  nii nagu meie soovime, eks ole, et kui me oma elamises oleme  soojustuse ja ja kütte varumise ära teinud,  et siis nendega kevadeni välja veame ja siis on asi korras loomadega,  täpselt samamoodi. Et kui see, see loom on endale need talvevarud energia kogunud,  siis on hea, kui teda ei häirita, teda ei segata seal. See, see käib nii, nii nende kohta, kes. Kes nii-öelda taliuinakus on, kui ka kui  ka nende kohta, kes seal lume all tegutsevad? No seal tuleb veel selline selline erisus,  näiteks, et need paremini tuntud taliuinaku tegijad näiteks  karu või mäger, nemad on üle aasta sigijad  ja see tähendab seda, et neil see sigimispingutus on harvem ja,  ja sedavõrd suurem ja loomulikult, eks ole,  kui ta üles aetakse, sealt häiritakse siis  siis selles selle isendi suhtes elu võib üsna palju nässu minna. Mismoodi loomad üldse ka veel valmistuvad,  et noh, siin karu, ütlesite, et kogub endale rasva sõna  otseses mõttes, et talv üle elada ka. Jah. No sätitakse selle selle järgi, kus vastavalt sellele,  et kui nad ikkagi talvel aktiivsed on, siis  selle talvitumise elupaik valitakse, valitakse  selle järgi, nagu öeldud, eks ole, osad vahetavad  ka karvkasuka värvust, loomulikult enamusel läheb,  läheb see karvkate tihedamaks. Osaliselt osaliselt käitumine muutub, kogunevad suurematesse rühmadesse,  näiteks meie sõralised sageli talvel on sead kitsed,  hirved on suuremates suuremates karjades  ja veidi teistes elupaikades kui, kui suvel,  nii et see sõltub väga palju väga palju liigist. Räägime jälgedest ka, sest lume peal on loomade jäljed väga  hästi näha. Meil on siin pildis ka üks jälg. Kas tunnete ära, mis jälg on? Jah, see on hundi jälg minu enda nii-öelda tagahoovi hundi jälg,  talv on tõesti imeline, imeline aeg, sellepärast et  tegelikult nagu loomi näeb ja märkab ja loomade tegutsemist  palju rohkem kui, kui kevadel ja suvel, sest kevad-suvi on ju. On ju selline sigimise ja, ja järelkasvu toitmise periood,  loomad on hästi ettevaatlikud, lisaks sellele on ju liiguvad  vähem ja vaiksemalt ja askeldavad nendel on ju vanematel on  vastutus oma selle laste ees ja ja siis ei tohi nende  asukohta reeta, lisaks sellele ju loodus paistab palju  kehvemini läbi. On kõik ju roheline. Talvel näeb looma kaugemale, me oleme ise inimesena,  oleme ju abitumad, liigume aeglasemalt, loomad on veidi  julgemad ja lisaks see see imeline jälje jäljerada ja,  ja kiri, mis jääb, et selle järgi me saame,  saame hinnata, kes tegelikult meie ümber  ja meie täiesti lähinaabruses tavapäraselt elab,  kasvõi sellised näited, et, et kuskohast  siis see kaelushiir meie elamisse sisse ja välja käib ja,  ja, ja, või, või näiteks see, et mis siin ikka aeg-ajalt  tekitab furoori, et näiteks suurkiskjad kasvõi seesama hunt. Et noh, tema peaks siis olema kuskil kaugel-kaugel eemal  ja see, kui ta nüüd on mõnel ajal meil siin näiteks  kaameratesse sattunud või, või kuskil küla vahel  või nii-öelda inimese naabruses, see on nagu suur ime  ja niimoodi jälgede järgi me tegelikult näeme,  et, et, Et ta on ikkagi sage külaline. Ta on meie naaber, jah? Jah, ja, ja ja sellel ajal, kui meie magame,  sellel ajal, nemad kontrollivad, märgistavad oma  territooriumi ja käivad väga sageli meil meil küla vahel ja,  ja niimoodi lihtsalt lihtsalt kontrollimas,  sest see on ka tema eluruum. Kelle jälg see võib olla? Suhteliselt väike, see on siiski, siin on kahe hundi jälg,  sest maa ni ja, ja. Siin ei ole ja mida nendest jälgedest võib veel välja lugeda,  et noh, jälgedest saab ilmselt ühe inimlooma inimlooma jah,  ja. Jällegi samamoodi hundi jälg võrdluseks et nad nad võivad  kõrvuti sattuda, jälgedest saab ju välja lugeda seda,  et et kui palju neid loomi on, kuidas, missugust ruumi nad kasutavad,  seda me ju nii-öelda lumeta perioodil ei pane tähele  ja ja ei saa nii hästi ja selles mõttes näiteks ulukite  loenduse ja, ja nende liikumise ja ruumikasutuse suhtes just  see talvega periood on väga, väga, väga,  väga hea ja nende, kasvõi nende omavaheliste suhete  ja ja saagi saagi jahtimise ja muu sellise asjaks on,  on talv, talv väga kasulik, nii et see Ta ei ole sugugi  mitte nii-öelda loomale selline karm ja,  ja karm ja raske ja jalad märjad ja, ja külm,  eks ole väljas, sest et tema on ju selleks kohastunud. See on aastatuhandete kümnete tuhandete aastate jooksul  toimunud ja kui me laseme sellel niimoodi edasi toimuda ja,  ja meil need mõnusad, ütleme siis Põhja-Euroopa talve jah,  siis, siis on juba raske, eks nemad peavad sellega  loomulikult loomulikult muutuma ja kaasas käima,  siis võib muidugi enne lumeta talve või selliseks väga väga  aperioodiliseks minema, aga näiteks kas või sellesama valge  kasukaga loomadel läheb ju siis lumet musta talvega palju raskemaks. Samamoodi samamoodi soojaga ja kui sa pead ringi liikuma,  kulub energiat rohkem, aga kui su saakloomi kas  või näiteks nendel samadel karihiirtel talvel putukaid on  väga vähe või pind maapinnal liiguvad selgrootud,  siis läheb see asi keeruliseks, nii et. Kui sassi see võib lüüa, see ikkagi see,  et on soe talv, me oleme siin kuulnud, et metskitsedel on,  et neid on lihtsalt selle võrra nii palju rohkem,  et on soojad talved olnud. Jah, see mõjub, see mõjub väga erinevalt,  see mõjub väga erinevalt ja kui need asjad väga ruttu muutuvad,  sellele me peame nii-öelda inimesena kui vähemalt osaliselt  kliimamuutuse eest nagu vastutaja või põhjustajana peame  hästi tõsiselt mõtlema, et, et kui need asjad kiiresti muutuvad,  need võivad ka meile endale tõesti probleemi tekitada,  kasvõi kasvõi loomade liikumisega toiduotsingu käitumisega,  kõige muuga arvukuse muutusega. Seal ökosüsteemis omavaheliste suhete Aga üks jälg on veel külajälg, see. Ei, ei, see on ikka üks sõrgadega sõrgade järgi,  see tundub, et see on hirvejälg ja seal tal on sellised kaarjad. Natukene sellised kaarjad, kaarjad, sõnad jah,  ulatuvad kokku nagu hobuserauad. Koertest rääkides näed, mul on ka talvine,  loomapilt on täiesti võtta, on koera pilt võtta  ja väga tore, aga meie ootame teie talviseid pilte  ka ikka, et meile saadaks te, me saaksime neid televisioonis  näidata ja no kui on seal peal loom on ka väga tore,  aga peaasi, et oleks tali seal peal. Selline oli televisioon teisipäeval. Uuesti on eetris Tereevisioon homme hommikul juba ilusat. Sünnipäevalaps Elo saab veel sõna ilusat päeva ja. Jaa.
