Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele. Täna räägime kõigepealt amplitaimedest. Tuntumatest tulevad kõigile kohe meelde ripp, lobeliad ja petuuniad, ripp, fuksia, diabegooniat ja kukekannused. Selliseid ilutaimi on veel terve hulk ja inimesed neid väga armastavad ja ostavad. Ukse kohale või ukse kõrvale riputatud pleid näeb paljude majade juures tuules, kiikumas ja korrusmajades on neid riputatud rõdudele ja kui nad on ka hästi hooldatud, siis pakuvad silmailu terveks suveks. Mis aga vilunud aednikule silma torkab, mida tehakse amplitaimede puhul valesti? Mihkel Saar. Aga tavaline on see, et reeglina ostetakse ampel ja siis riputatakse sinna kuskile konksu otsa ja siis kardetakse seda, et ja tavaliselt rohkem palju ei viitsi midagi teha. Ja siis imestatakse, et läheb koledaks ja väga kaua ei kesta see ampel ära. Need amplitaimed on tegelikult hästi jõulised suvelilled ja tahavad tegelikult saada nii kastmist kui väetamist. Ja selleks, et nüüd ampelnud kestaks nagu võimalikult pikalt siis kõikide amplite kohta, minu soovitus on selline, et istutage ta kohe, kui ostate juba veidi suuremasse potti amplisse, siis seal võiks olla mingi paar näppu kakskolm näppu laiust võiks uus pott, uus ampi, pott olla, olla suurem siis see, mis ta siis müügi hetkel oli. Seisan sellel taimel juurtel rohkem ruumi, aga rohkem süüa, siis see ampel kestab paremini ja kasaka paremini. Tegelikult aiandites õunad on istutatud siin märtsi alguses või veebruari lõpus ja seal on pisikesed pistikud olnud sellised kolm, neli sentimeetrit suured ja siis nad on nüüd paari kuuga kasvanud selliseks suureks, nii nagu nad on tegelikult pool suve ees. Ja kui me anname nüüd taimele rohkem mulda juurde, siis nad kasvavad veel poole suuremaks, kui nad siin lahenduskeskusel need amplid on ja, ja et see hooldus oleks veel lihtsam, siis nüüd seal substraat kuude istutate selle ampli võiks sinna siis sisse segada, aga kastmisgeeli, selline spetsiaalne materjal, mis seob nagu niiskust ja siis on lihtsam amplit kasta. Ja kindlasti oleks hea mõnda pika toimega väetist kasutada. Ja mis on siis sellised spetsiaalsed amplitaimede väetised, et selline pika toimega väetis segada sinna kohe amplisse ampli substraadi mulla hulka või panete potti ja sellest toitainest jagub siis lamplile terveks suveks? See on märksa lihtsam, kui vedelväetisega iga kastmiskord seal natuke peale tirtsutada. Et kõige tähtsam on siis ikkagi syyte murda seda mõtteviisi, etoon aiandist või aiakauplusest suure ilusa taime õitsva, ükskõik kas siis rippetuune lobeile või, või fuksia ja võin ta kohe üles riputada, ja ainuke asi on, et, et kastani ja pealt väetame tegelikult ta ümber istutada suuremasse nõusse, sest elujõudu on sellel lillel ja taimel veel pikkadeks suvekuudeks. Ma olen kuulnud ka seda varianti, et kui see amplitaim hakkab suve edenedes natukene nagu Solakaks minema, siis tuletada tagasi lõigata tuleb tagasi lõigata lobiiliat siis ripp. Betoonial tuleb äraõitsenud õied kõik ära noppida, et see sunnib taime rohkem õitsema ja uuesti ja uuesti õitsevad, mitte keskenduma seemnete valmistamisele. Et jah, kindlasti see nii on, et iga äraõitsenud õis on esiteks kole vaadata ja selline kerge kärpimine annab taimele Taimaga paremini hargnema ja annab uusi õisi ka paremini minna selle ümberistutamise kohta veel tahtsin, näiteks kui on sellised taimed, mis tegelikult on püsitaimed, näiteks nagu fuksia siis Fuxe hampel on üks selline, mida kindlasti tasub suuremasse potti panna. Ja kui teil on näiteks mingi kelder olemas, siis te võite selle fuksia Bly sügisel viie hoopis keldrisse ja järgmine aasta uuesti sealt keldrist välja võtta ja ja edasi kasvatada ja võite sellest ühest fuksia taimest kasvatada meetrise läbimõõduga või isegi veel suurema põõsa. Ballett ripelargoonium samamoodi hoida ületalve jah, pelar korraldada. Teine selline taim, mida on võimalik hoida tegelikult üle talve ja ja kasvatada veel veel veel suuremaks, kui ta praegu on. Mõtlesin pelarconi ja fuksia tõenäoliselt ei õnnestu tagasi lõigata selleks, et teda uuesti suve teisel poolel kasvama sundida. Aga aga näiteks, kui vaatame seda südaja, lehis suuterat, et te ütlete kõrgelt tagasi lõigata, kui kergelt on kergelt. No vetika lõigata tugevamalt ka tagasi, et Eesti ise peate proovima vaatama, kuidas taimne ütleb, et ta vastavalt vastavalt vajadusel ka ütleme, see lõikamine ei ole siiski nii tähtis kastmine, väetamine, et see on nagu amplite puul ikkagi põhiline küsida veel selle ampli kasvukoha kohta, et missugune on see paik, kuhu amplitaim ei tohiks üldse riputada. Igale poole võib riputada, küsimus on selles, et kus meil teda kergem hooldada on, kui tuuline päikeseline koht, siis betooniamplid on suurte õitega ja need võivad seal tuule nendega ära väsida. Sellises tuulises kohas tasub võtta näiteks uute ära, mis on väga hea või siis Bacoba on ta eesti eesti keeles kaks nimedal või veel ja mis on siis märksa vastupidavamad sellises tuulises kohas. Natukese ampli valikul tasub kindlasti jälgida oma oma kasvu kohta. Ja noh, päris varjulises kohas, kus nagu väga vähe päikest paistab täitsa Marian seal amplid, noh, väga hästi edene. Seal on täpselt suuter vaipa, Turbo on üks selline, mis seal enam-vähem normaalselt vastu peab, võib-olla ukse ka. Aga ütleme, selline poolvarjuline koht on amplitele võib-olla kõige parem, et see on ka kastmisega vähem vaeva kui lauspäikse ja laustuule käes. Aiasaade sai perekond Pajulalt kirja astri taimede kohta. Paaril viimasel aastal on peenrale istutatud astri taimed otse enne õitsema hakkamist ära närbunud ja ära kuivanud, ilma et saaksid õitsema hakata ja peenar jääbki tühjaks. Kas see on mingi haigus või on tegu kahjuriga? Muld vahetatakse peenras igal kevadel poest ostetud mulla vastu. Lugesime selle kirja ette Eesti maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi aiandusosakonna dotsendile Sirje vabritile, millega siis tegemist on? Kui see haigus löödi nagu täiskasvanud taimedel, siis on tegemist Usarioosse närbumis tõvega ja tekitajaks on mulla sees. Nii et tegu seenhaigusega ei ole tegu kahjuritega. Nagu ma aru sain, on siis aeda astri kasvataja mulda vahetanud igal aastal ta on põhimõtteliselt õigesti teinud mulla kaudu see haigus levib, aga põhjuseks võivad olla ka nakatunud seemned. Aga kuidas ennast nakatunud seemnete vastu kaitsta? Siis tulekski võib-olla küsida müüjatelt või valida siis sellised müüjad, kes on usaldusväärsemad, et kust need seemned pärit on. Kui need on seemnefirmadelt, siis tegelikult ei saaks olla sellist seemnetega levimise viisi. Aga kas oleks mõttekas võib-olla seda mulda, mis on küll poest ostetud ja nii-öelda puhas ja haigusevaba kas rääki oleks mõtet siis kevadel ma ei tea, kas pritsida või? Ei, mina arvan, et kui võimalik, siis vahetada kasvu kohta lihtsalt aias. Ma ei tea, kui suures mahus neid aed, astri taimi kasvatatakse, aga kui tegu on seal mõne paari reaga ja kasvatatakse lõike õiteks, siis ma arvan, et leiab uue koha küll neile sest need haigustekitajad põhimõtteliselt säilivad mullas seal oma neli-viis aastat, isegi. Jah, võib-olla on küll niimoodi, et inimesed lihtsalt on üks lillepeenar aiaplaaniga ette nähtud, et seal igaks sügiseks astreid kasvatatakse ja siis tõepoolest Ma arvan, et, et ei ole mõtet, et isegi selle uue mulla peale need raha kulutada, et valida lihtsalt aiast teine koht. Ja muidugi, põhjusi on teisi ka, et haigustekitajad võivad küll nende seemnetega levida, aga samas sellised mulla temperatuuri kõikumised, liigne kastmine, liigne kuivus, kõik võivad seda närbumis tõve ilmsikstulekut põhjustada. Kui tihti peaks astri taime kastma? No ma arvan, et vastavalt vajadusele, et kui see inimene on neid astreid kasvatanud, siis ta ikka tunneb ära, et et ta üle ei kasta ja, ja millal see muld liiga kuiv on ja ja väga oluline on valida õige istutustihedus. Mina isiklikult olen kasvatanud aeda astreid nii lõik köiteks kui siis ka ilutaimena ilutaimena On müügil spetsiaalsed sordid, mis siis moodustavad selliseid madalaid puhmikuid. Ma isegi soovitaksin kuskil 30 sentimeetrit vahekauguseks. Nii et üsna harvalt Hõredalt no miinimum 25. Kui seenhaigus levib seemnete kaudu, et kas võib-olla siin ka see viga, et kui näiteks inimene võtab ise oma peenralt ära õitsenud astritelt seemneid ja külvab järgmisel kevadel nii-öelda omas seemnest, et kas seal selle kaudu võib haigus levida? Võib küll. Ja veel paar soovitust astri taimede kasvatamiseks. Ikka jõudsat kasvatamist ja valida kenasid sort ja ma arvan, et kataloogides on neid palju pakkuda ja vahel on juurde ka kirjutatud, mis on siis vastupidavamad ja võib-olla siis sama koha peal, kus eelmisel aastal on neid astri taimi kasvatatud, vahetada see maa siis teiste lillede jaoks välja. Näiteks on siin sellele samale usale joostele närbumis tõvele vastupidava maid liike küll näiteks saialill ja noosin kiiriga apar kasvõi seda nüüd seal küll püsikuna kasvatada, siis sultan lemmmalts võib seal kasvada vahepeal. Sellel on ka väga ilusaid täidis õieli. On küll ja need on kõik vastupidavad. Ämbliklill kasvab hästi kõrgeks muidugi, et peab sellega arvestama. Nii et suvelilli on väga palju ja väga ilusaid on küll. Nõu andsid Mihkel Saar ja Sirje vabrik aiasaade jälle järgmisel pühapäeval. Kuulmiseni.
