Tere, 25. aprilli varahommikust viis minutit puudu kella  seitsmest ja terevisioon alustab, neljapäev on täna  nädalavahetuse poole läheme ja loodetavasti need  soojakraadid püsivad, mis siin on olnud? Püsivad kuigi pikemad prognoosid ütlevad,  et järgmisel nädalal ikkagi noh, tuleb natukene allapoole  see temperatuuri maksimum, aga ärme sinna veel mõtle,  mõtleme praegusele praegu soojad ilmad, järgmise nädalani  veel väga jupp maa. Ja kevadel nautida saab, praegu on tõepoolest iga hetkega  rohkem rohelust, rohkem värvi. Ja väga ilusaid pilte on meile saadetud ka neid siis,  mida inimesed on kevade märkidena tähele pannud. Noh, loomulikult on nartsissid juba õitsemas,  eile vaatasime seda looduslikku nartsissipõldu,  mis on seal kui Tartu just siis Kallaste poole liikuda,  sibulateel täiesti olemas, nii et seda tasub vaatama minna,  päriselt, nagu nautida looduses ehedalt,  aga siin ole tehtud pildid, nautisin neid. No mulle tõesti väga meeldivad, kui vahtrad õitsevad  ja üldse kui need puude esimesed pungad puhkevad  ja need eile sai tehtud väga kena enda kodu juurest kaugele,  põhiliselt koduaknast saad nautida seda elu. Pange ka tähele, siin on näiteks Reimo tehtud pilt,  Reimane meeldivad nartsissi. Nartsisside? S. Head sint näeb peenrates ja rääkimata igasugu väiksematest priimulatest. Tulbid ka juba ja olen näinud ja konnad tunnevad  ka elust rõõmu, kevadel nagu ikka. Hirmus sahmerdamine käib, kogunetakse suurematesse seltskondadesse,  see on natukene eksinud. Küll selle, aga järelikult see jalg oli lihtsalt tema  käigurajal ees ja ta ei viitsinud väikest ringi teha. Selline see kevadine aeg looduses on, aga millised on tänase saate? Mõte teemad, me räägime kohe saate teemadest aga kuulaks  enne natukene muusikat, sest meil on lihtsalt selline  inimene siin, keda me tavapäraselt Eestis ju enam ei näe,  sest me laulame ära, mis häälega sealt pillist välja võlub. Kuulame. Jah. Kui on MaiGroup Ficher in Greg Leas on meil täna külas. Sellised kaunid kõlad pikemalt kuulate ka,  kes nüüd praegu mõtles, kas tõesti nii lühike see kõik oligi  15 20 sekundit ei, tuleb juurde. Aga nüüd siis ikkagi saate teemadest ja üheks teemaks on  lendamine tegelikult eile, kui me rääkisime ajalehtedest,  siis oli ka sellest artikkel lehes. Mis puudutab seda, et lennud hilinevad, lende on  väga-väga-väga-väga palju. Ja nimelt Euroopa õhuruumis on ummikud juba praegu olemas  ja tekivad suvel veel hullemini, sellepärast et inimesed  reisivad just lennukitega väga palju. Ja kuidas seda probleemi siis lahendada,  kas siin on üldse lahendust, sellepärast et tõesti,  kui iga viies lend hilineb ja see keskmine hilinemise aeg  ajaintervall on selline 50 minutit, see on peaaegu tund aega,  siis e tuleb ilmselt reisiplaane tehes ka mõelda  selle peale, kui on ümberistumisega lennud. Et kui teil on sinna varutud ainult näiteks tund  või poolteist, siis on väga suur tõenäosus,  et te lihtsalt järgmisest lennust jääte maha,  sest lennud hilinevad, neid on nii palju õhus,  neid lennukeid. Me räägime ka kasutatud mobiiltelefonidest,  kui siin mõningates riikides ka näiteks meie põhjanaabrite  juures on olukord selline, et järjest rohkem ostetakse just  kasutatud mobiiltelefone, siis Eestis seda trendi praegu  täheldada ei ole, pigem ostetakse rohkem neid kalleid  ja uusi telefoni. Selliseid põnevaid ohi uusi hästi paljude võimalustega  ja muidugi jah, taaskasutus absoluutselt igas valdkonnas,  eks siis vaatame natukene ka, kuidas põllumeestel läheb  lihtsalt seisamegi ühe põllu servas näitame teile,  mis seal siis kasvama on pandud ja kas praegusel kuival ajal  juba põllumehed saavad ette ennustada, et milline see saak  võiks tulla sellel suvel ja sügisel. Me räägime ka merereostusest, nädalavahetusel likvideeriti  reostust Vaindlo saare lähistel ja miks selline reostus  siis üldse tekib ja kuidas see likvideerimisprotsess käib? Jah, ja nüüd me vaataks ikkagi ka neid looduskaameraid ühte  kaku kaamerat, sellepärast et need on sihuke põnev  ja mõnus vaatamine isegi varahommikul. No näete, kenasti seal hästi rahulikult kükitab,  natukene liigutab ilmselt hau, aga nüüd vaatame,  mis laias maailmas toimub ja toimuvad päris põnevaid asju,  traagilisi ka. Briti Sarapuu, tere hommikust. Kust me alustame sellest kõige traagilisemast,  ikkagi, mis praegu uudisteagentuurides, noh,  igal pool enam esikohal ei ole, aga see 359 ohvriga lõppenud  terrorirünnakute seeria, mis toimus Sri Lanka kas on nüüd  juba pilt selge või tegelikult on neid spekulatsioone ikkagi  väga palju. Miks, kes kõik need küsimused, mis lõpevad küsimusmärgiga? Jah, tegelikult küsimusi on tõesti palju  ja iga päev natukene tuleb justkui mingeid vastuseid. Samas jääb väga palju otsi ka lahtiseks,  mida me praegu teame, on tõesti eile, mis tuli väga  huvitavalt välja, on siis natukene tausta nendelt ründajatelt,  et tegemist oli tõesti siis kõrgelt haritud inimestega,  nad olid õppinud välismaal heades ülikoolides,  näiteks suur Britannias ja Austraalias, vähemalt mõni neist. Nad olid pärit rikastest perekondadest Tri Lankal. Et. Et see on see info, mis tuli näiteks eile,  siis nende ründajate kohta, mis on veel teada  ja mis on võib-olla märgilise tähtsusega,  on see nii mõnigi inimene, keda veel kahtlustatakse selles,  et nad on relvastatud, võib olla pommidega,  neil on pommid, et nad on ikka veel vabaduses. Et. Mis see põhjus on, on ju spekuleeritud, et miks kõige suurem  küsimus No miks ja et oli see teooria, et, et see on nüüd otsene  vastus sellele, mis juhtus Uus-Meremaal mõni aeg tagasi  sellele otsest kinnitust ei ole, et ka Uus-Meremaa ütles,  et nemad ei, ei ole saanud aru, et see oleks otseselt seotud. Nii et noh, miks ikkagi kuna nüüd on teada,  et, Et oli ikkagi siis moslemite poolt toime pandud,  et siis ikkagi need omavahelised nii-öelda noh,  ususõja. Ususuda, või ütleme nii, et omavaheline selline kemplemine Kas sellised jutud, et ISISe tagasilöömisest  ja lõplikust purustamisest on nüüd ka natuke küsimärgi? Ja just, et see on hästi märgilise tähtsusega,  et ISIS on võtnud vastutuse, kuigi ka see ei ole lõplikku  kinnitust saanud. Et ikkagi see on hästi oluline märkida, et kuigi siin mõni  aeg tagasi eriti Ameerika Ühendriikide president Donald  Trump armastas öelda, et nüüd on ISIS tagasi löödud  ja ja noh, tõepoolest territooriumi on nad kaotanud,  aga nende mõju ja võimalused korraldada rünnakuid kogu maailmas,  et see ikkagi säilib ja, ja ja kui nüüd tuleb tõesti kinnitus,  et nemad ka selle Sri lanka terrorirünnakute taga olid,  et siis see lihtsalt tõestab tõesti seda,  et, et oht neist ei ole kadunud. Tõstab ka seda ja näitab ka seda, et selline hirmu tundmine  ei saa ära kaduda, eks ju. Ja selline ettevaatlikkus ja kogu aeg, nende turvameetmetega  tegelemine igal pool maailmas. Võtame ühe, kuidas ma ütlen, naljakas niiöelda toreda kohtumise,  aga ikkagi märgilise koht mise, mis Vladimir toimub,  kus on siis Põhja-Korea ja Venemaa liidrid juba kätt surunud,  eks ju, teineteisel on see nüüd nagu natukene selline  ninanips Ameerika Ühendriikide presidendile Donald Trumpil,  sellepärast et Hanoi kohtumine siis Põhja-Korea liidriga  ikkagi nendel ju läks luhta. Nii Venemaa kui Põhja-Korea, nüüd katsuvad näidata,  et no kuulge, me oleme ka maailmas tegijad,  et ei maksa arvata, et ainult Ameerika Ühendriikidest kõik sõltub. Kahtlemata täpselt sa ütlesid kõige olulisema ära,  nii ongi, et mingit suurt läbimurret sellest kohtumisel  otseselt oodata ei ole, et juba on ette öeldud,  et ilmselt isegi võib-olla ei tehta ühist avaldust,  ei, ei allkirjastata mitte midagi, et ei ole kuigi jutt  hakkab ilmselt kohtumisel täna käima ikkagi Põhja-Korea  tuumarelvaprogrammi üle. Ei ole noh, mõtet loota, et sealt konkreetseid samme tuleb,  aga mis see mõlema riigipea jaoks on, on tõesti võimalus  näidata kogu maailmale, et ei olda üksi,  et ei olda, et noh, ka Põhja-Korea, et see,  et USA kohtumine läks natukene luhta, et sellest ei ole  justkui midagi, et ei olda maailmas üksinda,  et on ka Venemaa, kellega saab suhelda ja lihtsalt Iseennast natukene maailma areenil näidata. Aga mis võiksid ikkagi kummagi poole huvid nagu natuke olla  lisaks sellele, et ennast maailmale näidata,  et me oleme tegijad, riigid. Põhja-Korea jaoks loomulikult ikkagi see sanktsioonide  lõdvendamine on põhiline teema, et riik on tõesti  majanduslikus raskustes. Näljahäda paistab. Jah, päriselt ongi, inimesed ju nälgivad,  eksju tehastes pole tööd enam inimestel ja. Ja Venemaa jaoks samamoodi oleks sanktsioonide leevendamine  hea sellepärast, et nüüd neid ähvardab see,  et nad peavad aasta lõpus kõik Põhja-Korea töölised riigist  välja saatma kuskil 10000 kandis ja on neid praegu ilmselt  neid oleks veel rohkem ja vaja veel rohkem. Selles mõttes nad kindlasti oleksid huvitatud,  et mingi võimalus oleks Põhja-Korea töölisi isegi juurde tuua,  et see perspektiiv, et need, kes veel alles on välja saata,  et see on kindlasti Venemaa jaoks selline probleemi koht,  metsatööd peamiselt ja, ja, ja sellises raskes tööstuses  just sealsamas, kus nad täna kohtuvad lähi-kaug,  idakandis. Aga sellist kokkulepet sealt ilmselt kahepoolselt ei saa tulla,  et noh, mis oleks nagu Venemaale hästi kasulik,  eks, et kuulge meie töötajad tulevad ja me võib-olla anname  teile natukene sellist finantsabi Venemaa isegi keerulises  olukorras rahalise mõttes. On ikkagi see, et Venemaa võib küll Põhja-Koreale kinnitada,  et toetame diplomaatiliselt, oleme sõbrad,  aga tõesti Venemaa ilmselt ei astu ühtegi sammu,  noh, ta ei saagi astuda, et nad on ikkagi seotud  sanktsioonide ga, mis on kehtestatud kõikide teiste riikide  poolt ka ja Põhja-Korea ei ole Venemaa jaoks nüüd  ka niivõrd peret tiivikas partner. No näiteks majanduslikult, et on, ikkagi oleks nii-öelda  väike partner, kui neile ka saaks rohkem kaupa saata  ja ka Põhja-Koreal ei ole otseselt väga ahvatlevaid tooteid,  mida Venemaa nii väga tahaks, et sanktsioone nüüd rikkuda. Et seda rohkem jääb selliseks sümboolseks kohtumiseks kätte surumiseks. Huvitav, kas Hiinas ka räägitakse? Hiina on ja selline vahepealne. Kas nüüd räägitakse aga mõlema mõlema poole jaoks? Imion tahab näidata, et Hiina ei ole tema ainuke sõber. Ja Venemaa jaoks on siis ka oluline näidata lisaks USA-le  ja Hiinale mängib ka tema teatud rolli vähemalt Põhja-Koreas,  et et Hiina on selles mõttes selline taustamängijana  kindlasti väga oluline. Aga spekuleerides, kui ei oleks olnud trumpiga kohtumist,  nimi on kunneile, siis ei oleks ilmselt olnud  ka putin. Ja. Jah, või vähemalt võibolla mitte kohe, sest tõesti Putin  teda juba ju aasta tagasi umbes. Kutsus kohtumisele ja senikaua noh, justkui ei näidanud ki  väga suurt tungi tungi minna, aga nüüd siis kohe sisuliselt  ainult kaks kuud pärast seda, kui kohtumine trumpi ga  nii-öelda tuhta luhta läks, kas see kohtumine aset leiab? Hüppame nüüd Ameerika Ühendriikidesse ka kolmanda teemana  presidendi valimised on seal veel ikkagi natuke maad minna,  aga juba läheb põnevaks. Palju neid kandidaate siis juba on nii-öelda nägupidi tuttavad? Ja kõige ütledki nägupidi tuttavaid on väga vähe on  eestlaste jaoks väga vähe, aga on ka ameeriklaste jaoks väga  vähe tuttavaid nägusid. Kui me nüüd räägime sellest, kes saavad vabariiklaste  või demokraatide nii-öelda kandidaadiks presidendivalimistel  siis see nimekiri ongi hästi kaldudemokraatide poole,  et lisaks trumpile vabariiklaste parteis on  siis enda nii-öelda kandidatuurist teada andnud ainult üks inimene. Ja see on ka mõistetav, et ilmselgelt ikkagi vabariiklik  partei trumpi selleks esinumbriks paneb,  ta on ametisolev president ja sellist lõhet erakonna sees ei  taha tegelikult keegi väga teha, et kindlasti seal on teatud leer,  kes on trumpi vastu, aga nüüd seda väga suurejooneliselt  välja kuulutada enda nii-öelda sellise vastaskandidatuuri. Nagu näha, seni ei ole keegi peale ühe mehe tahtnud seda teha. Aega veel on, aega veel, on aga seevastu tõesti demokraatlik partei,  seal on nimekiri nendest või väidet no nendest inimestest,  kes tahavad kandideerida presidendikandidaadiks on kas juba  ligilähedane 20-l kui mitte üle. Just et täna siis just oodatakse Joe Biden i otsust,  kes on endine asepresident Barack Obama ajast,  et tema teadet siis selle kohta, et tema kandideerib,  mis on ühelt poolt väga oodatud, sellepärast et kõikide  küsitluse järgi demokraatliku partei valijad justkui  tahaksid teda kõige rohkem just presidendikandidaadina näha. Aga siin on selline trikkk, et tegelikult ei ole parim  kandidaat analüütikute arvates trumpi vastu,  et trumpi võita, sellepärast et, et ta on esiteks noh,  võib-olla see pole kõige poliitkorrektsem väljend,  aga ta on valge ja natuke vana vanemaealine mees. Ja, ja samuti noh, ta on seotud Obama ga  ehk siis jah, tõepoolest demokraati. Demokraatliku partei valijad teda võib-olla tõesti armastavad,  aga kui me räägime sellest, et üha rohkem öeldakse,  et tegelikult ei valitakse vaid valitakse parteide vastu,  siis temal on väga raske võita näiteks üle kedagi,  kes on kahe vahel, kes mõtleb, et ta võib-olla oli  vabariikliku partei valija, aga tahaks nüüd vastu hääletada  siis tegelikult Bideni poolt ta hääletada ei taha. Aitäh täna hommikul tulemast ja kõikidel nendel teemadel  siis jõuame edaspidi ka rääkida, sest ega  presidendivalimiste ralli ju Ameerika Ühendriikides ühel  hetkel saab ikkagi päriselt sellise ralli hoo sisse,  aitäh. Eile saabus uuringufirma BRC Market ekspert,  see statistika, mille kohaselt ostsid eestlased tänavu  esimeses kvartalis 27,4 miljoni euro eest ligi 82000 uut mobiiltelefoni. Üldiselt see trend valitsebki Eestis, et ostetakse ikkagi  palju uusi telefone. Kuigi mujal maailmas seks põhjanaabrite juures kasvab see trend,  et ostetakse just kasutatud telefone. Kasutatud telefonidest nüüd räägimegi. Tere hommikust, Andrus, tere hommikust. Kuidas sulle tundub, miks Eestis siis seda trendi ei ole,  et inimesed ostaks rohkem kasutatud? Ma arvan, et selle põhjuseks on see, et meie suurimad  mobiiltelefonide müüjad eeskätt siis operaatorid Annavad uusi telefone enamasti ilma intressita. Ja alati inimene ju ostab uue telefoni, ta võtab  selle koos mingisuguse internetipaketiga,  kui me räägime nutitelefonidest ja kuna ka uued mobiiltelefonid,  ütleme sellised odavama hinnaklassi omad,  nad on nii soodsaks läinud, et seda osta,  lihtsalt kasutatud, sellel ei ole nagu väga,  väga nagu mõtet. Ja ometi seda propageerida võiks, sest noh,  alustades keskkonnasäästlikkusest ja tegelikult  ka lõpetades sellega, et võib ju saada väga korraliku  kasutatud telefoni, sest on olemas isegi näiteks neid firmasid,  kes ostavad, mingid telefonid natuke aega kasutavad  ja siis annavad need tagasi müüki. Või kuidas? Just seda, seda küll jah, et kui on, kui seadet on,  ütleme, seal võib-olla aasta või kaks kasutatud seda on  kuskilt ka näiteks renditud, need tuuakse tagasi. Et kui ta on hea peremehelikult hoitud, siis Nendel seadmetel,  kui tal on muidugi sellised noh, ütleme kõrgema hinnaklassi telefonid,  siis nendel ongi järelturg. Aga kõik need telefonid, mis saab algselt osta seal  hinnaklass seal 100 kuni 200 eurot. Need paraku järeltulija ei vea, et nendel sisuliselt seda nagu,  nagu nõudlust üldse ei ole. Ma muide sellest samast statistikast vaatasin,  et näiteks märtsi kuus oli keskmine uue telefoni hind 369  eurot päris suur summa. Kui osta kasutatud telefoni, siis mis see alampiir on,  kus need hinnad algavad? Ma ütleks, et noh, no kui me räägime nutitelefonis,  siis tõenäoliselt kuskil 20 30 eurot on see alampiir. Need on siis sellised noh, mõne aasta vanused Telefonid,  millega tekibki see asi, et on küll nutitelefon,  teda saab küll nagu telefoni kasutada, aga seal tuleb nagu  piiranguks see, et et need, moodsad, ütleme äpid rakendused tihtilugu,  kuna tarkvara neile enam võib-olla ei uuendata seda ei  ühildu ja ei saa enam kasutada täpselt, et see,  see teebki selle nagu piiri. Sa oled võtnud portsu kasutatud telefone kaasa ka,  nagu inimene ikkagi otsustab, et ja võiks proovida kasutatud telefoni,  siis mida ta peab silmas pidama? Esimene asi, et kui ta ostab endale telefoni,  ta peab ikkagi endale selgeks tegema, et kui võimekas see  peab olema, et millised tema nagu soovid  ja just selle ostu sooritamise koha pealt on  ka väga oluline, et tänasel hetkel on neid mobiilimüüjaid  ikkagi nii palju, et mõistlik oleks see teha ikkagi kuskil firmas,  kus on siis tagatud mingisugune nagu garantii  või et tagasipöördumise võimalus, et juhul,  kui tal ongi mingi varjatud iga viga, siis seda saaks nagu  nagu öeldakse, lahendada ja, ja tähtis on,  tähtis on see, et et telefon olekski noh,  kasvõi juba visuaalselt, et ta oleks hästi hoitud,  et tal ei tohiks olla mingisuguseid väga tugevaid,  kuidas öelda kukkumisjälgi, sest et tänapäeva elektroonika  absoluutselt ei talu kukkumist. Et kõik need suured probleemid tekivadki just siis,  kui tal on nagu pidevalt, nagu öeldakse,  kloppida saanud. See on üsna hämmastav muidugi, et täna tänase tehnoloogia  juures ikkagi telefone sellist kukkumist ei talu. Absoluutselt mitte et tänu sellele ka meil,  kes me neid nagu hooldame, et see põhitöö ongi nende  ekraanide vahetamine, et moodsad telefonid on  nii eest ekraan klaasist kui ka siis tagumine külg on  klaasist ja need ongi siis igapäevane igapäevane,  nagu öeldakse, töö, mida me peame osutada. Aga kui sa mainisid seda ekraanide vahetust,  siis ma olen pannud tähele, et järjest rohkem tegelikult  seda võimalust pakutakse, et saab ekraani ära vahetada. Samas on see töö sageli nii kallis, et tundub,  justkui mõttekam oleks juba uus telefon osta. Jah, et kui, kui tegu on, ütleme, sellise soodsa  hinnaklassiga telefoniga, siis tõesti võib,  tundub see nagu mõttetu, aga kõik, mis, mis on,  ütleme siis, see kallim hinnaklass siis seal ikkagi see  ekraani mooduli vahetus on mõistlik, et,  et seal ongi see Dilemma koht, et kui, kui telefon on ostetud seal või,  või lausa isegi saadud operaatorilt seal tihtilugu paketiga  ilma rahata siis pärast maksta ekraani vahetusest ligi 100 eurot,  see tundub tõesti väga-väga raske seda taskust välja käia. No üks asi, mida ma ei näe, kasutatud telefoni puhul on see  aku teema, kui hästi see aku säilinud on,  kas ma saan seda kuidagi üldse kontrollida,  võib-olla ma ostan visuaalselt väga ilusa telefoni,  aga aku peab loetud minuteid. Jah, et tegelikult tänapäeval, nende nutitelefonide puhul  tootjad ütlevad, et kuni kaks aastat, kui on selline  keskpärane kasutaja naku eluiga aga akun õnneks vahetatav  kõikidel telefonidel ja ta ei ole selles mõttes  nii kallihinnaline, et selle pärast ei pea üldse muretsema,  et, et kui, kui, kui müüja ei anna aku suhtes garantiid,  siis siis pärast selle oma oma taskust see 20 kuni seal  sõltuvalt mudelist kuni kuni 30 eurot, see ei ole nagu  nii suur väljaminek, et selle selle saab tegelikult kergesti korda. Muide, mis sa prognoosid, kas tegelikult võiks jõuda  Eestisse ka see trend, et hakatakse rohkem ostma? Ilmselt see muutub siis, kui meie, ütleme,  suuremad müüjad ei hakka enam jagama nii soodsalt  või nii headel tingimustel neid uusi telefone,  et ainult ülepakkumist, et kes teeb veel soodsama pakkumise,  võimalik küll jah, et, et et, et need ajad nagu oli siin  võib-olla 15 20 aastat tagasi, kui, kui,  kui telefoni, ütleme, see kasutatud turg oli tõesti noh,  väga-väga aktiivne, siis seda, seda ma täna küll ei näe,  et noh ilmselt see meie kõige tuntum kultustelefon iPhone on see,  mis siis ütleme, järeldurul nagu kõige rohkem laineid lööb,  vähemalt Eesti oludes on see minu arvates nii,  et seal ma veel näen, et on, on selline kasutatud telefonid  on nagu hinnas ja, ja kui ta on just hästi hoitud Andrus aitäh jõudu tööle ja meie asume nüüd kiirelt üle  vaatama värskeid ajalehti. Ja sinu ajalehe ports on siin, minu oma on siin 17 kulupõlengut,  päästjate juht hindab kevadet keskmiseks. Sellest kirjutatakse ajalehes Sakala. Jutt käib siis seitsmeteistkümnest kulupõlengust Viljandimaal,  aga tegelikult kokku on metsa ja maastikupõlenguid Eestis  sellel kevadel olnud juba 538. Ja mis on eriline, on see, et Viljandimaal siin imestavad päästjad,  et tegelikult juba mitte siis ainult maastikupõlengud,  vaid metsapõlengud, et metsad on ka erakordselt tuleohtlikud. Äripäevas on artikkel sellest, mis puudutab pestitsiide  Eesti veekogudes. Keskkonnaagentuuri iga-aastane riiklik keskkonnaseire  analüüsib Eesti järvedest jõgedest ja põhjaveest ohtlikke aineid. Ja nüüd on siis 2018 tulemused selgunud. Need tulemused ei ole väga hullud, aga on mõned väga  murettekitavad juhtumid, nagu näiteks Olust stvere allikas,  mis tõenäoliselt on saanud selle reostuse sellise  punktreostuse tagajärjel ja täpselt on raske tuvastada,  kust see on tulnud. Toidulisanditest ka pikem lugu toredate joonistega,  siis tänases Maalehes on see imerohi, mis teeb elu paremaks  või täiesti mõttetu. Rahakulutus ja meedikud tõdevad, et teatud juhtudel on  ikkagi toidulisanditest kasu, ehkki mitte  nii palju, kui siis nende tarbijad usuvad,  aga võivad olla ka sellised kehvemad variandid,  kus toidulisandit ravimitega kombineerides võib tublisti  aega kuluda tervenemiseks rohkem ja juttu on siin karnitiinist,  mida siis on lisatud nendele salenda vatele,  toidulisanditele ja tegelikult uuringud näitavad,  et sellest ei ole mitte mitte midagi kasu. Pigem kui seda liiga palju tarbida, siis soodustab hoopis  ateroskleroosi teket. Ja Pärnu Postimehest veel siin esiküljel on pealkiri sõit  eskalaatoril lõppes mulju ja marrastustega. Tegelikult on see eskalaator üks ohtlik riistapuu  ja mulle tundub küll, et tasapisi peaks hakkama  ka näiteks lastele kodus rääkima sellest,  et kuidas eskalaatoril käituda ja olla ettevaatlik,  et su kingapaelad sinna vahele ei jääks. Ja, või sall kusagil või ühesõnaga peab olema ettevaatlik. Vait. Aitäh Helole, me peame siin ennast talitsema natuke,  et mitte hakata sellist niinenu häält tegema,  sest tegelikult koer on täna hommikul jälle terevisioonis. Miks Suve? Sellepärast, et me räägime varsti puukidest lemmikloomal,  tegelikult need puugid võivad lemmikloomalt inimesele  ka tulla, aga nad on ka loomad. Jah, ja meil on veel mitmed liikluse ga seotud teemad,  aga kõigepealt vaatame Eestimaa kaarti, kus kohas  siis täna politsei kiirust mõõdab üle Eesti,  need kohad on olemas Tallinnas päris mitmed paigad  ja mujal Eestis ka, aga kaardi pealt te saate  siis näha, kus kohas kõik täpselt toimub  ja ikka liikluse rahustamise eesmärgil 90 kilomeetrit tunnis  110 kilomeetrit tunnis on need piirkiirused. Kui rääkida liiklusest siis tegelikult me räägime õige pea  natukene siis me räägime õige pea ka lennuliiklusest  ja taevas on lennukeid täis nii täis, et seal tekivad juba  ummikud ja väga paljud lennud hilinevad. Kõlab täitsa kummaliselt jah tõesti, aga et õhus on ruumi vähe,  inimesed lendavad nii palju just Euroopa õhuruumis  ja reisivad nii palju, mis need lahendused oleksid  sellepärast et kui igas iga viies lend hilineb keskmiselt  ja hilinemise keskmine intervall on 50 minutit,  siis on see päris märkimisväärne, tuleb hoopis teiste  aegadega arvestada, kui näiteks jätkulennud on. Muusikat mahub meie saatesse täna ka ja mahub juba sellesse  alanud pooltundi, nii et vahetult enne järgmisi uudiseid  kuulete muusikat. Jah, aga sa võid nüüd koera endiselt süles hoida,  aga meie räägime lennuliikluses ja ummikut. Ja tere hommikust, Tanel. Kitsas õhuruum toob hilinemised, sellest kirjutas eilne  Postimees päris sellise korraliku ja pika loo. Täitsa tundub mulle uudisena, et õhus on ruumi vähe lennukeid,  nii palju, inimesed reisivad nii palju. Kas seesama ummikute küsimus kummitab meil siin Tallinna  kohal ka? Ei Tallinna kohal ta just otseselt ei kummita,  et, et see on ikkagi rohkem Kesk-Euroopa probleem,  et Eestis on küll ütleme, teatavad riskid selles mõttes,  et noh, hilinemistega aga need puudutavad rohkem üle  lendavat liiklust, et et meil On teada need liikluse mahud, mis tulevad Euroopa poolt Eestisse,  kuid me tegelikult ei oma ülevaadet seda,  mis tuleb Venemaa poolt, et need on need Aasia lennud. Me teame küll, mis lennud sealt tulevad,  aga me ei tea, missuguses kohustuses nad nagu kohale jõuavad. Oleks tore kommenteerida natuke seda kaarti,  mida me siin praegu näeme, lennukeid, palju vaata et maapind  ei paista mõnes kohas üldse läbi enam siit õhust vaadates. Lihtsalt nii, nii suured need lennukid siin pildi peal,  aga, aga põhilised lennuvood, eks ole? Ütleme, need probleemid täna on, on Saksamaa kohal  ja siis võib-olla seal Belgia Amsterdamis  ja Inglismaal, et see on nagu see niisugune keskkoht,  et kui me räägime üle lendavast lennuliiklusest,  siis on see Kalsuhe ala, siis on tegelikult seal Belgia  kohal ja üldiselt enamus on kõik Saksamaal Langen  ja Rein, see on niisugused. Ja kui me räägime lennujaamadest, siis on,  eks ole, Brüssel, hiit, ro, Frankfurt niisugused lennujaamad,  mis on nagu täiesti täis Aga tõesti, inimesed peavad siis arvestama sellega,  et lennud hilinevad. Kui iga viies lend hilineb ja keskmiselt 50 minutit  siis see tähendabki jätkulendude puhul hoopis teistmoodi mõtlemist. Ei saa planeerida sinna sellist ajavahemiku,  et jõuan ühe lennu pealt teise peale kuskil tunni ajaga  pooleteist tunniga pigem planeerida pikemad vahed. Jah. See jah, see kõik tegelikult on niimoodi,  et et kui me nagu seda hilinemist vaatame,  siis eelmise aasta põhjal ütleme see kogu hilinemine oli  kuskil 14,7 minutit lennu kohta. Ja see tegelikult hakkab niimoodi pihta,  et ütleme, et lennufirma hilinevad seal mingisugune  tekitavad mingi 3,6 minutit selle hilinemisi lennuliikluse  tekitasid mingi 1,7. Aga nüüd see asi hakkab päeva jooksul nagu rullima edasi,  et selles mõttes see esimesest hilinemisest tingitud  hilinemine lõpuks on mingisugune kuus-seitse minutit,  et ühesõnaga kui te hommikul alustate, siis nagu see šanss  on päris hea, et te saate jätkulennule, aga õhtul see jääb  järjest väiksemaks, et nii et Ta varem veel seda tõenäosust  kohta Kohale jõuate ja me saame aru, kui on ummik maanteel Pirita teel,  näiteks autod seisavad üksteise sabas, noh,  ei mahugi liikuma, autosid ongi nii palju. Kirjeldage ummikut õhus, mis see tähendab,  kui lähedal lennukid võivad olla üksteisele? Ei, no tegelikult on, ütleme, neil on ümber niisugune nagu  sefti mull kõigepealt, et sellega on kõik okei,  aga seal on küsimus selles, et õhuruum on jagatud  niisugusteks sektoriteks ja ja ütleme, inimene on võimeline  haldama seal sees mingit arvu lennukeid ja ütleme Saksamaa kohal alade need sektorid on tehtud  nii väikseks kui võimalik et neid nagu väiksemaks teha ei  saa selles mõttes, et et inimene ütleme mingi 30 lennukit,  võib-olla 40 lennukit suudab ära monageerida,  siis tekib juba niisugune, kaotab ta nagu kontrolli. Me räägime nendest lennujuhtidest, kes sellega tegelevad,  jah. Jah, ja seetõttu nagu see seab nagu piirid,  et me ei saa nagu tänase tehnoloogiaga väiksemaks minna,  et noh, põhimõtteliselt seda uut tehnoloogiat,  mis võimaldab rohkem lennukeid juhtida, võetakse kasutusele,  aga see toimub väga aeglaselt, et et seal on nagu,  ütleme. See otsesuhtlus, mis käib piloodiga suuliselt,  see asendatakse põhimõtteliselt digitaalsega. Aga see on praegu niisugune, et näiteks osa lennukeid seda toetab,  kõik ei toeta. Ja see on nagu niisugune vaba valik, et niisugused  tehnoloogiad tulevad, aga nad tulevad aeglaselt  ja ummikud tulevad kiiremini. Aga ikkagi, mis see turvalisuse ruum siis on,  kui pikk peab olema see vahemaa kahe lennuki vahel,  kui nad õhus mööda sõidavad? Sõltub nagu aladest, et ütleme, kuskil 10 miili on võibolla  see lennuk lendab ikkagi kaheksa, 900 kilomeetrit tunnis,  eks ole. Ja, ja me peame arvestama seda,  et kui, kui lennujuht ütleb talle, eks ole,  näiteks, et pööra paremale, isegi piloot ütleb,  et ta sai aru, pöörab paremale ja siis ei pööra. Et siis meil peab olema mingisugune mänguruum  ja see tagab selle niisuguse, eks ole, koridori laiuse  ja pikkuse, ütleme, lennujaamade kohal kasutades igasugust  kõrgtehnoloogiat on seda vähendatud, siis eks ole. Võib-olla kolme miili peale või viie miili peale et on  niisugust lennukite omavahelist kaugusevahet,  aga, aga põhimõtteliselt võib ta ka veel ookeanite puhul  olla seal 15 25 miili, et noh, see kõik sõltub sellest,  kuidas neid ollakse võimeline jälgima ja tuvastama selles õhuruumis. Aga üks osa lennukeid veel kõrgemale panna lendama,  et ongi väga niimoodi mitmel tasemel, siis mahuvad  ka paremini ära, see on ka üks plaan või. Ei, tegelikult on küsimus selles, et et lennukil on  mingisugune optimaalne kõrgus, kus ta kulutab kõige vähem kütust,  et põhimõtteliselt neid siis hoitakse sellel kõrgusel,  muidu see optimaalne kõrgus? No ütleme, sõltub lennuki tüübist mingi 10 kilomeetrit võib-olla,  et uuemaid business, et on seal kuskil 13 kilomeetri peal  osa on allpool, et üks eesmärk, mida kindlasti  ka tahetakse nagu ikkagi saavutada, on see,  et see keskkond oleks puhas ja siis nad peavad lendama  selle optimaalse kõrguse välja. Põhimõtteliselt kui me sunnime lennukeid lendama  ebamugavatel kõrgustel, siis nad kulutavad kohutavas koguses  kütust ja seda ei saa ka nagu lubada. Mis need lahendused siis on, mille üle praegu arutletakse,  sest noh, inimesed tegelikult reisivad, ma arvan,  üha rohkem. Jaa, et lahendused on ikkagi seesama tehnoloogiline areng,  mida tehakse, mille peale Euroopa liit on,  ma arvan, kuskil juba alates 2004.-st aastast mingi 30  miljardit eurot sinna sisse pannud. Ja seal on niisugune ettevõtmine nagu see saar  siis on nagu arendus. Kes nüüd seda protsessi veab ja need, need lahendused  tulevad niimoodi vaikselt ja ja lennunduses on nagu ohutus  oluline ja seetõttu põhimõtteliselt neid ei saa nagu  ülepäeva kasutusse võtta, et see kõik tuleb niimoodi,  tuleb, aga mitte piisava kiirusega. Schengeni õhuruum on ka üks teema, et siis lennukid ei pea  sik saki kujuliselt lendama, mis see siis tähendab? Ütleme, et põhimõtteliselt see on nagu kunstiline väljendus,  pigem et aga ei, nad lendavad ikka siksakiliselt. Praegune see üks lahendus selle olukorra vältimiseks on  tegelikult see, et et lennukit sunnitakse kohe lendama  kaarega ümber Saksamaa näiteks selles eest see nagu  otselendamisest läheb asi kaugemale. Kas me räägime nendest ummikutest ainult siin Euroopa kohal  või tegelikult on see ikkagi Ameerika Ühendriikide kohal,  Põhja-Ameerika puhul Aasia poole vaadates,  et see on nagu üle maailma suur. Üle maailma ja see on ikka igal pool niimoodi  ja kõik pingutavad, et midagi teha, et see lihtsalt on noh,  kui on ikka hea koht ja kõik tahavad minna,  siis seal see ummik on ka. Ja seal see ummik ongi. No pääsu nendest ilmselt ka sellel suvel ei ole,  nii et tegelikult nii nagu te kirjeldasite,  et tasapisi ja ohutus silmas pidades võetakse neid uusi  tehnoloogiaid kasutusele, et võtab natuke aega. Jah, see suvi, nad tulevad kindlasti suuremad kui eelmine suvi,  et nii et midagi midagi positiivset siin öelda ei ole. Nii et tulebki lihtsalt natuke arvestada  siis pikema ajakuluga ja hilinemistega ja kõige sellega,  et noh, nii nagu autoga liikluses ka ka linna. Aitäh täna hommikul tulemast. Me räägime nüüd puukidest lemmikloomal ja üks lemmik on siin  laua peal valmis ka, tere hommikust, Triine. No miks me tegelikult räägime idest lemmikloomal on ju teada,  et entsefaliidiga näiteks ei ole koertel. Jah, et loomadel tõesti endal üldjuhul probleeme ei ole  või see ei avaldu siis selliste sümptomitega nagu inimesel  kuid lemmikloom on see, kes toob meile puugid koju,  et oma karva sisse karvaga kaasa, et nad ei pruugi veel olla  isegi hammustanud looma ja kukuvad kodus nii-öelda  eluruumide se maha, kus võivad siis inimese külge jääda. Nii et see jutt on tegelikult müüt, et puugil on  või loomal on justkui teine puuk ja see inimesele ei tea Ei puugid on loomulikult täpselt samad ja ei ole erisust  loomade inimeste puukidel. Aga mis ohud on siis looma enda jaoks, kui puuk teda hammustab? Tegelikult looma jaoks sellist otsest suurt ohtu ei ole seensefaliit,  mis on, kuna ta on närvisüsteemi haigused koerte puhul,  ta võib lihtsalt põhjustada sellist peamiselt taga käppadega  seotud halvatust, aga see ei ole loomade seas väga levinud,  pigem haruldane, et inimestel on levinud see,  mis on siis närvisüsteemi kahjustav haigus,  mis võib lõppeda ka surmaga. No tegelikult on olemas sellised toredad sellised harkkonksud,  millega saab selle puugi eemaldada loomal. Aga selleks tuleb ta kõigepealt üles leida,  kui see koer on selline noh, karvane tegelane näiteks  ka kass võib olla selline üsna pika karvaga,  siis on mingi nipp, kuidas väga lihtsalt see puuk üles leida või. Ega tegelikult tulebki looma lihtsalt katsuda,  aga, ja leida see karvade vahelt üles ja eemaldada see aga  peamine on ikkagi puukide ennetamine, et nagu näha,  siis ka meie lemmikul on siin kaelas juba selline rihm,  mis toimib tegelikult temal seal kaheksa kuud,  et selline variant on, kuna loomad on nii-öelda puugi on  aktiivsed aprillist oktoobrini, et vältida juba,  et peletada eemale, et need looma külg üldse ei hakkaks ki. See kaheksa kuud, kui see rihm tal on kaelas,  kas see ei mõju talle kuidagi kahjulikult,  see ei erit tema organismi mingisuguseid mürk. Ei mürke see selles suhtes tema jaoks ei erit,  aga kuna see peab puuke peletama, siis mingil määral need on  ikkagi lähevad organismi sisse, aga peamiselt naha nii-öelda raskesse,  kus need erituvad siis karvadesse ja tänu sellele hoiavad  puuki eemale. Lisaks sellele on olemas ju ka need täpilahused pannakse  koera turjale. No mis te ütlete, mis parem on rihm või täpilahuse? See nüüd oleneb tegelikult looma enda mugavusest,  et täpilahus tavaliselt tuleb ikkagi iga kuu manustada,  et tagada puukide vastu efektiivne kaitse tuleb panna kõrva  alla nii-öelda naha peale kindlasti. Ja noh, iga kuu on uuendamine, et ei saa öelda,  et üks või teine on parem kindlasti lihtsalt,  mis on, kasuta ja jaoks mugav, et rihmaga on see,  et ükskord kaela ja. Lisaks, mida ma olen kuulnud, on olemas ka sellised vahendid  mis tapavad juba selle puugi, kes on ennast sinna koera  külge imenud. Tegelikult ongi siis kahte erinevat tüüpi,  kas siis täpilahuseid või rihmasid, et ühed on  siis need, mis hävitavad, või siis tapavad puugi. Sel hetkel, kui puuk hammustab looma ja teised on  siis need, mis tegelikult ei lase üldse puugil kinnitudagi  hoiavad siis puugiloomast eemale. Kui ikkagi see puuk on juba looma hammustanud  siis millised on need ravivõimalused, mida teha siis,  kui ta on hammustada saanud? Tegelikult tulekski puuk lihtsalt eemaldada looma küljest  ja kui peaks noh, tekkima mingi, et loom käitub teistmoodi,  siis tuleks minna loomaarsti juurde. Selge pilt, aga parem on, kui see puuk ikkagi loomale  üleüldse ei tule ja puuk ei tuleks siis loomalt  ka edasi inimese. No nii, aga kui see Kust need puugid teavad üldse seda, et, et see on nüüd koer  või inimene ka vahet? Ega nad ei eristagi, nende jaoks on veri see,  millest siis puuk elab ja ta saab seda nii loomalt kui inimeselt,  et ei ole vahet ka, milline metsloom ka metsloomadel on tegelikult. Ei ole vahet ka, milline lemmikloom see. Nii et põhimõtteliselt on ohus ka näiteks ma ei tea hamstrit või. Noh, nemad tavaliselt meil rohu peal otseselt ei,  kõnnib näiteks jänesed, kes kes lastakse õue aeda jalutama. Saarmas, või noh, on küll metslooma, aga  kes lastakse Kõikidele loomadele on puugid põhimõtteliselt ohtlikud  ja kõigil võivad nad põhjustada siis ka mingeid sarnaseid  sümptome või. Ja loomadel selles suhtes erisusi ei ole,  peamiselt ikkagi loomade kahju ei tee. Peamine kahju on see, et nad toovad need inimesele,  kes võib siis seeläbi haigestuda. Et me saamegi läbi selle kaitsta inimest ennekõike. No teil on kaasas ka konkreetselt need tooted,  rääkimata nüüd küll firmadest, aga siis näidake ära,  mis on, mis. Et tegelikult ongi siis kaelarihm kaasas,  need on erinevate suurustega olemas sõltuvalt  siis looma kehakaalust või siis looma nii-öelda  siis kaela, ümbermõõdust, erinevatel tootjatel erinevad  ja teised on siis täpilahus ed. Et need näevad praktiliselt ühesugused välja. Erinevust suurt nendel ei ole, lihtsalt et kasutamine  ka koguse lahus tuleb ära panna ja sõltuvalt  siis loomakehakaalust. See on tegelikult see kaelarihm, mis siis temal juba See on lihtsalt sealt karbi seest välja võetud. Räägitakse sellest ka, et puugid muutuvad järjest mürgisemaks. Kas see tähendab seda, et tuleb ka järjest uusi tooteid  välja mõelda, sest võib-olla on juba puuk  nii mürgine, et enam pole abi sellest ühest  või teisest tootest. Seda ohtu hetkel veel ei ole, kuid puukide arvukus järjest  kasvab ja inimesed ise ka koos oma lemmikloomadega viibivad  rohkem looduses tänu millele see võib-olla nakatumine on üha  rohkem tõusnud. Eestis inimeste seas on Euroopas üks nii-öelda suurima  ensefaliiti haigestumisega. Kui suure paanika peaks põhjustama see, kui sa üritad loomal  näiteks puuki ära võtta, aga see puuk läheb katki,  inimestel juhtub seda ka sageli, et see nii-öelda puugi pea  jääb sinna naa sisse. Tegelikult seda suurt ohtu ei ole, et müüdid on igasugused,  et puuk kasvab tagasi, et sellist ohtu kindlasti ei ole,  tegelikult see puuk nii-öelda ühesõnaga mädaneb sealt ühel  hetkel välja. Ja lõpetuseks tuletame meelde, mis ajast ajani meil need  puugid aktiivsed on, praegu nad igal juhul on ju. Ja tavaliselt sõltub küll loomulikult ilmast,  aga Eestis aprillis kuni oktoobrini on puugid aktiivsed. Väga tore Triine, aitäh ja aitäh naikile ka,  laseme nüüd naisi vabalt jooksma. Ja samal ajal pildis saame me minna nüüd Katriniga koos,  ütleme virtuaalselt põllule. Nii me tõepoolest püüame teha, sellepärast et põllumees,  põline rikas juba kevadiste põllutöödega on kindlasti  alustanud ja meil peaks olema nüüd siis pildis  ja näete, ongi ühendus Riho Kens, kes on raito noor juht,  tere hommikust, Riho. Kus kohas sa siis täpselt oled ja mis sinu taga paistab,  kas seal selles kenas kollases hoones ja veel seal tagapool  on see sinu kuulus piimakari? Ja nii olen Põltsamaa küljel kuningamäel kuningamäe külas  ja osa Rait territooriumi selja taga ongi meie lüpsifarm. Kui palju seal loomi on? Hetkel on 480 lüpsilehma. Ja kas see on selline optimaalne hulk, et  siis saab oma põldudelt neile sööda ka kätte? Jah, kuidas võtta, et me oleme, me oleme siiamaani niimoodi majandanud,  jah, et põlde oleme täpselt nii palju varunud,  et me saaksime optimaalse sööda kätte. Kas see piimakari peamiselt ongi laudas või,  või lastakse nemad ikkagi niimoodi ehedale karjamaale  ka rohuliblesid sööma? Meil on juba nii palju kaasaegseim laut või kuidas öelda,  et aga ei karjamaal enam ei lase. Meil on vabapidamise laut, et nad tunnevad ennast sealgi  väga mõnusalt ja mugavalt. No see tähendab seda, vähemalt mulle tundub niimoodi  lihtsalt ja loogiliselt mõeldes, et tuleb seda sööta veel  rohkem varuda, sellepärast et tuleb neile ju  ka suveperioodil seda sinna lauta ette anda. Ja ikka absoluutselt, et aastaringselt söödame silo,  ühesõnaga siis rohu rohumassi kogume ikka põllud kokku  ja paneme hoidlatesse, sileerime ära. Et aastaringne silo söötmine on meil ikka muud moodi ei saa. Rano linnainimesed praegu rõõmustavad, päike särab,  soojakraade on palju juba joosta se randa,  kas sina pigem oled mures, et vihma ei tule  ja mis sellest põllupidamisest? Saab? Jah, pigem olen mures, et ootame vihma pikisilmi et teed  tolmavad põllud, tolmavad. Jah, oht on olemas, et kuivab põld päris ära kätte,  meil. Aga mida, mis on need tööd praegu, mida sa  siis saad teha? Aga mis on need tööd, mida sa praegu teha saad? Praegu lõpetame varsti vedelseiniku laotamise. Me pidevalt käib külvitöö, põldude ettevalmistamine,  rohumaade külviks käib. Ütleme, et töödega oleme järjepeal, rohkem midagi teha ei saa. Praegusel hetkel No mida te külvate Külvame segatist. Et see aasta eelmine aasta oli suur põud,  et meil jääb silos puudu, ma juba näen seda ette,  et herne nisusegu ja sinna panen kõrelist heintaime sisse,  selle segu külvame. Ja järgmise nädala alguses hakkame rohumaid külvama. Selleks ajaks on ka teravili läbi meil ära külvatud. Sa oled agronoomi haridusega, kui palju sul sellest  kooliharidusest kasu on või tegelikult päriselu on ikka  hoopis midagi muud, et tulebki vaadata sellise targa  vanainimese pilguga natukene ringi, et mida seal põllu peal  päriselt teha on tarvis? Eks koolist on ikka oli kasu väga palju kasu,  et annab suurt üldpilti vaatepilti, aga reaalne elu  ja reaalne kogemus tuleb ikkagi põllu pealt. Jah, et kool oli ikkagi väga toetav. Sa pigem hindad oma olukorda, ma saan aru vähemalt  selle jutu pealt praegu positiivseks, et tööd käivad  ja on võimalik teha, aga oled sa teiste põllumeestega  ka üle Eesti juttu ajanud, et mis nemad arvavad,  sest Eesti mulle tundub lihtsalt kliima mõttes on aeg-ajalt  nagu väga suur riik ühes otsas sajab, teises otsas on põud. Olen rääkinud meestega. Kõigil küll käib, Lõuna-Eesti juba kardab,  et kuivab päris kätte ära, põhja pool on juba põhja pool,  on veel hea. Ja meie siin vahepeal keset tulejoont, et meil on keskmine tase,  et. Jah, igal pool on erinevad tingimused, aga  mis teha, kõik ongi nii paika pandud looduse poolt. Aga sinul on ikkagi nii hästi läinud, et sul seda mõtet ei  ole tulnud, et oh põllumajandusega, Eestis ei tasu üldse  tegeleda ja lehmade kasvatamisega piimakarja kasvatamisega  ka mitte. Aeg-ajalt selliseid lauseid ikkagi põllumeeste  ja karjakasvatajate suust kuuleb, kui on sellised raskemad  aastad natukene ja kui juttu tuleb ka Euroopa põllumajandustoetustest. Ei niisugust mõtet ei ole pähe tulla, oleme visaimele,  meeldibki võidelda. Et Eesti ongi kliima poolest kõige soodsam just  loomakasvatuses ja piimaveised, et. Ma ei tea paremat kohta, ütleme nii ja meie tase on  ka piisavalt hea juba Euroopas, et et see juba näitab seda,  et meil on head tingimused ja saame võidelda Euroopa. No mitte võidelda, aga jah, konkurentsis püsida. Nii et ma võin loota ja eeldada, et 10 aasta pärast räägime  sinuga täpselt samal teemal. Ja sa teed sama asja? Jah, ma arvan küll Igal juhul. Riho aitäh sulle täna hommikul meiega ühinemast. Aga muusikat nüüd jazz, kaar on käimas ja suurepärased  muusikud täna hommikul terevisioonis My grupid Griet lis. Jah. A. Ja. Tere hommikust kõigile ja mõnusat ärkamist,  kes alles ärganud, väljas on valge juba tunde  ja tunde ja muudkui valgemaks ja soojemaks läheb,  sest on kena kevadine aeg. Tunde ja tunde juba või nii. Kell kuus minutit kaheksa läbi päike tõuseb kuskil vist enne  kuud natukene. See on kaks tundi. Minu arust ma käisin, ongi tund tund, mitu tundi  ja püsib, kusjuures see päike seal taevalael  ka väga pikalt, sest õhtud on. Üheksa aeg läheb looja, mõnusad pikad päevad on  ja soojad päevad ka, nii et esimesed päevitajad on juba igal  juhul mere ääres randades ka kohad sisse võtnud  ja juba sellise esimese mõnusa kevadise päikesepruuni endale  näkku saanud. Vaatame Eestimaale korraks otsa sellise kaardiga,  kus näidatakse, kus siis politseinikud täna kiirust mõõdavad. Mitmeid kohti on Tallinnas ka näiteks Tartu maantee,  Pärnu maantee, Narva maantee ka Suur-Sõjamäel aga Tallinnast  väljapoole minnes sinna Kloogaranna poole,  siis juba Rannamõisa-Klooga ranna maanteel  ja üle Eesti. Need. Teelõigud on, kus väljas ollakse, täna. Ikka selleks, et siis liiklejaid distsiplineerida,  mitte selleks, et trahve teha, aga trahve tehakse  sellegipoolest ka. Ja kui te ikka kiirust ületate, siis andeks ma arvan,  ei anta. Jah, trahv tuleb. Meil mahub tänasesse saatesse veel mitmeid teemasid,  näiteks tuleb juttu naftareostusest ja sellest,  kuidas siis sellist reostust likvideeritakse. Viimane oli seal Vaindloo saare lähedal,  kus siis kokku alles hiljuti ja ja päästjad ütlevad,  kes nende reostustega tegelevad, et lihtsam on sellist asja  mere pealt kokku korjata, et siis on kehvem variant juba,  kui see kõik kaldasse jõuab ja ka kallim variant  ka kallim variant. Supilinna läheme ka täna korraks, sest supilinna päevad  algavad ja mis siis tänavu nende päevade raames toimub,  uurime. Ja aga mida kirjutavad tänased ajalehed,  saame ka kohe teada. Katrin ja Eero, tere hommikust. No alustame sellest siis 100-st vihavabast päevast presidendi,  selline uus ja uhke kõnekujund eile õhtul aktuaalses  kaameras Toomas Sildam ütles ka ilus kujund,  aga kas see nii ka läheb? Ei ole kindel. Ei ole kindel, jah. Ma arvan, et soo on väga ilus. Kaunis uuenduslik sõnakasutus, eks ole? Aga noh, muidugi ma arvan sellest uuest valitsusest hetkel  ei saa üle ega ümber. Ei saa tõenäoliselt aastaid ümber. Aga muidugi kui seda noh, väga ilusti on siin Eesti  Päevalehes see valitsusliikmete rida, aga üles reastatud ja. Ikkagi kaunis selline keskealise mehe nägu on see meie valitsus. Oleks ikka tahtnud näha rohkem naisi, rohkem mitmekesisust selles,  selles valitsuses on mõned sellised päästjad seal olemas,  aga aga muidugi, kui seda üleüldse seda Eilset siis pressikonverentsi ja seda valitsuse ametisse  siis nimetamist vaadata, siis see oli. Kaunis naljakas on olnud jälgida seda viimased poolteist kuud,  kuidas, noh, tegelikult me oleme ikka pidanud üle kordama asju,  mida ma üldse ei oleks, võib olla arvanud,  et me nüüd juba ligi 30 aastat hiljem ikka peame rääkima sellest,  et, et et, et valitsus on kõigi Eesti valitsus,  eks ole sõltumata tsiteerides siis. President sõltumata inimese soost, elukutsest,  vanusest, nahavärvist, kodusest keelest,  maailmavaatest, seksuaalsest sättumusest  ja muudest teguritest, et, et me selliseid täiesti Põhiprintsiipe peame nüüd 30 aastat hiljem uuesti kordama. Kas Eesti pagulas i juhatajana on sul natuke nagu ärevam  ka olnud või see valitsuse moodustamise aeg kõikide nende  väljaütlemiste pärast? No eks ta natukene skisofreeniline olukord ole,  eks ole, et ühtepidi me kuulame neid, need uute  valitsusliikmete sõnavõtte, mis on pigem olnud sellised  rahustavad ja et siin neid Kultuuriasutusi massiliselt ei hakata kinni meil panema,  nagu ütles eile Mart Helme aga teistpidi võtame lahti need  sama erakonna häälekandjad, siis siis tekib see  skisofreeniline tunne, et ent. Just seal nagu materdatakse kõiki valimatult edasi,  et see on väga selline trumpilik lähenemine,  kui iga poliitilise oponendi nime ees on mõni selline halvustav. Omadussõna, et, et midagi on sellel pildil valesti. Jah, paljudel on tekkinud justkui see hirm,  et äkki see üks pool on see fassaad ja tegelikult  siis jätkatakse nii-öelda õnnestus. Just ja kumb on nüüd kumb, eksole, et kumb on  siis see fassaad ja kumb on siis tegelik nägu,  et eks me siis selle Esimese 100 päeva jooksul võib-olla siis näeme ära. Võib-olla ka ei näe, võib-olla ei saa tegelikult ära,  võib-olla see jätkubki niimoodi, et olemegi seal kuskil kahe  heinaga ühe vahepeal. Iseenesest praegu pendeldan üsna palju Poola vahet  ja noh, me teame, mis Poolas on, eks ole,  et seal ikkagi on sellised erakonnad võimule tulnud küll  enamus valitsusena ja tegelikult neid seda suppi süüakse  praeguse päevani, et ma ise olen seal ühel demonstratsioonil  ka osalenud, et, et inimesed on ikkagi tänavatel iga nädal ja,  ja võitlevad põhiseaduse eest. Päris karm. Katrin, mis sina leidsid? Mina leidsin selle, et. Aina rohkem keskealisi lähevad edasi õppima kutseharidusse. Noorte kõrvale muidugi, et see on tõesti kasvanud ligi 40  protsenti ja enamus nendest ongi üle 25 aasta vanused  ja nad ütlevad, et nad tõesti ootavad isegi üle 50 aastaseid sinna. Mis sa si, turtsusid ka? Ikkagi kõigi eelduste kohaselt ju ümber. Õppima on ju või lähevad niisama lihtsalt juurde,  et nad ei pruugi ametit vahetada, nad lihtsalt tahavad veel  midagi juurde. Näiteks ongi, et kui meeldib ja riik annab  ka raha, siis miks mitte, et see muidugi jälle ei lisa. Ma arvan, et see on nagu väga hea, sest et meie koolis on  samamoodi et vanemad õpivad. Kuule, ehitusviimistleja oskused kuluks ju igal juhul ära. No täpselt täpselt ehkki muidugi sa ei tohi seda öelda,  sellepärast et ehitusviimistle ajal on ka tööd vaja. Kui kõik hakkavad seda tegema, siis mis siis saab,  eks ju, selle ameti pidajatest. Aga huvitav, mis selle trendi on põhjustanud,  kas see, et tööturul on kuidagi suurem konkurents  ja sul peabki olema neid oskusi mitmeid,  et sa leiaksid tööd või on see kuidagi lihtsalt see,  et inimestel on tekkinud mingi tohutu enesetäiendamis  ja arendamisvajadus? Aga võib-olla ka see, et see on tasuta ka see võib olla üks pluss,  et ei pea nagu oma taskust nagu midagi välja käima. Millist, millist oskust sa näiteks veel tahaksid lisaks,  kuhu kutsekooli sa veel läheksid, mis veel huvitaks,  läheb? Tahaksin veel edasi plaatimist, see alguses ma üldse nagu ei  vaadanud selle poolegi, sest et see tundub kuidagi juba  niisugune raske, aga nüüd ma vaatan, kuidas nad moo kõrval  teevad seal asja ja see on nii lahe, see on tõesti lahe. Lihtsalt nii huvitavaid asju ja no ja seal ongi täiesti  erinevas vanuses inimesi, jällegi. No kahtlemata sul see võimalus tulevikus veel on seda õppida. Aga võtame nüüd järgmise teema. Postimehe siis majandusküljel oli Uudis ka sellest, et kuidas poed siis hakkavad plastesemeid  vähendama ja noh Minu jaoks ainult tore, et siin on ka juttu sellest,  et näiteks märtsis alustas Rimi kampaaniat,  et võib lõpuks siis oma oma totsikute potsikutega minna  poodi kohale saab lahtiselt asju osta, et minu pere on juba  aastaid seda teinud, eks ole, et Tartus me elame turul,  me käime ja oma purgid ja karbid võtame kaasa. Et seni on ikkagi sellised suured kaubandusketid väga  kuidagi vastu sellele seisnud küll hügieeninõuete,  küll lihtsalt ebamugavuse tõttu, aga. Inimesed on isegi öelnud, et kui ta läheb oma karbiga poodi,  siis talle öeldakse ei, see ei ole üldse võimalik. On sulle elu? On mind ära sealt niimoodi saadetud ja ikka oma  plasttopsikutesse see asjad pandud, nii et et arvestades  seda plastikureostust maailmas, mis on kahtlemata Väga suur probleem, suuremad võib-olla kui isegi Eesti valitsus. Et legi globaalsed probleemid, et et ma arvan,  see plastikuga võitlus. Ja see, et Euroopa Liit on tegelikult selle otsuse teinud,  et, et selliseid ühekordsed plastiknõusid hakatakse välja juurima. Siis kasvõi selliste jõumeetoditega, et lihtsalt ära keelates. Ma arvan, et see on väga tervitatav. Ja see ei tähenda ju seda, et plastikule nagu totaalne sõda  tegelikult on plastikut materjalina ju ikkagi teatud  valdkondades väga tarvis, aga lihtsalt see ülekasutus. Ja see raiskamine selles kontekstis on nagu see,  mis tähelepanu saab. Sa, Katrin, oled ka niimoodi oma karpidega läinud  ja on saadetud tagasi või. Oma karpidega ei ole ikkagi. Ma lihtsalt ei ole satu. Suhtun sellistesse kohtadesse, kus nagu pakutakse niimoodi  et saad võtta oma Paljud inimesed ei teagi, ei oskagi mõelda sell pät. Ei tule selle peale lihtsalt jah. Mul on isegi poes tulnud ükskord üks vanem naisterahvas juurde,  ma ostsin kaks porgandit ja siis ikkagi öelnud,  et aga pange ikka kilekoti kaasa need kaks porgandit,  et jällegi miks see tegelikult vajalik on. Jõuame kiirelt ühe teema veel. Tänasest hakkas siis kolmepäevane maamess,  kus. Siis. On 480 eksponaati isegi 12-st erinevast välisriigist väga  rahvusvaheline ja, ja see on hästi suur jällegi isegi oma pindalat,  et seal on üle 70000. Ruudu. Ja. Et see on huvitav, nii nagu Eero sin tegelikult juba enne  eetrit ütles, et noh, kuigi me ühest küljest räägime sellest,  et justkui maaelu kuivab kokku, siis teisest küljest  maamessi vastu on inimestel järjest suurem. Huvi iga-aasta näen ja rohkem inimesi, mis on iseenesest huvitav,  selline jälle. Et need sõnumid, mida me kuskilt mujalt saame  ja siis. Huvitav huvitav näha, et ei ole see maaelu  siis surnud, nagu juba siin üheksakümnendatel ennustati? No siin noor põllumees ütles ka, et tema ei kavatse kuhugi  sealt hakata minema ja oma põllupidamist  ja piimakarja unarusse jätta, oli optimistlik,  kui ma küsisin, et kas 10 aasta pärast ajame juttu  ja sa oled sama tegevustegemas, ta ütles muidugi. Teie kujutate ette, et oma tuleviku seoks näiteks puhtalt maaeluga. Mina küll, sest et ma olen juba Saaremaalt pärit  ja siis seal on nagu väga erga see moeelu,  nii et ma arvan küll. Isiklikult, ma ei ole eriline rohenäpp, aga noh,  selles mõttes ma arvan, et hakkama saaksin. No aga sa elad rohenäpudele kaasa, eks ju,  just las tema teevad ja sina oled see õnnelik,  kes siis selle sibula pealse nahka pan. On hea meelega just nimelt turult köögivilja  ja puuvilja ja aitäh, et tulite ilusat päeva teile. Meie jätkame nüüd muusikaga Sepo Seeman ja Tallinna Ülikooli  sümfooniaorkester ja see on tänulaul. Kõik mürgli peale mihklid. Meid püksitaskus rusikas on käed. Või ratta on tulnud? Kui vastasrind on välja saatnud või Patu pärast tarvis pole pihti. Sest usume, et parem pool on päev. Eks taeva poole tõske välgumihklid ja puhkusele saada. Vali hääl. Sest me ei taipa, ei tea. Kas noolib kuri meid või hea? Pole põhjust, põhjused tal lärmata võivad lärmis närvi ära kärvata. Mõni tunne tahab tasapisi tärgata. Aeg on enda kõrval endasugust märgata. Me jooksujalad laua all on, pakkus. Ja pöial raha lugemisest tuim. Meil miskist pole tegelikult nakkus on rohkem,  kui on paigutavaid suvi. Ei tea, kas kuskil viga sisse sattus? Et vaevaks sama häda meid kui muid Kas hakata mu arvutisse naa, kus pean vahet,  pea, paks ja kurk on kuiv. Sest me ei taipa, ei tea. Kas nooli kuri mäng või hea? Pole põhjust põhjused tal lärmata võivad närvis närvid ära kärmata. Mõni tunne tahab tasapisi märgata. Aeg oma endaga endasugust märgata. Jaa. Ka see võib ennast tugevana tunda. Kes ilma sambaks hüüda end ei täi. Ja kõigist maha jälgisi ja mulda, kes kunagi siin kamara  peal käia. Ei suuda meid siis mure maha murda. Kui selgus, püsib eeskätt meie päi Ja tulevik võib rahumeeli tulla. Ei ole ennast täis. Kui tunned ära, siis on hea. Sa enam pelgama ei pea. Siis on põhjust jälle põhjused tal ärmata. Magajate lisu taas on ärgata. Mõni tunne tahab mürinaga ärgata. Aeg on eda kõrval endasugust märgata. Siis on põhjust jälle põhjuseta lärmata. Magajatel isu taas ärgata. Mõni tunne tahab mürinaga ärgata. Aeg on enda kõrvale endas. Kus märgata? Selline laul, siis solistik Sepo Seeman,  aga meie räägime nüüd hoopis merereostusest. Tere hommikust, Marge. Nädalavahetusel likvideeriti Vaindloo saare lähistel naftareostus. Kui sageli tuleb selliseid reostusi üldse ette? Ütleme selliseid reostusi, kus me oleks pidanud  lokaliseerima seda ja likvideerima neid nii tihti ei ole. Aga siiski iga-aastaselt, meil on selline 20 30 teadet  reostus võimalikust reostusest siis küll väga paljud ei leia kinnitust,  eelmine aasta oli tõus muidugi siis oli ligi 50 juhtumit,  kus teatati ja kinnitust leidis üheks, aga noh,  eelmine aasta oli ka selline erakordne aasta,  et suvi oli väga ilus, et tihtilugu oligi looduslik nähtus  vetikas näiteks selleks reostuseks justkui. Nii et vetikas ongi see võimalik näiteks nii-öelda valehäire põhjus,  sest kui te ütlete, et on palju neid juhtumeid,  kui teatatakse, aga tegelikult ei ole reostust. Jah, et võib-olla vetikas samas võib ka olla selline,  ütleme, kerge kütteõli, mis hajub ise ära,  et sellel ajal, kui me lähme juba seda kontrollima,  et siis on võib-olla juba see reostus hajunud,  et kerge kütteõliga üldiselt nii ongi, et,  et see hajub ise, et seal me korjata ei saagi,  seda. Millised need tüüpilised reostuse põhjused on tegelikult ju  tänasel päeval peaks olema naftatankeri topeltpõhja,  aga kõik sellised riskid peaks olema viidud miinimumini,  et üldse ei saaks reostust ette tulla. Paraku peame ikkagi rääkima inimfaktorist,  et väga tihti on see inimfaktor hooletus ja,  ja ka noh, tehnilised põhjused, loomulikult ka,  aga see on tõesti nagu ütlesite, et see on viidud  miinimumini ja et see tehniline faktor või mõju seal oleks. Kuidas nende reostustega on, kust maalt algab juba see,  et noh, see on juba suur reostus, sellega peab juba midagi tegema,  aga noh, see on nii, et sattus lihtsalt midagi natukene vette. Ütleme meie jaoks ikkagi suur reostus on see,  kus me peame ka juba rahvusvahelist abi küsima,  et kus me ise toime ei tule, et see on juba väga suur reostus. Et niimoodi toimibki, et üldiselt üritame  siis esmalt oma ressurssidega hakkama saada,  et kui reostusest teade tuleb me oleme selle  siis kindlaks teinud, tuvastanud, et reostus on ja,  ja ka siis hakanud lokaliseerima. Kui on vaja, siis esmalt riiklikud, abiressursid,  veeteede amet oma laevadega ja, ja kui vaja,  siis lähinaabrid Soome ja Rootsi näiteks. No kõigile tundub täiesti arusaadav see,  et reostus, see on paha, aga tegelikult mis  siis juhtub, mis need ohud sellele elukeskkonnale on? Noh, et kui me räägime, et mis sellised esmased asjad on,  et kindlasti, kui ta merre satub, et siis merekeskkond esmalt,  eks et noh, talvel talvel on üldse keerulisem,  et siis tõenäoliselt rohkem saab kannatada see põhja  põhjakiht või põhjaelustik sest see nafta vajub sinna põhja. Noh, suvel, kui ta kandub randa, kui me ei suuda,  meie eesmärk on loomulikult see merealalt kokku korjata just selleks,  et vältida selle kandumist randa kui randa jõuab,  noh, loomulikult see kalda elustik kooslused,  mis seal on, need saavad kannatada merealal jällegi on  esmased kannatajad loomulikult merelinnud,  et läbi nende siis Läbi nende lõpuks, kui nad hukkuvad, nad tulevad ju kaldale  selleks elu lõpuks siis, et, et läbi selle nad  siis võivad ju sattuda teiste loomade organismi  ja seeläbi meie toidulauale näiteks. Miks see on nii, et kui see reostus jõuab randa,  siis selle koristamine on kuidagi keerulisem  ja kallim. No esiteks, see ala on oluliselt suurem või ta võib olla  hästi pikal ranna rannaalal, eks ju, lisaks  siis selle Kalda puhastamine, see, mis seal on, liiv,  mis iganes, et selle puhastamine võtab, võtab tohutult aega  ja lõpuks siis see taastamine, et kui me jõuame  selle ära puhastada, siis see taastamine võtab aega. Ja see taastamine võtab võib ka aastakümneid võtta,  et see ongi, miks ta on kallis. Kui nüüd reostus ei ole veel randa jõudnud,  teile tuleb teade ja reostus on siis kuidas see  likvideerimisprotsess välja näeb? Esmalt ongi, et teade tuleb siis meil merevalvekeskusesse merevalvekeskus,  siis teeb riskianalüüsi ja saadab siis välja ressursid. Laev võib olla saadab esmalt hoopis tuvastama näiteks  seirelennuki meil või, või ka kopteri ehk  siis õhusõidukiga see kontroll. Satelliidipilti saame kasutada, et vaadata,  kas seal on võimalik reostus üldse ja, ja kui ressursid  välja saadetakse, siis nemad siis kõigepealt tuvastavad  selle koha ära ja hakkavad siis lokaliseerima  ehk siis vältida selle nafta. Sattumist siis suuremale alale ja, ja siis hakkavad likvideerima,  ehk siis pommidega piiratakse skimmeritega korjatakse  siis raske õli ära ja ja niimoodi see protsess käib väga  lihtsalt raamis. Te olete valmis ütlema, et kui palju maksab naftareostuse likvideerimine,  kas saab seda kuidagi niimoodi panna raha numbri? Et odav ta ei ole, et üks on see töö, mis seal mere peal tehakse,  aga meie jaoks see loomulikult tähendab pärast  ka ju nende laevade või vahendite puhastamist,  et see võib olla ka kümneid tuhandeid eurosid kui mitte sadu ja,  ja sama, et et nüüd ka see vastutus, see laevafirma vastutus,  et see võib ka olla ikkagi väga suurtes numbrites,  et. Siin oli juttu sellest, et tuleb ka selliseid valehäireid,  mis ei leia kinnitust, sellegipoolest on ju oluline,  et inimesed annaks teada, kui nad kusagil märkavad,  kuidas nad siis saavad aru, et vot see on ikka reostus ja,  ja nüüd oleks tõepoolest aeg märku anda. Kui ikkagi tundub, et see, mis seal veepinnal on,  et see ei ole või see ei kuulu sinna keskkonda,  et siis tasuks sellest märku anda. Inimesel loomulikult kõige lihtsam number on kas  või üks, üks, kaks või 13 13, aga ka meie merevalvekeskused kuus,  üks, üheksa, üks, kaks, kaks, neli. Nendel numbritel tuleks sellest teada anda. Küll see info liigub juba ametkondade vahel  siis nii nagu vaja on. Ja, ja siis meie juba teeme edasised sammud,  lähme kontrollime seda ja, ja vaatame, et aga kindlasti  kindlasti on äärmiselt suur abi just nendel vee peal liiklejatelt,  et see info, mis nende pealt nende poolt tuleb,  siis, sest nemad on ju need esmased nägijad tegelikkuses. Aga kas iseenesest toimub ka mingi selline spetsiifiline seire,  et käiakse ja kontrollitakse ja otsitaksegi kusagilt seda reostust? Ja et meil laevad on ju pidevalt patrullis veealal,  me oleme üritanud neid ka niimoodi hajutada,  et reostustõrje võimekusega laevad oleks niimoodi paigutatud,  et võimalikult kiirelt jõuaks me reostuskohta,  kui reostus on kuskil ja, ja nemad oma tavapärase patrulli  käigus loomulikult seiravad mereala, neil on  ka teisi funktsioone, mida nad täidavad,  aga, aga see seire on üks nende rollidest. Jah. Ja lõpetuseks ikka on aeg-ajalt olnud kuulda sellest,  et kasutatakse ka vabatahtlike abi, kas sellist asja  kasutatakse ka tänasel päeval, ma praegu ei ole kuulnud,  et no näiteks Vaino saare puhul oleks keegi öelnud,  et tulge vabatahtlikud appi. Ja et praegu ka tegelikult seal ei olnud rolli nendel kindlasti,  et aga, aga kui sellist abi või lisakäsi juurde on vaja,  siis kindlasti võetakse ühendust juba vabatahtlikega. Et vabatahtlikud on alati äärmiselt oluline ressurss  nii meile kui ka päästeametile, näiteks,  kes siis kalda peal kaldareostusega tegeleb,  et et kui vaja, siis jah. Suur aitäh, Marge ja jõudu teile teie töös. Aitäh teile. Ta terevisiooni, vaatajate ja neljapäev on juba 25. aprill  ja käisin just piilumas ikkagi päriselt õue ka,  mitte ainult siis kaamera vahendusel, mis Gonsiori tänavat näitab. On selline sume, päike päris ei sära ja ei pimesta,  mis sa tegid seal õues, vaatasin, mis ilm on,  kas päike paistab? Aga ei paista, ei paista, aga võib-olla päeva peale paistab  ja no nädalavahetus pole enam kaugel. Nädalavahetuseks lubab ka ikkagi sellist mõnusat kevadist,  sooja ja päikest ka. Ja vihma ka natukene oleks hädasti tarvis,  tänases Sakalas näiteks kirjutatakse ka sellest,  päästjad ütlevad, et on küll maastikupõlenguid,  aga et ka metsad on juba aprillis väga-väga tuleohtlikud. Tuleoht on praegu tõepoolest väga suur, seda paneme südamele kõikidele,  aga juba õige pea tuleb hooldusnippidest juttu  ja juttu siis sellest, kuidas õigesti näiteks tõsta,  liigutada, teisaldada. Just nimelt teisaldada, vot selle mõiste me peame endale  meelde jätma ei ole, ei ole siis abivajaja tõstmine,  vaid ongi teisaldamine. Täna, 25. aprillil, siis Tartu tervishoiukõrgkoolis  ka lahtiste uste päevad ja seal tegelikult ühte sellist  hooldaja eriala siis õppida saab ka. Me räägime veel suurepärase muusikuga, kes on õnneks siis,  kuna Jazzkaar on käimas, on ka Eestis Mai liis elab ta  hoopis kaugel siit, Ameerikas, aga suurepärane basskitarrist. Ja ta juba ütles ka, et ta sealt Ameerikast tuli  ja tal on selline korralik Jetlag ehk siis tal on raske  saada sellest üle ntukene sellest jah, lennureisist aga igal  juhul kohal ta on ja me räägime juttu ka supilinna päevadest,  sest need algavad täna. Huvitav, kui palju on veel supilinnas neid teelõike,  kus ikkagi tolmab praegu? No nii kuiv on küll, et kui seal kusagil seda tolmu on,  siis lahku. Aga ei maksa supilinnas kihutada, eks ju,  linnas on piirkiirused hoopis väiksemad kui maanteedel. Vaatame Eestimaa kaarti, politsei mõõdab kiirust nii,  et tuleb seal sõita 90 tunnise kiirusega,  kus ette nähtud on seal, kus 110 seal siis võib nõnda  kiiresti sõita. Näiteks Võru, Mõniste, Valga maantee kilomeetritel viis kuni  35 kusagil seal täna kiirust mõõdetakse. Kaart vaadatud, kiire pilk peale hooldama,  hooldame nüüd ja tere hommikust taimi ja tere hommikust,  Maire ja tere hommikust, Oliver ka. Ja Oliver on meie hea kolleeg portaalis,  kes siis tegelikult ma istun ka siin. Maire, te jääte üksi praegu püsti. Oliver on meil natukene abiks siin sellepärast et me tahame nüüd,  et näidata seda, mismoodi tõesti inimest,  kes abi vajab, kes ise liikuda ei saa, siis kodustes  tingimustes nende lihtsate vahenditega teda nüüd  siis teisaldada. Me rääkisime siin tõstmisest, aga Maire,  te ütlesite, et õige sõna on teisaldas. Teisaldamine ja hooldustöötaja ei ole kraana,  see tähendab seda, et tema ei tõsta. Teisaldab. Kodus selliseid abivahendeid ilmselt ei ole,  mis on ikkagi kuskil meditsiiniasutuses olemas,  aga millega me siis kodus peaksime seda tegema  ja kuidas aa? Kõige lihtsam vahend, mis kindlasti kodus on,  on täiesti tavaline voodilinast. Kindlasti on see olemas ja ütlen ausalt,  et päris suurepärane vahend nii-öelda ühest kohast teise  teisaldamise vahend siis. Aga see ei ole nüüd teisaldamine, et me ei hakka inimest  teisaldama sealt diivanilt siia, vaid tegelikult see koht,  kuhu meil oleks tarvis teda siis nüüd ümber paigutada,  peab olema ikkagi võimalikult lähedal. Jah, me võime ka sinna tegelikult teisaldama,  aga siis me peaksime tegema mitmes jaos seda. Selge, aga teeme siis praegu nõndamoodi,  et Oliveri seal diivani peal teisaldame tooli peale. Just nii, teeme nii, Oliver, panen sulle  selle lina ilusti. Ole hea, tõsta oma see lina niimoodi kokku. Volditud lina on. Kokku volditud just nimelt või. Oleks tarvis, Oliver, ole hea, pane minu oma pea. Kehalina toetab ta vastu oma keha, et Oliver ei kukuks,  kui ta teda jalgade peale siis tõstab ja kasutab liigutusmeetodit,  ma. Ette. Keerab teda ja asetab ta siis ilusti tooli peal. Üks kaks. Kolm kõigepealt püsti. Vot tubli Oliver. Ja nüüd Lähme siia, väga hea ongi jah, suurepärane sulle  jalad ka ilusti korda ja see lina päris tugevalt ümber  selle kere ja nüüd saab, võiks ju Oliveri käest küsida,  iseenesest. Aga me tegelikult täna me hoopis Oliver,  aitäh, et sa meid natukene siin aitasid,  hea kolleeg, et Oliver võib nüüd minna, aga kas see lina  variant ongi selline kõige lihtsam, kõige lihtsam variant? Jah, nii et meil on siin tegelikult sama variant nagu professionaalne,  siis mida osta, aga inimestel seda kodus ei ole. Ja linaga on ka päris turvaline ja päris mõnus seda asja teha. Võib-olla tutvustaks veel mõnda asja hommikumantlivöö  ja me näeme hommikumantlivööd ja meil on  siis jälle mantlivöö pluss niisugune professionaalne vahend  kus on ehitatud redel. Kus siis inimene saab ennast nagu istuma,  asendisse voodist tirida, see kinnitatakse kuskile. Seina külge näiteks, kui tal on voodi seina ääres võiks olla. Poti külge voodi külge ja ja sa ise ennast liigutada. Tulla ja et jälle, et kodus ei pea ju seda redelit olema,  aga mingisse nööri leiab kindlasti. Ja kolmas vahend, võib-olla professionaalne vahend on  siis niisugune rull mis on siis libe ja seda saab liigutada,  kuhu poole vaja on, kasvõi nihutada mind sinna maile koha peale,  kui see mulle ilusti istumise alla panna. Aga kodus saab kasutada täiesti prügikott. Aa. A on samas sooni, oluline on see, et ta oleks  siis libe, et sellepärast see kilekotivariant siin jah,  ja selles suhtes. Noh, selle peale on nagu parem näidata, et kas ma liigutan  nüüd niipidi või ma panen ta niimoodi alla,  ma saan ükskõik kuidas pidi teda siis nii kuidas parajasti liiguta. See on, eks miks me sellest räägime, on põhjus hästi lihtne. Need aitajad teevad ise endale liiga ja siis ongi ühel  hetkel see olukord, et tegelikult on vaja kahte inimest  hoopis aidata ja ravida. Et need. Sellised taktikad või süsteemid, kuidas aidata,  peaks inimene endale siis selgeks tegema,  et mitte oma selga ära tõsta ära selle teisaldamise käigus. Jah, üks koht, mis kindlasti nii-öelda tunda annab,  nendel, kes tõstavad, on selg ja teine viga,  mis tehakse, on tegelikult see, et mida me näeme,  et et palutakse abistajal panna ümber oma kaela  ja pane käes siis just et oleks nagu hea tõsta. Aga tegelikult, mis teevad meie kaelalihased  siis pärast, sest me ei tõsta üks kord, kaks esimese korraga  juhtu mitte midagi, aga kui seda pidevalt teha,  siis ma kardan küll, et sellest abistajast saab ise  nii-öelda abistatav. Te olete näinud neid inimesi, kes on ennast nii-öelda  vigaseks abistanud või? Just just, aga millest see siis tuleb, ikkagi sellest,  et ei osata abi küsida, ei teata, kuidas seda kõike teha  ja või püütakse ise hästi tubli olla ja ise hakkama saada. Üks küsimus on tõesti see, et püütakse ise hakkama saada. Arvatakse, et ma olen tugev, meiegi oleme siin üsna tugevad,  et ma jaksa n ja nii edasi, aga tegelikult tehakse ikkagi  endale liiga. Oliveri näite puhul selline keskmine Eesti mees võib-olla  natukene raskem kui Oliver ja keskmine Eesti naine võib olla  ka natukene väiksem kui teie, et et need kaaluvahekorrad  võivad olla päris karmilt erinevad, siis seda rasket meest  ühel pisikesel naisel tõsta on päris raske. Meie koolis õpime üksteise peal ja kui nüüd  selle näitena tuua, et mina saaksin taimi peal õppida,  siis tegelikult ma saan taimi peal täpselt sama osavalt  hakkama nagu oliveri peale. Et seesama lina, kuidas, Linatehnika töötab. Tehnika töötab, aga see ongi tegelikult üks  selle õppimise boonuseid on see, et kui ma lähen nüüd töömaastikule,  ma olen õppinud neid tehnikaid, siis mul on väiksem võimalus  ennast vigastada ja ma saan võib-olla tööturul olla pikemalt. Aga need, kes ikkagi ise üritavad lihtsalt saada  ja seda tehnikat ei tea, siis need kahjuks paraku. Kiiremini vigastada ennast. Ja kui öelda, et hooldajaks õppima tulemisele,  et mis see boonus on, siis ma ei saa kahjuks öelda,  et palk on boonuseks. Aga see, et Enda tervist osata nii-öelda hoida,  on raudselt boonuseks ja ma arvan, et see palju suurem  suuremat nii öelda väärtust väärt, kui see palk tegelikult. No täna Tartus, nii nagu ma ütlesin, siis tervishoiu  kõrgkoolis on lahtiste uste päevad, et kas te samamoodi  teete seal sellist presentatsiooni või esinemist nagu siin  täna hommikul terevisioonis, et et aimu anda inimestele,  et mis see hooldaja töö tähendab. Jah. Seal ei ole meil ainult hooldaja ameti tutvustus,  vaid kogu tervishoiukõrgkooli tutvustus. Kui konkreetselt hooldajatest rääkida, siis me õpetame seal inimestele,  kuidas panna näiteks teki tekikoti sisse niimoodi,  et ei saputa. Ka ei raputa, mis, mis nii-öelda ka kodus tegelikult tolmu  üles ajaks ja oleks tunduvalt kasulik, oleks tark nõnda teha,  oleks tark teha. Lisaks on muidugi võimalus teiste eriala kipsi panemist õppida,  vere võtmist õppida. Kuidas radioloogiatehnik, ühesõnaga kõikide erialade  tutvustavad töötoad on täiesti olemas, tulge vaadake. Ja saate targemaks ja võib-olla valiti siis hoolda  ja elukutse. Sest kui me räägime ka ühiskonnas praegu sellest,  et tegelikult üha enam inimesi, kes abi vajajad võiksid  ikkagi kodus hakkama saada siis see oleks see tee küll. Kui just ise hooldajaks pärast ei hakka,  oma lähedasi oskate te ikkagi aidata. Ja see on ju tegelikult ju väga aste. Suur väärtus muidugi. Maire taimi, aitäh täna hommikul tulemast. Jaa. Minu vastas on nüüd mai Saaremaalt, võib öelda  ka Ameerikast, aga samal ajal on meil ühendus praegu  ka supilinnaga. Tere hommikust, Peep. Peep Supilinna päevad algavad täna. Mis seal supilinnas toredat on, miks peaks sinna tulema? Supilinn on natuke selline kiiksuga ja oma omamoodi linnaosa  siin Tartus suhteliselt väike, ainult 2000 elanikku,  aga selliseid arhitektuuripärleid, vanu puumaju,  mõni natuke rohkem räämas, mõni mõni natuke vähem,  väga omapärane kant, väga omapärane seltskond,  kes siin elab ja me teeme juba kaheksateistkümnendat korda  igakevadisi supilinnapäev, mis on selline suur festival,  kestab mitu päeva, kuhu loomulikult on ta suunatud  nii meie oma rahvale kui, kui ka ükskõik  kellele külalisele. No tavapäraselt seal supilinnas ei ole tekkinud ju sellist olukorda,  et seal oleks mingid kohvikud, kauplused,  mingi selline melu. Kas supilinna päevade ajal on? Saab olema väga huvitav ja nälga ei jää keegi,  et siinsamas minu kõrval ongi Supilinna nii-öelda raekoja plats,  kui nii tohib öelda, supilinna kiigeväljak siia,  siia kerkib juba homme suur lava. Kus on erinevad ansamblid siin, miks see kiigeplats on? Ma näitan korra, siin on supelina külakiik,  palun. Ja kes tahab ennast kaardil nii-öelda paika panna,  siin on kaunis Emajõgi hetkel kalurid kala püüdmas  ja ja esimesed sõudjad juba väljas, et siin platsi peal saab olema,  siis jah, laupäeval ja pühapäeval terved pikad päevad,  tõsine programm ja, ja selle aasta teema supilinna päevadel  on supilinna tantsu ja laulupidu täiesti arusaadav. Meil on laulu, laulu, tantsupeo aasta, et,  et ka meie laulukoorid, tantsijad kõik siin platsis ilusti. Me enne Katriniga rääkisime siin ka sellest,  et huvitav, kas supilinnas teed tolmavad  või seal ei olegi enam selliseid teid, mis tolmata saaks,  kõik on asfaldi all. Tolmavad ja. Kuidas selle elanikkonnaga seal on, kas põhimõtteliselt on  hipsterid tasapisi põliselanikke välja söömas? Ei ole, supilinn, on olnud kogu aeg väga kirju,  kirju elanikkonna ga on loomulikult palju,  üürikortereid on alati väga palju tudengeid on kunstikultuuriinimesi,  kõikvõimalikke rahvast on loomulikult ka kinnisvaraarendust  on uuemaid maju ja, ja siin on selline pidev võitlus,  et, et kui palju peaks seda vana säilitama,  siin on miljööväärtusega ala. Kui palju peaks lubama uut, et see on selline igipõline  teema supilinnas, aga kõik on teretulnud,  siin on väga, väga tore, tore seltskond ja see  nädalavahetuse festival ongi kõige rohkem nagu meie enda  nagu sisekaemus, et et saame kokku, saame tuttavaks,  sina, muuseas, terve pühapäevane päev on hoovikohvikute päev,  kus on 17 inimest, teevad oma hoovi väravad lahti,  saab tulla, nad pakuvad süüa mingit muud programmi,  et väga põnevat avastamist kindlasti kõikidele  ka meile endile, supilinlastele. Kui sa mõtled selle peale, mis on supilinnas veel vajaka,  millest sa unistad, mis seal võiks muutuda,  mis sinna võiks kerkida? Nagu väga väike linnaosa ja Tartu raekoja siit kõigest kilomeeter,  et selles mõttes kogu infrastruktuur on meil meil väga lähedal. Üks asi, millest me unistada, väga kaua on supilinna lasteaed,  et, et õnneks linnaplaneeringutes on ette nähtud seesama  plats siin puude taga on tegelikult broneeritud supilina  lasteaiale see on, kuna on väga palju noori peresid  ja tuleb järjest juurde õnneks noori peresid,  siis see on kindlasti üks selline teema,  et, et me unistame sellest oma lasteaiast  või võib-olla seltsimajast sealjuures, aga küll ta tuleb  ja üks põnev muuseas projekt, mis loodetavasti paari aasta  pärast teostub, on see, et siia marja tänava otsa kerkib  jalakäijate sild, mida me ootame ka väga pikisilmi,  sest siin üle jõe näiteks on lodjakoda, kus saab käia  lodjaga sõitmas, mis on ka üks õppeline päevade programmi osa,  et, et see kindlasti annab meie linnaosale väga palju juurde. Aitäh supilinnapäevad siis, kuni pühapäevani välja pühapäev  kaasa arvatud, on ju? Aga nüüd jätkame juttu Maiga Mai, kui palju sina suures  linnas unistad sellest, et saaks mõnesse väikesesse kohta ta  läheks näiteks supilinna. Unistada sulle ei meeldi seal suurlinnade. Tead, väikelinnaelu on palju lihtsam, pargid auto maja ette  ära ja lähed postkontorisse hambaarsti juurde  ja poodi ja vanaema juurde, et suures linnas on niimoodi,  et istud kõigepealt kolm tundi Traffic us kui kuskile jõuad,  nii et üldse jõua nii palju asju tehtud,  kui väikses linnas. Selliselt võib öelda sinu kohta nii, et. Väikese saare tüdruku uskumatu lugu sellest,  kuidas sa oled suurde maailma jõudnud enne kui me sellest räägime,  kuidas sa oled jõudnud, siis kuhu sa oled jõudnud,  mis sa nagu ütleksid, mis sa igapäevaselt,  kus sa praegu oled omadega. Põhikohaga elan Los Angeleses, Californias,  Ameerikas. Ja mis sa seal teed nii-öelda põhikohaga mul on näiteks siin  üks plaat, on mul. Sellega sa tegeled? Olen bassimees. Massinaine. Bassi naine ja et tuuritan, mängin muusikat erinevate  artistidega ja põhikohaga siis legendaarse David Crosbi bändis. Nii et võib öelda, et sa oled sinna suurde muusikamaailma  Ameerika mandril läbi murdnud. Noh. Ilmselt või? No kuidas see juhtus, siis kuidas see tee niimoodi järsku  jõudis Saaremaalt Leisse? Tee tööd ja näe vaeva. Higi, veri, pisarad. Mingeid õnnelikke juhuseid peab ka ikkagi olema. No too mõni näide, milline on olnud näiteks see õnnelik juhus,  mis on sind viinud sinna, kus sa praegu oled. Ütleme õnneliku õnnelike juhuseid olnud paljud Sealhulgas näiteks, et minu teele on sattunud Gradis. Aga enne teda näiteks minu õpetajad Tiit Paulus ja Raul Vaigla ja minu Rootsi õpetajad. Kes on kõik minu tiibadesse? Tuult puhunud. Ja ja, ja julgustavate sõnadega aidanud ja toetanud. Et ma arvan, et üksinda ei jõua kuskile,  et tegelikult. Minu selja taga on ikka väga-väga tugev nii-öelda  sõpruskonna ja perekond. Kas see on ka puhas juhus, et sa oled Leisist pärit  ja nüüd on su nimi no kirjapildilt enam-vähem nagu leisi,  eks ole. Ja täpselt, millised, mis tõenäosus see on,  et kui nüüd minna tagasi sinna Gregls juurde,  siis et see on üks, mitte üks, vaid see ongi minu elu kõige  õnnelikumaid juhuseid ilmselt, et, et niimoodi Rootsi. Tänavatel täiesti lampi kohtuda ja juba järgmisel päeval  siis Jackson Brown iga lavale minna ja üks asi viib teiseni  ja ja nii edasi. Kas elav tõestus sellest, et nii nagu muusikal pole piire,  nii ka armastusel pole piire, ma arvan küll,  on. Kas sa juba väikese plikatirtsuna unistasid sellest,  et no ma tahaks küll saada passi siis meheks  või passi naiseks? Eks ma mulle meeldib öelda, et ma jõudsin muusikani juba  embrüogeneesi faasis, siis, kui mul kõrvad arenesid,  et mu ema pani endale kõhu ümber, pani kõrvaklapid  ja mängis mulle vivaldit. Aga ma vist jah, mingi kolmeaastaselt sain juba oma esimesed  laulutunnid ja siis läksin viiulit õppima,  tegelikult ma lõpetasin Kuressaare muusika oli hoopis  klassikalise viiuli alal. Ja siis sattus minu teele Tiit Paulus ja  siis juba basskitarr, mis, millesse ma kohe ära armusin. No kes ei ole selline suur basskitarri fänn,  siis kuidas sa seletad talle ära selle, et noh,  mis teeb ühest passimängijast tõeliselt hea passimängija,  mis seal siis nagu see põhiline vahe on? Keegi kunagi ütles, et hea bassimängija on see,  kes teab, millal mitte mängida. Et, et selliseid ülemängijaid on ju alati väga palju,  aga need, kes teavad, mida, mida muusika vajab mitte kõigi  isiklik ego. Et ma arvan, et neid on väga väheseid Basskitarrist võib ju mängida väga erinevates bändides,  teha väga erinevat muusikat, mis on see sinu muusika,  mida sa teed? Hingemuusika tänapäeval on raske öelda, mis,  mis on, mis sellepärast, et kõik stiilid sulanduvad  nii tugevalt, aga ütleme, et minu loomingus sulanduvad  näiteks kindlasti džässrokk natuke pop, natuke folki kantrit,  et ilmselt seda kutsutakse džäss, fuson,  mis ongi segu kõigest. Me kohe kuuleme sinult ja Maigrupilt veel ühe loo,  mis sa selle loo kohta ütled, mis juba mõne hetke pärast tuleb. Me mängime sellise loo nagu Gregory, mis tegelikult ilmus  ka maigrupi eelmisel plaadil 2015. Aga sellele nüüd meie viimasele plaadile,  mis ilmus kaks päeva tagasi me tegime uue Me tegime duo variandi ühe minu lemmiku kitarrimängijaga maailmas,  Bill friselliga. Nii et see, see oli minu jaoks tohutu suur au,  nii et ei olnud probleeme enda lugu. Kaver. Mai aitäh sulle ja palumegi sind juba laval. Ja Katrini palume jälle siia kõrvale. Tar ei oska mängida, võiks osata muidugi. Al ei ole hilja ka alustada õpingutega. Kuigi vaata, me rääkisime siin ka sellest,  et kuidas saab 50 aastane kutseõppe see,  eks ole Ja meie tuleme taas juba homme hommikul ilusat päeva kõigile. P.
