Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja usub, et Jägala ja linnamäe hüdroelektrijaamadest võib abi olla kogu Harjumaale. Need võiksid kriisiolukorras töötada autonoomsete objektidena ka näiteks kui Tallinnas tekib mingi oluline vajadus evakueerida inimesi, kas siis rajada siia jõele mingeid välihaiglaid, mida on võimalik siis toita meie hüdroelektrijaamade baasil või siis olla oluliseks toit allikaks mõnele Tallinna suurhaiglale ja nüüd meie nagu ettepanek olekski siis selle teema püstitamine, tõstatamine ja siis lahenduste leidmine Siseministeeriumi kriisireguleerimise asekantsler Viola Murd kiitis vallajuhte, et need elanikkonna kaitsele mõtlevad siiski tõdeda, et elektrivarustus pole päris siseministeeriumi teema. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt sai Jõelähtme kiita tubli panuse taastuvenergiasse. Energeetika asekantsler Timo Tatar kinnitas, et giga kilovatt taastuvenergiat on Eestile oluline. Samas tõdes ta, et elutähtsa teenuse osutaja peab riik neid elektrijaamu, mil võimsust rohkem kui 200 megavatti. Jõelähtme valla hüdroelektrijaamadel on võimsust kokku 3,2 megavatti, on rusumboja. Ja kui meil 200 megavatised elektrivõimsused on maas, siis pole neist mitte mingisugust kasu. Et siis töötab ka need megavatid, mida toodetakse hüdroenergeetika pealt. Omaette küsimus on, kui kaua Jõelähtmel veel hüdroenergiat toodetakse. Linnamäe hüdroelektrijaamale vajalik vee erikasutusluba aegus juba läinud aastal. Kuna pais takistab kudema ujuvaid kalu, ei soovinud Keskkonnaamet uut luba anda. Mitu korda on paisu omanik taotluse esitanud ja iga kord saadab keskkonnaamet selle tagasi. Aprillis kirjeldas amet 18-l leheküljel, mis vead tuleb parandada hädavajalikkus keskkonnamõju hindamise aruandes. Osad mõjude hindamises kasutatud väited märkis amet otsesõnu valeks. Keskkonnaameti põhja regiooni keskkonnakorralduse spetsialist Ege Olt ütleb, et hiljuti said nad kätte ka uue parandatud dokumendi. Seal nagu teatud puudused on veel ikka sees, et me anname ühe võimaluse, saadame aruande uuesti täiendamiseks ja siis vastavalt edasi tulenevalt sellest, et kuidas nende märkustega on arvestatud, siis läheme menetlusega edasi. Andrus Umboja usub, et keskkonnaamet on selles vaidluses üksi ja lõplik otsus tuleb vabariigi valitsusest. Samas tõdeb keskkonnaamet, et kui paisu omanik oma dokumente korda ei saa, pole võimalik valitsusele isegi midagi otsustamiseks saada. Andrus Umboja usub, et kui asi lõpuks ikkagi valitsuse lauale jõuab, aitab evakuatsioonikoha idee vaekaussi elektrijaamade poole kallutada. Vaadata tuleb natukene avarama pilguga kastist välja, mitte vaadata ainult oma sellist kitsast ühte kala huvi.
