Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele musträsta laul meelitab juba hommikul õue minema, aga jääme veel veerand tunniks tuppa, et kuulata hoiatust taimekahjuritest, keda omaenese teadmata nii lõike kui potilillega, aga ka puuviljadega poest koju kaasa toome. Mõni nädal tagasi meile helistanud proua mure on tõenäoliselt paljudele tuttav. Kevadpühadeks või sünnipäevaks. Juubeliks on kingitud palju lillepoest ostetud potiroose osalejaasid priimulaid, gerberaid. Nende lehtede alumine külg on kattunud justkui halli korraga. Taim on närbunud ja kuivanud, justkui oleks kaua aega kastmata. Ja lõpuks on niisugune taim täiesti välja läinud. Küsime nüüd Tartu botaanikaaia aedniku Diana Pärna käest, kas selle lühikese kirjelduse põhjal on võimalik öelda, mis tõbi või kahjur. Selliseid taimi vaevad? No vot, kui ei ole taim ennast näinud, täpselt ja täpselt vaadanud, mis kirmet võib seal põhjustada, ei oska öelda, aga kui ma nüüd kuulsin, et seal nimekirjas näiteks oli gerbera, kes on väga suur maiuspala näiteks kasvuhoone karilasele, siis võib arvata, et võib-olla seal lehe all on kasvuhoone karilase munad ja pärast neid mune, eks need väikesed herilasehakatised, kes siis seda lehemahla imevad ja need taimed seal vaikselt ära suretavad. See võib olla üks võimalik põhjus. No kõnnite need kasvuhoone karilased, selle lillevarred ja lehed taimemahlast tühjaks imevad, kas see tähendab, et see taim on sellega surnud või võib teda veel kuidagi elule aidata? Nüüd oleneb tainas, ma arvan, see gerbera nüüd küll suhteliselt noh, selles suhtes hõõrunud aimed, et kui tema on kõvasti kahjustatud ja ta seda tõrjet on seal väga-väga raske teha võib-olla siis ikkagi sellest taimest taimest lahti saada selliste tugevamate taimede peal võib-olla ta kõigil ei ole nüüd läinud need selle peale ma ei ka täpselt ei tea, mis seisud seal on ja mis seal tegelikult võib-olla ka, aga üldiseid nüüd oma toataimi, kellel on nad hästi hoolega kontrollida ja neid vaenlasi igat viisi kaasa saada, et kas mingi taimega võib neid lausa ka puuviljaletist mingisuguste puuviljadega tuua mingit söödikut endale tuppa, et see on päris lihtne viis saada igasuguseid asju endale. Ometi jo aiandites, kus neid potitaimi müügiks ette valmistatakse, neid ju ometi pritsitakse, nii nagu ka puuviljaleti puuvilju kangete mürkidega, kas need ei aita? Ei aita, ei aita ja aastatõrje peab olema väga süsteemne ja kahjuks oleme isegi aiandis käies näinud küll seal villtäisid neid väikseid valgeid armsaid tupsukesi lehtede vahel ja kui inimene teab neid kahtlustada, sest nad on sellised pealtnäha nii süütud, et leida, kui ei teata, ei teata millestki kurjas kahtlustada neid ja siis, kui ükskord taimega juba midagi lahti hakkab olema ja siis selgub Villa tupsukest varjus näiteks on ka sellised õelad, õelad mahlaimejad ja samuti on ju ka need lehedaid suhteliselt märkamatud, neid võib saada lõikelilledega. Siis paar nädalat tagasi poes nägin ilusat iirisevarte küljes, vaatasin, et väga ilus taim hõisa ja võtad välja ja siis lehed olid kõik täia täis. Nii et selles suhtes tuleb olla valvas. No kui te ütlete, et gerbera on nii õrn, et teda ei saa enam päästa Ta on jah, nad on karilasele Siber, aariad ja kõik sellised karvased priimulad, näiteks need kevadised, et neid tuleb küll hästi hoolega vaadates ja nad karilased kannad, peituvad just kõik seal lehe alakülgedele. Need esmapilgul neid ei näe. Nad on hästi-hästi altid võtma külge. No ma loen siit, et kasvuhoonekari lane on kuni kahe millimeetri pikkune valgete jahuste tiibadega lendav putukas. Pisike miniatuurne koiliblikas. Aga enne seda, kui ta liblikad saab, siis enne seda on seal lehedel need munad ja siis munadest tulnud need vaste vormid ja need imevad, ega see liblikas enam, mis imegi, aga kahju tehakse seal enne ära. Aga mida öelda potiroosiaasa liha kohta, et kas nemad on tugevamad kui gerbera? Jah, no võib olla küll, et nad on juba puitunud varrega ja, aga ikkagi tuleb nendele siis tõrjet teha, sest tegelikult on need soovitatud või mis tõesti võib-olla võiks aidata, on need süsteemsed, mürgid, mida nüüd müüakse nendes väikepakendid see fakt ära näiteks, et kui nendega kasta ja siis taimemahl muutub selle imeja jaoks mürgiseks, see on võib-olla ainuke lootus seda sama nii karilast kui kilptäid ja villtäid ikkagi tõrjuda. Kui sellega kastad ei pihustada ka sellega, et siis seda saab ka kodudes kasutada. Kõigepealt tuleks poes lille ostes või kingituseks ostes väga hoolikalt vaadata, mis on lillelehtede all ja kuidas seal juure kaenlasse olukord kõik on, aga kui ikka? Kaenaldesse kõige magusamad kohad on jah, alaküljed ja näiteks palju ostetakse praegu orhideesid aga nendesamade kuukingadega näiteks üsna üsna kell on toodud endale Gazemonovskena karvane Wilde'i koju. Ka õiepungade juures võiks õiepungade juurest varre korralikult läbi vaadata ja täpselt selle Aldsele lehekaenla või sellepärast, et lehed välja tulevad, et need kohad nadi kriitilise pilguga läbi vaadata, seal jumala eest midagi võõrast vahel ei oleks. No te ütlesite, et selle akt äraga võib kasta, et see nüüd teisi potililli ja koduseid lemmikloomi ei kahjusta, aga kui tahaksin midagi pritsida, et seda vist üldse elutoas ei tohiks teha magamistoas. See oli kindlasti kemikaalidega, no vaat kui nüüd tulevad ilusamad ilmad ja suve poole ja siis soovitatakse ikkagi seda teha väljas tuulevaikse koha peal, mitte ereda päikese käes ja võib-olla siis ka niimoodi, et noh, soovitused on kas või see must kilekott peale panna. Talle ta siis seal tõmbaks, eks ju seal mingi ööpäeva läbi just mõjuks. Võib-olla, ja siis ei lenduks aga kindlasti elutoas, kus on ise ja lapsed ja loomad ja siis kindlasti mitte mingisugust mürkidega möllama hakata. Nende Vildega ja kilptäide puhul on ka võib-olla nüüd leebemaid vahendeid, kui on püsivus, suur, neid taimi vähe on jah, kahjustusega suured ei ole, et siis tegelikult võib-olla veidi aitab ja näiteks on võimalik ka lahti saada näiteks veidi lahjendatud piiritusega pestes, et kas hambaharjaga või pintsliga tupsutada need kohad üle järjest ja seda teha ikkagi nädalase vähemalt seitsmepäevaste vahedega mitu kuuri, et kõigi nende tõrjetega ja selle võitlusega on üks märksõnapidevuse püsivus. Ühekordne aktsioon ei aita küll. Aga kuidas see lahjendatud piiritus siis taimele mõjub? Tüüpiline muidugi näiteks noh, väga faktusi ja sellistele Kavilda läheb kallale, nad on tugeva kestaga taimed ja orhideedel, ka seal on ikkagist, taimenahk on suhteliselt tugev, et mitte pärist mingi 70 kraadini umbes lahjenda piirides või see kange viin, eks ju, mis on 80-le näiteks päris viin natukene jääb siis lahjavõitu. Kuigi vist võib-olla aitab ka see sellepärast, et juba seal mehaaniliselt ju siis juba seal nühid neid maha, et kui ikka järjest ja järjest neid põlvkondi sealt maha nühkida, siis vähemalt mingi kontrolli all hoitakse probleem see on üks sihuke leebem, leebem variant. Kui me veel räägime potiroosi või ASA Lea pritsimisest kemikaalidega, siis kuidas neid õisi kemikaaliga pritsimise ajal kaitsta, et need pihta ei saaks? No üldse vist ongi mõistlikum võib-olla niipidi, et, et kõik need asjad on seal lehe alaküljel, et ikkagi võib-olla sealt altpoolt üles siin kommelgi seda tõrjet tehakse, sest tegelikult noored võrsed ja õied võivad kahjustada küll saada kangem mürk. Ega see lihtne toiming ei ole. Nii et see Actara siis lahjendatud piiritus, mida veel soovitate, kas mingeid liin küüniseid? No karilasele muidugi kasvuhoonetes kasvatatakse seda kollast liimpüünist, selle peale vähemalt valmikud lendavad kolled valmikud järjest sinna nivoode teoreetiliselt kinni jäävad, siis nad enam ei mune ja siis on vaenlast vähem. See liimpüünis püüab küll ja siis läheb väikseid Kärblasi ka niuksed, mullakärbsed või mis on mulla devon, süütumad Nad lähevad ka selle peale, et võib-olla kodust mõni pärski kärbse püüavad kinni. Need ikka natuke aitavad, aga just karilasedase kollane kollane värv on see, mis teda peibutab. Siis praegu müüakse lillepoodides potti istutatud õitsvat krüsanteem ja krüsanteem on see taim, mida sageli Ripslane kahjustab. Kuidas seda Ripslast sealt krüsanteeme lehtede vahelt üles leida? No vot, Ripslasega sihuke keerulisem. Ausalt öeldes minul endal ei ole Ripslasega vaetud kogemust õnneks vist olnudki lihtsalt teoreetiliselt teavet andnud, niuksed, kiired vilkad elukad seal ja siis nende jäljed ja. Nii et jätame meelde pulbrilise preparaadi akt ara, seda müüakse neljagrammises väikepakendis ja see on asi, millega tänapäeval on kõige tõhusam toataimi, kui need on kasvuhoone karilase Ripslase vill, täia mõne muu rünnaku ohvriks langenud, et siis seda on nutikas kasutada. Jah, ja no eks peab veel vaatama muidugi mis seal lillepoodides pakutakse, tegelikult see pakutav rida on ju, on ju pikem? Üks asi on võib-olla see taim selle baasil sellise hästi mürgise mahlaga, Taiwan see meelia nõmmel kasvuhoones õitseb seesugune sirel meel ja aga üks teine meelia liik, kellest tehakse taimemürki Leemas all. Selliseid asju on ka tegelikult võimalik saada, et see on nagu. Ta on taimset päritolu ja ta ei ole siis sellise toimega noh, nagu keskkonnale, kui need keemilised mürgid on. Nii et ikka valikut on Valikut on ja tuleb lugeda juuride mõteldajad, mida ja mille vastu on vaja pritsida üldse tõrjud seda putukat vaenlastele ühel või kahel toataimel või on näiteks mingit vaja kasvuhoonetäid taimi kaitsta, et siis on kindlasti vahendid ja meetodid erinevad. Ja siis seda tuleb ikkagi noh, niimoodi üksikasjalikult enda jaoks ikkagi ekstra selgeks teha. Mis see võiks olla ja, ja ikkagi spetsialistide käest küsida nõu. Kellel on aga suur toataimede kollektsioon juba varasemast olemas, neil soovitab Diana Pärn kahjuriga nakatanud potilillest üldse loobuda. Et teisi toalilli kaitsta. Uus aiasaade jälle tuleval pühapäeval. Seniks saab nõuportaalist aiendus e kuulmiseni.
