Tere hommikust, reede on täna 25. jaanuar,  nii et nädalavahetus on juba õige ligi. Tere hommikust. No saab öelda, et nädalavahetusel ligi ja õnneks on Eesti  sportlastel ka põhjust pöialt hoida nädalavahetusel Ott  Tänakule taas, kes on juba Monte Carlo rallil saan aru,  et kaks siis proovi proovikatset või katsed võitnud,  nii et otil juba on läinud hästi. Loodetavasti läheb ka laupäeval ja pühapäeval hästi. Ka Kelly sildarul on läinud hästi ja muide,  lisaks sellele, et nädalavahetusel saab Eesti sportlastele  kaasa elada, saab ka välismaa sportlastele kaasa elada,  sest. Ise ka. Austraalia lahtiste finaalid on nädalavahetusel,  no mina, kui sa konkreetselt küsisin, elan kaasa,  näiteks Naumi Osakale. Siin külas käis meil tenniseekspert Toomas Kuum,  kes muide eile saatis mulle sõnumi ja ütles,  et ole sinu ennustus selle kohta, et Osaka jõuab finaali,  on täppi läinud? No läks väga tore. Ja muidugi meeste osas mina vist hoian Nadalile pöialt. Väga tore, väga tore, ma ei ole nii fanaatiliselt jälginud  seekord Austraalia lahtisi meistrivõistlusi,  aga tõesti Kelly sildaru üle on hea meel. X mängudel siis üks medal on hõbemedal. Seekord ma saan aru, et tegelikult on lootust veel saada medaleid. On muide hea meel on ka näiteks lenna üle  ja näiteks Everti ja draakonite üle ja nublu üle. Eile teatavasti jagati siis muusikaauhindu  ja nemad olid mõned nendest, kes auhinna said aasta  naisartist siis lenna aasta meesartist nublu. Ja ja Evert on the To Dragon, siis korjas mitu auhinda,  kogu kolm vist oli. Neid oli päris mitu, jah, aga ka näiteks Nb sai siin auhinna  ja Tommy Cas sai auhinna ja neid oli veel. Ikka ikka tuli. Millest täna saates räägime? Ma ei tea, mõtlesin, et äkki räägiks näiteks linnuvaatluse,  st mis sa arvad, kas sa oled. Nende ise vaadelnud aias või. Sellist süstemaatilist jälgimist teinud pannud kirja. Ei, kui ma näiteks koera jalutan, siis ma muidugi vaatan,  et ahhaane, rähn, puu või tihane või aga  ega neid väga palju liike ei ole, mille ära tunneb,  sest tegelikult väga põnevaid linnuliike  ja päris palju ja võib kohata meie koduaedadeski. No sellest saame täna siis rääkida, et kuidas seda  linnuvaatlust tuleks teha. Sest ma saan aru, see on väga populaarne,  inimesed tõesti teevad seda, see on väga tore linnumajakesi  vaatavad ja kes seal käivad? No need, kes plaanivad linde vaadelda, saavad võib-olla  ka natukene näpunäiteid jutuajamisest, mis puudutab talvist matkamist. Aga ennekõike on see mõeldud muidugi neile,  kes sellise pikema retke plaanivad ette võtta  ja võib-olla isegi ööseks metsa jääda. Praegu on mõnus, ma kujutan ette lumega sellises hanges  kuskil teha endale selle onn mitte just onn,  aga selline kaevuta sisse, väga mõnus oleks seal. Muidugi, vaat Eestimaa ilm on nii muutlik,  et kas seda ohtu ei ole, et, et õhtul leida toidus no oh,  tõenäoliselt on võimalus olemas. Räägime ka valimiste valvuritega, sest selle nädala  keskpaigas siis algas aktiivne valimisperiood,  mis tähendab seda, et poliitiline välireklaam on tänavatel keelatud,  aga mitte ainult selle nii-öelda rikkumiste poolega ei  tahaks tegeleda, vaid ka sellest, et mis  siis sisuliselt tuleks valijal jälgida, kes nüüd siin loetud. Ligi 40 päeva jooksul enne valimisi, siis. Programme näiteks lugemas ja kõike muud. Ilutulestiku maksustamisest tuleb ka juttu. See ei ole vist väga populaarne, mis ma nüüd ütlen,  aga mina hea meelega keelaks üldse ilutulestikud ära. Mitmel pool maailmas on juba see, et ilutulestiku asemel on  näiteks laser showd, mis annab ju pildiliselt samasuguse efekti. Sa võid sina heliefektid ka lisada, kui tahad. Ja kogu see keskkonnareostus mürareostuse ohtlikus see pool  jääks kõik ära. Me saame tehnilise järelevalveameti käest  siis küsida ka, et mis lahendused võiksid olla,  et ikkagi ei juhtuks neid õnnetusi ja kõik oleks turvaline või,  või kuidas nemad seda asja näevad. Aga gripi haigete põetamisest räägime ka,  et kui teie lähedased lapsed näiteks või täiskasvanud on  ka haiged, siis kuidas, kas see on mõistlik,  et neid põetab ikkagi nende lähedane inimene,  kes on tegelikult terve, võib-olla ta saab  ka na? Ja ja juttu on ka kristallidest, aga mitte  siis nendest kristallidest vaid kristallvaasidest,  kristallkaussidest. See materjal on järjest populaarsemaks taas muutunud  ja nädalavahetus siin paistab. Kui keegi otsib näiteks kingitust, siis võib-olla saab ta  täna veidi targemaks, et mis vahe siis on? Klaasil ja kristallil kristallil ja kristallil tšehhi kristalli? Võlts võltskristalli. Kristallvaasid mulle alati seostub mingisugune juubel  või selline pulmakingitused on kristallvaasid ilmselt  inimeste kodudes võite üle vaadata, millised kristallvaasid  teil on ja kas need siis on. Kuidas sa ütlesid, mis riikidest, et. Just Tšehhi kristallist räägitakse küll nädalavahetuse ilma  saame ka Tallinna siia otsa näidata, siis lisaks sellele,  mida Elo juba näitas tänaseks nüüd laupäev,  pühapäev tulemas, no temperatuuri ikkagi püsivad miinus  poole peal, sellised. Korralikud Eestile talvele kohaselt. Ma arvan, et päris paljudel inimestel läheb  selle nädalavahetuse prognoosi peale ka silm särama,  et see korralik talveilm, kes tahab näiteks suusatama minna  või matkama või uisutama või kelgutama, siis peaks soosima  väga hästi. Just, aga ütleme siis, auto roolis ei tasuks kindlasti Ott  Tänakut järele teha, sest teeolud on siiski  ka talvised. Vaatame korraks tee ilmakaardile ka otsa. Selliseid hoiatusi otseselt näha ei ole. Kuusalu kant, noh, ütleme tee on, kuna lund ei ole juurde  tulnud öösel vähemalt siin Põhja-Eesti kandis,  siis on puhas, aga ikkagi siiski ilmselt. Ma sõitsin eile just Tallinn-Tartu maanteed  ja ma pean ütlema, et tegelikult teeolud olid väga head,  kusagil mingit libedust ei olnud, lumi oli ära aetud,  aga muidugi kõrvalteedel on seda kohe kindlasti  ja kõrvalteedel on liiklemine ka keerulisem. Kanamaa kant, Tallinn-Pärnumaad. Tallinn-Pärnu maantee, sellised olud siis aga õige pea  hakkame siin stuudios rääkima siis juttu valimiste valvuritega,  sest sel nädalal hakkas kehtima siis valimiste eelne periood,  mis tähendab seda, et. Välireklaam poliitiline välireklaam on keelatud  ja saame küsida, kuidas siis need esimesed päevad läinud on,  mis võtteid on üritatud kasutada ja siiski kuidas  siis oma nii-öelda sõnumit edastada sellisel perioodil,  kui nad tegelikult välireklaamina teha ei tohiks? Ühele teemale, mis tegelikult jääb meie saate teise tundi,  tahan praegu veel kindlasti osundada, sest see puudutab väga paljusid,  see on digitaalne koristuspäev. Loodetavasti saab tänase televisiooni läbi teada,  kuidas oma nutiseadmesse ruumi juurde teha,  sest ma arvan, et praktiliselt kõik. Ma nägin seda kolleegide ringvaates eile seda ringkäiku  mööda telemaja, et küsida, mitu äppi inimeste telefonis on. No sul oli päris mitu maad. No ja, ja ma usun, et tegelikult paljudega võrreldes on mul  vähe neid täppe ja muidugi videofaile fotofile on paljudel inimestel,  kuidas saada ruumi juurde, sellest räägime järgmises tunnis,  aga selles tunnis siis näiteks valimisvalvurid Sellest nädalast on tänavapildist kadunud poliitreklaami plakatid,  need suured näod ja erakondade reklaamid. Neid ei tohi enam näha olla, kui on, siis on tegemist  valimistava rikkumisega ja seda jälgib loomulikult valimiste valvurid. Tere hommikust, Andrei Liimets. Tere hommikust. Ja kuidas esimene nädal tegelikult pooliknädal on saagi  mõttes teie jaoks olnud, mis talle silma on hakanud. No see, mis puudutab välireklaami, on olnud peamine,  mis valijaid tähelepanelik kodanikke häirib  ja ka segadust palju tekitab, sellepärast et,  et see poliitilise välireklaami termin on seaduses hetkel  üsna segaselt siis määratletud, millele on  ka tähelepanu juhtinud nii politsei kui õiguskantsler,  nii et ega, ega ei olegi niisama lihtne aru saada,  mis siis õiguspärane hetkel on. Mis ei ole kõige rohkem tähelepanu, on meedias saanud ilmselgelt,  et komenant, mis algas meie lõunapiiril paar päeva tagasi,  mille me oleme pealkirjastanud, kui meie sündimees üks  Ruusmann läks eile Lätti, ehk siis üks Reformierakonna  kandidaat nimega Maido Ruusmann otsustas  siis panna oma valimisreklaami üles üle piiri Lätti. Algne väide oli, et tegemist on igati õiguspärase käitumisega,  tänaseks vist on juba selge selgunud, et,  et tegelikult Läti keeleseadusele see ikkagi ei,  ei vasta. Et on Läti keeleseadusest rikutud hoopis. Just seal vist erakond on juba lubanud, et sellisel juhul  pannakse sinna ka lätikeelne teavitus üles,  nii et sisuliselt tehakse siis ka Läti valijale ikkagi Eesti  valimis reklaami. Noh, välireklaami keeld on, valimiste aeg on,  tegemist on agitatsiooniga, seega isegi kui siin on tegemist  sellise jokkskeemiga, kus justkui ühtegi seadust ei rikuta  vähemalt Eesti seadust, siis noh, hea, heas valimistavas on  palju erinevaid punkte, me ei saa ühelegi nagu eraldi  niimoodi viidata, et nüüd selle punktiga läheb see antud  käitumine vastu olla aga hea valimistava mõte,  natuke laiemalt on aus käitumine valimiste ees  ja seda ei saa pidada ausaks valimiskäitumiseks  ega valijate austavaks ega väärikaks käitumiseks,  kui otsitakse selliseid võimalusi kuidagi nagu seadustest  mööda pugeda. Et hea valimistava ei ole selline mikrolinahju kasutusjuhend,  kus nagu absoluutselt iga punkt stiilis ära kuivata,  sin kassi, peaks sees olema, et et selline laiem mõte on  ikkagi aus käitumine ja see sellised jokkskeemid,  seda ei ole jokk, ei ole okk. Mis näiteid veel nüüd siin viimaste päevade jooksul teile  tulnud on või te ise olete märganud? Nagu ma mainisin, meil on päris mitmeid selliseid  välireklaami puudutavaid selliseid vahepealseid juhtumeid,  ma käin praegu hommikust õhtuni mööda politseijuhendeid  ja üritan siis tähelepanelikele kodanikele suur aitäh,  muuseas kõigile, kes on meile märku andnud eri juhtumitest  üritan neile siis tagasisidet anda, miks mõnel juhul on tegemist. Hea valimistava rikkumisega mõnel juhul ei ole. Päris mitmeid viiteid on meile, meile tuli eilse jooksul sellest,  kuidas on erinevaid sõidukeid linna tänavatel,  kusjuures eriti palju just tundub Lõuna-Eestis sealsamas  Valgas ja Tartus kandidaatide siis sõidukeid,  kus on nende nägu ja nimi kenasti peal. Siis on sageli küsimus, et jälle, et kas,  kas tegemist on selle välireklaami seaduse rikkumisega? No nii palju kui mina sellest nüüd aru saan,  siis nimi ja nägu võivad olla otsest üleskutset tulla valima  ei tohi. Kandidaadinumbrit ka ei ole siin näha. Erakonna slogan on näiteks, aga see slogan,  ma saan aru, kaubamärk tohib ikkagi olla,  et kuna otsest siin pilt, mida me näeme,  on selles mõttes kihtilt kurioosne, et kenasti üle kahe koha  pargitud siis Keskerakonna kandidaat Jaan Tootsi pildiga auto,  aga jah, tundub, et siiski valimis või välireklaami keelu  rikkumisega tegemist ei ole, kuna üleskutset korraldus just,  et, et aga, aga siin üleskutse valima tulla ei ole  ja selline paraku hetkel pärast riigikohtu lahendit,  mis siis langetati Artur Talviku vali kassartur kaasuses  pärast seda, see olukord on selline absurdi järel,  et selline asi tohib olla samal ajal näiteks,  kui Tartus sõitis ringi Reformierakonna buss,  kus on siis nende slogan vali parem tulevik. Siis tekib küsimus, et kas see siis on üleskutse nüüd valima  või ei ole, et kui see sõna valija on seal isegi sees,  et me oleme sellises absurdses kohas ja ma kardan,  et see on. See on selline väljakutse ennekõike seaduse loojatele  tulevikus ja mida teha selle välireklaami keeluga,  mis on sellisesse absurdi jõudnud ja oma eesmärki täna ei täida? Eeldatavas mahus või oodatud mahus, aga taaskord valvuritena  me kutsume üles ikkagi mitte otsima neid selliseid  jokkvõimalusi ja võimalusi kuidagi. Mööda pääseda nendest seaduse seaduse aukude,  st et selle joki kohta on ka sellised terminid nagu susserdamine,  nihverdamine ja taaskord mina ei tahaks valida endale esindajad,  kes kes nihverdab või susserdab, et kuidagi mööda pääseda  erinevatest seadustest ja ootuste, st. Kuidas teile tundub, mis sel korral võib-olla see selline  kõige levinum meetod, mida kasutatakse, võib-olla see ongi  see Läti sama piiriäärne ala, eks, et Lätis ju võib reklaamida. Oh, ma tahaks loota, et, et see ühiskondlik pahameel nüüd  antud juhul on piisav ja ma ka Reformierakonna enda valijad  kirjutavad näiteks kandidaadid annavad märku,  et see ei ole okei käitumine, isegi kui see peaks  seaduspärane olema. Raske on öelda, mis saab olema selline kõige levinum,  ma ei usu ausalt öeldes, et, et seda niisugust nutikat  lahendust justkui hakatakse nüüd tohutult kopeerima,  ma ise kõige suurema huviga jälgin seda,  mis toimub sotsiaalmeedias. Sellepärast et noh, sotsiaalmeedia on selline uus  lahinguväli valimistel, kus tundub hetkel veel reeglid. Seadused ei, ei ole, ei ole paigas, ei ole  ka selliseid häid tavasid. Meil on juba mingeid näiteid olnud kurioosseid  trollitrollidest ja, ja valekontodest siin ju oli meedias päris. Põhjalikult juba kajastati seda EKRE noorte juhtumit. Ma natuke kardan natuke ja jälgin huviga,  et mis, kuidas mõjutavad meie valimiskampaaniad just need  sotsiaalmeedia vahendid, aga loodan, et ka seal  tähelepandust annavad tähelepanu kodanikud meile teada  valimistava ethea kodanik.ee on see aadress,  kuhu ootame kõiki märguandeid kahtlastest kampaania võtetest  ja võimalikest hea valimistava rikkumistest,  nii et kodanikud, olge, Aktiivselt jälgige, kuidas tehakse, aitäh,  Andrei, täna hommikul vara siia tulemast. Nagu öeldud, siis kindlasti hoiame ka meie siin  terevisioonis silma peal, kuidas siis järgnevad nädalad see  periood kulgema hakkab? Aitäh. Viimasel ajal on taas meedias räägitud mitmetest sellistest gripijuhtumitest,  mis on kulgenud raskelt ja raskete tüsistustega. Me räägime täna ka gripi teemal ja gripihaige põetamise teemal. Tere hommikust, Anneli. No kõigepealt tuletame meelde, ega igasugune köha  ja väike märg nina ei tähenda veel gripiviirus. Kas, kuidas ikkagi aru saada, et nüüd on tegu gripiviirusega? Ma arvan, et see on patsiendi enda jaoks,  jääbki alati lahendamata küsimuseks, et põhiline erinevus on see,  et kui väikene tavaline viirus kolme-nelja päeva jooksul  hakkab paremaks minema, siis gripiviirus ei hakka,  aga ta on nii palju raskem haigus, aga esimesel päeval  võivad sümptomid olla täpselt samasugused,  näiteks praegu on üks selline paragripiviirus liike,  mis annab väga sarnaseid sümptoome. Aga õnneks kuskil nelja-viie päeva pärast inimene juba  hakkab paranema, mida gripiga kunagi ei juhtu. Enne seda põetamist üks küsimus veel inimesed,  kes vaktsineerivad gripi vastu, siis sageli räägitakse  pärast sellest, et kas see vaktsiin läks nii-öelda pihta  või on tänavu tegelikult selline viirus,  mis väga palju sellele vaktsiinile ei allu. Kuidas sel aastal on? Sel aastal praegu on hästi läinud pihta aga millegipärast on  jah selline arvamus, et see gripivaktsiin on justkui  mingisugune kreem või, või makaronitoode,  et ta on selline juhuslik, tegelikult ikkagi suured laborid  teevad suured teadusasutus, tused teevad väga kõvasti  selle nimel tööd, et need tüved klapiksid  ja see töö algab juba eelmise hooaja, siis nii-öelda,  kui meieni jõuab see gripivaktsiin sügisel,  siis see algab ikkagi juba palju palju, kuid varem  ja ennustatakse mitte kohvipaksu pealt. Aga ikkagi erinevate viiruste levimise valguses,  mis võiks tulla ja viimastel aastatel on päris hästi läinud,  mõnikord ei lähe ka, aga meditsiinis ongi päris palju,  nii et kõik ei lähe täppi, me teame, et hoolimata väga heast  ravist hoolimata väga heast tervishoiust ikka ju osad  inimesed surevad. Viirus on üks niisugune kahetsusväärne lugu,  et selle vastu tänaseni korralikult ravida ei osata  ja sellesse võib surra. Räägime siis nüüd gripihaige põetamisest,  no kui näiteks peres laps on haige, siis kõige lihtsam  variant on ta mõneks ajaks lükata vanavanemate juurde. Samal ajal need vanavanemad on ju riskigrupp,  nende immuunsüsteem võib olla ka nõrgem. On see siis hea või halb variant, kui laps näiteks  vanavanemate juurde? Ma arvan nii, et. Ja ja väiksed lapsed on ka riskigrupp, et sellel aastal  enamus haigestunud on siiamaani olnud lapsed üle üle 50  protsendi haigestunutest on kuni 19 aastased väikelapsest  kuni siis noorukini. Aga, ja selle koha pealt, et kus põetada  ja keda põetada, ma tuleks sammu tagasi,  et juba sügisel peaks mõtlema, mida teha,  et need inimesed, kes on peres kõige olulisemad oma pere,  sealhulgas vanavanemad, oleks kaitstud. Et ei ole midagi siis kui haigus on tulnud,  ei ole enam peaaegu mitte midagi teha. Nii et enne tuleks mõelda ka vanavanemate kaitsele  ja sellele kõige halvemale, et kui laps siis  nii haigeks jääb, et ta peab jääma kindlasti koju,  ta ei saa minna, ei saa minna kooli või lasteaeda  ja kes siis temaga koju jääb, kui lapsevanematel näiteks on  niisugune töö, et nad lihtsalt ei saa paugust koju jääda? Kahjuks nii on ka näiteks mina ise perearstina töötades,  mul on 20 inimest aja kinni pannud, ma ei saa jääda koju  siis mul peab olema lahendus, kuhu ma panen oma haige lapse  ja kui need on krooniliste haigustega vanavanemad,  kes on kaitsmata. Kellel ei ole vaktsiini tehtud või kelle tervis on põdur,  siis see on vale valik. Kahjuks ei tohiks viia. Ja sellisel juhul mina kutsuksin üles kõikidel inimestel  arutlema ja üldse ühiskonnas laiemalt tööandjate tasemel  ka arutlema, et mis oleks õige, kas võiks anda oma  töötajatele selliseid tervisepäevi, et kui  nii juhtub, siis kogu kollektiiv on ka töö juures valmis  võtma selle löögi vastu, et kui väikese lapse emal juhtub  selline asi kodus või ta ise haigestub, et  mida siis teha selle töö juures, et inimesel ei oleks  niisugust halba tunnet, ma ei lähe tööle. Ja siis ta seab sellega löögi alla oma väikese lapse tervise  või oma perekonnaliikme te või vanemate tervis,  et mõni aasta tagasi juhtus nii, et infarkti põdenud  vanavanem oli kodus. Ta oli justkui nagu kodune ja sinna justkui nagu sai viia gripihaiged,  lapsed, need olid minu andmetel vaktsineerimata need lapsed,  nad said gripi ja vanavanem peale infarkti põdemist,  kui tal oleks vaja olnud puhast nakkusvaba keskkonda,  haigestus grippi ja minu teada see lõppes surmaga. See juhtum. Nii et see on tõsine. See on väga oluline moment selle üle diskuteerida,  et kuidas seda peaks üldse seda olukorda lahendama. Praegugi seda lahendust pole ja oletame,  et vanavanemate tervis on siiski üsna hea. Ei ole kroonilise haigusi. Kas see vanavanemad ennast ise kuidagi kaitsta,  kui tema juures on nüüd gripihaige laps. Need on kõige lihtsamad põhimõtted ikka samasugused võimalikud,  palja palju pesta, käsi. Mitte katsuda ukselinki ja siis järgmine pereliige katsub  seda ukselinki, neid ukselinke võiks puhastada. Võimalusel võiks kanda maski nii haige kui  ka hooldaja. Ja tube tuulutada ja ennast hoida vormis viirushaigus nakkab sellele,  kes on nõrk. Kui inimene on hästi maganud, Ta on tarvitanud piisavalt C-vitamiini,  rikkaid puuvilju, juurvilju hästi söönud  siis see inimene ei haigestu nii kergesti. Ja hästi oluline on ka meeleolu halvas tujus negatiivse  mõtteviisiga ikka see haigus ründab. Kes on optimist, seda nii väga, mitte, nii et ma soovin  kõigile head tuju. No üsna palju tekitas meedias poleemikat see perearstide  koostatud juhend, mille põhjal räägiti sellest,  et noh, et natukene tatine laps tuleb ikkagi lasteaeda viia,  kui on praegu selline gripiviiruse kõrgaeg. Kuidas ma otsustan, kuidas ma saan aru, et,  et nüüd selle tatise lapse ikka võib veel lasteaeda viia,  aga nüüd on juba see piir, et enam ei tasu Ma ütleks esimese asjana seda, et igal lapsevanemal peaks  olema usaldusisikust tervishoiutöötaja, kas perearst  või pereõde, kui seda ei ole, siis on ikka tõesti raske  otsustada ise. Aga rusikareegel on see, et iga haigus on haiguse alguses  esimese nelja-viie päeva jooksul kõige nakkavam. Ja see tähendab siis seda, et, et kui laps on just haigeks jäänud,  siis oletatavasti kuigi tema seisund on võib-olla üsna hea  ta nakkab, kui ta on juba olnud rohkem kui neli-viis päeva  köhas nohus, siis ta suure tõenäosusega enam  nii väga nakatav ei ole. Ja lapse üldseisund iga ema teab, et kus on see piir,  kui laps ikkagi juba aktiivselt mängib, on heas tujus  ja sööb, siis ta hakkab paranema ja ohtu enam  nii väga pole. Aga kui ta on loid ja tahab pigem olla voodis  ja vaikselt ja käitub ebatavaliselt, siis ta vajab võib-olla  lihtsalt und, ei vajagi mingit muud ravi magamist,  rahulikku turvalist keskkonda. Ja lõpetuseks Anneli praegu prognoosides,  millal võiks gripihooaeg suurem gripihooaeg mööda saada? Mööda saada, ma arvan, et see on praegu tuure kogumas. Et elu on näidanud, et väga palju sõltub  ka ilmast. Kui meil on niisugune kaunis talv,  siis see võib ikka aprilli alguseni olla,  kui hakkab alles haigus vaibuma. Kui on ootamatud ilmamuudatusi väga palju niiskust,  vihma, siis jälle ootamatult külma siis need viirused  ka kiiremini hävivad ja liiguvad. Suur aitäh, Anneli, ja jõudu teile teie töös. Me asume nüüd värskeid ajalehti üle. Ja vaatame otsa tänastele reedestele, siis suurematele  päevalehtedele see on Eesti Päevaleht kirjutab oma  uudisteküljel taas ühest juhtumist, mis puudutab  siis raamatut, mida jagatakse lapseootel naistele seda on  siis Eestis 40000 eksemplari jagatud ja selles õpetatakse  muuhulgas beebid ravima, siis homöopaatiliste vahenditega  ja raamatuid jagatakse neljandat aastat järjest. Kuni 2014. aastani oli selle kaasväljaandeks  ka Eesti ämmaemandajate ühing, aga praegu  siis kõik, kõik haiglate esindajad ütlevad siin ikkagi  ka ämmaemandad, et nemad nii-öelda oma katuse all seda  raamatut ei jagas, sest siiani ei ole siis homöopaatia,  teaduspõhine ravi. Ja see ei ole siiani siis tõestatud ka siin on nüüd  konkreetne juhtum ka, kus üks lapseootel naine läks  siis Pelgulinna sünnitusmajja rasedate joogale  ja talle anti siis kätte selline raamat,  mis muuhulgas siis ütles, et oksendamine võib peegeldada  ämma vastumeelsust lapse saamisele. No mine sa tea, võib-olla kuidagi kaugelt  ja psühholoogiliselt võibki. Minu käes on ka Eesti Päevaleht ja siin kirjutatakse  muuhulgas sellest, et tööjõupuudus vaevab IT valdkonnas,  IT-spetsialiste värvatakse Eestist Eestisse,  Aasiast, Lõuna-Ameerikast ja Aafrikast, aga üsna palju  ka ida poolt ja näiteks Venemaalt Ukrainast natukene vähem,  kuna seal on juba palgad läinud veidi kõrgemaks selles valdkonnas. Ja tegelikult toimub selline korralik palgaralli. Muide, siin öeldakse ka nii, et reklaamikampaaniatest Pole  kasu kui ühiskonna kinnine kuvand ei muutu,  kellel on Eestiga kogemus, teab, et me ei võta võõramaalasi  avasüli vastu. Ja ühe kiire pealkirja jõuab ka Virumaa teatajast ära öelda,  siis on grandioosne idee, et rajada kergliiklustee. Siis niiöelda. Sinna lahemaa kanti kuni Tallinnani välja,  see on küll väga tore idee, kui sa saaksid Käsmust sõita  näiteks jalgrattaga Tallinna. Või vastupidi, Tallinnast sinna. Ikka ühe pealkirja sirbist ka siin on palju põnevat lugemist,  aga plaadipood versus meili tellimus, ehk  siis siin on juttu sellest, kuidas DJ muusikavalik muutub  sellepärast et kõik tellitakse internetist,  ei ole enam seda varianti, et sa lähed poodi  ja näiteks see poepidaja soovitab sulle,  et et see on nagu tore. Tere hommikust reedel ja 25. jaanuaril, ilm väljas on  talvine ja püsib muide talvine ka nädalavahetusel. Kui me heidame nüüd pilgu nädalavahetuse ilmale,  siis näete, temperatuurid ulatuvad seal kuni 13-ni öösel  ja päeval kuni 10 külma. Ja lund lubatakse ka pühapäevaks juurde,  homme peaks olema siis selline. Vaata, päike piilub sealt, ma ütleks, et kui on  nii külm, siis ikkagi peaks päikest näha olema. Loodetavasti on. Ja siis on väga ilus väljas, puud on sellised härmas  ja meil on väga palju ilusaid talvepilte  ka saadetud. Me vaatame tänase saate jooksul neid pilte kindlasti  ka ja ootame ka uusi. Nädalavahetusel toimub selline linnum. Aialinnuvaatlus. Nii et kui te saate mõne vahva linnukese pildi peale,  siis esmaspäevases saates saame juba neid pilte näidata. Ja korraks vaatame otsa ka tee ilmakaardile seal jõhvi  kandis peaks olema küll tee päris jäine,  vaatame, kas me näeme pildis ka seda, milline see on küll  läikiv ja. Ei saa midagi öelda, ikkagi väga talvine tundub olevat see  see teeolu seal ja vaatame ka siia Tallinna külje alla  korraks Tabasalu kandis, kus ilmsed inimesed praegu,  noh, liiklus tundub juba tihe olevat. See ei ole. Küll Tabasalu, aga see on Hüüru hoopis. Et proovi uuesti, vaatame, kas toimetaja õnnestub saada nii. On ka jäine jõulu peaks olema. Nii et kindlasti tasuks siis tähelepanelik olla. Sinus on küll möödas, aga ilutulestikust räägime täna siiski  täpsemalt ilutulestiku maksustamisest. Meie külaline Kati on juba kohal ja valmis sel teemal meid valgustama. Ja aga talvisest matkamisest ka, sest nädalavahetus on tulemas,  ilus ilm, vähemalt siis päikest lubatakse,  temperatuurid on küll krõbedad ja kuidas selles krõbedas  ilmas ikkagi matkamine oleks selline, et kõigile jääks  tervis ikkagi oleks korras pärast seda ja oleks  ka tegelikult mõnus. Tasub sellist talvist matka planeerida küll,  aga nüüd ilutulestikust ju? Kati Tamtik tehnilise järelevalve ametis,  tere hommikust. Tere hommikust. No eile oli see päev, kus viidi riigikogule  siis allkirjad päästeameti poolt või vabatahtlike päästjate poolt,  et algatada siis selline eelnõu, mis maksustaks  ilutulestikuga paugutamise, kui palju on tehniliselt  järelevalveametile üldse pidevalt sellel perioodil,  kus on see paugutamine siin aastavahetusega jõulude ajal  selliseid kaebusi tulnud, et keegi on põhjustanud näiteks õnnetuse? Jah, neid teateid ja kaebuseid ikka tuleb eelkõige just  aastavahetusel ja ja paraku igal aastal juhtub nende  ilutulestiku ilutulestiku kasutamisel õnnetu. On saanud alguse nii tulekahjud kui ka, kui  ka on tekitatud kehavigastusi sellega et see on ikkagi  iga-aastane trend. Mis selle õnnetuse põhjuseks on? Enamasti kõik uurimistulemused viitavad sellele,  et, et selle, need õnnetused on põhjustatud ikkagi nii-öelda  vääraste toote kasutamisest. Et ei loeta kasutusjuhendit, kasutatakse valedes oludes  valedes kohas vales kohas. No ilutulestikku saavad korraldada nii näiteks kohalikud  omavalitsused kui ka inimesed ise saavad minna poodi  ja praeguse seisuga lihtsalt osta. Kui sa tahad ilutulestikku korraldada, kas näiteks kohalike  omavalitsuste korraldatud ilutulestike puhul on mingid  reeglid kätte antud, et need inimesed, kes neid rakette  sinna õhku lasevad peavad olema läbinud mingi koolituse või,  või ka tegelikult ikkagi need inimesed, kes lihtsalt ise ostavad,  nendel ei kehti mingeid reegleid? Ikka reeglid on olemas, et nendele ilutulestiku ilutulestikule,  mis on korraldatud, ütleme, kohalike omavalitsuste poolt  ja avalikel üritustel, on väga ranged nõuded. Need pürotehnikud, kes neid läbi viivad ilutulestiku peavad  olema läbinud vastavad koolitused, neil on vastavad  kutsetunnistused ja ka tooted on spetsiaalselt ainult neile kasutatavad,  et, et need tooted, millega neid suuri ilutulestikke tehakse,  et, et need üldse tavakäibesse ei jõuagi. Tavakasutajate puhul jah. Kehtib ainus reegel, et, et kasutada tohib. 18 aastane isik toodet ja vastavalt kasutusjuhendile,  et kasutusjuhend on kohustuslik, et see on põhimõtteliselt  sama range nagu seadus järgida. Kes seda kontrollib, et seda järgitakse just nii,  nagu seal kirjas on. Sellist lauskontrolli sellisel puhul ei tehta,  et sellist ressurssi riigil ei ole, et see vastutus jääb  ikkagi kasutajale endale, et mida riik kontrollib,  on see, et need tooted oleksid nõuetele vastavad,  et kõik juhised oleksid peal olemas ja et müüjad,  kes neid tooteid müüvad, jagavad nii-öelda jaekaubanduse korras,  et, et müüjad oleksid juhendatud ja nad annaksid õige info  tootega kaasa, et seda me saame kontrollida  ja seda me igal aastal ka teeme. Aga jah, et, et kui see toode jõuab nii-öelda eraisiku kätte,  et siis on väga raske kontrollida selle kasutamist. No kuidas teie tehnilise järelevalveameti poolt vaatate  sellele ettepanekule, et tuleks maksustada selline  paugutamine Me vaatame sellele nagu nii ja naa, et et küsimus on selles pigem,  et millist probleemi siis püütakse lahendada,  et, et jah, ühelt poolt, et, et leida ressurss  vabatahtlikele päästjatele, et see on väga tervitatav. Teiselt poolt, kui sellega näiteks püütakse lahendada probleemi,  et pürotehnikat võib-olla nii palju ei leviks,  siis siis noh, siin me oleme nagu kahe vahel,  et kas see nüüd seda probleemi lahendab? Ja siin aastavahetuse paiku, kui juhtus ka üks päris suur  õnnetus aiandis hakati rääkima sellest, et  selle ilutulestiku võiks üldse keelustada sellisel kujul. Jah, ütleme nii, et see, kas ta nüüd täiesti keelustamise  alla peaks minema, et see on nüüd küsitav,  et võib-olla tõesti peaks, peaks veel kord need tingimused  üle vaatama, et mis tooteid ja mis tingimustel võib kasutada  ja müüa. Kui me vaatame ka naaberriikide praktikat,  et siis sellist ühtset keelustamist tegelikult ei ole  kusagil rakendatud, et, et on ikkagi tooted,  mida ka tavakäibest võib kasutada ja, ja ohutult kasutada. Ka et, et kohalikud omavalitsused, kes korraldavad ilutulestiku,  et neil on väga karmid reeglid ja nad peavad justkui need inimesed,  kes, kes neid läbi viivad, seal õhtul näiteks läbima  ka mingisuguse nii-öelda kontrolli Tõepoolest, võib-olla need ilutulestikud pürotehnika,  mis on käsimüügis, ei ole võibolla nii võimas,  aga siiski ka nendega juhtub õnnetus, kas need ikkagi peaks  olema kuidagi karmimalt karistatavad? Siin on analüüsi koht tegelikult küll jah,  kui me räägime nendest erinevatest ilutulestikest,  et siis ka tavakäibest on kättesaadaval nii-öelda kolme  kategooria tooted ja, ja nii-öelda, kui me räägime sellest F  kolm kategooriast, mis on keskmise ohutasemega,  et et need, need tooted on jah, sellised,  et, et kui, kui see ilutulestikupatarei nüüd ümber kukub,  ta, ta võibki nii-öelda tekitada varalise kahju  ja võib tekitada tulekahju kui toodet käest lasta,  et, et või võibki sõrmedest ilma jääda reaalselt. Aga, aga see on analüüsi koht, millega meie igapäevaselt  tegeleme ja, ja tegeleb ka majandus ja kommunikatsiooniministeerium. Kas tehnilise järelevalve ametil on ka mingid ettepanekud,  et noh, kui siin kõlab väga karm juba see,  et keelustame ära, ei mingit müüki. Ainult nii-öelda, väga professionaalsed võib-olla saavad  üldse teha, kas teil on mingid konkreetsed ettepanekud ka,  et kuidas seda probleemi ikkagi lahendada,  see kerkib üles igal aastavahetusel, ka jõulude perioodil. Me praegu väga konkreetseid ettepanekuid ei ole teinud,  et me ise ka siin igal aastal tegelikult kaardistama seda  olukorda ja me ise ka uurime väga palju välisriikide praktikat. See on üks väga hea õppimise koht, et vaadata,  kuidas teised on teinud, aga aga mida me oleme sellest järeldanud,  et kui näiteks võtta Taani näide kus on pürotehnika,  on müük väga piiratud, seda võib teha paaril päeval aastas,  aga õnnetusi juhtub veel rohkem kui meil,  et, et see ei ole nagu probleemi lahendanud,  et, et, et see vajab pikemat analüüsimist,  et et mis see hea lahendus siis oleks, et tagada meie  inimeste turvalisus ja ohutus. Kas seda võiks proovida ka Eestis, ütleme  selle perioodi, kui see müügil on pürotehnika lühendamist? Ma ütleks nagu, et nii ja naa jah, et see nüüd osapoolte otsustada,  aga, aga miks mitte proovida, aga, aga kindlasti peab ime  järgnema sellele mingisugune analüüs ja statistika  ja tulemused, et kas see siis nii-öelda oli abiks  või ei olnud abiks. Kas need analüüsid valmivad enne järgmise jõuluperioodi algust? Kindlasti kindlasti mingisugused sellised analüüsid valmivad enne,  sest et me pidevalt teeme ministeeriumiga koostööd,  me arutame neid probleemseid kohti. Samamoodi arutame nii päästeametiga politseiga,  et pidev töö tegelikult käib. No saame kindlasti sel teemal veel peatuda,  sest see teema ilmselt ei vaibu ka järgneva aasta jooksul,  vähemalt siis enne uut jõuluperioodi algust,  kui taas pürotehnika müüki tuleb, aitäh täna hommikul tulemast. Aga elava. Pühapäeval on hommik Anuga saates külla tulemas  pangandusguru Indrek Neivelt, kelle käest küsitakse,  kuidas siis saada edukaks ja rikkaks. Jaa. Kas sa juba tead ka niita, mis su järgmine töö on  ja mis kell ja kus linnas pead sa kunagi kunagi ei tea. Aga on see nii, et see ka telefoni välja lülitada ei saa,  et see peab ikka öö otsa sees olema. Ikka ikka ikka helistavad ja ütlevad, et tule homme näiteks  ja sa peabki tulema, nii et kunagi ei tea. Nii et sa oled tegelikult praegu valmis kõikideks  pakkumisteks ja valmis. Ja, ja ikka alati peab olema. Suurepärane niita nii suur rõõm on olnud täna hommikul  sinuga kohtuda. Ma ei tea, kas mu intervjuu lõpuks ikkagi võin öelda,  et sa midagi selles kuulsas mandariini keeles meile ütleksid. Kuidas see siis nagu kõlab sinu suus? Ma teen väikest tervitust Eestis elavate hiinlastele. Et et suudad sa. Sünnimaaalla. Ja. Head Hiina aastad ka kõikidele head Hiina ujutuste sulle  ka see on arvatavasti ina suuruse siin veebruari kõige,  nagu meie jõulud. Ja. Anu saates siis selline tore lõik, Anita mernova oli see tütarlaps,  keda seal pildis näha võis ja tegu on Tallinna tüdrukuga,  kes on siis Hiinas edukas näitleja. Aga meie räägime nüüd hoopis talvisest matkamisest  ja miks mitte tõepoolest planeerida kas või sellesse  eelolevasse nädalavahetusse. Väike talvine metsaskäik. Tere hommikust, Raivo. Tere. No kui inimene ei ole tegelikult selline,  noh, põline matkasell, siis mis sa ütled,  mis see temperatuurivahemik võiks olla, et veel noh,  nagu tasuks minna sinna metsa 25-ga, tõenäoliselt kohe  esimene kord ei oleks mõtet. Natukene karm oleks jah. Vot siin oli just ilmaprognoos, et noh, tuleb siin 12 13  kraadi külma nädalavahetusel, vot see võiks olla umbes  selline alustamise piir ja. Nii et tegelikult eelolev nädalavahetus matkamiseks sobib hästi,  räägime siis sellisest matkast, mis kas algab hommikul  ja tuled õhtul tagasi või maksimum, et üheks ööks jääb metsa. Muidugi on natuke kaks erinevat asja, aga sellegipoolest  näiteks riietuse osas, mida siis peaks silmas pidama  talvisel matkal? Esiteks, kihilisus et keha ligidal on sellised,  noh, head, pehmed, soojad noh, kasvõi Merilno villast  või üldse villasest asjast mis juhivad kehalt niiskuse  eemale ja samas noh, jätab sellise kuiva tunde Peal siis mingi noh, kas liismaterjalist asi  ja peal võiks olla ikkagi selline tuulekindel noh,  kas siis mingi tormijope koorikmaterjal mis kaitseb  nii tuule vihma eest, aga samas võiks olla hingav? Jalas samal põhimõttel, et all selline pesu,  pikk pesu ja, ja peal ikkagi selline tuulekindel asi. Ja jalas kindlasti soojad saapad. Ilmselt ka Eesti matkal tasub võtta kaasa,  noh talvisel mingid vahetus, sokid, vahetuskindad,  kõige tõenäolisem, et need saavad märjaks. Peakate võiks olla võrdlemisi soe. Ka Eesti oludes, no sõltub kuhu minna, et kui minna näiteks  kuskile mererannikule käia mere jääl päiksekiirus võib väga  intensiivne olla, siis päikseprillid oleks head. Nublu prillid on meil kaasas ja näiteks sellised. Et ja Siis muid selliseid abivahendeid väikseid,  aga no eks valima peab kõigepealt selle järgi et kuhu üldse  minna ja, ja mis liikumisviisi kasutada,  sest noh, kõige lihtsam muidugi jalgsi minna,  aga ütleme, meie rabades soodes näiteks praegu jalgsi käia  vajud ikka sügavale sisse, ikka väga väsitav. Siis pigem mina räätsadega. Noh, liikumine ei ole küll väga kiire, aga sul on tunduvalt  kergem või siis juba suuskadega saab ka palju pikemaid  distantse läbida, võib ka sellisel künklikul maastikul,  kui liikuda. Variant on minna jalgrattaga, noh, need ha,  paikid ja kõik need sõidetakse, kui on kõva lumekoorik,  kannatab isegi peaaegu peal sõita. Noh, kuigi on väsitav, ega ta ei ole kerge tõukekelkudega merejääl,  järve jäädel, kui on sellist vaba pinda uiskudel. Et. Variante on palju. Kui nüüd seal metsas matkal olla ja kellelgi ikka hakkab  väga külm, külm on ikka kuidagi kontidesse läinud nii-öelda,  mis nipiga saab kõige paremini ennast seest soojaks? Noh, ega väike alkoholi napsi ei tee ka paha tavaliselt  ikkagi suusamatkal ja, ja siis talvisel matkal on ikkagi  sellist kangemat kraami külm lapsel on külm. No üks asi See noh, vahetusriided, kui ta on märjaks saanud,  panna ikkagi need kuivad asjad selga on olemas sellised käe  ja jalasoojendajad, mis annavad mitmeid tunde,  et kui nad nüüd avada, siis reageerides õhule otse vastu  keha ei maksa isegi soojendavad ja. Et on olemas termokile Selline, mis ühtepidi võib ka jahutada, aga teistpidi ta soojendab,  et ta siis peegeldab nagu enda soojust tagasi. Ei lase nii külm olla, midagi sooja süüa anda,  sooja juu anda, mis tingimata talvisel matkal peab olema,  kaasas on termos. Ja, ja tavaliselt ongi niimoodi, et, et eriti kui on  kahepäevane matk, et siis lõunasööki eraldi noh,  keegi nagu varidama ei hakka, see võtab päevast aega,  on vähe, valget aega on vähe. Et siis hommikul tehakse kuum jook valmis  ja lõunaaeg ja ka päeval liikudes, siis saad juua. Ja noh, seda võiks olla ikka vähemalt liiter inimese kohta. Kui nüüd planeeritakse ikkagi jääda ka ööseks,  siis tõenäoliselt tuleb ka natukene rohkem süüa. Mis soovituse sa söögi annad? Üks võimalus on süüa tavalisi, igapäevaseid asju,  noh hommikul putru, lõunaks võib teha ka suppevärke,  on olemas kiirtoidud. Nüüd kaasajal, mis on väga lihtne valmistada. Et. Ühepäevasel matkal võib ka selline kaasas olla,  ei pea olema mingit põletit, priimust, millega keeta,  ei pea isegi lõket tegema, kuigi noh, ka lõke tegemiseks on noh,  sellised vahendid, et selline süütepulk näiteks  mis võimaldab, toimib see toimib. Niimoodi, et noh, peab olema selline kergelt pati  või noh, mis hakkab, võtab tule külge, aga. Sellega saab sädem üles leigi üles ja siis on juba võimalik  lõket teha. Ka siis kiirtoit kiirvalmitoit on selline,  et valad kuuma vee peale. Ootan natuke. Ja ongi valmis, mis need tarvilikud asjad,  mis. Gaasiballoon, see on gaasiballoon, siin on peal suur kiri,  et miinus 27 kraadi, mis tähendabki, et ta on selline  spetsiaalne segu, et noh, ütleme miinus 25 27-ga. Ta veel toimib, tavaline gaasiballoon, ütleme miinus  kümne-viieteist juures juba hakkab noh, jukerdama. Need on nüüd Need uisutamisel või merejääl või kuskil käies on. Need. Jäänaasklid, et neid kantakse kaelas, et juhul kui on toimub vettekukkumine,  siis saab kohe haarata kaks tükki. Teine ka ja, ja lüüakse need kohe jäässe  või jääserva, et oleks võimalik välja ronida,  et alati uisumatkadel ja seal on ta noh,  ka obligatoorselt nõutav. Et ta on ikka selline elupäästevahend külma korral  ka selline külmakreem. Et vältida siis ütleme, nahapinna kahjustamist,  et ta kaitseb nahapinda. Puhvid on väga head, mis on puhv? Puhv on selline toru kaelus, mida saab panna kaela ilusti. Saab, mis annab, ta annab sooja kaitse kaela panna,  saab kaela panna ja selle saab tõsta ülesse panna niimoodi,  et on nina kinni. Näiteks nii, kui peal on külm tõmmata üle pea. Võimalikud variandid, iga variandid ja kui me räägime Raivo,  sellest, et oleks plaan jääda ka ööseks metsa Siis millises oli see magamisvarustus? Ütleme, sellesama miinus 10 miinus 13 puhul ikkagi peaks  olema suht korralik varustus, kihiline telk. On ka variant, et ööbitakse lõkke ääres näiteks,  aga noh, see natuke keerulisem jäetakse lõke ööseks põlema. Noh, tehakse selline kileekraan, mis siis peegeldab teise,  kui sa seal lõkke ääres magab, teise külje pealt peegeldab  soojust tagasi. Aga noh, see on nagu selline pikem ja natuke keerulisem teema. Võib kaevata lumekoopa, kus sees on suhteliselt soe. Aga igal juhul on vaja korralik alusmatt,  mille peal, et alt ei tuleks külm ligi. Ja võiks olla ikka päris korralik magamiskott,  mis siis selle noh, miinus 10 miinus ka 15 korral  siis ikkagi noh, külmavärinaid ei teki öösel. Kuigi ma võin öelda oma kogemusest lihtsalt,  et esimene öö tavaliselt. Ega sa väga ei maga ja ikka läheb sellise harjumise nahka,  aga teine öö tavaliselt oled sa juba väsinud  ja siis siis asi toimib, siis juba oskad ennast hoida. Kõlab muidugi väga põnevalt, kõik see tuleb enne läbi mõelda. Aga me saame siin paari pilti vaadata ka sinu matkadest,  kui sa nüüd ise mõtled oma matkade peale,  siis mis on selline kõige rajum talve matk olnud,  kus sa oled? Käinud no võib-olla isegi neid, neid on palju,  ma arvan, umbes 25 vast, aga teravmägedel viimased,  kus me ikkagi päris palju umbes 75 meetrit. Siin on nüüd igasugused, need on nüüd teramäelt  ja kus me liikusime mere jääl umbes 75 kilomeetrit ja. Noh, juba selline, kus ta hakkas läbi vajuma  ja õõtsuma ja siis me avastasime, et lainetusega mere jää lainetab. Siis saime aru, et ei ole, ei ole väga lihtne. Aga ikka, kui on ikkagi väga külm, väga tuulikumid. Et seal tuleb väga hästi telgid kindlustada,  et ka tugeva tuulega telki püsti panna, et tuul võib  lihtsalt sul telgi ära rebida. Noh, keerulised on ka sellised nõlvadel hästi sügavas lumes käimised,  sumpamised eriti ülesmäge minek, kui sa vajud  ka suuskadega vajud pool meetrit sisse, näiteks see on päris  selline paras katsumus. Matkad on juba edasi jõudnule, Raivo, suur aitäh  ja ilusat talvist aega siis aitäh. Meie vaatame aga nüüd, milliseid saateid pakub Eesti Televisioon? Jaa. Anti lahing, taganeti, anti lahing taganeti  ja siis õpiti mõistma, et iga Tund, mis me lahingut anname, on riigile kasuks. Soome lahti oli maailma mastaabis üks kõige tihedamini  mineeritud alasid terves maailmas. Fakt on see, et ilma mereväe ja merelise kohaloluta oleks  Eesti riik kindlasti okupeeritud. Vabadussõja lugu pühapäeviti kell 18 45 Eesti Televisioonis. Ja. Meil on väga hea meel, et televaatajad on meile saatnud väga  palju toredaid talviseid pilte erinevatest Eesti nurkadest. Ta neid fotosid ka ja loodetavasti ajasime  selle matka jutuga teile ka sellise Talveks peaks ikka, ütleme, see on ikka mõnus selline postkaart,  Aire, saadetud pilt. Siin on selline öine ka Airelt ja väga ilusad lumise. Ja see on see maja, kus varem oli sünnitusmaja,  kus on seal mingi õppehoone ni? Aiapilt oo, seal on küll väga palju lund,  huvitav, mis kant see on? Kusjuures kui ma sõitsin nüüd Tallinn-Tartu maanteel,  ma vaatasin, et just Kesk-Eestis oli, näed,  siin on juba alustatud aialindude vaatlusega. Seda tasub, see on väga ilus pilt. Ja on ikka talv väga. Selle nimi ka rasvatihas sobib hästi. Taas üks selline maakoht. Mis lind see on? Tunned? Mõnusat sisulise puhvi tõmmanud ennast väga toredat seal  peesitab Leino, see on päikeseloojangu pilt,  punakas. Vaatame, kas linnupilte ei ole linnupilte rohkem,  on see lihtsalt looduspildi ikkagi püütud,  väga, väga romantilised päikese. Näed, palun väga leevikene. Kuidagi nagu natukene Kirju nii Marika on ka metsas käinud, ma ei tea,  kas matkamas või niisama jalutamas, aga igal juhul on  sellist puutumatut lund palju, kui jälgi. No näed, jälle üks söögilaud siin tundub nii,  et üldiselt linnukesi pildistavad inimesed üsna palju  nurmkanad olid seal pildi peal, siis esmaspäevast ootame ka,  et sa. Linnast. Toredad linnud on teie koduaeda või kus iganes,  paika te siis linnujaatust tegema lähete? Kohale? Veel üks lind veel üks tore lind, tore, armas,  mõnus linn. Kell on kaheksa läbi viis minutit ja siia tänasele  ilmaprognoosile saab otsa vaadata ka nädalavahetuse prognoosi,  mida siis homseks ja ülehomseks lubatakse. Võiks ette öelda, et siis temperatuurid jäävad umbes samasse  kanti päeval selline kaheksa kuni 10 kraadi külma  ja öösel natuke krõbedam kuni 13 kraadi,  siis ja pühapäeval peaks hakkama ka lund sadama juurde. Mõnus talveilm muidugi, see tähendab ka talviseid teeolusid  ja kui eks siin lumesadu lubatakse, siis need teeolud võivad  muutuda natukene viletsamaks, kui nad näiteks praegusel  hetkel on. Teeilmakaardilt näeme, et ja jäiseid olusid on  mitmel pool, aga ei ole selliseid otseselt suuri hoiatusi  praegu ilmselgelt kõrvalteed on libedad,  aga näiteks selline suur sild nagu Tartu tus. Supruse sild on täitsa kena, puhas, aga ikkagi laigib vastu. Sellele vastu ei saa nii palju teeoludest. Aga meil on siin stuudios nüüd külas kaks inimest,  kes teavad väga palju kuust, nii et enne kui me räägime  ajalehtedest räägimegi kuust. Tere hommikust, Martin, tere hommikust, Maarja,  tere. See nädal, mis nüüd hakkab otsa saama, jääb  siis ajalukku ka sellega, et oli super kuu oli täielik kuu varjutus. Ja Martin, see on sinu tehtud pilt, mida me näeme praegu,  onju. Kui hästi see siis näha oli, tänavu? See nähtavus oli vahelduv, algus oli üle Eesti üsna hästi näha,  kuuldavasti siis mida madalamale kuu vajus  või mida rohkem hommik siis nagu lähemale tuli,  eks ju. Ja, ja kui see täisfaas oli, siis oli juba pilvi vähemalt. Tallinnas oli pilvi päris palju juba ees,  nii et tuli seda kuud jahtida nendest pilveaukudest. Aga alguses oli ikkagi päris hästi näha,  sest ka televaatajad saatsid pilte ja need olid tõesti olid  nagu sellised noh väga tihti ei näe. Väga efektne asi ja kui ikka, kui ikka niisugust asja taevas näidatakse,  tuleb ikka vaadata. Maria, kus sina vaatasid seda Varjus. Antud kuu varjutust sai vaadatud Haapsalus,  aga siin eelmised sai siin samuti Tallinnas. Teil ei jää kunagi vahele ükski kuuvarjutus,  kui on teada, et see tuleb, siis tuleb ka une. Ja eks seda magamisrežiimi tuleb ikka sättida ka,  vahepeal tuleb magada, muidu silm vajub seal kusagil  olulisel hetkel äkki ära ja ei, tuleb ikka valves olla. Jah. Millal järgmine kord jah? No ma nii palju oleks öelnud, et no enamus varjutusi  superkuusid et ma olen seotud Tallinna tähetorniga,  mis ja, ja siis seal on olnud ka mingeid üritusi,  et lihtsalt sel korral oli nagu erand, et lihtsalt hommikul  on väga raske leida vabatahtlikke appi seda üritust korraldama. Kas sel korral kuidagi üle aastate või üle kordade paremini  ka vaadeldav, see? See, mis nüüd oli, sellel nädalal see nüüd võib-olla ei ole,  aga no kõige nagu efektsem, aga no see suvi suvist nimetati,  eks sajandi kuu varjutuseks ja ja tol korral see õnnestus  natuke rohkem, sest Tallinnas olid vaatlusolud nagu paremad. Ja, ja me tegime ka otseülekannet tol korral  ja käis ka palju rahvast tähetornis. Ja teda kutsuti jah, sajandi. Millal toimub järgmine kuumharjutus? Järgmine, mida Eestis võib vaadelda, on küll osaline kuu harjutus,  aga see on siis 16. 17 10. juulil, nii et keset suve Kindlasti tasub jällegi pilt peal hoida ja vaadata,  kuidas ilm meil seda vaatlust võimaldab ja,  ja jällegi pildistada. Aga millal järgmine täielik kuu varjutus? Järgmine täielik on alles aastal 2025 tuleb natuke oodata,  siis. Nii et kes seekord ära nägi, see nägi midagi väga eri. Ja võib ka siis minu pilte vaadata näiteks  või teisi pilte. Aga läheme tänaste lehtede juurde, mis tänastest  ajalehtedest silma hakkasid, kas Kuu teemasid  ka puudutati, äkki? Kuu ja kusagil hakkas silma küll mainiti jälle see ära,  et hiinlased on kuu taha küljele jõudnud,  eks ju, ja seal siis toimetavad midagi, nii et kuu on ikkagi. Jätkuvalt ka leides näha, oluline, aga see teema,  mis sa Martin esimeseks valisid, et kommenteerida Ja leidsin siis Eesti Päevalehest loo selle kohta,  kuidas, kuidas siis ämmemand, ete ühing ja,  ja muud institutsioonid, kes siis kellega  kes siis rasedate naistega ja peredega kokku puutuvad,  et seda kaudu vahend tatakse või jagatakse  siis raamatut, milles muu tarviliku informatsiooni sekka on  peidetud ka siis informatsiooni homöopaatiast,  homöopaatia on teatavasti siis üks selline noh,  uut täna terviseameti siis on juurutamas uus sõnanimega ebaravi. Et ebaravi tähendab ravi võtted, millel puudub täielik  igasugune teaduslik alus ja põhjendus ja kinnitus,  et üldse midagi head võiks teha. Ja see on paljusid inimesi hämmastanud, et kuidas sellist  asja on võimalik ka suures tiraažis ja ka sellistel muidu  usaldusväärsete kanalite kaudu siis inimestele levitatakse  ja ja seda hämmastust on nii mõnigi jaganud siin artiklis No see teema on siin viimaste aastate jooksul  ka järjest rohkem päevakorda tõusnud, aga  mis see lahendus võiks olla siis? Lahendus üks on kindlasti teadlikkuse tõus  ja muidugi ka see, et, et sellistest asjadest  ka sellisel moel lehtedes kirjutatakse, et ajakirjanik küsib  asja osas asjaolus vabandust asjaosalised käest,  et kuidas siis sellega on ja, ja, ja ka väljendada,  et see ei ole okei, jagada libateavet või sihukest udujuttu  või umbluud otsest inimestele, kes, kes tegelikult vajavad  väga seda adekvaatset informatsiooni. Loogiline on, et sellise asja puhul tegelikult ju  meditsiiniasutuse juht peaks olema kursis,  mida tema töötajad, kellel. No võiks ju küll jah, aga eks see informatsiooni liikumine ju,  no ei saa ju kõike kontrollida ja inimesi ikkagi usaldatakse  ju ja mis ongi õige, aga see, et kui tuuakse probleem välja,  räägitakse sellest ja, ja siis tuleb vastavalt  ka tegutseda. Olete te ise kokku puutunud, äkki on teile  ka pakutud mõnda raamatut või või mingit infot,  mis puudutab just sellist ebaravi. No skeptikega tegeledes olen ma sellega pidevalt kokku puutunud,  aga see on niisugune professionaalne kretinism,  eks ju. Ja. Jah, ütleme niimoodi. Vastik seesamune parasiit väljend aga et. Jah, seal homöopaatia kui selline on juba kümme-viisteist  aastat minu nagu niisuguse silma küll olnud,  aga nüüd on ta jõudnud või selle homöopaatia kritiseerimine  jõudnud õnneks ka ikkagi peavoolu meediasse. Mida siis seal 10 aastat tagasi nii väga ei olnud? Mario võtame järgmise teema. No mina ei suutnud artiklist Mööda vaadata, mis siis rääkis algatuse,  st, et maksustada ilutulestik. Ja. Ja noh, see on sellel põhjusel, et mul iseendal on  ka pürotehniku kutsetunnistus ja ma tean,  kuidas töötavad professionaalid ja ja, ja olen näinud  ka siis noh, neid inimesi, kelle, kellele neid tehakse  ja Ja ja siis. Noh, see arusaam, et see on lihtsalt nagu arutu raha  taevasse laskmine, et see ei pruugi nii olla,  et ma arvan, et noh, mis need alternatiivid oleksid  siis tekitada siis selliseid ilusaid vaateid,  emotsioone on siis näiteks igasugused lasersõud ja,  ja videoprojektsioon prajatsiooniga ja aga ma arvan,  et nad ei ole absoluutselt odavamad, ma arvan,  et ilutulestik tuleb odavam tellida, kindlasti,  nad on keskkonnasäästlikumad No ei tea selles suhtes, et, Need tekitavad jälle omakorda valgusreostust  ja kui seda teha nii-öelda vabaõhu vormis,  siis tegelikult see, see võib tekitada häiringud täpselt  sama võrra või rohkem veel, eks. No sellega ikkagi kätt otsast ära lasta ei saa  selle lasershow ga nii nagu meil siin sageli juhtub,  aastavahetuse aegu, kus võib-olla veidi nokastanud pereisa  läheb ja hakkab bürootehnikaga tegelema. No muidugi, eks seal võib ka mingisuguseid intsidente tekkida,  kus mõni inimene saab võib-olla seal laseriga nagu. Näiteks ilmakahjustusi, seda kindlasti, et aga noh,  just see, et selle artiklis väidetud asi see,  et päästeliit nagu üritab oma rahastusvõimalusi sellega parandada,  et maksustada midagi Et sellel ei ole ka pikka tulevikku, kui sa maksustad  sellesama ilutulestiku, seda tehakse vähem  siis ka päästeliidu tegelikult rahalised seisud ei saa  sellest paraneda, lihtsalt. Kuidas see võiks olla ikkagi nagu reguleeritud  või kuidagi kontrolli alla saadud, et meil ei oleks  selliseid õnnetusi. Iga aastavahetus tuleb jälle uudiseid, et keegi on pihta saanud. Kuidagi valesti kasutatud. Ja loomulikult selline massitarbimine kasutan nagu sellise  laiatarbe pürotehnika puhul et seda seda tegelikult võiks piirata,  sest olen isegi näinud, kuidas siis noh,  kasutatakse täiesti vastutustundmatult rahva seas rahva  suunas ja, ja lastakse käest ja selles suhtes pannakse  ennast ka teisi ohtu, sellist asja ei tohiks olla. Ja, ja noh, saavad ka tegelikult ju purjus inimesed  needsamad tooted kätte saavad ka tegelikult lapsed  või siis need, kes võib-olla noh, ei olegi võimelised seda  nagu ohutult nagu kasutama. Ja noh, kindlasti teavad meedikud, kui palju on  siis neid intsidente, et noh, iga aasta pidi mitmel inimesel  ikkagi rakettidega silma peast välja laskma paraku küll Aga Martin, võtame ühe teema veel reedev. Ja just nimelt sirbist leidsin ka jällegi  selle teadusteemadega seotud loo. Selle on intrigeeriv pealkiri. Artikkel on pikk, ma ei jõudnud seda muidugi kõike läbi lugeda. Pealkiri on teaduspesu, see siis räägib sellisest nähtusest,  kus mingisuguseid Tegevusi, mis on sisuliselt ebateadus või,  või siis libateadus või minu sõna umbluu  siis seda esitatakse päris teaduse pähe ja selleks,  et sellest aru saada, et kas siis mingisugune tegevus on  päris teadus või ebateadus, eks ju, on vaja ikkagi ütleme  sellist head taustatundmist. Ja, ja tihtipeale ongi seda keeruline ära tunda. Siia on toodud ka mõned Eesti näited, näiteks üks näide on  ühiskonna uuringute instituut, mis kõlab ju väga teaduslikult,  kas mitte ja uurib ühiskonda ja lause instituut,  eks ju. Aga kui tema tegevusse siis detailsemalt. Süveneda nagu ka siin artiklis on tehtud,  siis näidatakse, et tegemist ei ole sugugi päris teadus  asutuse ga või asutusega, mis püüab teaduse moodi välja paista. Noh, et sa võid asutusele panna üsna sellise nime,  mis tegelikult jätab selle mulje, et see on väga tõsine  ja teadusega, tegele. Ja eks selle meditsiiniteemadega on ka, tihtipeale on  ka meil selliseid pealtnäha meditsiiniasutusi,  millest tegelikult tegeletakse siis mitte meditsiiniga  või ebaraviga nii-öelda uue sõnaga. Aitäh teile täna hommikul tulemast reedeseid lehti sirvimast  ja ülevaadet andmast. Mis ju viib meid elektri hinna üles? Me oleme siin väga põnevas diskussioonis juba seda  digitaalse koristuse üle, täna võib kõigile soovida head  digitaalset koristamist, sest on selline digitaalse  koristamise päev. Tere hommikust, Tarmo. No kõigepealt, mida selle all siis silmas peetakse,  kas peetakse silmas seda, et ma võtan oma nutiseadme  ja hakkan seal sees koristama või seda, et ma võtan oma  vanad digitehnika asjad ja viskan need lihtsalt ära? See initsiatiiv on eelkõige suunatud just,  et võtta oma seadmed, telefonid ja arvutid  ja teha seda korda, et me tihti näeme probleemi,  kus me tahaks pilti teha, ruumi ei ole enam telefonis. Isegi paar tuttavat tütar äkki, et tahaks uut telefoni osta,  sest ruumi enam ei ole, siis ma ütlen, et aga äkki  siis tühjendaks või vaataks, kas neid pilte vaja on. Ning see teine küsimus, et seadmete vaates  siis see on. Ma loodan täna, eestlastel juba nukune rütm,  tiin ehk et kui mõni seade üle, siis ma viin nad taas  kasutusse või siis kogumispunkti, kus neist tehakse uued seadmed,  et et milleks hoida asju, mis ei tööta oma kodus sahtlis. Aga lähemegi siis kohe praktilise ks, sul on loomulikult  telefon kaasas ka? Nii tahan täna hakata koristama, millest võiks seda  koristamist siis alustada? Ma arvan, et kõige rohkem, mis meil täna pilte võtab  telefonides on pildid. Ruumi võtavad pildid ja teine pool on äpid,  et keegi soovitab, vaata kui äge asi, proovi tõmban,  näpi alla, proovi natukene ei sobi, aga ta jääb mulle  telefoni sisse. Nii, ng, tänased telefonid on selles mõttes hästi targaks tehtud. Kus on võimalik, kes aitavad kaasa, mis aitavad kaasa,  et võtame nagu seadmed. Siis täna Android on meil kuskil 75 protsenti,  eestlas kasutab seda seadmete hooldus. Ja esimene asi, mis on, ta ütleb kohe, et kas see seade on  heas olukorras või mitte. Minu puhul on praegu, et 100-st punktist 99 võtan  siis hoiundamine. Mis mul siin on, dokumendid, pildid, pilte,  rakendus, rakenduse kõige rohkem. Nii et ta näitab ära, kui palju su mälu on mingi asja. Mingi asja peale on nagu võetud ning. Eriti head tänapäevased telefonid näiteks  selle ära, kui sul äpid, et kasutan harva äpp  ja allapoole on juba häpid, et mida ma kasutan aeg-ajalt  ning äpid, mida ma kasutan igapäevaselt,  et kui ei oska nagu öelda, et mida ma kasutan,  mida ei mäleta, et mis on vajalik äpp siis tänased täna  telefonid juba ütlevad nagu otse ära, et neid äppe kasutad  sa harva, mis ma teen, lihtsalt klikin ja saan nagu ära kustutada. Ning teine pool on pildid ja videod, mille osas on hea minna  nagu galeriisse, kus telefonid täna pakuvad juba ju  kuupäevad kuupäevade järgi, et võtan siis reegel,  soovitus on, hakka kõige altpoolt tulema. Vaatad aastast 2016 pildid ja kas see on nagu vajalik  ning mis on telefonides ja inimestel hästi,  et ma teen emotsioonipilte noh nagu siin ma olen teinud  mingitest dokumentidest pilte, mida mul tegelikult Oli hetkeks vaja selleks, et korra meelde jätta,  kuskil mujal kasutada ja ta on telefoni jäänud,  et ja samamoodi, et lihtsalt kliklik, likk  ja kustutaja. Ma. See on väga lihtne, ma võtan need pildifailid  või võtan need äpid ja kustutan ära. Aga mulle tundub, et tänasel päeval on väga tihti seda,  et kuigi, kui ma kustutan, ära, siis kuhugi jääb ta justkui alles. Et ühel hetkel ma saan panna Ristare ja kõik minu äpid  ja pildid tulevad jälle tagasi, see tähendab,  et kusagil ta seda ruumi ikkagi võtab. Telefonides reeglina mitte, et siis telefon läheb kiiremaks,  ruumi rohkem? Jah, me oleme, telefonidel on kõigil olemas backup kuskil  pilve tehtud ning see on nüüd teine probleem. Võib-olla keskkonnavaates just kui telefonis ma saan aru,  ruum ei ole nii, nagu vanasti oli riiuli täis raamatuid. Just tõstan, ära, kuskile viskan minema,  siis see, mis meil täna pilvedega on tulnud,  siis me enam inimestele ma ei adu seda. Ei adu palju, seda võtab. Kusagil ära, eks ole, mis sellest siis on,  mis ta seal ikka teeb, tegelikult tähendab see  ka otseses mõttes keskkonnareostust. Jah, sest et nende pil failide hoidmiseks ju ehitatakse  serve ruume ning inimestena me ootame, et kui ma panen  mingid pildid, kas Facebooki, et siis Facebook neid kunagi kustuta. See on meie inimlik ootus, kuigi ma mitte kunagi ei vaata,  aga Facebook hoiab need alles igaks juhuks,  et äkki keegi tahab. Ning viimase 15 aasta jooksul, kui nii Amazon,  Google kui Facebook erinevad sotsiaalmeedia,  nagu on plahvatus kasvanud on kasvanud ka server,  umide meeletu ehitus. Ning kui nüüd mõelda, mis on server, ruum,  siis server, ruum on loomulikult hästi palju serverit,  arvuteid, mis tarbivad elektrit, aga umbes viiendik kuni  pool Nad tarbivad elektrit enda jahutamiseks,  ehk see on, kui kodus mul on arvuti lihtsalt arvuti elekter,  siis serveruumides on see veel elektri kogus suurem selleks,  et seda soojust, mida toodavad ka maha jahutada. Ning teine pool, kui vaadata, palju neid elektrit tarbitakse  siis hetkel hinnang on see, et umbes kaks kuni kolm  protsenti kogu maailma elektrist tarbitakse juba serveruumi. Et kui võtta kõik serveruumid, siis maailmas,  siis tarbimis on umbes sama palju kui kogu Inglismaa  siis inimesed tarbivad elektrit aasta jooksul. Ning kui mõtlen samm edasi veel ehk et mis  siis elektrit toodetakse, millest siis arvutused täna näitavad,  et serverruumide poolt tarbitav energia ja CO  mida nad siis tänu sellele paiskama õhku on võrdväärne kogu lennuliiklusega? Uskumatu, et väga lihtsustatult öeldes, kui,  kui ma tegelikult seda digiprügi sealt minema viskan oma  faile kustutan, siis ma säästan loodust ja keskkonda. Tegelikult küll, sest et teenusepakkujad,  kus ma need salvestan, nad juba tahavad teenust pakkuda,  mida rohkem ma teen, seda rohkem nad peavad investeerima  ja ehitama serve ruume, ostma serverit selleks kõik ära  mahuks kuskile ja see on see probleem, teadvustamise probleem,  et me, see ei ole meie juures, me ei näe seda,  aga tegelt on olemas ja, ja päris ja vaadates,  kui palju neid serveruumi täna ehitatakse,  siis on päris suur ja plahvatuslik ning mis seda probleemi  täna võib-olla võimendab, on see, et, et piltidelt  liigutakse videole. Ja video on see, mis võtab, et täna näiteks Täna mobiilioperaatorite Eestis siis meie andmesidest  moodustab kuskil 60 protsenti juba video. Noored ei otsi Google'ist noored as Youtube'ist. Jah, tasub igal juhul võtta see digikoristus ette,  muide kui arvutis teha mingit sellist puhastust,  siis alati on kusagil ka mingid puhverfailid,  mida iga inimene selline lihtne kasutaja ei oska kustutada. Kas telefonis on ka midagi sellist, mida võib-olla ei leiagi üles,  mis tuleks ka puhtaks? Jah, aga sama sama koht, kus ma näitasin,  kus telefoni puhul, et siis Seadete all ja telefoni seadmehooldus, kui võtan,  näitab kohe ära, et reeglina telefoni siin,  et optimeeri ja see on see koht, kus telefon hakkab  optimeerima ning kustutab need failid ära,  mida igaks juhuks, kus puhvri hoitakse, on ju. Ning arvuti puhul on kindlasti soovitus üks koht,  kui mõelda pildid ja, ja dokumendid siis koht,  kuhu vaadata, on inglise keelne siis downloads  või siis allalaadimised, ehk et failid, mida sa oled alla  laadinud ja siis kasutanud, aga nad jäävad sinna ühte kataloogi,  tasub seda kataloogi aeg-ajalt üle vaadata  ja puhastada. Kui me siin täna rääkisime Andreudist, siis tegelikult  kõikidel nendel iasjadel, iPhone, idel ja  nii edasi käib see põhimõte. Põhimõtteliselt samamoodi, et on olemas koht,  kus saab ülevaate, mis su telefon, mis su telefonis on. Tarmo suur aitäh, jõudu tööle ja kõigile head digikoristamist. Tere hommikust, reede on täna, 25. jaanuar,  nädalavahetus ootab ees ja palju võimalusi on  selle nädalavahetuse sisustamiseks näiteks teha ise sporti,  elada. Vat kale minna, minna kalakale vaadata. Lindu vaadata linde linnuvaatest hakkame kohe rääkima  ka ja meil on külaline ka kohale tulnud juba lindu tal  kaasas ei ole, õnneks, aga me saame kindlasti vaadata. Pilte, mida teie olete meile ka saatnud,  mis linnud need siis olla võiksid? Nii et linnuvaatluses siis. Ja linnuvaatlust saab teha nädalavahetusel  ja ilm on meil siis mõnusalt talvine. Nädalavahetuse ilmaprognoos ütleb, et õhutemperatuur jääb  laupäeval sinna kaheksa-üheksa kanti, pühapäeval 10 kanti  öösel ka kuni 13 kraadi külma ja võib lund. Ja, ja see kõik tähendab loomulikult seda,  et ka teed on talvised kindlasti nädalavahetusel on rohkem sõitmist,  võib-olla ka väljapoole siis linnu maa maapiirkondades  tasuks siis kindlasti heita korraks pilt peale  ka teeilmakaardile, et mis siis Eesti eri piirkondades  teeolud on. Tallinna-Peterburi maanteel on praegu siis selline,  tundub, et on suhteliselt puhas tee, aga see ilmselt on  ikkagi kas siis märg või ka libe. Tallinn-Tartu Jüri kandis on see pilt, mida te praegu näete  ja jah, no ikka talvised ikka talvised need teeolud on,  muide, kui veel nädalavahetusest rääkida,  siis, kes planeerib minna näiteks sünnipäevale  ja otsib sünnipäevakingitust, siis võib-olla saab  ka natukene tänasest saatest abi, sest varsti me räägime  juttu kristallvaasidest, klaasidest, kausi, Ma saan aru, et need teevad nii-öelda tagasituleku  kingituste sekka. Mõnikümmend aastat tagasi oli see väga populaarne. Aga nüüd linnuvaata? Ma just talvine aialinnuvaatluse sel nädalavahetusel aset leiab. Tere hommikust, Aarne. See linnuvaatluses on Eestis ikka viimastel aastatel väga populaarne. Eelmine aasta 2400 inimest vaatles linde. Ja tegelikult ma arvan, et Eestis vaatas rohkem linde kui  2400 inimest, aga aga talvine aialinnu vaatlus on olnud  peaaegu iga aasta üha populaarsem ja põhjus on väga lihtne. Teda on väga lihtne teha paljudele inimestele see  linnuvaatlemine nagu seondub sellega, et tuleb kevadel hästi  vara ärgata, tõmmata kummikud jalga minna kuhugi rappa,  siis oodata mingit häält, mida sealt ei tule. Aga talvist aialinnuvaatlusest saab teha kodust kasvõi toast,  kohvitass näpus, vaadata läbi akna välja,  et kuhugi minema ei pea. Linde ka väga tundma ei pea. No mismoodi see ametlik aialinnuvaatluses käib,  ma võin ka öelda, et ma iga hommik hommikusöögi kõrvale  vaatlen linde, kes akna taga käivad. Ja siis siis on juba soojendus tehtud, et  siis tegelikult talvise aialinnu vaatlemisel osalemiseks  peakski nüüd, täna, homme või ülehomme valima  siis ühe tunni. See on nüüd ainus reegel, et see vaatlus peab kestma üks  tund ja tasub vaadata selle tunni jooksul kogu aeg aknast  välja või seda, seda kohta kus on see toidulaud  või see on kogu aed, et ma arvan, see on  ka hea teraapia, et paneme nutiseadmed tunniks kõrvale,  vaatame, mis päriselus toimub. Akna taga ja tunni aja jooksul tuleb siis vaadata,  mitu erinevat liiki seal toimetamas käib. Ja kui palju siis igast liigist korraga nähtud isendeid on. Ehk siis, kui tavaliselt käib kaks rasvatehast korraks on  need neli. Et siis kirja läheb neli me tahame teada seda,  mitte et mitu korda käib keegi, vaid palju neid tegelikult  kokku on. No praegu, meil on siin ka linnukaamera pilt,  hommikused toimetused käivad, ilmselt on hommikusöögiaeg  praegu siin rasvatihastel tuleb miskit põske pista ja. Ja eks tegelikult, kes linde toidab, need on juba ammu  tähele pannud, et enamasti linnud tulevadki toidumajale hommikul,  siis kui valgeks läheb, sellepärast et nende nii-öelda akud  on ööga ikka väga tühjaks saanud ja, ja see toiduvajadus,  mis neil eriti külma ilmaga tekib, on niivõrd suur,  et tegelikult, kui me nüüd unustame näiteks hommikul panna  neid seemneid, et läheb kiireks, on tuisune,  ilm, kaevame autot välja, siis mõni rasvatihan ikka väga  loodab selle. On ka väga pahane ka ilmselt. On pahane ja ekstreemtingimustes võib see põhimõtteliselt  ka elu maksta, kui ta hommikul süüa ei saa  ja ta on arvestanud, et siit alati saab,  et mõnes mõttes on see väike kohustus ka,  et. Kui juba hakata toitma, siis tuleb toitma. Tuleb seda saab võrrelda lemmiklooma võtmisega,  et me ei jäta ju koerale kassile sööki panemata,  sama nendega. Tulles tagasi korraks selle vaatluse juurde ikkagi kas  piisab tõesti ainult sellest, et ma nii-öelda nimetan üles  need liigid, mis mulle tundub, et ma tundsin ära  või ma pean tegema ka pilti, näiteks sellest Pilti ei pea tegema, võib teha, aga tegelikult me usaldame  inimesi selles mõttes piisavalt. Ja loomulikult tegu ei ole nüüd päris tõsiteadusliku projektiga,  kuigi me nimetame seda rahvateaduse projektiks  selle tõttu, et enamik linnuliike on lihtsasti äratuntavad. Ja need linnuliigid, kelle kohta, kes on lihtsasti äratuntavad,  rasvatihane, me saame usaldada neid andmeid  ja kui meil ikkagi saadavad tuhanded inimesed andmeid  siis see andmevalim on nii suur, et me saame sealt teha  paremaid järeldusi, kui mõnest teadusandmestikust. Aga kui ikkagi tuleb mõni haruldasem liik ka,  et kuidas siis nagu suhtuda sellesse me enne tegime nalja siin,  et kui keegi märgib, nägi aias plamingot,  siis ilmselt see tõele ei vasta. Flamingo, ma välistaks küll, aga loomulikult. Me tegeleme sellega, esmaspäevast alates on teil  siis oodata telefonikõnet ilmselt minu poolt,  kus ma siis palun kirjeldada seda ja kui te kirjeldate väga  detailselt flamingot, te saadate pildi ka  siis meil on lihtsalt üks uus teadmine, aga tegelikult on  mõned linnuliigid, kes on väga sarnased. Ja siin see roherähn ja hallpearähn on üks näide,  kus, kus nad on nii sarnased, et tõepoolest on väga lihtne  omavahel segi ajada ja siis me täpsustame neid neid määramis. Määramistunnuseid ja teinekord suhtleme inimestega ikka  päris mitu korda. Et aru saada, kas oli see lind, aga vaatame nüüd korraks  otsa ka nendele piltidele, mida te ise olete teinud. Vabandust, meie televaatajad on saatnud selliseid huvitavaid linnupilte,  no kes see võiks olla seal? Seal on nüüd hallõgija, kes on juba nimi,  on huvitav õgija, et tundub, et. Väike lind ei ole see mingi õgi ja. Ta ta tegelikult ikkagi sööb jah või õgib,  aga, aga ta on pisike, aga mis ta on, huvitav on see,  et kuna tema toitub väikestest lindudest ise ta ei ole  nendest palju suurem sest tema toit ehk need väikesed linnud  on meie enda kutsel tihtipeale just talvel kuskil koduaias  ehk hallõgija, kes suvel pesitseb rabades  ja teda koduaias kindlasti ei näe satub nii mõnigi kord  koduaeda ja on paljude jaoks selle aialinnuvaatluse üks  suurim elamus, sellepärast et see koduaia visiit lõpeb küll sellega,  et ta tapab mõne meie toidetud rasvatihase  või muu linnu, aga, aga selle linnu kohtamine aias on väga põnev. Ja küllaltki talvel me, me arvame, et neid on Eestis  tuhatkond lindu kogu Eesti peale. Kas on mõni piirkond ka, kus Eestis need võib-olla on? Tõenäosus? Ei, ei, niimoodi ei ole, ma arvan, et tõenäosus on igas koduaias,  kui te neid vaatate. Nii võtame järgmise ette, kes see on? See on värbkakk ja värbkakk jällegi sama põhjus,  tema toit ehk väikesed linnud tulevad metsast välja koduaedadesse,  kuna me pakume neile süüa ja tema tuleb toidule järgi. Ja tema on ise nii pisikene. Ta tõesti väike Ma ise olen värpkokku palju näinud ja ma tean,  et on väike, aga iga kord ma vaatan, et no nüüd on ta küll  väiksemaks jäänud, et see ei ole võimalik,  kuidas kui rasvatihane ta kõrval istub, siis  ega neil palju suuruse vahet ei ole ja ja samas ta samamoodi  murrab linde ühtlasi ka toitu hiirtest. Ja teinekord, kui te kevadel leiate kuldnoka pesakasti,  mis on hiiri täislaotud nagu laoruum, siis see värbkaku ladu  ta tegelikult varub mustadeks. Sest ta väiksemasse pesakasti ei mahu sisse oma hiirtega. Ja kuskile tuleb nad ju panna. Nii võtame järgmise, siin peaks olema nüüd hallpea rähn,  vist. Aga on hoopis rasvatihased, on rasvatihased toidulaual  niisugune hea klassikaline. Väga iluspeltsen meie televaataja saatnud. Ja et täpselt selline see vaatepilt homme  täna-homme-ülehomme teil loodetavasti ongi,  et siin on väga lihtne. Kaks rasvatehast on siin pildil, et, et kui ankeeti kirja panna,  siis. Siin on must rästas, kes on tõepoolest tegelikult,  et aastakümnete jooksul Eestis üha rohkem jäänud talveks  vanemad inimesed nagu imestavad siiani, kuidas neid  nii palju saab olla. Ja rohkem praegugi lendavad, aga osa teevad siia  ja eriti sellise lumeoludega on ta väga kontrastne lind,  et musträsta isaslind on süsimust ja taust on valge,  et teda on väga lihtne märgata ja ta alati toimetab kuskil  maapinna lähedal õunapuu all heki all, et selline väga  lihtsasti ära tuntud. Ja musta värvi ka ise ütleb ära, mis. Nii vaatame ühe veel korraks. Nii siin on nüüd varblastega on muidugi tegu rohkem sellepärast,  et varblased on mitut liiki ja on. Tihtipeale suures kambas, et tegelikult ühte varblast ei näegi,  et, et on tihtipeale 10 või 100 varblast  ja kogu hoov on neid täis. Ja siis need on veel põld ja koduvarblane,  kaks liiki läbisegi. Jah, võib ka isegi olla läbi segi ja mis on muidugi,  põhiline on see, et varblased tekivad siis nii-öelda pilti,  kui saabub värbkak või raudkull ja, ja plauhti,  kogu hoov lööb kihama. No kui ikkagi tahta, et nad tuleks koduhoovi,  rohkem neid eri liike linde, siis millega neid meelitada tasuks? Ma arvan, et päris nüüd Meelitada neid ei tasugi, tasub olla selles mõttes mõistlik,  et panna neile süüa ja panna neile selle loogikaga,  et nende toitmine on esiteks lisatoitmine,  et nad saavad tegelikult hakkama ilma meieta. Ja teiseks see toit peaks olema mage, et kindlasti kui me  mõtleme päevalilleseemnetele, siis mitte röstitud  ja soolatud, vaid ikkagi magedad töötlemata. Ja seda toitu võiks olla mitmekesist, ehk siis,  et siin on nüüd üks näide sellisest rasvapallist,  kus sees on ka mingid seemned ja neid tasub riputada  erinevatesse kohtadesse aias. Ja lisaks siis ka tavaline päevaline seemnetega toidumaja. Mis lind see on? Siin tundub, et tegu on puukoristajaga, kui jah,  sest lind on tagurpidi puukoristaja, teeb meil sellist. Sellist söömist. No väga tore, selline ettevõtmine siis nädalavahetusel ees  on kõik, kes soovivad, saavad linde aias vaadelda  ja oma tulemused üles märkida ka ja nagu öeldud,  et kui toitma hakata linnukesi, siis tasuks seda teha terve  talv otsa on nii just kevadeni. Just, aga nädalavahetusel on eetris ka taas vabadussõja lugu  ja seekord on teemaks Eesti kui mereriik. Ja. E. Siia Tallinna reidile jõuaks punalaevastik. Imekiiresti saaks võtta Eesti. Nad tuleksid kroonlinnast. Eestil on vastu panna imepisikene laevastik,  sakslaste üle võetud väikesed alused Laine  ja Lembit. Ja. Britid peavad Läänemerele jääma. Eestis liigub rinne dramaatiliselt mööda maad pealinna suunas. Eesti pealoos Leonhard tamm paneb kõik mängu  ja veenab Briti meremehi enesekindla esinemisega heas  inglise keeles, lubades olla usaldusväärne juht teekonnal  üle miiniväljade. Ette. Me räägime nüüd kristallist ja klaasist,  kristall, klaasid, vaasid, kausid on muutunud taas populaarsemaks,  võib-olla keegi nädalavahetusel plaanib külla minna  ja otsib kingitust ja mõtleb ka just klaasi  ja kristalli peale. Tere hommikust, Mare. Tere hommikust, Kristiina. Katsume selgust saada, mis asi see kristall  siis üldse on ja mis teeb ühest klaasist kristalli. Kristall on ka tegelikult ju klaas. Ja võib-olla see sõna kristall ei ole selles mõttes õige,  et ta keemiliselt koostiselt ju ja füüsiliselt koostiselt on  ikkagi samamoodi klaas nagu kõik teisedki kristall viitaks  nagu kristallsele ainele, mida klaas kunagi ei ole. Küll aga saab ta alguse sellest, et ta tahaks meenutada mäe  kristalli oma puhtuse ja erksuse poolest. Ja sellest siis kasutamegi seda sõna. Nii et tegelikult mäekristalliga mitte mingit muud seost ei  ole kui selline noh, väline sädelus, selgus,  puhtus, aga keemiliselt koosteiselt mitte midagi. Keemilised koostised, midagi sarnast ei ole füüsikaliselt  ka aga alguse sai see sõna võib-olla tulebki  siis Itaalia või siis Veneetsia kristallost  millel ka tegelikult kristalliga ja ka tänapäevase  kristalliga midagi ühist ei ole. Kristallklaas ehk siis meie nimetame teda  ka pliiklaas või seatinaklaas sisaldab teatud määral,  see võib siis olla kuni isegi 60 protsenti. Plii oksiidi. Kuidas seda tehakse, seda kristalli, mis,  mis protsess see on selline? Protsess on täpselt samasugune nagu klaasi keetmisel ei ole  ka jälle õige sõna, aga ütleme niimoodi klaasi keetmisel  kohe toorainete hulka lisatakse puhastatud pliioksiid. Ja kõik muud ained segamini kristall, klaas,  imetage, seda niimoodi võib ka olla värviline. Sellisel juhul pannakse sinna sisse siis  ka erinevaid muid. Metallioksiide. Kristiina, mis need raamitud asjad sinu ees on? Siin on siis klaasikunsti tudengite tehtud sellised lõigete  tahvlid ja et ma tõingi need kaasa sellepärast,  et näidata, et mis on siis vahe, et kui on kristalllõiked Siin peal siis, kui on mitte kristalli peale tehtud sellised  kas siis teravlõiked, oliivlõiked, kuullõiked,  et kuidas nad tegelikult paistavad teistmoodi,  et nad ei ole nii säravad, nii, nii puhtad  ja kirkad, et siin on siin on näha, et, Mitmed erinevad lõiketüübid ja et neis tõesti,  et selle sära annabki just see lõige ja valguse  siis koondumine ja murdumine selle lõike pinnal,  et tegelikult, et. Mida teravam on siin lõige, seda paremini  ka see, see valgus siis seal peegeldub tagasi. Et siin võib-olla mõned mõned näited on,  kuidas. Sära tuleb nagu väga hästi välja. No kristallide puhul räägitakse ju näiteks tüüpiliselt  Tšehhi kristallist ja räägitakse Svarovski kristallist. See vahe ongi siis lihtsalt selles lõikes peegeldumises. Tegelikult võib vahe ka olla ja kindlasti ongi  siis selles protsendis sellest oli ka juba juttu,  mida rohkem on seal tina või siis seda pliioksiidi sees,  seda raskem, pehmem, säravam. Ütleme siis niimoodi, et suurema murdumis koefitsientiga see  klaas on. No Svarovski kristallide puhul räägitakse sageli justkui  millist millestki sellisest väga hinnalisest,  väga uhkest. Mis ta teeb selliseks või kas ta üldse on hinnaline või? No küllap on ta sama hinnaline, kui on ka kristall. Et. Ja ta on väga puhas, ta lihtsalt väga puhastatud materjalid,  sest me teame, et varovski ju Suur osa Svaroski kristallist me tunneme läbi väga väikeste  esemete nagu ehete ja igasuguste hästi kuulsad on nende  väikesed lihvitud linnukesed loomakesed. Ja mis nüüd annab seal erilisuse, on veel see,  et mingite teatud nanotehnoloogiate ga kaetakse see  nii-öelda tavaline kristall. Veel. Teiste väga väga õhukeste metallioksiidikihtidega,  mis annab selle niinimetatud muud värvilisuse,  kui me vorovski neid kristalle vaatame, siis nad ju annavad  erineva nurga all erinevat värvi. No räägitakse ka boheemia kristallist, Lorupi kristallist,  need tulevad nagu tehaste järgi need nimed. Materjal iseenesest on ikkagi. Materjal on põhimõtteliselt sama, lihtsalt erinevad,  on võib-olla need kits või vabandust, need sisaldus tinasisaldus. Kui vastupidav materjal, see kristall on,  kui me räägime näiteks kristallvaasidest sageli lõikelillede puhul,  öeldakse, et noh, pane sellele sooja vett  ja sellele kuuma vett. Kas see kristall kannatab üldse? Ta on nagu klaas ikka, et väga-väga kuuma vett kindlasti ei  soovitaks panna, saab termosoki. Et ega ta mingil moel ei erine ütleme, tava tavafaasis,  mis ei ole nagu kristall. Et. Ja mis veel, ma tahaks, et kristalli näiteks pokaalide puhul,  kui ma siin toon välja, et mis see, et ta on nagu tohutult puhas,  särav siis ka ütleme pokaalide puhul, et suur pluss  ja boonus on ka, on ka kõla. Et seda peab oskama hinnata, kuidas, kui hästi ta kokku kõliseb? Muide, kui me räägime sellest, et kristall on taas läinud  populaarsemaks kas ka klaasikunst on läinud populaarsemaks? No rahvusvaheliselt on klaasikunst olnud väga populaarne  kogu aeg. Ja no tahaks väga loota, et nüüd,  kuna kunstiakadeemiasse klaasikunsti osakonda saabus just  täiesti värskelt Väga väga, väga hea puhumisahi, et siis tahaks loota,  et, et muutub ka nüüd väga populaarseks tänu sellele,  et tuleb ka juurde rohkem klaasitudengeid meile õppima. No puhtsubjektiivselt lõpetuseks, mis te soovitate,  kui inimene nüüd läheb kingitust otsima ja ta tahaks midagi  klaasist mida ta võiks siis silmas pidada  või millise soovituse teie annate? Kindlasti see sõltub maitsest ja kellele kingitakse. Aga see võib olla ju tõesti tarbesee, see võib olla  ka kunstiobjekt. Et see jah, sõltub väga kellele ja, ja kes kingib. Et. Midagi klaasist võiks kinkida igal juhul  ja alati. Suurepärane, Mare ja Kristiina, aitäh teile,  jõudu teile teie töös. Aga kuigi uudisteaeg veel päris käes ei ole,  siis me saame nüüd juba natukene juttu ajada meie tänase uudistetoimetajaga. Vahendusel ühenduse uudistemajaga, kus Elo peaks olema Elo ei ole veel valmis, ma saan aru. Tormab alles viimaste uudistega, sest tal on vaja kogu see  plokk veel kokku panna, nii et anname talle hetke  tormamiseks aega ja vaatame sel ajal neid televaatajate  toredaid fotosid, mis nad meile saatnud on. Ja kusjuures me ootame ju juurde ka fotod Seal on ju kaks putta, tõesti? Huvitav, kas see on tehtud täna või see on juba varasem  eilne äkki. No terve see lõppev nädal on ju tegelikult talve ilma. Aga? Mõnus ja selliseid loomi tahaks küll kohata siin nädalavahetusel,  äkki kõik? No näed, see on lausa seeria tehtud. Aga muide, meie ootame siis ka linnupilte,  kui siin äsja sellest linnuvaatlusest juttu oli,  siis teie, kes te vaatlete, teil on ju eriti mõnus vahepeal  mõni foto ka teha ja saata terevisiooni.err.ee,  siis me saame juba esmaspäevases saates. Vaatasin on toimetaja välja valinud ilmselt loomapildid,  see kala. Mihkel. Väga tore, selliseid loomi tahaks, tahaks ise  ka looduses näha kindlasti nädalavahetusel kui peaks sattuma  metsa näiteks. Tegelikult ju neid loomi, linde nüüd väga lihtne ei ole pildistada,  sa ei pane neid niimoodi paika, et istun siin,  las ma teen pilti. Ma olen sageli püüdnud näiteks rähni pildistada  ja siis aja eda tagamööda seda puutüve, kuhu poole toksima läks,  et saaks korraliku pildi kätte. No loomadega on ka, aga ma olen tähele pannud,  kuna siin metskitsi, nagu on juba korduvalt räägitud,  ka on väga palju, siis neid võib-olla on kaadrisse saada lihtsam,  nad on kuidagi inimestega võib-olla harjunud ka. Rohkem ei põgene eest ära. Nii selle pildistamisega on aga telepildis,  siis nüüd mulle tundub, et Elo on täitsa stuudios olemas  ja saame temaga natukene. Ma saan aru, et selle nädala üks uudistest on välismaalt  vähemalt Venezuela, Elo, mis see viimane seis  selle selle kriisiga on? Ja tõepoolest, et kui Eestis tundub, et on selline küllaltki  vaikne päev siis välisagentuurid räägivad enamasti just  Venezuelast ja ma mõtlesin, et enne kui me läheme uudiste juurde,  kus ma räägin sellest viimasest seisust räägiks natukene,  mis seal Venezuelas siis täpselt toimub või õigemini miks. Mitmed riigid on hinnanud seda, et, et opositsiooniliider  Juan Guaido võttis võimu, et milline see olukord seal on,  et. Nicolas Madurot süüdistatakse siis meeletus korruptsioonis,  et kui Venezuelal on väga suured naftavarud,  siis nad ei oska nendega ümber käia, seal lokkab täielikult korruptsioon,  ebakompetentne riigijuhtimine ja, ja ka populism,  et mis algas juba Madurole eelnenud preni Hugo Javese ajal,  aga siis on täielikult eskaleerunud maduro ajal rääkides  nüüd näiteks inflatsioonist, siis need numbrid on lihtsalt  niivõrd suured, et ja need ka varieeruvad,  et näiteks erinevatel andmetel on, oli eelmisel aastal seal  aastainflatsioon 800000 kuni 1,3 miljonit protsenti,  noh, see tundub täiesti kujutletamatu, et  ja mis on, et eelmise aasta lõpus kahekordistusid kõik  hinnad keskmiselt iga 19 päeva järel, mis tähendab  sisuliselt seda, et kui sul üks päev on teatud summa raha,  siis järgmine päev sul ei ole mitte midagi. Kolm miljonit inimest on riigist lahkunud näiteks. Ja ka selle hüperinflatsiooni ohjeldamiseks on tehtud  mitmeid samme, näiteks on pea 60 protsenti tõstetud miinimumpalka. Samas näiteks eelmisel aastal võttis Maduro lihtsalt raha  lõpust ära viis nulli. Sest juba, kui me mõtleme sellele, et kui on selline üperinflatsioon,  raha väärtus on olematu, siis kujutage ette,  kui te lähete poodi ja, ja kui teil on seda vähest raha,  siis see on meeletu rahahunnik, mis te kaasa peate võtma selleks,  et midagi osta. Aga tegelikult kuna enamik riigist on suhteliselt vaene  või ütleme nii, et 90 protsenti inimestest elab ikkagi juba  täielikus vaesuses võrdluseks näiteks 2014 vaesus oli  kõigest 48 protsenti, et see on samamoodi olnud hüppelises kasvus. Ja, ja tegelikult neid andmeid on väga keeruline saada,  sellepärast et näiteks just üperinflatsiooni kohta,  kuna ja ka vaesuse kohta kuna riik ise enam sellist  statistikat välja ei anna ja erinevad siis meediaväljaanded ja,  ja näiteks ka IMF ja kõik sellised organisatsioonid,  mis hoiavad sellistel asjadel silma peal,  peavad seda neid andmeid siis ise tuletama kuidagi  siis miinimumpalgaga ja kõige muu sellisega seoses. Ja teine koht, kus nad infot saavad, on siis opositsioon  ja samamoodi siis opositsiooni liider Guaido,  nüüd ka siis presidendi kohusetäitja, seal on. No ma saan aru, et inimestel ongi ilmselt Venezuelas mõõt  täis saanud ja kindlasti uudistest tuleb sellest juttu  ka järgnevatel päevadel, võib-olla ka nädalatel,  sest see kriis eskaleerub järjest rohkem  ja ka ÜRO Julgeolekunõukogus tuleb see ilmselt arutelule. Aitäh sulle, Elo, kohe saame uudistest kell üheksa veel kuulda,  mis siis tänahommikused sellised olulisemad sõnumid on. Aga nädalavahetus on tulemas. Ja, ja selle valguses, kui võrrelda siin Eestit Venezuelaga näiteks,  siis meil läheb ju väga hästi, võib rõõmsalt minna  nädalavahetusele vastu võib ka meelde tuletada selle,  et alanud aasta kõige masendavam Päev jäi lõppevasse nädalasse ja no nii välja arvutati,  et see masendav päev oli teisipäeval. Ees on ainult puhas rõõm ja kõigepealt on  siis ees nädalavahetus meie poolt. Kohtumiseni uuel nädalal. Loen tega linde ja siis saatke meile ka pilte toredat nädalavahetust. Jaa.
