Tere, teise aprilli hommikust, me sätime vaheldumisi seda  lauda korda, sest lehti on täna nii palju,  aga terevisioon alustab. Tore teiega koos ärgata. Tere hommikust ja, ja ärkame koos vaadates ühte pilti,  mille on meile televaataja saatnud ja see tuleb otse  kalarannast ja see on selline päikesetõusu pilt  ja vot väga kaunis just just selline see hetk praegu siin  Tallinnas on. Tehtud siis kuskil 25 minutit tagasi. No umbes nii, see on seal Patarei vangla kandist võetud  ja see tõesti tõusev päike on, vot selline siin Tallinna ees. Päev algab, nii võib kinnitada. Kui nüüd vaadata ka liikluskaardile otsa,  siis kus tesensoreid, et siis meile infot jagavad  selle kohta, milline see olukord on, siis? Olukord on kevadine ehk et on jätkuvalt lõike,  mis on jäised, on, on härmatise hoiatusega  ja tõesti ka minu kodumaja juures. Kui täna välja astusin, märkasin, et veeloigud olid kaetud  sellise kerge jääkirmega. No jaa, aga kui öösel ongi selline miinus üks-kaks-kolm siia-sinnapoole,  siis selline olukord tekibki ja tõesti nii nagu sa ütlesid,  see just sellist kevadist pilti iseloomustab,  et öösel külmetab ja päeval läheb juba väga soojaks. Igal juhul siis ei lähe. Õhtul Aktuaalse kaamera lõpus, kus ilmast räägitakse,  kinnistus mulle silma põhja see pilt, kus olid ilusad  kollased päikesed 11 soojakraadi ja homme-ülehomme. Nii et tõeliselt kena nädal tuleb. Ja no vaata, Gonsiori tänavalt vaadatuna sinna tornimäe suunas. Need klaasmajad juba peegeldavad ka seda tõusvat päikest,  kui te parasjagu olete ka oma aknast välja vaatamas  või lihtsalt astunud välja seda hommiku õhku hingata ja,  ja märkate sellist toredat päikesetõusu,  tehke üks klõps, saatke meile terevisioon,  .err.ee või meie Facebooki lehekülje kaudu võib  ka meile läheneda, tore on neid pilte vaadata. Ja ja toredad kevadised teemad kindlasti väga paljudele juba südamelähedased. Postimehes on ka täna üks väga kevadine pilt ühest konnast,  kes põrnitses tiigivees maailma, see on siis setomaal  kaamera ette jäänud. Osundan siin päris rahulikult, istub, mõtleb siin  ja mõtleb, kuidas seda kevadet alustada. Tegelikult kevade märkidest me tänases saates räägime  ka liblikatest esimestest kevadistest, liblikatest teeme  nimelt juttu, et kui te siin märkate, kas  siis natukene kollasemaid, natukene kirjumaid,  liblikaid, paneme liblikatele nii-öelda nimed külge  ja uurime, mis elu nad siin niimoodi aprilli alguspäevadel  parasjagu hetkel elavad. Ma ei ole veel ühtegi liblikat näinud, küll olen näinud  sipelgapesade juures sipelgaid toimetamas. Noh, linnud on juba ammu kohal, kõik, kes siia on tahtnud  tulla ja tuleb veel, aga liblikaid küll ei ole. Minu arvates hiljuti me saime kohe pildi askeldavast lepatriinust. Ja üks liblika pilt oli meil ka möödunud nädalal. Ja nii, et tegelikult see putukamaailm ka ärkab koos kogu  selle kevadise tärkamisega. Ja aga ärkavad ka kõik need, kes siis teedel remonti  hakkavad tegema, sest kevad ja suvi on just see õige aeg. Täna hommikul vaatame otsa siis selle suvisele kaardile,  kuidas enda sõite planeerida, et mitte, siis jääda  tõepoolest hiljaks, kus on need teelõigud,  kus suuremad remondid toimuma hakkavad ja  kus juba toimuvad ka, mida siis jätkatakse? Me räägime ka sellest, et millised plaanid täpselt on nendel inimestel,  kes planeerivad tuumajaama Eestisse. Selline jutt siin paar nädalat tagasi lahti läks,  et tõesõna võiks Eestis ühel hetkel siin lähemate aastate  jooksul ka tuumajaama ehitamist planeerida. Sandor Liive tuleb külla ja räägime siis lähemalt,  et milline see neljanda põlvkonna tuumajaam võiks olla. Kas ma saan õigesti aru, kas ma saan õigesti aru,  et sellist jaama veel ehitatud ei ole kuskil? Ei sellist ei ole, aga aga lähimate aastate jooksul  tõenäoliselt Kanadas saadakse valmis üks selline uue  põlvkonna neljanda põlvkonna siis tuumajaam ja,  ja see võiks olla eeskujuks siis ka Eestile. No ja veel üks väga vahva teema nimelt Viljandi võib saada  ühe uue kooli, millise täpsemalt, mida seal õpetama  hakatakse sellest ka siis pärast kella poole kaheksaseid uudiseid,  isegi uue kade või isegi uue akadeemia võib  nii suurelt öelda tõepoolest. Nii see on, me räägime veel ka sellest, et täna on see päev,  kui külla tuleb Belgia kuningas siia Eestisse. Üks vahva belglane tuleb meile külla ja räägib siis,  kuidas tõesti belglased oma kuningasse suhtuvad ja,  ja mis elu see kuningas Belgias üleüldse elab  ja mis ametit ja, ja rollid ja kohustused. Jah, ja meditsiiniteema ka nimelt eriõed võiksid  siis saada ka retsepti pikendamise õiguse. Mis erinevus on eriõdedel ja perearstiõdedel,  teeme selle selgeks ja kuidas nad siis saavad arstide tööle  kaasa aidata niimoodi, et need järjekorrad nõnda pikad ei  oleks sellest ka? Jaa. Multifilmiga siis taas põhjust kohtuda juba jälle homme hommikul,  aga nüüd on põhjust kohtuda mõnes mõttes kevade esimeste märkidega,  mis näitavad tõesti, et see kevad on käes,  et putukamaailm on juba ka ärganud, ehk siis liblikatega. Tere hommikust, Aare. Tere hommikust. No te olete kenasti karbis ja kastis siin kaasa võtnud need  kevade esimesed liblikad ja, ja ma arvan,  et ei ole vist televaatajad, kes ei tunneks ära,  et need kollased siin selle karbi keskel korra võtan,  näitan, on lapsuliblikad ja need on tõelised kevade esimesed märgid. Võib niimoodi öelda jah, et nemad ärkavad esimeses päikselaigus,  kuhu nad on sügisel talvituma pugenud. Ja ongi nad on ka hästi märgatavad looduses,  kui lendavad. No esimesed sellised kollased märgid kahtlemata kui veel  kogu muu maa on natuke selline tuhkjas ja,  ja kogu rohelus pole veel ärganud. Aga kas neil on mingi selline oma temperatuur ka,  et, et, et kui ööpäeva keskmine temperatuur on juba  seesugune või naasugune või päeval peab olema temperatuur  pisut juba üle nulli mingil mingi kraadi võrra,  siis nad tulevad välja. No hea on, kui päeval on ikka 15 kraadi sooja  siis ja päike peab paistma, siis nad kehatemperatuur tõuseb  üles ja nad saavad lennata. Just see päike on jah, ja päike on oluline,  siis nad soojendavad, panevad sätivad tiivad täpselt päikese  poole ja. No kui me vaatame, siin on nüüd kahte värvi neid,  kas see tähendab seda, et on eri liigist  või on siin üks on lihtsalt natuke rohkem  siis päikese käes olnud, on kollasema jume saanud. Isa liblikas on kollasem ja ema liblikas on  siis õrnalt rohekas ja noh, kui ta palju päikse käes on,  siis ta läheb peaaegu valgeks, et mõni ütleb,  et kapsaliblikat nägin juba varakevadel,  aga kapsaliblikad tulevad alles mai teisel poolel,  umbes. Millest selline liblikas kevadel toitub,  kas ta üldse toitub? No ikka toitub jah, aga õisi hakkab varsti ju tulema metsa alla. Ja, ja kasemahl jookseb. Ja. Vahtramahl ja, ja küll nad ikka leiavad midagi  ja kui ei ei leia, siis ootab seda võib-olla paremat aega. Ala. Paju hakkab õitsema aprilli lõpupoole. Siin on teisi liblikaid, nüüd ka, mis on,  on kirjumad ja jätame need alumised, mis on  siis ööliblikate kandi pealt, jätame need välja,  aga hakkame siit ülevalt pihta, selline mustade tiibadega  siniste täpikestega ja valge sellise pitsäärega liblikas,  et mina liblikas ja tema on ka kevade märk tegelikult. Ja need päevaliblikad on kõik koorunud ju eelmise aasta  juulikuus ehk et nad on tegelikult talve üle elanud,  nad on juba üheksa kuud, on juba elanud. Et päris pika eluga on need valmikud. Ja sügisel nad otsivad talvituskoha, toituvad,  koguvad energiat ja, ja kevadel on siis see  pulmamängijatants ja, ja emaliblikad munevad oma munad ja. No siin lähme aga siit edasi, siin on nüüd sellised kirjumad liblikad,  mis need on? Need kolm? Ja järjest hakata minema, siis on väike kärb tiib see  ja tal on hästi kärbitud, tiivaservad. Tõesti selline sakiline, nagu keegi oleks natuke näksinud  siis on. Väike koer liblikas. Ja nüüd siinpool on paju liblikas, no tema on selline haruldasem. See siin nurgas. Ja nemad on kõik sellised, kes on talve üle elanud sellisel  liblika kujul ja, ja nüüd kevadel tulevad välja otsivad  esimesi märke siis ka juba toitumisvõimalustest  ja üksteisest. Jaa, täpselt ja, ja siin on nüüd päeva paavu silm. No see on ka vast selline hästi tuntud liik  ja noh, kindlasti ka suvel näeb seda päris palju. Teda hästi palju ja tema ronib pööningutele ja,  ja keldritesse. Aga siis olekski selline asi, et ta lendab akna peale,  kui kevadel aken lahti ei ole, ta välja ei pääse,  süüa ei saa ja kuivab ära. Et kui inimestel on ta akna peal, tuleks aken lahti teha  või keldri aken ja. Nii et tasub käia aeg-ajalt oma pööningut korra niimoodi kontrollimas,  et, et kas seal on liblika ärganud ja lasta nad  siis välja. Jah, see oleks õige, nüüd tulevadki päiksepaistelised ilmad  ja kindlasti hakkavad lendama. Ja siin all on, on siis rivi selliseid ööliblikaid  ja ja tegelikult ega siis tõesti ei pea mitte kevadel  vaatama ainult päeval ringi, vaid võib ka öösel natuke  taskulambi valguses ringi käia ja nemad seda öist külma ei karda,  siis. Ei, nad ei karda, jah. Nende karvased kered tunduvad ka, et on kasukad justkui seljas. Nojah. Nii on ja ööliblikaid, kusjuures aprillikuus on umbes 30  liiki erinevat isegi rohkem kui. Ja kui öösel minna õitsva aju juurde raputada  siis tuleb nagu õunu alla neid, kuna, kuna on,  ütleme, seal viis-kuus kraadi sooja, ainult nad lähevad õie peale,  jahtuvad maha, tarduvad ära raputada, kukuvad alla. Ja see on jälle üle palju üleliia palju liiga idee,  et neid natuke nüüd öösel segada. Ja ei tee jah. No igatahes otsigem siis neid kevade märke  ja pangem tähele neid ilusaid, kenasid liplikaid,  mis juba kevadel siis meile rõõmu pakuvad  ja aitäh Aare selle jutuajamise eest. Aaa. Ja nüüd vaatame siis kohe ka uuesti sedasama Eestimaa kaarti,  mida me siin Reimoga oleme hommikul vaadanud andesele hoiatuse,  kuna öösel on ikkagi selline miinus üks miinus kaks,  siis hommikul võib-olla natukene härmaste st  ja libedust. Aga kaarti vaatame nüüd sellepärast, et teada saada,  kus jätkuvad ja kus algavad suuremad teetööd  sest kevad ja suvi on just nimelt see aeg,  kui teid saab ehitada ja teid saab remontida. Ja sellest me räägime gi maanteeameti teehoiu direktori  Raido Randmaga. Tegin juba sissejuhatuse, et millest me rääkima hakkame  ja minu meelest alustamegi kohe otsast, sellepärast et neid teelõike,  kus remonti tehakse, on päris palju, mitu kilomeetrit kokku. Kokku on tõesti neid päris palju ja, ja 1000 üle 1800  kilomeetri teid me käesoleval aastal remondime  ja ehitame. Osasid alustatakse ja tegelikult on neid suuri ehitus ka,  mida siis jätkatakse, et mis on sellised suuremad projektid. Kas hetkel ongi Eestis kõige suurem tee-ehitus Kose võõrrtu maanteel? Just nimelt, et seal juba eelmine aasta algasid teede ehitustööd. Talvel oli seal üsna vaikne. Talvel oli seal üsna vaikne, aga aga päris ära  või tehnoloogilist pausi ei tekkinud, nii et seal on  ehitatud siiamaani erinevaid, siis looma tõkkeid,  loomaaedu, samamoodi siis meil sildu ja viadukte. Ja, ja nüüd kohe-kohe on muidugi. Ehitusperiood ukse ees ja läheb kõik uuesti lahti. No see on õnneks see teelõik, mis tegelikult liiklust väga  palju ei sega, sellepärast et see ei ole sellel põhimaanteel  ei käi ehitus, et liiklust ei panda kinni ühelt poolt  või teiselt poolt ja ei ole selliseid kiiruse kiirust  piiravaid märke. Just see on selles mõttes lihtsam variant. Nii, aga vaatame nüüd neid teelõike, võtame  selle põhja regiooni kõigepealt sellepärast et siin on  liiklus palju peal, sest Tallinna ümbrus see on,  mis on, need segavad kohad siis kus inimesed peaksid  natukene mõtlema ja oma aega hakkama teistmoodi planeerima. Ja tõesti on hea meel tõdeda, et kuigi maanteeameti põhiline  ülesanne on teedevõrku säilitada, siis käesoleval aastal  saame sama palju panustada ka investeerimisse  ning keskendukski nendele siniste le suurematele mummudele  siin kaardi peal, et lisaks siis sellele Kose võõpulõigule  on meil endiselt jätkub siis veskitammi liiklussõlme ehitus,  see on siis Pärnu maanteelt Tallinna väljasõit. Ja lisaks kui nüüd neljarealistele keskenduda,  siis, siis on muidugi meil Narva maanteel Rõmeda halljale lõik,  mis täna on siis kummipostidega üks pluss üks  teelõiguarasemalt on olnud seal väga palju selliseid  traagilisi liiklusõnnetusi ja seda, seda me läheme  siis ümber ehitama kaks pluss kaks tee lõiguks. Samuti Tallinna ringteel Saku luigelõik ehitatakse kaks  pluss kaks tee lõiguks ja, ja kui me räägime kaks pluss üks  tee lõikudest, siis Pärnu maanteel. Kernu ümbersõit ja, ja Tartu maanteel Pikknurme puurmani  teelõiguehitus kaks pluss üheksa. Mis see tähendab sellisele lihtsale roolis olevale inimesele  või kes bussiga peab näiteks Tallinna poole tööle tulema,  kas pikeneb see sõiduaeg, mismoodi seal liiklus on reguleeritud,  kas on päriselt kinni, mismoodi seal see toimima hakkab? Ja sellega tuleb arvestada, et bussiga ja autoga liiklejatel  tuleb varudele rohkem aega sest et. On erinevaid liikluspiiranguid, millest me  ka kindlasti inimesi varakult ette teatame aga kindlasti  sooviksin liiklejatele natukene kannatust  ja uurida ka meie meie tarktee liiklusinfoportaali,  kus siis tegelikult on võimalik oma teekond sisse panna  ja vaadata siis, millised liikluspiirangud ees ootavad  ja võib-olla ka valida alternatiivne marsruut,  kus siis neid. Neid teetöid ees ei oota. No täna on teine aprill, millal seal need tööd algavad? Mõnes kohas isegi juba täna on alanud, aga natuke tuleb veel oodata,  aga ma arvan, et siin aprilli teises pooles juba hakkavad tööd,  teed tööd suuremalt pihta ja kestavad terve suve. Kestavad terve suve aasta lõpuni praktiliselt. Mis tähendabki siis, et tulebki tähelepanelik olla  ja vaadata? No võtame veel ikkagi, meil on Lõuna-ida  ja lääne regioon ju ka, et seal ka liigeldakse  ja tehakse teetöid. Kui me vaatame sinna lõuna poole, mis me seal  siis näeme. Seal oligi meil tegelikult seesama kaks pluss üks tee ehitus,  millest ma juba millest ma juba rääkisin,  pikk pikkNurme puurmani teelõik. Et aga noh, Lõuna regioonis on näha, et kaart on üsna kirju. Jah, aga selliseid siniseid mumme suuremaid väga palju ei ole,  et üksainukene. Seal on tõesti niimoodi, aga seal samamoodi me tegeleme,  need sinised on teeremondid või teeehitused,  vabandust aga samamoodi me tegutseme siis tee rekonstrueerimisega,  kruusateedele, katete ehitamisega, pindamisega  ja nii edasi, et need need kilomeetri mahud on üsna suured. Kui me vaatame idaregiooni ja lääne regiooni,  siis kui mu mälu ei peta, seal selliseid suuremaid  remonttöid ei olegi, on pigem sellised rekonstrueerimised  ja parandamised, jah. Ida regioonis on, et ida regioonis varasemalt  ka mainisime seda, seda rõmeda halljala lõiku,  mis meil on see kummipostidega lõik, et seal on kaks pluss  kaks tee-ehitus, et see on väga suur objekt  ja samamoodi seal tapal on üks on üks ristmiku  või ristmiku ümberehitus eritasandiliseks. Kui seda Eesti kaarti vaadata, siis neid erinevat värvi  mummusid on siin tõesti hästi ohtralt. Kas neid võiks veel rohkem olla, et kas tegelikult on meie  teede olukord selline, kus see kaart võiks veel kirjum olla? No ma arvan küll, et neid võiks rohkem olla  ja enne valimisi tegelikult päris palju räägiti kaks pluss  kaks teede arendamisest meie suurematel põhimaanteedel,  nii et meie igatahes oleme positiivse uudiste valguses  ja ootuses, et meie oleme valmis teid rohkem arendama ja,  ja tahaksime sellega tegeleda. No kus kõige rohkem põleb praegu, kus seda mummu ikkagi veel  ei ole, aga inimesed väga ootaks d, et seal hakkaks midagi toimuma. No palju on räägitud Tartu maanteest edasi sellest sellest  kuni Mäoni ehitamisest, et need on meil ka täiesti plaanis  olemas ja, ja loodetavasti juba järgmine aasta me saame  selle teeremondilõiguga alustada. Aitäh täna hommikul tulemast ja Eestimaa kaardile  siis otsa vaadates selline teeremontide hooaeg,  nii nagu tavaliselt siis kevadel ikka on alanud  ja tulebki tähelepanelik olla, on liiklus reguleerivad  märgid üleval ja siis tark tee oli see, kust saab ka. Teeportaal on just sinna saab sisse vaadata. Jah, aitäh täna hommikul tulemast ajalehtedes küll veel  teeremontidest ei kirjutata, aga pea see aeg  ka ei alga. Ajalehtedes kirjutatakse täna näiteks siin  siis eurovalimistest. Vabandust, näiteks Postimehes on lugu, et riigikogu  valimiste hoog tõukas Brüsselisse oravaid  ja EKRE't ja, ja Postimehe konsulteerinud poliitika  asjatundjate stsenaariumi järgi kirjutab  siis Urmas Jaagand saab Reformierakond europarlamenti pigem  kolm kohta, EKRE kaks ning Keskerakond ühe koha. Ja kui Brexitiga maadlev Suurbritannia eurovalimistel ei osale,  pretendeerivad Eestile tulevale siis seitsmendale kohale  isamaa ja sotsid, et selline valik Postimehes,  aga tegelikult juhiksin tähelepanu ka ERR-i uudisteportaalile,  kus on siis suur ülevaade lemmikloomad on omanikele kallid  igas mõttes ja, ja siin on tõesti kokkuvõte  ja ülevaade sellest, kui palju siis kulutavad Eesti inimesed  oma lemmikloomadele alates siin kaladest kolm 50 eurot. Eks päris odav pidada. Aga kas see nüüd akvaariumi täis või see on üks kala? Vot ei tea, lõpetades siin tõesti liivahiirte sincillade  kasside koertega, kel rohkem tõugu või vähem tõugu ja,  ja siin tõesti mõned lemmikloomad maksavad  ka siin üle 100 euro. Väga erinevad numbrid on kasvõi näiteks koerte puhul tõesti,  et siin 100 või 25 eurot on suur erinevus kuus. Kulu täpselt nii, et päris põnev lugemine kindlasti  võrdluseks ka endal kodus, et, et kuidas teie oma  lemmikloomakaitsjajandata ja palju ta peale kulub. Jah, aga ülikool pakkus lahenduse ka apteekide tööjõukriisile,  sellest kirjutatakse majandusleheküljel tänases Postimehes. Ja jutt sellest, et Tartu Ülikooli õppejõud,  aga ka tudengid siis tegid ettepaneku, et kas mitte näiteks  neljanda-viienda kursuse tudengid siis abi proviisoriteks apteekidesse,  et annavadki näiteks nõu käsimüügiravimite puhul mitte küll  siis retseptiravimite puhul, et nad on justkui sellised  abiarstid või abiõed. Et sellega oleks seda tööjõupuudust võimalik lahendada  ja ühtlasi anda nendele noortele ka kogemust  ja praktikat. Tänane õhtulehe esikaas kiidab Tõnis Niinemetsa et tegemist  on hea koomikuga ja siin isegi võrreldakse teda  siis Sulev Nõmmiku ja ja, ja siis Urmas kibuspuuga,  nii et kes eile ka EFTA galat vaatas, kindlasti sai tema  võimekustes ja oskustes ja huumorisoones  siis ülevaate. Ja Eesti Päevalehe suur lugu on täna päris karm,  vaadake ette, see on pedofiili inimesed,  nimelt mõistavad sotsiaalmeedias süüdimatult oma kohut 4600  inimest tembelda, siis. Alusetult 4600 inimese ees tembeldati mees alusetud,  perverdiks on see täpne sõnastus ja kellegi kohta laimu  avaldamise korral rikutakse ikkagi inimese isiklik õigusi,  aga kirjeldatakse siin tõesti ühte juhtumit  siis ühe kooli juures, kus lapsevanem pani  siis Facebooki sellise teksti, et käisin koolis lapsel järel  ja nägin, kuidas auto tiirutab ümber koolimaja,  peatub korduvalt, mees üritab lastega rääkida,  ilmselt on tegu pedofiiliga. Lapsevanemad, palun olge valvsad. Lugu jõudis politseisse ja tegelikult oli  siis tegu sellega, et see härra, kes seal roolis oli,  otsis poodi, ta lihtsalt ei teadnud, kuhu poole keerata  ja siis üks väike poiss oli tema autot ka väikse kiviga visanud. Härra tuli lihtsalt lapsega juttu ajama,  aga juba läks see klapperjaht lahti. Tänasest postimehest leiab veel ühe sellise teadusmaailma  viiva loo, mis ütleb, et teadlased said kinnituse,  et hiidsisalike valitsemisaeg lõppes vaid mõni tund pärast seda,  kui Mehhiko tabas meteoriit ja tõesti teadlased on avastanud  siis sellise väljasuremise leiukoha, mis on küll sellest  meteoriidipaigast 8000 kilomeetri kaugusel,  aga juba mõni tund pärast seda meteoriidiplahvatust on  sealgi siis selles järves toimunud selline massiline  väljasuremine ja seal on väga hästi säilinud  siis kõik need fossiilid ja siin loos küsitakse ka,  et miks Eestis dinosaurused leitud ei ole ja,  ja põhjus on lihtne, lihtsalt sel hetkel 65 miljonit aastat  tagasi ei olnud meie maapind sobiv, et talletada  siis neid fossiile, mis võisid tekkida siin  ja teine asi on see, et kuivõrd jääaeg on olnud  siis päris palju Eestimaa pinnasest on pealt niimoodi ära  jääga lihvitud ja seetõttu võimalikud fossiilid  ka ja lähimad tinosauruse fossiilid on Lõuna-Saksamaalt väga põnev. Nii et selline teadusuudis ka täna hommikul. Kevademärkidest oleme rääkinud minu meelest Pärnu Postimehes  kirjutatakse ka ühes kevademärgis, nimelt jäämurdehooaeg on  lõppenud ja ees ootab siis puid ja vettelaskmine,  nii et jäämurdja on ka oma töö lõpetanud  ja Cleveroni akadeemiast, mis meelitab nime  ja hüvedega. See on teema, millest me kohe pärast kella poole kaheksaseid  uudiseid ka pikemalt räägime. Aga räägime ka võimalikust Eesti tuumajaamast. Ja täna on tõesti ka selline päikseline päev juba alanud. Selle kohta on meil tõestus ka Merle, kes on saatnud mitte  küll selle pildi, selle pildi. Selle pildi on Merle meile saatnud, sealt majade taustal  tõuseb selline ilus erkolune päike. Ja pange tähele neid ilusaid päikesetõuse  ja õhtul ka päikeseloojanguid, need võivad olla sama kenad. Nii on meie järgmised jutuajamised, on küll üsna sellised tehnoloogilised,  võib vist nii öelda. Jällegi selle poolest, sest tõesti, me hakkame rääkima  Cleverani esindajaga siin sellepärast, et nad muuseas teevad  oma kooli, et suisa isegi akadeemia, et neil oleks  siis inimesi, kes nende tehnoloogiafirmas töötavad,  see on, ma saan aru, üks suur probleem. No just et oleks siis värskelt mõtlevaid insenere  ja muid seesuguseid tegelasi, oskaks välja mõelda uusi  lahendusi pakirobotite maailmas, kui niimoodi hästi laialt  praegu seda maailma nimetada ei võta, aga me räägime  ka tuumajaama võimalikkusest Eestis nimelt selline plaan  hetkel siin küpsemas on, et ühel päeval võiks Eestis olla  ka oma tuumajaam, selline sulasoolreaktoritel põhinev tuumajaam,  mis on neljanda põlvkonna reaktorid, nad on väiksemad kui  tavalises tuumajaamas. Need reaktorid on, et kogu see kompleks oleks kindlasti  kõvasti väiksem, annaks palju energiat. Kuidas täpselt, mismoodi, kui ohutu sellest me räägimegi? Ja ühtegi sellist veel ei ole, aga sa ütlesid,  et Kanadas ilmselt mingil hetkel avatakse. No lähiaastatel ja avatakse Sandor Liivega,  saame õige pea siin stuudios rääkida ja täpsemalt juba  siis teada. Ja ja pärast kella kaheksa vaatame üle siis toredate  külalistega ka, mida kirjutavad tänased ajalehed  ja siis räägime ka eriõdedest ja sellest võimalusest,  kas nad võiksid peaksid tahaksid pikendada näiteks  kroonilistel haigetel retsepte. Tänane saade toob veel ka Esto 2019 teema,  ajaloolised piid ja. Ja ka Belgia kuninga täpselt nii. Aga nüüd tehnoloogiafirma Cleveroni juht Arno Kütt,  tere hommikust. No Sakala esileheküljel on ka pikem kirjutus sellest,  et Cleveroni jaka preemia meelitab nime ja hüvedega te  rajate oma kooli, kas teil ei ole lihtsalt inimesi võtta  oskustega inimesi ja see on selle asja suurem põhjus? Ka see on üks põhjusi, et jah, Cleveron akadeemia on  siis Cleveroni poolt ellu kutsutud ja siis koostöös  kõrgkooliga Mainor. Koos me siis avame sellel sügisel esimese õppe,  mis on siis? Robootikatarkvara arendus. See on. Kõrgharidus rakenduslik kõrgharidus ja võtame vastu esialgu  20 tudengit. Aga ikkagi lahendajate tööjõuprobleemi? See on üks mitmetest probleemidest, mida me lahendame,  et me usume, et selline ettevõtte ja kõrgkooli vaheline  koostöö on kõigile osapooltele kasulik, et. Kas te peate selliste oskuste õpetamiseks tingimata rajama  siis selle uue kooli või akadeemiani, kuidas teda siin nimetatakse,  või tegelikult piisaks ka sellest, kui ta seal kohapeal  lihtsalt inimesi välja õpetasid, nii öelda töö käigus? No kool on praegu, tudengid saavad ikkagi Mainorikooli  diplomi ja kõrghariduse on ikkagi natukene rohkem,  kui lihtsalt me ise koha peal õpetasid. Et aga ta kohapeal ei õpeta õpetama küll kogu see õpe  toimubki Viljandis, Cleveronis ja mis on nagu väga oluline  on see, et nii teooria kui praktika on, kõik on ühes kohas,  et kõigepealt, et on praktika ja kohe esimesest kuust hakkab  ka tähendab, kõigepealt on teooria, esimesest kuust hakkab  kohe ka praktika pihta, et sellist Analoogset õppekava ei tea, et Eestis oleks enne olnud,  et et me kasutame ikkagi maailma tipptehnoloogiat. Me kaasame siia õppesse ka oma nii-öelda välispartnerid,  kes arendavad selliseid nii-öelda mootoreid,  kontrollereid ja, ja nemad panevad ka välja omapoolset tehnoloogia,  see, mis ei ole mitte täna kasutuses, vaid tuleb juba järgmisel,  ülejärgmisel aastal. Just tahtsin selleni jõuda, et tipptehnoloogia on ju selline,  mis täna on ja homme on juba vana, et seal minnakse kogu aeg  väga kiiresti ja väga pikkade sammudega edasi. Jaa, aga see just annabki võimaluse, et me õpetame kogu aeg  seda kõige viimase tehnoloogia peale. Et. Te võtate vastu 20 õppurit ja ootate tegelikult väga kõva  konkursi nendele kohtadele. Ja, ja me paneme, kuna tegemist on ikkagi Mainori puhul on  ju tegemist erakõrgkooliga, mis tähendab,  et õpe on tasuline. Et siis Cleveron paneb välja 20-l tudengile stipendiumi,  mis on siis 400 eurot kuus siis väljuõppemaksu 5500  ja selle maksab ka Cleveron. Aa lisaks siis veel 400 eurot ka stipendiumi. Jah, ja ka veel toitlustamise lõuna saab Cleveroni poolt  ja ka majutuse. Mitu aastat peab õppima, siis see on kolmeaastane kursus. Et siis saadakse rakenduskõrg. Ja need inimesed, need õppurid hakkavad siis toimetama seal Viljandis,  teil on olemas neile juba klassiruumid, kus nad elama hakkavad,  sest ilmselgelt tulevad nad üle Eesti, võib-olla  ka välismaalt. See kursus tuleb konkreetselt nüüd eestikeelne,  et me ikkagi ootame Eestist. Ootame gümnaasiumi lõpetajaid. Õpe toimub jah, Viljandis Cleveroni ruumides,  meie uhke selline nõupidamiste ruum, kõige suurem lähebki  siis klassiruumis. Ja. Sisseastujatelt ja me ei me ei küsi üldse  või me ei vaata lõputunnistuse hindeid. Mida te siis vaatate? Näkku, et ta Ta saab sellised ülesanded, et me ootame ikkagi säravate  silmadega teravaid pliiatseid ja loomulikult on tütarlapsed  väga oodatud, et Cleveronis ka töötab juba IT-alal mitmeid  tütarlapsi ja sinna ootame ka juurde. Arno te ütlesite, et sarnast õppekava kui kuskil mujal  Eestis ei ole Tallinna tehnikaülikoolist võiks  ka tulla teile inimesi. Ja meil on tulnud praegu erinevates kõrgkoolides. Me oleme ka siiani koostööd teinud erinevate kõrgkoolidega,  aga, aga praegusel juhul on meil hästi oluline,  et see õpe ja praktika toimuks koos ühe koha peal Cleveronis,  kus on meie arenduse baas ja, ja võib-olla erinev teistest  õppekavadest on see, et et meil õppekäigus lahendatakse  nii-öelda päris elulisi probleeme, et et tudengid saavad,  kui nad õpivad, nad puutuvad kokku või reaalsete  päriseluprobleemidega ja, ja, ja sealt on  ka kasu loomulikult Cleveronile, et Cleveron saab oma  probleemidele lahenduse, nii et see on kõigile pooltele  kasulik ja kindlasti ka kõrgkoolile. Kes saab tänu sellisele õppekavale, saab olla kursis just  kõige kaasaegsema tehnikaga, kus need õppejõud tulevad. Õppejõud tulevad. Mainori poole pealt, kui ka Cleveroni tippspetsialistid  hakkavad seal õpetama nii, et neid on raske saada,  aga nagu Mainori tegevdirektor ütles, et otsime tiku tulega. No oleks tore, kui neid leitakse, sellepärast et septembris  peab alustama, eks septembris. 20 õpilast saab siis selle võimaluse. Kuulge ärimaailm on selline väga heitlik,  mis siis saab, kui Cleveronil ühel hetkel hakkab kehvemini minema? Ja. No ma ei saa Laan B ja C ka ühel äriettevõte. Ja mingi hetk võib asteroidi ka meile peale kukuta,  me päris nii ei saa nagu võtta, et, et praegu. Me läheme ikkagi jõudsate sammudega edasi ja,  ja. Ja näeme, et mida rohkem tarku inimesel tuleb,  seda tugevamad me oleme, et täna ei mõtle sellele. Mis selles pakirobotite maailmas hetkel selline kõige  viimane sõna on, millega tegeletakse? Ja. Võib-olla selline järgmise 10 aasta selline suund on see,  et järjest rohkem toidukaupasid inimesed tellivad interneti  kaudu ja ootavad, et need toodakse inimestele koju kätte,  et ka meie oleme hästi suure rõhu selle peale pannud,  et toidukaupasid koju viia. Ja loomulikult tulevad isesõitvad autod,  et see on suund, kuhu kuhu päris päris palju,  väga palju raha investeeritakse ja, ja need on need suunad. Aga kas te olete selliseid toredaid unenägusid näiteks näinud,  et kui meil on jalakäijate tee rattatee,  siis on seal kõrval veel kolmas sektor, kus lähevad väikesed  toredad pakirobotid salati karbid peal, näiteks. Ja ei, see on varsti täiesti tavaline, et isesõitvad autod  sõidavad ja ma isegi arvan, et et siin kümne-viieteist aasta  perspektiivis on olemas selline linn või linnaosa,  kus on inimjuhitavad autod üleüldse keelatud,  et kõige suurem risk ongi ikkagi selle istme  ja rooli vahel, et inimene, inimene on see,  kes tegelikult põhjustab neid avariisid ja mööda süstimisi  ja et kui kõik on, oleks arvutite poolt juhitav,  siis liiklus oleks palju sujuvam ja ma arvan,  et sinnapoole ta ka läheb. Maa peal võib kõigeks selleks natukene ju ruumi  ka väheks jääda. Pakke juba viiakse ka droonidega. Õhus ka toimub see kõik. Meie siin üle-eelmine suvi testisime oma drooni,  Viljandi rannas sai tellida mobiiltelefoniga omale külma  karastusjoogi ja, ja siis autonoomne droon tõi  selle teiselt poolt Viljandi järve. Me saime kinnitust, et selline sellised mudelid tulevad  ja ka meie töötame oma drooniga. Siin igapäevaselt teeme Viljandi lennuväljal testkatselende  ja ükskord tulevad droonid ka kindlasti pakke vedama. Väga põnev, aitäh täna hommikul tulemast  ja tuleb siis Viljandisse üks selline tore akadeemia juurde  ja 20 üliõpilaste võetakse aga selles samas pooltunnis me  räägime veel ühest väga põnevast tehnoloogiast,  nimelt tuumajaam võiks tulla Eestisse ja see neljanda  põlvkonna tuumajaam, kus on siis märksõnaks selline sulasool,  mis tehnoloogia see täpselt on, miks see võiks Eestis hea olla? Sandor Liive on seal Reimoga juba juttu ajamas,  ilmselt selgitab, millega tegu on, aga kohe varsti on teil  võimalus ka endal siis kuulata, mis tuumajaam see täpselt  võiks olla. Ja. Me jätkame nüüd siit jutuajamisega, mis viib meid  energeetikamaailma ja küsib küsimuse, kas Eestisse võiks  lähiajal mõnekümne aasta sees tekitada ühe tuumajaama. Tere hommikust, Andrus Liive. Tere hommikust. No teie seda ideed, ma ei tea, toote maale nii-öelda kõige  laiemas mõttes, et Eestis võiks olla ühel hetkel  ka oma tuumajaam, mis selle idee taga, mis see tuum on,  et miks just tuumajaam? No kogu maailm otsib tegelikult ikkagi CO kahe vaba  elektritootmisvõimalusi ja täna, mis on,  noh, kommertskasutuses on tegelikult ju kolm,  kolm varianti, on päike, tuul ja tuumajaamad aga probleem on  siis selles, et need noh, tänapäeval noh,  need tuntud tuumajaamad, mida siis on maailmas päris palju  töös ja mida ka näiteks Soomes kahte ehitatakse. Et need suured suurte ühikvõimsustega tuumajaamad,  nad on läinud hirmus hirmus kalliks, nende ehitusperiood on  väga-väga pikk. Ja nagu me näeme ka nagu Soome näitel, et,  et et tuumaja, mis pidi 2008 valmis saama,  ei ole ikka veel päris valmis see kolm. Nii et tegelikult tuumajaamade puhul on,  see põhiasi on ikkagi see, et, et ta on CO kahe vaba. Kui me kliimapoliitilisi eesmärke tahame täita  ja vähem CO kahte õhku paisata, peab tuumajaama peale vaatama,  aga siis mida, mida meie vaatame fermi energias on see,  et me vaatame siis just nimelt neljanda põlvkonna  ehk siis uue uuel tehnoloogial baseeruvaid tuumajaamasid  mis on siis oluliselt kompaktsemad, nad on väiksemad  ja nende ehitusaeg on, on oluliselt lühem. See oluline küsimus ongi, et mis neid eristab sellest  nii-öelda täna juba tuntud ja töötavast mudelist,  sellepärast et siin prantslased on ju ka öelnud läbi  makrooni suu, et nad tegelikult tahavad neid töötavaid  tuumajaamu hakata sulgema siin lähi, aastakümnete. Jah, et, et see põhiline erinevus uue põlvkonna  tuumajaamadel ongi see, et nad on, nad on väiksemad kui Soomes,  ehitatakt. Kolm on 1600 megavatti. Siis neljanda põlgu omad on 200 kuni 300 megavatti  ehk nende ühikvõimsused on väiksemad, need,  need saab praktiliselt tehases valmis ehitada. Kohapeal nii-öelda on, on installeerimistöö  ja vähem niisugust ehitustööd koha peal ja neid saab  siis no sammude nagu moodulite kaupa juurde teha,  teed ühe valmis. Et see investeerimismaksumus ei ole 10 miljardit pluss,  aga see on miljard või alla miljardi, isegi eurot  ja saad siis neid juurde ehitada tükkide kaupa. No sest niikuinii me peame Eestis selle valiku tegema,  mis energia me valime, me räägime põksitist siin  ehk et põlevkivienergeetika ühel hetkel. Noh, me peame talle head aega ütlema, siin tegelikult  lähiaastakümnete sees juba. No eks see surve CO kahe hinnaga tegelikult on  nii või teisiti põlevkivienergiale ja, ja kui me vaatame  ja kus me CO kahe vaba saame, siis on päike,  tuul ja tuumahea. Aga sama nüüd see neljanda põlvkonna tuumajaam,  ta kasutab ikka jätkuvalt radioaktiivseid materjale,  et see on alati olnud ka üks selline nii-öelda ohumärk,  mis, mis paneb kuskil kellegi jaoks väike sellise  ohulambikese põlema, et oot-oot, me tegeleme radioaktiivseusega. Siin me nendest ka tegelikult ju ei, vaata mööda radioaktiivsusest. Tõsi, tuumajaamas on loomulikult radioaktiivsus,  kuid oluline on see, et, et et neljanda põlvkonna tuumajaamad,  kuna nad on väiksemad ja osad neist on ka  siis kasutavad sarnast tehnoloogiat nagu kõrgsurve vee reaktorid,  nagu näiteks New Skeel, Ameerika Ühendriikides,  aga on olemas ka sulasoolareaktorid, kus tuumareaktsioon  toimub tegelikult siis no kloriidide, ehk  siis soolakeskkonnas, see on 600 kraadi juures,  ta on vedelsool ja seal ei ole kõrgsurveid,  eks seal ei saa midagi plahvatada, ei saa midagi õhku paiskuda,  et kui ka kõige hullem peaks juhtuma, et seal reaktoris,  kus see radioaktiivne aine on noh, toimub mingi leke,  siis see sool nii-öelda õhuga kokku puutudes tegelikult noh,  ta kristalliseerub koheselt, et ta ei saa laiali paiskuda. Nii et nii-öelda need sulasulareaktorid juba disaini mõttes  on ohutumad kõvasti ohutumad või praktiliselt ohutud. Võrreldes täna tuntud Tuumatehnoloogiatega. No seal, kus on, on inimesed tehnoloogia koos seal kunagi ei  saa niimoodi päris ohutuks midagi nimetada. Jah, aga, aga ikkagi need sulasoola reaktorid,  millest võib-olla kõige rohkem ka täna juba juttu on olnud,  siis see on huvitav, et nad tegelikult on viiekümnendatel  kuuekümnendatel välja arendatud ja Ameerika ühendriikides  esimene plaan oli siis see sulasoolareaktor panna  kaugpommitaja peale ehk sõjalennuk, et lennuk saaks olla  väga kaua õhus. Tuumaenergia on kasutusel loomulikult allveelaevades suurtes  sõjalaevades väga laialdaselt juba ja samamoodi,  nii et väiksed reaktorid on maailmas juba olemas,  nad on ju ammu töös transpordis sõjanduses,  kuid just nimelt see modulaarsed. Väiksed reaktorid on tulemas järgmise 10 aasta jooksul kommertskasutusse. Kas kuskil on noh, nii-öelda piltlikult öeldes kopp maasse  löödud juba ka ja ja neid ehitatakse gi reaalselt me siin  Kanada näitest oleme korra maininud 2028 vist peaks seal  valmima üks selline just sulasoola peal. Jah, et meie oleme kohtunud Tallinnas käinud kaks  tehnoloogia tootjad Moltex ja just täna praegu on meil siin  on teresteli esindaja mõlemad, siis arendavad litsenseerivad  praegu Kanadas. Moltex on Suurbritannia ettevõte, Terestel on Kanada ettevõte,  aga, aga just Kanada ja, ja Ameerika ühendriigid on,  on juhtivad riigid praegu, kes, kes reaalselt vaatavad  siis konkreetseid projekte ja nii Molteks,  kui terestial on, neil on käimas siis litsentseerimisprotsess. Kanadas. Lihtsusta öeldes tähendab seda, et neil on nii-öelda enda  mõistes tehases põhimõtteliselt see tuumareaktor valmis,  nüüd võimud peavad kinnitama, et see on turvaline ja. Päris ikka päris tehased valmis ei ole, et neil on disain  ja tehnoloogia on nagu valmis ja nad saavad seal taotlevad  praegult siis tuumaohutusagentuuridelt nii-öelda templid peale,  et see tehnoloogia on okei. Ja kui see on okei, siis hakatakse seda ka ehitama,  et, et mõlemal on neil olemas ka juba kliendid  siis elektriettevõtted, kes tahavad. Neid ehitada ja oluline veel öelda seda,  et, et et need tehnoloogiat siis On sellised,  kus näiteks Moltexi puhul esimene reaktori tüüp on selline,  kus kasutatakse ära olemasolevat tuumakütust  ehk neid tänaste tuumajaamade jääke. Et, et see on väga oluline, et ta uus tehnoloogia võimaldab  ära kasutada sisuliselt tänaste tuumajaamade Tuumajäätmeid. No kindlasti on vara veel küsida, et kuhu seda ehitada,  seda tuumajaama Eestisse, aga, aga põhimõtteline valiku  küsimus on, et kas ta peab olema veekogu lähedal,  kas on vaja piisavalt vett, siis kas mere lähedal kuskil jõe  järve lähedal? Soojus elektrijaamades niisamuti ka põlevkivielektrijaamas  on vaja jahutusvett ja tegelikult jahutusvett on vaja just  nimelt selle vee jahutamiseks, mis on turbiinist  ja generaatorist läbi käinud, et seda siis uuesti kasutada. Nii et jah, ka ka siis. Tuumajaamade puhul on vaja jahutusvett Aga aga see on näiteks põlevkivielektrijaamad,  kasutavad meil täna Narva jõe vett, nii et loomulikult  veekogu lähedus on, on positiivne. Nii et kas põhimõtteliselt, kui, kui niimoodi praegu rääkida  utoopia keeles või utoopia pilti maalida,  siis me võiksime oma põlevkivielektrijaamad asendada ühel  päeval sealsamas asukohas tuumajaamadega. Teoreetiliselt küll, et tegelikult oluline on see,  et just nimelt vedelsoolaraktarite puhul see kuumaur,  mida toodetakse, et elektrit toota ei ole radioaktiivne kõrgsurve,  tänaste, siis kõrgsurve tuumarelval on seega aur radioaktiivne,  aga vedelsoola reaktorite puhul tegelikult see aur ei ole radioaktiivse,  et, et noh, vahet ei ole, kas sa põletab põlevkivi  või siis vedelsoolareaktoris toodad kuumust,  millega siis vesi üles soojendada. Nii et põhimõtteliselt noh, kui mõelda selle peale,  et siin Eestis on suurte tehastega rajamisega alati olnud probleeme,  et kuskil enda uude kohta neid kindlasti mitte ei tohi teha  eriti veel inimeste tagaaegadesse nii-öelda siis,  siis see võiks olla üks lahendus, et me,  kui me ka sellele tehnoloogiale läheme, et me nii-öelda  asendame asukoha mõttes Ma arvan tõesti, et nagu te ise ütlesite,  et asukohast on veel vara rääkida, et, et vaatame,  jälgime, kuidas tehnoloogia areneb. Kindlasti me tahame näha ka ise, et, et Põhja-Ameerikas on  ta Kanadas või Ameerika ühendriikides oleks töötav. Töötavad siis jaamad olemas uuel tehnoloogial,  et nad oleks igati tõestatud ja aga selleks,  et 2030 Eestis tekiks võimalus ehitada Uue põlvkonna tuumaelektrijaama tuleb tegelikult tööd teha  juba täna. Veel kiire küsimus, loodan kiiret vastust ka,  kas põhimõtteliselt eraettevõtjad teeksid  selle ära või siin peab ka riik tulema appi. No riik peab kindlasti planeeringute olema. Fermi energia on eraettevõte. Kindlasti huvi tegelikult selle projekti vastu,  kui mulle väga algusega on juba ka väga suurtelt energiaettevõtetelt,  nii et ma arvan, et et niisuguste suurte infrastruktuuri  projektide ehitamine saab toimuda täiesti rahulikult  erakapitali peal. Aga riik peab loomulikult oma planeeringute  ja regulatsioonidega tulema kaasa. Aitäh Sandor Liive täna hommikul selle põneva tehnoloogilise  jutuajamise eest aitäh kutsumast, aga me läheme edasi siit  väikse viitega aasta kooli konkursile, nimelt kõik koolipered,  kuulake nüüd ja vaadake hoolega, sellepärast et kuni 18.  aprillini saab veel osaleda aasta kooli konkursil. Õnnetu. Mul on suur au ja rõõm anda üle esimest korda Eesti ajaloos  parima kooli. Vaatan. Iga. Sellise. Ja minule. Meeldid sellised. Raamatukogu. Kellegi lego. Lilli, mille läks? Ja. No vot siis kõik koolipered, tõesti, see konkurss on väga  tore ja möödunud aasta esimest korda toimus  ja 32. keskkool valiti siis aasta kooliks saab näha,  kes sel aastal või mis kool sel aastal. Ja ja televisioon teeb siis maikuu lõpus sealt sellest  toredast koolist ka oma saate. Aga kevade pilte on meile tulnud, aitäh kõigile,  kes te olete neid saatnud ja siin on üks tore pilt,  kus siis tõesti juba Sarapuu näitab sellist väga kevadist nägu. Suitsemisnägu. Ja see on Sarapuu õiteilu võiks selle kohta öelda. Kenasti tehtud pilt ka niimoodi vastu valgust,  et selline kollane värv tuleb ilusasti välja. Nii see on, aga tegelikult vot näed, siin on  ka metskitsed kevadiselt vaatama ja kevadiselt uudistamas,  et mida see inimene seal klõpsutab või on nad  siis prügi ära toomas, metsa? Eestis on palju ja tundub, et neid ka pildile püüda,  teab mis imetöö ei ole. Ja aga üks video on meil ka teile näidata,  Piret Pihel on selle meile saatnud linnapea külast asub  siis Tapa vallas ja siin on näha siis juba Ja anelisi, kes ikkagi põllumeestele ei meeldi  ja nad põldudel juba on, olen ka ühe korra juba näinud,  et põld oli haneliisi täis, siis jookseb. Noja tõsi see on, et nad teinekord võivad tulla  ja põllule päris palju kahju teha, aga eks siin  ka ju neil päevil päevil vaagitakse just,  et, et mida teha, et võib-olla selline kevadine heidutusjaht  võiks olla üks selline viis kui ja võimalus,  kuidas seda kahju vähendada, aga noh, samas tuleb arvestada,  et tegemist on ju ka loodusega, et nii põllumehed kui haned  tegutsevad ühes samas keskkonnas ja enda ressursside pärast võitlevad,  et muidugi kahju mingil hetkel võib olla meeletu,  kui, kui tõesti haneparv saabub su põllule  ja selle tühjaks sööb. Jah, tõesti, sinu mets on minu käes, siin on küll lindudest  muuseas juttu mitte küll nendest hanelistest otseselt,  aga metsalindudest, kus keegi pesitseb selline tore kohe,  et kes on pigem ladvaosas, kes siis kõrgematel okstel,  kes päris maapinnal ja muuseas siis Eestis on kuskil 10  miljonit paari metsalinde ja umbes 100 liiki päris tore  tulemus minu meelest. Jah, kuigi mingid inimesed väidavad ka, et neid metsalinde  on mõnevõrra vähemaks jäänud, siiski ka need numbrid on  kunagi olnud veel ka meie lähiajaloos. Suuremad õige pea on aga uudisteaeg, kell saab kaheksa  ja mina lihtsalt kutsus inimesi üles, kes looduses käivad. Aidake tuua meie saatesse ka rohkem loodust,  pildistage üles. Mis te toredat näete, filmige üles, veel toredam. Tere hommikust, olete ärganud ja vaatate terevisiooni  ja täna on teisipäev, teine aprill, nii et täna enam aprilli  nalja teha ei tohi. Või siis võib öelda, et see on kordussaade. Mina mäletan, et nii tegid lapsed kui nad tegid teisel  aprillil või siis tehti ka kolm, seal aprilli lõpus,  aprilli viimasel päeval võib teha jälle,  siis see võib ja esimeses ei. Tule öelda, et see on kordussaade. Teisel aprillil, ma luban, kes veel aprillini teeb,  öelge, et see on kordussaade. Aga täna hommikul terevisiooni veel tund aega  ja me räägime näiteks koertest arhiivis nimelt on üks väga  tore näitus siis arhiivimaterjalidest kokku pandud vanadest  ringvaadetest ja fotodest ja kuidas koeri on kujutatud,  millistes olukordades, mis on need lood nende filmilõikude  ja piltide taga? Aga räägime ka sellest, et täna on Eestis sellisel kiir  või lühivisiidil Belgia kuningas Philipp,  uurime, mis ta siin Eestis teeb ja eelkõige muidugi  ka seda, et et milline ta on oma, kus siis kuninganna oma  raha Naval ehk siis Belgia inimestele ja  mis ametid ta või ülesandeid ta seal tegelikult nii-öelda  peab ja teeb, selle ta on noh, kuningas riigipea sümboolne väärtus,  et kas tal on ka mingid päris niiöelda ülesandeid seal omas riigis. Ja eriõdedest ka nimelt võiksid ka siis nemad saada  selle õiguse, et pikendada retsepte näiteks kroonilistel haigetel. Kas see lisab neile väga palju tööd, kas see võtab arstide  natuke koormust vähemaks ja seeläbi siis  ka ravijärjekordi lühemaks sellest täna hommikul ka? Ja ka sellest, et see suvi toob ka Esto,  see on siis juba 12. ja uus ja huvitav, Esto puhul on see,  et esimest korda saab see alguse Soomest,  kus varem pole Esto toimunud. Väga põnev juuni lõpp, juuli algus, see aeg ja. Täpselt nii, aga nüüd on meil kaks kena daami täna hommikul  tulnud lehti lugema, tere hommikust, Kai  ja Maret. Tere no kas alustame puukidest, sest ma saan aru,  et see hooaeg on ikka väga juba alanud. Ja leidsin Postimehes täna sellise huvitava lehekülje,  et noh, kuna kevad on käes või loodetavasti kohe varsti tulemas. Et siin on palju räägitud puukidest ja mõned huvitavad faktid,  mida mina näiteks enne ei teadnud, et. Et, et puugid hakkavad alustavad elutegevust siis,  kui päeva keskmine õhutemperatuur jääb viie,  seitsme soojakraadi vahele. Et seega tegelikult on see oht juba praegu täiesti olemas,  et, et et peab olema ettevaatlik. Ja teiseks, et, et ma vähemalt ma ise pole kunagi aru saanud,  kuivõrd ohtlikud need väiksed putukad nagu meile tegelikult  olla võivad. Et, et siin ongi nagu see eesefeliidi vastu,  see võiks olla vaktsineerida juba apteekides  ja arsti juures, aga borrelioosi vastu nagu kahjuks  vaktsiini ei ole. Ja veel üks huvitav, väike faktike siit,  et puuk võib valida ohvri veregrupi järgi. Et enne seda ei tea. Aga tundub, et et menukamaks, siis nagu puugiveretestis  osutus A-grupi veri, et 36 protsenti puukidest. Veregruppi, et mul endal on ka alati selline selline tunne,  et mingid putukad nagu söövad inimesi rohkem mingi vere  sääskede puhul minu meelest räägitakse täpselt  ka selles samas meil on ka mingisugused eelistatud veregrupid,  mida. Magusama maitsega. Minul on alati õudselt palju muresid, nagu nende putukatega kohe,  kui selline soojem aeg saabub, et kuidagi meeldib ma neile  rohkem kui, kui näiteks mõned teised minu pereliikmed. Aga puukidele sa ei ole nii palju ikka praegu veel meeldinud,  et nad oleks. Ei ole ausalt öeldes jah, väga ammu nagu ette tulnud õnneks,  aga ma pean küll ütlema, et, et et ma natuke olen proovinud  ka hoida meelega nagu eemale noh ikka ju suvel liigub  looduses ja nii edasi, aga ma saan aru, et tegelikult sel  teemal hoidnud ei liigu lihtsalt. Liigu aga lihtsalt, et, et mis ikkagi on nagu  selle sama asja A ja O on see, et kui on käidud kuskil  looduses või metsas või, või heinamaal, et  siis tegelikult tuleks kohe pärast seda hoolikalt keha üle vaadata. Kõik nagu sellised liikuvad loomad nagu maha korjata,  et see on, see on ilmselt nagu selline esimene asi,  mida teha saab, aga, ja siis puugiteemal,  mis ei olnud küll siin lehes kirjas, aga hiljuti käisin vaatamas. Kabareerisami etendust, puugiprotsess, et tohutu huvitav  ja lahe, interaktiivse etendus, et, et puukide teemal  soovita mine vaatama, saab kõvasti naerda. Kevadväsimuse teema kohe siia, puugi teeme otsa. Jah, et mina leidsin jah, artikli sellest,  mida kevadel tuleb endale meelde tuletada,  kuidas kevadväsimuse vastu võidelda ja, ja siin  siis soovitatakse süüa puu ja juurvilju. Seda võiks muidugi aasta ringi teha, talvel on väsimus,  suvel võib ka ära väsida, aga sügisel. Jah, nii et ja vitamiine siis C-vitamiin,  aga ka B-vitamiini ja kuu kümmet soovitatakse siin süüa ja,  ja tuletatakse siis meelde seda, et kahtlemata peab  siis ikkagi vaatama seda, et su. Ööpäevarežiim on tasakaalus, et, et sa puhkad piisavalt. Eks see kellaaja keeramine kindlasti paljudel seda  unerežiimi võib see sassi lüüa, et, et tuleb  siis see tasakaal tagasi saada ja, ja loodusest liikuda. Tuleb siis siis vaadata, et. Ja ei saaks eksole, tegelikult, kui kuskil tervise jooksu  käiakse tegemas või, või noh, ütleme, et,  et nagu ma olen aru saanud, siis tegelikult väga suur kogus  energiat tuleb ju päikesest ja praegu isegi kuidagi on meid  õnnistatud nende päikese päikesest ilmadega. Et et, et selles mõttes seda nagu naturaalset energiat saab  ka nagu tegelikult sellest, kui lihtsalt õnnestuks võib-olla  tund aega, iga päev kuskil ükskõik, kas raskes õhus päikeses istuda,  liikuda ükskõik mida teha. Kevadväsimus on teid tabanud või? Minul sellel aastal õnneks ei ole, aga küll eelmisel aastal,  kui ei õnnestunud minna talvel päikese kätte,  siis oli ikka väga raske, et tõesti kuidagi nagu,  ütleme, aprillikuuks oli, võhm täiesti väljas ja,  ja läks tükk aega, ütleme mais, siis kui need soojad ilmad tulid,  siis kuidagi hakkas nagu paremaks minema,  aga see tõesti minule mõjus väga-väga halvasti. Kai, kuidas teiega? Minul õnnestus ka päikese käes käia, nii et ma arvan,  et see tõesti on õige, et päike, päike meid ikkagi laeb ja,  ja mina käisin Itaalias suusatamas, kus oli  ka hästi päikseline ja ja lume pealt ju see päike veel  peegeldub tagasi, nii et enne seda oli tõesti väsimus suur,  aga, aga peale seda tunnen jah, ikkagi energiat on juurde tulnud,  nii suured sõõmud, päikest aitab igal juhul,  igal juhul aitab. Ja puukide vastu, muide noh, mida, mida ka soovitatakse,  on heledates riietes minna. Et siis tegelikult näeb puuke palju paremini riiete peal. Et see on ka üks selline nipp, et kuidas,  kuidas looduses nende puukide vastu saab või,  või panna pikad kummikud, noh, nendega. Kalame kummikud jalga. Sellega on jah see, et kui õues on näiteks vahel juhtub,  et on selline 28 kraadi või 30 kraadi, et siis,  ega need kummikud ei ole. Mugav. Nendega kuskile marjule või seenele. Nõndaks, aga vahetame siis nüüd terviseteemad äkki mõne muu  teema vastu või, või mis teil lehest veel silma jäi? Minul jäi silma selline siin nagu selline väike uudis,  et Keit Siilats sattus kampa kelmidega ja tegelikult ma ei  tahtnud mitte sellest Keit Siilatsi osas sellest rääkida,  vaid et tegemist on siis ühe dokumentaalfilmiga. Mida ma tahaks soovitada siinkohal, mis jookseb Netflixi kanalit,  kellel on nagu võimalust? See on Faier muusika festivalist. Et oli selline seltskond inimesi, kes kahe 2000  seitsmeteistkümnenda aasta kevadel kuulutasid,  et nad tahavad teha sama aasta aprillis ja mais. Sellise koopia USA muusikafestivali utšella järgi aga et,  et see pidi saama nagu sininägematuks elamuseks,  kus on kaks vapustavat nädalavahetust troobilisel Bahama  saarestikul ja Keit Siilats oli nendega alguses kambas,  aga sai siis kuskilt nagu poole pealt aru,  et tegemist on nagu kelmidega ja astus sealt välja. Aga see muusikafestival iseenesest või ütleme,  see film sellest on ülimalt intrigeeriv vaatamine. Ta vist kestab kuskil natuke alla kahe tunni,  aga mina küll istusin teleka või teleka ees niimoodi,  et mõtlesin, et issand jumal, kuidas see võimalik on,  et kuidas keegi saab korraldada midagi sellist,  kutsuda inimesed kokku kus näiteks müüdi väga kalleid pileteid,  lubati petta nii sureliselt ja nii sihilikult,  et et sealt sealt ütleme sellest dokumentaalist jääb  ka selline asi õhku, et ei saanudki nagu aru,  et kas need inimesed olid, tegid seda nagu meelega  või lihtsalt nad mõtlesid, et noh, vaatame,  mis saab. Aga igal juhul olid seal väga paljud inimesed nagu hädas,  et seal ei olnud toitu, seal ei olnud. Pesemine, toimus. Aga müüdi õhku, et ütleme, et selle asemel,  et sa peatud kuskil luksus ilmas ilmas pidid sa peatuma nagu  mingisuguses telgis, mis oli ka väikse looduskatastroofi  poolt paar päeva ennem kahjustatud. Ja see, kuna oli ka väiksel saarel siis inimesed saanud minema,  ehk siis selline päris huvitav vaatamine. Väga ekstreemne nagu mingi reaalis punkt. Nii aga pöörame nüüd pilgud haridusmaastikule,  vist. Jah, mina leidsin ühe artikli, kus, Postimehest jah, kus üks eestlasest õpet,  õpetaja vahetab muljeid sellest, kuidas ta käis vene koolis  tunde andmas ja ja noh, see kuidagi tekitas mulle paralleele,  et ma käisin ise ka rahatarkuse tundi andmas ühes vene  koolis ja ja, ja, ja, ja muljed olid väga,  väga toredad ja ja tahtsin siis lugeda, et,  et kuidas temal läks ja ja siin ta vahetab nagu väga  vahetult nagu muljeid sellest, et et kui,  kui, kui noh, kui erinevaid tüüpe ka ka sealt leiab  ja ja kui palju on ka ka seal koolis noh,  täitsa selliseid Eesti patrioote, kes, kes,  kes toovad siis nagu teistele välja, et,  et et suhtle ikkagi eesti keeles ja, ja,  ja toetavad seda ja ja, ja siis Et et, et selles mõttes oli hästi tore neid neid muljeid lugeda,  et, et mul endal oli täpselt sama tunne,  et, et noh, ma ise enam kahjuks vene keelt  nii hästi ei oska ja, aga, aga täiesti vabalt saab eesti  keeles hakkama ja, ja tegelikult ongi ju neile  ka sinuga palju parem suhelda, kui sa, kui sina võib-olla  vene keelt nii hästi ei oska, et, et seda ta toob  ka välja, et, et see suhtlus käis siis nagu Eesti Eesti vene  segakeeles ja, ja selles mõttes oli nagu Nagu ta siin ütlebki, et et ta rääkis küll valesti  ja vigadega ja, ja aga me rääkisime südamehuuliuse keeles,  et, et, et tegelikult see ongi kõik kõige olulisem. Ai. Ja. Ja nüüd on mul siin televisioonis Eesti õdede Liidu  asepresident Kerli Liivet, tere hommikust. Kerli. Rõõm näha täna hommikul ja sellisest toredast  plaanist rääkida ka, et eriõed saaksid siis  ka nii nagu meil juba 120 perearsti juures toimetavat õde  retsepti ja ravimeid siis pikendada, kohe me räägime sellest konkreetsemalt,  aga kõigepealt teeme selle asja selgeks. On perearsti juures töötav õde, on eriõde,  kes veel. No laias laastus on õde õeks inimene, kes on õppinud õendust  kolm pool aastat ja tal on nii-öelda bakalaureuse tase. Eriõde on nüüd selline õde, kes on juba töötanud omandanud  siis eelnevalt siis selle baasõehariduse töötab  ja näeb, et ta vajab teatud valdkonnas spetsiifilisemaid  teadmisi ja ta läheb õpib veel juurde näiteks diabeedi. Päris nii ei ole, meil on spetsialiseerumisi praegu juba üle  10 aasta olnud, neljas valdkonnas on kliiniline õendus,  sinna alla käib ka diabeedi õde, siis on meil vaimse tervise õendus,  siis on meil terviseõendus, sinna valdkonda käivad pereõed,  kooliõed, töötervishoiuõed, koduõed, ja siis meil on  intensiivõenduse valdkond ja selliseid spetsialiseerumisi on  läbi viidud juba mõlema kõrgkooli poolt üle 10 aasta. Ja vot just nimelt see õde, kes on nüüd läbinud  selle eriala koolituse, on tuleviku mõistes eriõde. Ja see, kui seesama eriõde ka lisaks siis nendele perearsti  juures töötavatele õdedele saab retsepti ravimeid pikendada,  võiks olla võluvõti ravijärjekordade lühendamisele  eriarstide juurde. Noh, mõneti kindlasti jah, selles mõttes,  et, et meil on teada ja statistika näitab juba väga jõuliselt,  et õed teevad üha rohkem ambulatoorseid vastuvõtte ja,  ja näiteks kui õde tõesti või patsient satub diabeediõe  juurde ja, ja diabeediõde näeb, et patsient on kenasti  kontrollitud või ta võtab korralikult ravi,  tal on veresuhkrut nii-öelda normi piires Ja lisaks on tal näiteks hüpertensioon ehk  siis vererõhu kõrgenemine ja patsient väidab,  et tal on retseptid otsas, et kas oleks võimalik pikendada retsepte,  siis tänane praktika ütleb seda, et see patsient tuleks  suunata kas perearsti juurde või siis või  siis eriarsti juurde nende retsepti pikendamist,  eks tulevikus võiks siis selle retsepti pikenduse teha just  nimelt see eriõde. Teeme ühe näite varal selle asja nagu hästi selgeks,  no näiteks võtamegi ühe diabeedihaige inimese,  kui ta on krooniline haige, siis ta ju põhimõtteliselt võiks  suhelda kas siis ainult ka perearstiga või peab ta tingimata  jõudma siis selle eriarsti juurde ja selle eriõe juurde. No tänane juba pikk-pikaaegne praktika on ikkagi see,  et, et esimeses ringis jälgivad seda patsienti,  eriti kui on tegemist eakama inimesega. Tegelikult perearst ja pereõde ja, ja, ja noh,  olles ise ma olen olnud 11 aastat pereõde,  siis aeg-ajalt tekkisid sellised olukorrad,  kus mina kui õde soovisin konsultatsiooni,  diabeediõele, saata patsienti. Ja vot siis sellistes erisustes võib siis tekkida,  et minu juures olles patsient ei mäleta,  et tal oleks vaja retsepte, aga ta jõuab nüüd diabeedijõe  juurde ja tal tuleb nüüd meelde siis siis oleks ju hea,  kui see diabeediõde on ennast piisavalt koolitanud,  saanud endale eriõe staatuse, tal on see õigus pikendada  retsepte ja ta teeb selle väikese liigutuse ära,  sest ta ju samamoodi on patsiendi üle vaadanud nagu tegin  seda mina, kui pereõde ja nüüd veel teist korda  siis diabeediõde Et, et noh, see, see igal juhul nagu lihtsustaks patsiendi  jaoks seda, et ta ei pea käima mitme spetsialisti juures  ja kui tuleb ka nüüd välja, et, et diabeetikul on pereõe  vastuvõtul Noh, nii-öelda selgunud, et tal on retseptid vaja uuendada,  siis absoluutselt oleks ju imeline, kui seda saaks teha iga Ja krooniliste haiguste puhul tihtilugu ongi nõnda,  et tegelikult on tarvis lihtsalt retsepti uuendada  ja siis mingi aja intervalli tagant korraks  ka arstiga konsulteerida, kokku saada. No tänane pereõde tegelikult jälgib paljuski kroonilisi  haigeid ise, ehk siis see näebki välja, et kord aastas igal  juhul see patsient peaks külastama oma perearstikeskust. Meie keskuses oli raskuskese õdedel igal juhul et meie  jälgisime ja kui nüüd õde on teinud ära kõik analüüsid EKG  uriiniproovi ja näinud, et analüüsid on korras,  siis tegelikult võib juhtuda, et patsient ei jõua paari  aasta jooksul näiteks kordagi perearsti juurde. Mis ei tähenda, et perearst ei tea, mis patsiendiga toimub. Sellepärast et pereõde ja perearst On ju meeskond  ja me räägime oma patsientidest ühe üksteisega,  nii et igal juhul ei pea kartma seda, et kui nüüd patsient  ei jõua perearstile, et siis perearst on teadmatuses,  sellist asja ei ole. Patsient ikka tahab veel arstile minna, ta tahab perearstile minna,  siis ta tahab minna eriarstile, et ta väga ei usalda seda  õde samal ajal. Õdede haridus on täiesti selline, mis tegelikult võimaldabki,  vaadata neid analüüsi tulemusi ja teha ka. Ikkagi otsuseid absoluutselt, aga mina jällegi ei ole päris nõus,  et patsient ei usalda, et tuginen jälle oma isiklikule kogemusele,  kui me 2002 aastal alustasime sellega, palun tulge õe vastuvõtule,  oli skepsis hästi suur. Kui ma 2012 praktikast lahkusin, siis ausalt öeldes oli meil  täiesti seltskond patsiente, kes helistas  ja küsis kohe otse õe juurde vastuvõttu. Nii et, et seda usaldust peab ehitama usalduse usaldus,  ehitajad, sa ju selliselt sa näitad, et sa oskad,  sa näitad, et sa tead ja, ja, ja noh, minu meelest on  ka väga suur selline usalduse näitaja see,  kui sa oled patsiendiga aus. Me mitte keegi ei tea, kõigest kõike ja kui patsient on sinu  juures ja ta esitab sulle sellise küsimuse,  et, et millal sa kohe vastust ei tea, siis tark õde ütleb. Ma ei tea praegu, aga ma helistan teile tagasi  ja ma ütlen teile teie küsimusele vastuse,  et see on ka kindlasti üks eriõe selline pädevuse näitaja,  et ta juba noh, ta on hästi laia silmaringiga,  aga ta kindlasti tunnistab, kui ta momenti ei tea,  seda teevad õed ka, aga lihtsalt need erija spetsiifilised  teadmised on suuremad. Ja selleks, et saada seda retsepti ravimi pikendamise  kirjutamise õigus, selleks tuleb ikka läbida  ka teatud koolitus. See ei ole päris niimoodi, et nüüd meil on nimekirjas  nii ja nii palju õdesid kõigile nimedele,  linnuke taha ja kõik saavad. Jah, et me kindlasti ei näe ette sellist varianti,  et, et kõik saavad ja et praegu on nii, et õed,  pereõed, siis, kes on selle koolituse läbinud,  nad läbivad koolitust pool aastat ja nad õpivad päris korralikult. Täna on siis käima läinud magistriõppe õdedele ja,  ja selle sees on olemas selline moodul kuu seapeet,  kui sa ütled, see on päris mahukas ka pooleaastane,  pooleaastane paine, et ja vot selle läbimisel  siis tegelikult tulevikus võiks olla see õigus sellel õel. Nii et, et jah, õppima peab kõvasti. Praegu 120 perearsti juures töötava õel see õigus seda on  ilmselgelt vähe, võiks oluliselt rohkem olla,  see aitaks ka nende perearstide koormust. Absoluutselt kindlasti ja see on ka üks põhjus,  miks me oleme juba poolteist aastat koos  sotsiaalministeeriumiga seda teemat arutanud ja,  ja, ja noh, eilsel infotunnil, mis sotsiaalministeeriumis toimus,  ju ütles Agris Koppel välja väga selgelt,  et loodame ikkagi sellega jõuda lõpuni, hiljemalt  siis selle aasta lõpuks järgmise aasta alguseks,  vaatab, kuidas läheb, oleme positiivsed. No võiks niimoodi minna tõesti, et järgmisel aastal juba  ka eriarstidel ja ka rohkematel perearsti juures töötavatel  õdedel oleks see õigus. Aitäh täna hommikul tulemast, aitäh, Ind  ja edu. Ja. Ja paar kevadist roostikupilti on ka meile tulnud,  päike on tõusmas varahommikul, ma arvan,  et see on selline hetk tabatud. Ja mulle tundub ka jah, et läbi selle kõrkja,  kõrre või, või rookõrre seal see pea täpselt paistab see  päike väga ilus. Aitäh. Merili aitäh. Õige pea, me hakkame rääkima muuseas siin sellest,  et Belgia kuningas on täna Eestis visiidil  ja seetõttu ma tean, et Katrin, sul õnnestub maitsta  ka Belgia kuninga lemmiksööki. Sa käisid luurel juba, jah, ma käisin. Ma käisin stuudios pisut luurel tõesti. Et sul läheb korda vot sellist rooga, aga sa ei saanud veel maitsta? Ei, ei no siis ma oleks kauniraha muidugi ära roa ära rikkunud,  kui ma oleks ise seda hakanud juba maitsma sinna kahvli  sisse löönud. Koertest ka räägime ja koerad arhiivis on selline tore  näitus siis avatud meie vaatame mõned toredad pildid  ja filmi lõigud siis sellistest vanematest hetkedest,  kus neid toredaid koduloomi on jäädvustatud. Aga räägime ka Estost, mis nüüd sel suvel siin Eestis  ka osaliselt, aga Soomes peamiselt aset leiab. Tere, teise aprilli hommikust, te vaatate terevisiooni. Ja me järgmisena siin terevisioonis hakkame rääkima Esto  2000 19-st ja Bret kooli on meil juba siin  ka siis selle korraldustoimkonna esindajana kohapeal tõesti uurime,  et mida see Estonias tähendab, sellepärast et esimest korda  selle ajaloos saab ta alguse Soomest. Ja see on selline suvine üritus, juuni lõpp,  juuli algus. See on suvine üritus täpselt. Aga Belgia kuningas Filipp on täna juba Eestis sellisel  lühikesel visiidil aine ja see on kevadine itus täna  hommikul natukene mõtlema selle üle, kes ta  siis on ja räägime siis belglasega, kes on siin Eestis  elanud ja toimetanud juba oma paarkümmend aastat. Emanuel Ville on täna hommikul terevisioonis. Ma arvan, et väga paljud inimesed tunnevad teda suurepärase kokana. Ja, ja lisaks, nagu näed, on ta kaasa võtnud  ka Belgia kuninga lemmiktoidu. Ma olen üsna kindel, et sul õnnestub seda  ka pisut maitsta. Mis teeb. Põnev ka. No ära ole kade, ma jätan sulle ka. Aga me räägime ka koertest ja ajaloolises video  ja siis fotomaterjali mõttes, sellepärast üks näitus tõesti  läheb täna lahti ja seal näetaksegi siis Eesti arhiividesse  talletunud toredaid pilte ja videoid koertest. Nii on, aga istu nüüd. Nüüd on Esto aeg tõesti, tere hommikust,  Piret. KooliEsto tõesti, nagu siin Katrin väga teravalt ütles,  on, on suvine sündmus, fikseerime nüüd need kuupäevad  ka ära, et millal see Esto siis täpselt on? Vahetult pärast jaanipäeva ja lõpeb vahetult enne laulupidu  ehk 27.-st juunist kolmanda juulini. No seekord tõesti on, on Esto ajaloo mõttes huvitav hetk,  et seal 70.-te aastate alguses 72 vist oli esimest korda,  kui Esto toimus, on ta rännanud mööda maailma,  96. aastal on ta ka siia Eestisse jõudnud aga nüüd jõuab ta  lõpuks Soome, mis tegelikult paneb küsima,  et miks alles nüüd Soome. Sellepärast, et varem ei olnud põhjust Soome ei kuulunud  selle diasporaa hulka ja, ja, ja kuni kuni praeguste  aegadeni ei olnud Soomes ka nii-öelda arvestatavat eestlaste kogukonda. Tänasel päeval on eestlasi Soomes hinnanguliselt 70000. Loomulikult ei tähenda see seda, et seal oleks  ka väga tugev eestlaste kogukond. Vastupidi see on üks põhjus, et kui, kui Kanada Kanada eestlased. 2013 ehk eelmise Esto järel hakkasid valima kohta,  et kus järgmine võiks toimuda, siis pakuti välja Soome,  ent leiti, et keskorganisatsiooni puudumisel tuleb  korraldaja otsida väljaspoolt ja, ja leitigi Rootsi  eestlaste Liidu juht Sirle Sööt, kes on eestlanna,  kes töötab. Rootsi justiitsministeeriumis ametnikuna aga teeb väga  jõuliselt Rootsi eestlaste liidu juhina. Eestluse ja eesti kultuuri hoidmise tööd Rootsis. Tema ongi Esto peakomitee juht. Ja ühtlasi siis nii-öelda toob selle esto kultuuri Rootsi  kaudu Soome. Täpselt aga muuseas, 1972. aastal, kui, kui esimene Esto  Kanadas toimus, siis täpselt samamoodi olid Rootsi eestlased need,  kes selle käivitava jõu andsid ja, ja ülemaailmse,  et eestlaste kultuuri ja Eesti kultuuripäevad  siis liikvele liikvele ajasid Esto ja, ja üleilmsed. Eesti kultuuripäevad on üks ja sama. Kaheteistkümnendat korda sel aastal toimuvad aga Esto  nimetuse sai see sündmus alles 1976.-st aastast  ehk teisest Estost alates. Ja põhjuseid kaks Kanada eestlasi. Kutsusid kohalikud hellitavalt tos Estos  ehk siis Estod ja, ja nii võeti see nimetusfestivalile külge ja,  ja samamoodi ülemaailmsete kultuuripäevade idee algataja  Robert Kreem. Tema teine nimi, Robert Estor, kreem on on  siis osaliselt jäädvustatud sellesse sündmusse. Kas Esto traditsioon elab veel sellist nagu head aega,  sest mulle tundub, et, et selline ülemaailmne eestlus ei ole  enam võib-olla nii tugevate haaretega, just see nii-öelda  Nende põlvkonnad, kes siit tõesti sõja eest pagesid,  on ju vaikselt hakanud hääbuma. Aeg teeb lihtsalt oma töö, paraku, et kas see eestlaste  traditsioon ja kultuuri hoidmise traditsioon on  nii tugev, et see Esto elab ka head aega? Selleks ei ole tegelikult vaja isegi mitte piiri taha vaadata,  piisab, kui sa seisad kodus peegli ette ja esitada endale  sellesama küsimuse sellepärast et samamoodi nagu sina ise  või mina ise olen seda eestlust hoidnud,  on seda tehtud ka välismaal, on tõusu ja mõõnaperioode  ja see, kust see alguse on saanud, on, on sel juhul noh,  natukene see, see ei mängi rolli, et kas sa põgenesid või,  või mitte põgenike järeltulijaid ja punaterrori eest ju ju  toona 44. aastal mindi ja, ja üle Saksamaa läbi Rootsi Kanadasse,  Austraaliasse, Ameerikasse. Seal on need suuremad kogukonnad olnud. Ja, ja seal on Tõesti, see pinnas olnud estode ja Eesti kultuuri hoidmiseks  võib-olla rammusam ja teistsugune. Aga, aga see on samasugune olnud nagu siin  ja kõik, mis on püha, seda me ju oskame hoida. Ja kui meil on kõige raskem aeg, siis me kaevame  selle ju välja. Tuleme nüüd Esto ajaloo juurest, kuhu me oleme kuidagi  sukeldunud niimoodi ka minevikust kuskilt see peab algama  täpselt nii. Kas tänapäeva ehk siis sellesse aastasse Esto 2019 algab Soomes,  räägime nüüd sündmustest, üritustest, kuhu  ka igaüks meist saab tulla osa võtta. Mis sind huvitab? No mind huvitabki see, et kuidas see pihta hakkab,  et Soomest hakkab pihta, aga need üritused kanduvad  ka Tallinnasse siia, Tartusse, otsapidi on see selline  kontserdite sari, on ta loengute sari, on ta selliste  rahvapidude sari, mis ta on? Ta on nädala pikkune programm festival, kus Ühe olulise sündmusena toimub ka rahvuskongress,  mis on alati olnud Esto osa. See algab noorte seminariga Helsingis ja,  ja avatseremoonia toimubki 28.. Kõigepealt on noorte tuleviku seminar, kuhu tuleb  ülemaailmselt kokku 66 noordelegaati erinevatest riikidest  ja nad kandideerivad noordelegaadiks. Ma just eile õhtul lugesin nende noordelegaatide selgitusi põhjendusi,  miks just mina peaks olema see, kes saab Estol tulla,  rääkida noorte tulevikust. Ja tead, kuidas teeb südamesoojaks teadmine,  et et 16 kuni 26 aastased noored tahavad hoida Eesti  kultuuri seal, kus nad on olemata sündinud Eestis. Aga räägime nendest niiöelda rahvasündmustest veel. Programm on selline, et Helsingis Toimub. Ava jumala teenistus, see on osa Estost alati. Helsingi Toomkirikus on teenimas Urmas Viilma Tiit Salumäe ja ja tee Molajasalo ehk et  siis diasporaade esindajad ja, ja kohaliku kogukonna juht. Sellele järgneb suur rahvapidu senativäljakul sealsamas. Helsingi sümbolväljakul. Absoluutselt ja sealsamas tuled lihtsalt trepist alla  ja oledki juba kontserdil. Aegade sild on selle kontserdi nimi, Soome eestlased  korraldavad seda. See on üks tunniajane selline minilaulupidu,  kui nii tohib öelda, lauldakse armsaks saanud laulda,  tantsitakse ja, ja sealsamas senati väljakul on  ka suur suur laat, mida siis haldab ja valdab Bonifasuse kild,  tuues kokku siis Eesti käsitöö, kultuuridisaini ja,  ja kunsti ning sellele järgneb siis ühine laevastik Tallinnasse. Samal õhtul 28. õhtul kell 10 jõuab Esto Tallinnasse  ja järgmisel hommikul, 29. juunil jõutakse Tartusse,  ehk siis täpselt sel päeval, kui 150 aastat tagasi laulupidu algas. Kõlab Tartus Esto laul ja see on samuti vabaõhuüritus  ja tasuta. Õhtul kell kaheksa õhtul kell kuus Tartu Raekoja platsil. Aitäh Piret kooli selle jutuajamise eest täna siin kindlasti  neid sündmusi täpset programmi saab Esto kodulehelt iga. Kindlasti järg esto festival.com või Facebookis samamoodi,  et Esto 2001 19 sündmused on kõik kirjas,  tere tulemast. Aitäh veel kord. Pulss täna õhtul, siis eetris, aga täna on Eestis  ka visiidil Belgia kuningas Pilip esimene. Ja meil muuseas, on suur au ikkagi rääkida täitsa oma  sellise koduse belglasega, kes on 24 aastat juba siin  toimetanud ja tuntud suurepärase kokana. Tere hommikust, Ema Lille teisipäeva just ole hea,  ütle seda, kui, kui oluline või kui palju pannakse tähele  kuninga tegemisi tema kodus Belgias. See on hea küsimus, ma arvan, pelglased on natuke uhke oma  monarhia pärast. Sellepärast noh, nii palju meil ei ole ka maailmas,  onju. Ja aga natuke jälgida, mis ta täpselt teeb. Positiivne negatiivsus. Aga siin, kui sa Eestis oled, siis sa jälgid,  mida ta teeb või pigem sa ikka jälgida Eesti asju. Teist asja ja ma vaatan väga vähe Belgia uudiseid  ja mis toimus Belgias? Kui ta tuleb Eestis, siis on küll huvitav. No täna Belgia kuningas Eestis on ja sa valmistasid,  ma saan aru, Philip esimese lemmikroa, tema lemmiktoit See on tema lemmiktoit ja ma vaatasin üks väike intervjuu,  tema islikud peakokk. Ja tundub Belgia kuningas meeldib tervislikult süüa. Mis see on siin? Siin on lõhetartar. Aga ta nagu segatud koos madarõikas ja jugurdi kaste  ja kerge kressi salat. No ma natukene siit alt seda tari juures maitsen,  tundub selline, ma mõtlesin, et on mingi tohutult kuninglik roog,  aga tundub ju päris selline, mida lihtrahvas  ka hea meelega sööb. Talle meeldib ka spargeli supp tervislikult,  talle meeldib lammas väga hea muidugi, aga no see peakokk  ütles ka, vahest ta saatis peakokk koju ja tegi ise süüa  valmis endale. Aga ta on ka selles väga. Talle meeldib süüa tegema. Naiste sõbralik. Aga sa ise oled ju teinud ka süüa, siis nüüd kuninglikust  perekonnast pärit? On nii ammu tagasi, see oli 30 aastat tagasi,  ma arvan nii, kes see oli ja mida sa tegid veidigi vähem. See oli Liapaat, kolmas teine naine. Ja see oli see loss Argenti Lakontess. Või see on omaette? Üritus või organiseerimine. Kõige huvitavam on see. Kui Elrok läks. Lacontes helistab, ta on väike kell laua all,  ta helistab. Ja kohe peab minema. Siis ta helistab kohe maha, helistab kohe praed välja,  see on nii nii huvitav õrgene siis. See on see. Teenindus kandikuid peale läheb ja kuninganna  või see printsess ruulib terve laut. Ja seal on kõik väga täpselt läbi mõeldud,  eks seal ei tohi eksida. On see selline, no natuke närve sööv tegevus  siis või. On küll jah, peakokk, kus ma töötasin, koos ta ütles,  täpsed reeglid niimoodi niimoodi ei tohi muuta. Aga enne teenindus lakontes tuli köögis Kõik käed hakkasid värisema ja, ja, ja siis ta läks suupisut  juurde ja ta pani siis suupisut ühte kandikut peale. Oma oma väikese käekesega. Noh, reegel peaks kaks olema. Siis läksin edasi oma ellroki tegema. Natuke on teistmoodi. See oli huvitav kogemus. Kas Belgia inimesed üldiselt armastavad ooma monarhi  või on ta selline tasakaalustav jõud, sest  ega see Belgia väga lihtne riik ei ole, seal on  ka erinevatest rahvustest inimesed koos. On ja noh, kindlasti armastab, on monarhia,  aga noh noh, palju tegevust tal ei ole. Kui on rahu, ainult kui on süda, siis. Tal on see suur ülemus meie armee või see meie armee jah. Aga noh, kindlasti armastab kesi, armasta oma kuningaid,  on ju? Muidugi ta on hästi, kuidas ütled eesti keeles nüüd kangekaelses? Ahah, kunigekaelne kuningas, et avaldab oma arvamust,  kui ikka küsitakse. On ja katel ei meeldi ja nagu protokolli järgi kõik nõunik ütleb,  et niimoodi niimoodi niimoodi. Siis kui endal paha tuju, see võib natuke viltu minema,  see oli viimane reis, see, ta ei ole veel kuningas,  aga prints oli, see oli Lõuna-Aafrika ja kõik ärimehed  ja kõik oli nii paha peal. Et temaga on natukene keeruline, siis ei saa päris ette öelda,  et mine sinna, ütle seda ja tee seda. Ei ole jah, no see on meie kuningass karakteri saa muuta. No nii on, räägime veel Belgia toidust natukene,  et see on see kuninga lemmikroog, aga no Belgia vahvleid  vist teavad juba, ma arvan Eestis ka enam-vähem kõik inimesed. No kuidas, ütleme belglased. Surevad toidu pärast, ma arvan, söövad nii palju  ja mina süüa. No hollandlased joovad surnud, ütleme niimoodi,  mängime. No nautima head söögid alati väiksed juba. Värsket toidu ise teeme palju valmis. No rahvas toita ahvelit nagu kõik teavad,  just just siis on väga maitsvad, siis on spargel. No nüüd on maikuu, varsti hooaeg hakkab pihta. Siis on veel šigorei see valge mõru. Seda teeme koos peeken ja kratineerima juustuga. Siis veel šokolaad. Ja kindlasti mitte unustada koos toiduga hea ülu. Aga üks asi veel on friikartul. Frikartlo ka pelga, söö aga see noor mees ta ei söönud,  Frikartul peaaegu ütles. Ei ole üldse söönud, ei ole maitsnud. Imelik, mul on ka üllatus. Aga see peaaegu, ütles ta, Frikartul ei söö. Võib-olla ta ei ole lihtsalt julgenud maitsta,  kuidagi peaks talle serveerima ja pakkuma seda niimoodi põnevalt,  et ta korraks maitse ks ja. Tõepoolest, ega see ju väga tervislik ei ole,  eks. Aga kas belglased käivad pigem väljas söömas  või on kodus koos seltskonnaga ja perega tore teha süüa? Mis on kodus ja nädala sees on kodus perega,  aga laupäev ja pühapäev? Oi, siis sõidavad 60 70 kilomit oma lemmiktoidud proovida  kuskil mujal. Ka sellise hea toiduusku. Ja aga noh, minu vanaema iga pühapäev kell neli läks oma  lemmik kohvik või pistro oma vahvlid sööma. Oma pannkookid sööma või oma jäätis, see on traditsioon. Tore aitäh sulle täna hommikul tulemast ja see oli  ülimaitsev ka, ma ikkagi Reimo, sa saad ka kohe seda varsti maini. Aga enne tuleb üks intervjuu veel ära teha,  aga enne seda veel koolid, pange tähele,  18. aprillini on aega, tehke üks tore video,  sest aasta kooli valimine on ukse ees. Õnnetu. Mul on suur au ja rõõm anda üle esimest korda Eesti ajaloos  parima kooli. Tean. Liina ja meeldib. Sellise. Ja minule. Meeldib selline. Raamatukogu. Lilleke. Roo lilleke. Läks. Me jätkame siit aga nüüd teemal, mis viib meid koerte juurde  ja eriti just ajalooliste ajalooliste koerte juurde. Tere hommikust, Margus Lääne. No rahvusarhiivis te olete kokku pannud ühe väga toreda  näituse ja eile see ka avanes kõigil maneeži tänaval,  siin Tallinnas on võimalik seda rahvusarhiivi galeriis  ka ka vaadata ja see räägib tõesti siis koerte arhiivimaterjalides,  mis selg on fotod ja, ja videopilt, et kas tõesti neid on  nii palju siis kuidagi talletunud. Et nendest saab ka eraldi näituse teha. Ja see on üllatav, kui ta ka ei ole. Ühel päeval lihtsalt tekkis mul idee, et  mis juhtub, kui et meil on selline tore infosüsteem,  et kui sisestada otsingusõnu, siis näitab,  mis materjali meil üldse on. Ja kuna mina olen koera inimene, siis ühel päeval mõtlesin,  aga ma sisestan sõna koer. Ja siis ma jahmusin, see materjali hulk,  mis on sõnaga koer välja tuli, oli meeletu. Nii et ühesõnaga arhiivi on talle spetsiaalselt just koerte teema,  mitte nii, et juhuslikult noh, kuskil pildi all servas on  väike peni, niimoodi. Ei, no tegelikult on materjal koer, ta otsib  ka välja nii et on kohtutoimikud kus on koer,  on kedagi hammustanud, koer on midagi hirmutanud  või vastupidi, koeraga on midagi juhtunud. Siis on seal sõna koer on ju teenistus, koerad,  sõjaväekoerad, politseikoerad, siis on näiteks koertega kohe  tuli eraldi teemaplokk on maru taud. On hästi palju säilikuid, kus on marutaudi juhtumid,  aga seal tuleb ju kohe pealkirjas ka, et koer. Aga ka pildi ja videomaterjali, mida me siin hakkame nüüd  vargsi juba järjest vaatama. Tegelikult siin on üks selline kennel klubi,  koerte näitus Tallinnas ja, ja see viib meid  ka päris kaugesse aega tagasi, et, et mis  siis nüüd siin toimub või kuidas see on talletunud,  mis põhjus? No need on kultuurfilm on teinud kroonikaid  ja tegelikult see on väikene jupp pikast sellisest kroonika,  kuidas öelda filmist, kus on neli-viis erinevat teemat  ja siis on nad kajastanud mõnikord ka koerte näitused ja. See on nüüd otseselt 35. Ja siis ongi, tänu kultuurfilmile on koor koerte näitustest  pilte erinevatest aegadest. Ja siis varsti tuleb ka Nõukogude Eesti kroonika oli ju see spiksari,  kas nemad käisid ju mööda koerte näitusi  ja salvestasid pilte filme sealt, et. Aastatel täiesti tavaline oli, et toimusid sellised  koertenäitused ja nüüd ja nüüd ja nüüd me oleme  siis nõukogude ajas mulle. Nõukogude ajad 50.-te keskpaigas, selline järjekordne koerte näitus. Koerad on õnneks ikka samasugused nagu varemgi. Nõukogude aeg ei ole neid ära rikkunud. Aga siis jah, tänu. Nõukogude Eesti kroonikale on ka siis tollest ajast filme  ja siis üks on pikem jupp, natukene seda täna kahjuks aega  ei ole, näidata on ka kohe eraldi. Nõukogude Eesti on ju tegelikult tõsine kroonikafilm. Seal on tehtud kunstiline jupikene, kus on koerapäev  natukene läbi huumorivõtme, kuidas koer oma päeva veedab oma perenaisega. Peate tulema maneeži tänavale, vaatate selle rahulikult televiisoris,  kuidas nad nõukogude ajal koer elab. Kindlasti nõukogude ajal oli, oli väga tähtis  ka selline piirivalve või teenistuskoer. Ja, ja nende treenimine ja väljaõpe, mida me siin  ka parasjagu hetkel näeme, selline demonstratsioon,  tratsioon, esinemine, täpselt nii. Aga kas koer kui selline miskit pidi ka,  on niimoodi kuidagi ma ei tea, kas seal on olemas võimalik  Eesti esimest koera, näiteks need foto, ma mõtlen fotole  jäädvustanud koerana. No kunagi päris kindlalt ei saa öelda, et see,  mis me leiame, on see päris esimene, sest alati võib olla nii,  et on kogemata vale pealkiri pandud või või ei ole veel  leitudki õigest sahtlist. Aga siis see vanim, mis mina tõesti nüüd leidsin läbi meie andmebaaside,  on 1860.-test 70.-test aastatest üks foto  kus on üks meesterahvas, jahiriietus koos koeraga  ja no siis juba tuleb ka vot näide on olemas. Täpselt aasta arvu ei tea ja on pandud jah,  kuuekümnendat kahe 70.-te järgmine on juba 80. Aga ilmselgelt ütleme siin ei ole see pildistamisobjekt,  põhiliselt ei ole see koer, vaid see mees,  noh, me näeme, koera saba on niimoodi kenasti ära lõigatud,  eksole, kaadri serva taha jääb. Ma loodan, et ikka peamiselt taheti koera saada,  aga lihtsalt fotograaf läks natukene viltu. Mina lähtun. Tagantjärgi on muidugi keeruline siin otsustada,  mida täpselt siis fotograaf tol hetkel mõtles. Igatahes see näitus on nüüd avatud, kõik saavad Monesi  tänavale sisse astuda ja siis suuremad, väiksemad  koerasõbrad saavad, saavad uudistada lisaks muidugi  siis ka seal väikeses heategevusprojektis osaleda  ja väikse annetuse teha siis praegu. Annetuskaste varjupaiga jaoks ja siis saab osta meie oma  armsa kolleegi raamatut lemmiklooma, teine elu,  millest osa läheb ka annetusi ja vahel mööda minnes  ka ma just lugesin lehest, et täna on rahvusvaheline  lasteraamatute päev. Sattus ka õigel ajal selline raamat siia tulemas,  nii et tulge ostke, vaadake. Jaa.
