Tere kõigile aiasõpradele. Tänane saade on eeskätt neile, kelle laias ikka veel sibula, kapsa ja porgandi jaoks ruumi leidub. Küüslaugu kasvatamisest ja tomatihaigustest tuleb ka juttu. Telefonil on Räpina aianduskooli köögi viljanduse õpetaja Tiina baasik ja hakkame sellest peale, mida teha, kui mugulsibula kallal ussid käivad? See on tegelikult sibulakärbse vaklade kahjustus ja selle kohta võiksin mainida siis seda, et esineb ta tavaliselt juuni algusest alates ja mina isiklikult kasutan keedusoolalahust, mille ma valmistan siis 0,1 protsendilise, see tähendab siis 10 trammikümnele liitrile veele. Kui seda vesilahust kasutada, tuleks ettevaatlikult kasta taimi, et vältida seda sibulapealsetele sattumist. Või teine võimalus, mida väga palju kasutatakse, on, külvatakse soolataimede ümber. Ja loomulikult aitaks sibula varajane mahapanek ja meil on praegu aiaärides igal pool katteloor müügil. Varajasel mahapanekul paneme katteloori peale. Ma sibulatele keemilist tõrjet ei soovitaks, teradena tuleks siis teda külvata, nii et ta tõesti on märgata Ta, et võib-olla siis üks pihutäis korraga ühe taime ümber, aga jällegi jälgida seda, et see sool ei satuks taimele peale. Tihtipeale piisab ühest korrast geensola kasutamisest. Läheme siis sibula juurest küüslaugu juurde, millest see tuleb, et küüslaugulehed lähevad kollaseks? Siin võib olla tegemist niisuguse haigusega, mis on siis valgemädanik ja siin aitaks loomulikult viljavaheldus, see tähendab seda. Sibul kuulub Lillijaliste sugukonda, et järgmisel aastal kasutaksid samal kasvukohal teist kultuuri ja, ja ka küüslaugu jaoks leiaksite mõne peenra, kus ei ole Liivialisi kasvatada teatud. Ja loomulikult aitaks siin kõige paremini haigusevaba materjali kasutamine. Et see külvist peaks olema haigusevaba ja ka küüslaugupulma, ei soovitaks mingisuguseid keemilisi tõrjevahendeid kasutada. Nii et see ei ole vähese kastmise ja niiskusepuudus No mõnel aastal võib ta olla, aga valdavas enamuses ta siiski ei ole niimoodi, siin on hästi oluline õiged viljavaheldused ja, ja see, et taimedel ei esine läikis taimetoitainete puudust. Mõnikord võib-olla, kui on väga kuiv, selline külm kevad olnud, et esineb ka sellist lämmastikuvaegust, et siis võiks näpuotsaga juurde anda ka mõnda lämmastikväetist näiteks ammoonium Saltegrit või karbamiidi või seda ettevaatlikult. Küüslauk tahab ikkagi väetamist, et ega need nitraadid ei ladestu sinna sibulas ja küüslauk. Ei, kui te kasutate seda mõistlikult ja varajases kasvufaasis, siis, siis seda ei juhtu. Läheme nüüd tomatite juurde, mis puhul lähevad tomatitaime, varred ja lehealus, et naguniisuguseks lillakaks ja, ja mõnikord juhtub, et alumised lehed lähevad pealt heleroheliseks, siis tekivad sinna pruunikad, laigud ja laikude sisse, siis tekivad lõpuks augud lehed lõpus kärbuvad millesse tuleb. Siin võib tegemist olla ruuge hallitusega ja see kahjustus tavaliselt esineb üsna sageli kilekasvuhoonetes ja siin ma oskaksin küll soovitada seda. Taimede kastmine peaks toimuma hommikupoolikul. Teadaolevalt tomati jaoks on õhuniiskus kõige parem 65 protsenti et seda siis jälgida, et see ongi see kastmisega reguleerimine. Ja loomulikult on võimalus kasvatada haiguse kindlaid sorte. Ja siis ma soovitaksin eesti kohalikke sorte, mis on head, on Malle F1 pides üks. Ja loomulikult, kui on selline probleem esinenud taimede kasvuperioodil, siis kui te koristate saagi ära, siis on hästi oluline kasvuhoone desinfitseerimine sügisel siis, kui saagikoristus on lõppenud. Aga pärast kastmist, kas tuleks kasvuhooned ka hästi õhutada? Ja kõikide taimede kasvatamise juures on kasvuhoone õhustamine üks olulisemaid tegureid, aga vältige jällegi sellist tõmbetuule tekkimist olenevalt sellest, kust need tuuled puhuvad. Et ei oleks aken ja uks avatud nagu kohakuti, et tõmbetuul on taimedele kahjulik. No siis on sageli ka niisugust viga näha, et kui tomatid hakkavad juba valmis saama, vili hakkab punaseks muutuma, siis samal ajal see vili õietipu poolt hakkab nagu mädanema, mädanik levib sealt edasi. Kuidas niisugust asja oleks võimalik vältida? Siin on ka võimalik vältida seda, et et me jälgime jälle, missugune on meie õhuniiskus. Kasvuhoonesse ei tohiks olla kõrge ja loomulikult mullad, temperatuur on siin üks olulisi tegureid, mulla temperatuur ei tohiks ka kõikuda ja see temperatuur tomatite puhul peaks olema ikka nii 20 ja üle selle, et ühtlane. Ja loomulikult jälgime ka, kuidas me neid taimi väetame. Siin võib tegemist olla ka kaltsiumi omastamisega, et see on häiritud. Ja võib-olla siis on tingitud ka veel sellest, et on kasutatud liiga palju füsioloogilist happelisi, väetisi. Üleliia ei tohiks taimi väetada ja loomulikult soovitan ma veel ka oma kogemustest jälgida väga kastmisveetemperatuur, taimede kastmine toimub siis sellise eelsoojendatud veega, et mitte tekitada stressitaimedele. Ja kui te kasutate eelsoojendatud vett sisse kasvupinnas on alati läbi selle ju soojem. Kas sinna kastmisvette võiks lisada näiteks kaalunbermanganaati või kuidagi pritsida, et neid mädaniku ja hallituse kasvuhoones vältida? Ja seda võib kasutada, see aitab kindlasti, aga ma pean ütlema, et ma ise seda kasutanud ei ole. Siiski rohkem püüan lihtsamate vahenditega selliseid asju vältida, et see kastmine on tasakaalus. Õhustamine on korralik ja taimede on toitaineid kättesaadavad. Siis ma olen märganud tomatite juures niisugust asja, et kui lõikan tomatid pooleks või neljaks, siis seal varrepoolse südamiku juures kuni vilja keskosani on niisugune valge justkui mitte valminud või puit tunud osa ja see ei ole mitte ainult omakasvatatud tomatitel, vaid ma olen vaadanud juba tänavu, ükskõik, kas ma ostan Leedu või Poola tomatit, ikka niisugune valge nagu puitunud osa, millest see tuleb, kas sordi eripära? Siin võib-olla ka tegemist kasvuhäiretega ja võib eeldada seda, et võib esineda kahjumi puudus ja läbi selle siis veevarustuse häired, et need on sellised. Sotsioloogilised protsessid ei ole õigesti toiminud taimes, et selle tagajärg võib see olla. Aga kas siis peaks kaaliumit nagu eraldi väetisena juurde anda? Ei, kui te kasutate kompleksväetisi, siis ei ole tarvis seda teadaolevalt kaalium on väga tähtis tomati kasvatamisel, sest ta parandab viljade maitseomadusi ju ja selle läbi suureneb ka saak ja et see häiritud ei oleks siia, siis ma soovitaks sind jällegi seda jälgida, et see kastmisvesi ikkagi on meil eelsoojendatud, et neid suta külma puurkaevu vett, et me laseme sellel veel mõned päevad seista päikesel soojendada teda. Mõnikord tomati viljad kasvavad nagu lõhki ja kui nad on juba lõhki kasvanud, siis sealt läheb hästi kergesti mädanema. Millest see tuleb? Siin on kindlasti tegemist ka ebaühtlase vee kättesaamisega kasvupinnasest ja siin võib olla probleemiks passi kasvupinnas on kuivanud ja siis kastate te tugevasti seda. Ja võib-olla veel põhjus ka see, et päeval on liiga palav ja öösel on jahe. Vaat see on praegusel hetkel siin meie pool olnud probleemiks, et temal on väga palavat ööd on siiski suhteliselt jahedad. Või on veel üks selline põhjus, mida ma olen märganud, et ei tohi korraga võtta väga palju võrseid või taimedel et see võiks siis tekitada ka sellist viljade lõhenemist. Ja loomulikult jälle see õhuniiskuse reguleerimine ja siin on vist ohtlik, et see öine õhuniiskus, kui ta on liiga kõrge, siis, siis selle tagajärjel võivad ka viljad lõheneda. Aga neid on kõiki niisugusi probleeme on võimalik ikkagi lahendada jälle imede kasvuaegse hooldamisega. Suur aitäh teile vastuste eest. Tiina Paasik.
