Aiatark. Aiandusspetsialist Eneli Käkker oma varasemates saadetes rääkinud liin püünistest, liimi töödest, feromoonpüünis, teist, mis aitavad kõikide viljapuuaiakahjurite vastu ja kui ma teisipäeval käisin ühes tuttavas õunaaias, siis ma juba nägin, mismoodi õitsvate õunapuude otsast lasevad nagu nähtamatu niidiga alla rohelised ussikesed. Ühest küljest on muidugi tore, et lindudele on mida süüa. Aga teisest küljest ja tore ei ole, sest eks need kahjurid söövad ju meie viljasaake, mida me sügisel õunapuudelt ootame. Olge kena, rääkige meile täpsemalt ära, kui tõhusaks võib tänapäeval pidada liimi, lüüsid ja feromoonpüüniseid, kui ei taha mürgitada mürgiga pritsida monopolid? No feromoonpüüniseid on need tegelikult kindla feromooni peale üles ehitatud ehk nad meelitavad oma lõhnaga teatud ligi isaseid liblikaid. Kui on õunam vähkurile see välja töötatud, siis sinna lendab õuna mähkur isane liblikas siis kui on omi mähkurilegisant, ploomi mähkurja oma. Nagu sihukest asja ei ole, et ega ma neid ühe püünise pane, need olid kõik kinni, paneb, et muidugi satub sinna juhuslikult ka lepatriinu siia sipelgaid, aga neid on juba tõesti juhukülalised. Mis asi, feromoon on iseenesest seanid sind teetiline emase liblika lõhn, mille peale isased kohale meelitatakse pisut natukene jõhker, aga noh, nii ta toimib ja öeldakse, et kui nüüd panna sihukene pisikene õunaaed on, need võib üritada ka püüda täiesti kahjurid välja, aga suuremates, sellistes keskustes nii nagu ütleme, need aianduskooperatiivide asjad on, õnnestu tegelikult välja neid kahjureid kõike püüda, seal ta nagu on ta pigem ütleme siis siukses, et saaks määrata ära, millal on nende liblikate mass lendamine, et siis vajadusel kasutada päris mürki. Aga kõige kurvem on see, et kauplustes ringi käia müügil ka feromoonpüüniseid, millel on peale kirjutatud erinevad kahjurid. Et see ei ole nüüd kindlasti feromoonpüünis või on tegemist lihtsalt liimi majakesega. Kas seda feromooni püünist paigaldada on tehniliselt raske või on see hästi kerge? Tegelikult see on hästi kerge, sellepärast et seal on nii, nagu lastele oli kunagise konstructer väga korraliku juhisega on sellel feromoonpüüniseid kaasas, kusjuures on ilusasti öeldud, kui kõrgele, millises suunas puule panna, mitu tükki panna, et väga korralikult ettevalmistatud materjal. Aga seal on seeni, et see ei ole ükskõik, millal see sinna õunapuu külge panna, vaid peab täpselt oskama määrata seda aega, millal on tema kõige tõhusam. Seal on ka juhis peal olemas, et Viromon pühisti kõigest paremini. Tööaeg on siis, kui õitsemise on lõppfaasis ehk ploom. Kirss on meil juba tegelikult õitsenud. Et selleks oleme nagu hiljaks jäänud, aga viljapuud õunapuud alles hakkavad siin õitsema Põhja-Eestis, et et nendele on küll õige aeg panna, et muidu on meil sügisel suguseid koitanud õunad või ussitanud, et saab rahulikult tegutseda mille puhul liimivöösid kasutatakse. Liimivööde liimiplaadid on üles ehitatud selle põhimõtte peale, et näiteks need liimiplaadid on kollased ja liim on peal, et putukad näevad kollast värvi ja lendavad selle peale kohale, nyyd võib riputada ainult kasvuhoonesse, vaid ka praegu tõesti veel sinna ploomidele õunapuudele soovitan panna ka tegelikult punasesõstrapõõsasse, et päris hästi püüab kinnine kiletiivad, mis muidu kuivatavad pikalt siukse taime võrse või varre ära. Aga liimivööd on siis nüüd käest või jõupaberist võib ise teha. Püüdmis paigaldatakse puutüvele ja nendel on siis peale kantud siukene liim, mis või väga kiiresti ära ei kuiva. Ja kõik, kes puutunud üles või alla ronivad, jäävad lihtsalt liimi peale kinni ja neid võib kasutada siis terve suve läbi, neid peaks kasutama terve suvi läbi, aga ütleme jälle kõige aktiivsem aeg on praegu siin kevadel ja teine sihukene putukate tugev liikumisaeg on augustis. Aga kindlasti peaks hoidma liimivööd peal näiteks kirssidele murelik sest nendele on mustad lehi täitvad lehe olla siuksed, suured kolooniad ja sipelgad käivad neid lüpsmas, et nende liimivöödega neid võimalik natukenegi piirata. Et sipelgad ei kaitseks üleval neid lehetäisi, et teised putukad saaksid tööd teha ja myybjaks puid pritsima. Kas neid liimivöösid tuleb ka suve jooksul kontrollida ja vahetada, ütleme need valmisliinile töötnud on meetriga müügil ja nad kuivavad ära, kui sa oledki niisuguse kolme, nelja nädalaga ning mõttekas on ikkagi aeg-ajalt käia näpuka äpikud Impa kinni ei jää, siis tuleks ära vahetada. Müügil on ka päris niisugune neutin, kilukarp, umbes niukene kilone purk on siis lihtsalt liimi, et seda saab siis sinna peale panna või ise siis valmistada jõupaberist või siis säilituskilest ise lind liimivööd, et kindlasti ta on praktilisem, ta tuleb odavam ja me ei pea alati seda kile seal vahetama ja ühest liimivööst ühele õunapuutüvele piisab. Jah. Kas neid on igal pool aianduskeskustes müügil, nii neid feromoonpüüniseid kui liimivöösid, kui karbi sees liimi tõmmates on kindlasti olemas nendes väikestes aiapoodides ma olen näinud kümneid liimivöösid ja liimi, aga feromoonpüüniseid ei ole võetud. Ja feromoonpüüniseid üldiselt meil siin valmistatakse Eestis ju ka, niiet et Eesti kaup sobib Eesti aeda? Jah, sest nad on Pollis katsetatud ja välja töötatud ja seal on väga ütleme mina väga targad ja asised teadurid ja väga-väga tänavune kevad ongi niisugune, et nüüd see eelmine nädal, mis oli hästi soe, see meelitas taimed kasvama, puud õitsema ja kahjurid välja, nüüd ilmneb, et see külm talv, mis võttis ära mõnel viljapuul kõik õiealged ja tegi muul moel aias palju paha kahjuritele polegi nii väga mõjunud, millest see tuleb. Aga meil oli hea paks lumi, yhe putukad on targad, ega nemad ju lihtsalt seal oksa peal ei talviti tiks, nad ikka ju talvituvad neid valmikuid ja neid ju kaevuvad ilusasti maasse ja seal oli hea paks lumi nendel peale. Kõik on rõõmsalt platsis, nüüd, kui lehed on avanenud, muru kasvab lilled ja püsikud, kõik on valmis kasvama, nii on ka kahjureid valmis neid ampsama. Jah, paraku on meie hoiandus kujunenud viimaste taastada Lähed võitluseks juhiks kahjurite ja haigustega. Ja muidugi aias on muutunud, eks tülikamaks kahjuritest kindlasti teod. Ja miks see on nii juhtunud, eks ma ole ise selles pisut süüdi, sest me oleme ju aedadest ära peletanud ju need suured räästad, kes muidu nendest tigudest jagu said. Meil on väga vähe alles jäänud siile keht, neid söövad. Ja ise arvan, et võib-olla kõige suuremaks siukseid Theo paljunemise nuhtluseks on meie muruniitmismasinad. Ehk me jätame selle niidetud muru muru peale multsiks ja seal all on tigudel väga ja toimetada. Muidugi võib ka muruniidukid pidada väga heaks tigude tõrjevahendiks, aga ma ei tea, kuidas naabrid sellesse suhtuvad. Kui hommikul kella poole kuue hakkate muru niitma, siis on teod liikvel ja prakuna tukuvad muruniiduki all. Ja ma olen kuulnud muuseas ka, et mutitõrje seisukohalt olevat kõige parem natuke enne päikesetõusu, suve või päikesetõusu, pes aiahargi või labidaga valvata mutikäikude juures ja, ja kui siis mutt maapinnale tuleb, et siis lihtsalt labida või hargilöögiga mutile ots peale teha. Aiapidaja peab olema hästi varajane inimene, jah, sest Gigusi ja on hea hommikul korjata seesama mutti taga ajada ja samas on tegelikult kõik need ussikesed ja putukad, mis meil põõsaid auklikuks närivad, hommikul veel Litteis külma tardumises ja neid on ka päris lihtne puude põõsaste pealt kokku korjata või maha raputada, et et jah, aednik peab tõusma ennem linde. Räägime sellest biotõrjes Need veel natukene lähemalt. Siin on soovitatud mitmesuguseid mürke, kes on metaldehüüd, on üks põhiline, mida soovitatakse, aga ma olen ka aiandusfoorumitest lugenud, et tegemist on väga ränga mürgiga, et kõik inimesed ei tahagi niisugust mürki oma aeda, et kuidas looduslike vahenditega lisaks muruniidukile veel saab tigudest lahti muruniidukile ainult päris looduslik vahend, aga tegelikult on tigudel tõhusam, tuleks hakata kohe varakevadel neid lihtsalt kokku koguma ja hävitama, siis nad on alles ka ei ole veel jõudnud paljunema hakata siin natukene hiljem, kui nad juba on igasse kohta munenud. Sid tundub sihukene, väga lootusetuse võitlus nendega päris lihtne täielikult tigude arvukust saada kontrolli alla, ütleme parajate püünistega, et kasutada näiteks rabarberilehti takjalehte suuremad puutükid, et kui me paneme nüüd krundi piiri äärde ja hommikul neid kontrollime, saab päris kergesti päris suure koguse tigusi lihtsalt ära korjata. Kindlasti on aias taimed, mis ikkagi tuleks kaitsta, nagu selle metaal aldehüüd mürgiga, et näiteks ostad on sellised, et muidu need lehed on kõik tigude poolt ära näritud. Et ta ei ole küll nüüd taimele müüdine, vaid toimib, tigusid kuivatavalt. Tema mürgisus seisneb selles, et tigu, niukene, limane loom ja kui ta sellest mürgist üle jalutab, siis ta hakkab nagu see lima voolk suuremaks ja tigu kuivab ära, aga seda muidugi ainult juhul, kui järgmine päev vihm ei tule, et siis oli nagu see mürgipanek asjatu tigu sai uuesti oma veeannusega. Kui tõhusaks Teie oma kogemuse põhjal peate, missuguseid vahendeid nagu saepuru raputamine samuti ju niisugusel kuival perioodil nendesse paikadesse, kus on tigude kogunemise koht või, või purustatud munakoored või mis on niisugune terava servaline ja, ja tigudele ei meeldi, nii et selle juurde ma võin nimetada veel graniitkillustik, paetuhk, kohvipuru, tigu ei lähe jah ülegi ka terava materjaliga purustatud okkad või metsalt tuua kaid, ega ta nendest ka väga hästi üle minna ei taha, aga muidugi kõiki nende poe tuhkade okaste aeda toomisel tuleb natukene ettevaatlik olla, sest osad muudavad meil mulda happelisemaks osad aluselisemaks. Et lihtsalt tuleb pisut hoolikas olla ja teada, mida ja kuhu me kasutame. Aiapidaja oma virkus on ikkagi siis, mis umbrohu ja tigude puhul selle võitluse kõige tõhusamaks teeb. Jah, ja ütleme nii taimekaitse kui umbnoh taimekaitse on ka rohimine, et alustatud tuleb pikem varakult, kui oodata ja kannatada, et see, mis on meil õigel ajal tehtud, see on suvi, on muretum selle tõttu siis on alati aia inimestel veel see küsimus, et korjan teod kokku, aga, ja kuidas ma neid siis hävitan. Tegelikult võiks lasta vee keema ja kuuma vee peale valada. Tigu hukkub väga kiiresti, soovitan aianurka augu, kaevati lihtsalt maha. Et siis on orgaaniline väetis, aga kindlasti mitte jätta teda kusagile vete vedelema, sest siis ta hakkab roiskuma ja see lõhn on tegelikult kohuta. Selge. Kui see ilma mürkide ta tahab, siis tegelikult on hästi tõhus vahend, on kõik need taimeleotisena. Räägime veel natukene nendest taimeleotist gaasist olnud varasemates saadetes juttu neist kui väetisest, aga taimekahjurite vastu taimekahjurite vastu mõjuvad nad, kuna taimehaigused ja kahjurid on väga tundlikud tegelikult keskkonnamuutuste suhtes, näiteks haigustele. Väga lihtne on piirata nende levikut, kui me kasutame natukene Pälisemat vedelikku Vi aluselisemalt materjali ja kõik need taimeleotist. Kääritused on tegelikult päris tugevalt sellised asjad ja tänu sellele on kaitsetud selle vastu näiteks jahuseened, mis meil on aias väga tülikad, seal Panordad, floksid, karusmarjad ka uhked need punase lehega vahtrad, teinekord on mõttekas lihtsalt tehase taimeleotis ja sellega neid pritsid, et alati ei olegi vaja mürki, sest taim putukamürgi suhtes ütleme, need haigused ja kahjurid alati residentsiks ja siukseid taimele suhteliselt mõjuvad väga hästi näiteks lehetäide, et alati ei olegi ju vaja võtta päris tõsist mürki vaid piisab just sellest samast taimeleotist siis kui lehetäi kestub, siis on ta samamoodi väga tundlik sellele, millega me teda pritsimine. Teinekord ma ütlen, et piisab lits ainult külmast veest, et lehed ei vastnukuks. Ja see taim, millest leotist teha ja on kõik, mis on roheline, niidetud muru sobib selleks. Aga ütleme niimoodi, et võib-olla taime nagu ka väetamise seisukohalt võiksid olla siis kõrvenõges, tomati lehed, kindlasti ostja võiks sinna juurde panna, et nad nagu lämmastiku ja fosforirikkamaid osi sisaldab väga palju neid mikroelemente ja just nimelt räni mis nagu niisugune jahukaste sihukeste haiguste tõrjel väga oluline. Aga meeles peab pidama seda, et kui me võtame mingi nõusurumisele kõvastki, taimed väis, Palame peale käesooja v mitte keevat kindlasti ja lasime selle käärima ja kui kääritus siis lahjendada 10-le, siis meil ongi nagu taimekaitsevahend. Miseksitega väetab. Jah, lehe kaudu jõuab taimeni ikkagi tegelikult päris suur kogus toitainetest. See on nii tore, mismoodi loodus suudab ise ennast aidata? Jah, aga eks meie olemegi need, kes selle looduse tasakaal on paigast ära lükanud. Eks me peame nüüd natukene mõtlema ja tagasi saada. Täna andis meile nõu aiandusspetsialist Eneli käger. Laulurästas lõpetab maikuu aiendust, saated järgmine saade juba tuleval pühapäeval juunikuus. Seniks saab nõuportaalist aiandus e kuulmiseni.
