Ma. Ja. Ja. Tere hommikust, nii ilus päev tuleb, pealegi on reede. Ja ma usun, et tuleb hästi. Ilus saade ka, kuigi vahel on nii, et kui sa ette mõtled,  et kõik läheb hästi sujuvalt, siis läheb kõik täiega. No täna nii ei lähe. No täna nii ei lähe ja see on absoluutselt kindel  ja no tuul on Tallinnas vähemalt küll ja aga soojakraade. Õnneks lubatakse ka nädalavahetuse, nii et kui teil on  toredad plaanid, tehti loodusesse minna,  neid plaane ei pea hakkama ümber tegema ja ma tean,  et ikkagi osad inimesed juba käivad ka ujumas,  ütlevad, et noh, selline 20 kraadi järvevett on ju täitsa  Eesti tingimustes tuleks kasutada seda. Tuleks muidugi kasutada, kuigi mulle tundub,  et see esimene kord siis tundub jahe, on ju. Aga kui pidevalt käid, siis ei ole hullu midagi  ja ilma mõttes on tõesti sel nädalal nii hästi,  et kui nädala sees tuli vihma, siis nüüd reedeks laupäevaks  vihma ei lubata, nii et saab planeerida ka selliseid väljas tegemisi. Ja kas me vaatame mõned looduspildid või sa tahad tegelikult  ennem soovida? Tegelikult ma tahaksin muidugi soovida soovi,  sul on kolm soovi võimalik soovida nagu. Kõigepealt, et ma saaksin soovida palju õnne  ja tänastele tähtpäevalistele, nagu näiteks Ivo Linna,  Evert Sundja, Evi Vanamölder, Liisa Pulk,  Norman Salumäe. Palju õnne sünnimel. Teine soov, teine soov taha vaadata nüüd neid looduspilte,  see saab ka täidetud, ma luban. Nimelt looduse omnibussil on selline hästi tore konkurss olnud. Hästi kiirelt korraldatud ja muuseas, head vaatajad,  te saate veel praegu tegelikult hääletada  siis oma lemmiku poolt sellised natuke naljakad pildid,  mis tõstavad suunurgad ülespoole. Loodusest tabatud no see on selline esimene lumi,  kas siis on see rõõm või esimene kohkumine  selle lumega koos tulnud sellele kassikeele  selle on saatnud meile marelle, nii et. Väga tore Marele või sinna konkursile Facebookis leiate  selle üles. Kui panete loodus Omnybussi, leiate üles saate hääletada ka. No räägime asjad selgeks, seda juhtub tihti poliitikas  ja mujal ka, aga siin siis kajakad omavahel. Midagi on teoksil küll, midagi tuleb teisele kajakale  selgeks teha. Järgmise pildi peal on aga oravapoiss ja natukene olla on  orava tüdruk. Ega ma ei tea. Ega me ei tea jah. Aga imestab, et kuhu küll kõik need varud said jah,  mida ta on kogunud siia ja sinna ja kolmandasse kohta  ja nüüd need laod võivad kõik tühjad olla. Karli tehtud foto. Oo üks karuke ka veel karuunistused, unistused veidi sellise  uneleva unistava pilguga vaatab ta küll,  et kas ma lähen sinna puu otsa, et olla nendele pilvedele  veel vähem kui kena. Nii toredad pildid on, aga siis tõesti? Eesti looduse omni bussi leheküljel saate teie oma hääle  ka anda. Mul on kolmas soov. Nii tahaksin rääkida tänase saate teemadest,  seda sa saad ka teha. Kõik kolm sinu soovi saavad põhimõtteliselt täidetud,  täna hommikul. Nonii no näiteks me räägime amplitest. Kui siin saate alguses juba ütlesime kohe,  et väljas võib tegutseda täna ja homme siis miks mitte,  kellel veel ei ole, siis tegelege sellega,  et endale luua üks ilus ampel või siis saate teada,  kuidas neid täpsemalt hooldada, et nad ikka püsiksid. Jaa, aga me räägime Covid viirusest ka ja sellest  isikukaitsevahendite varust tegelikult, sest noh ootame  või ei, oota, me ei tea, kas see teine või kolmas laine tuleb,  aga need varud peaksid olemas olema ja Jaak Aab  siis tuleb täna hommikul küsima, palju meil neid olemas on  siis sellest eriolukorra ajast sest tegelikult  ega Covid kuhugi kadunud ei ole ja kui palju muretsetakse  veel neid juurde, kuidas neid peab siis hoidma  ja kas me saame ikka kindlad olla, sellepärast et on siin  juba ju tehtud uudised, ajalehed on kirjutanud sellest,  kuidas need isikukaitsevahendid ehk et need,  mis siis panna nina ja suu, et tegelikult on sellised  jutumärkides vaata tolmulapid. Me räägime ka reostusest Norilski regioonis väga ulatuslik reostus,  ma arvan, paljud inimesed on näinud ka meedias neid Vladimir  Putini sõnavõtte, kus ta on olnud väga pahane  selle üle, et kuidas see info ei ole levinud  ja tänaseks on mitmeid inimesi vastutusele võetud  ja nii edasi. Mida see reostus tegelikult siis ikkagi tähendab  ja võiks ju mõelda ka selle peale, et kui näiteks Läänemeres  oleks selline reostus, mis see siis võiks tähendada? Ja, ja meil on olnud ka natuke selline kutsikate võtmise  buum siin eriolukorra ajal, inimesed on palju saanud kodus olla,  muuseas lugesin soomlastel täpselt sama probleem on võetud  palju kutsikaid ja nad kardavad, et ühel hetkel ollakse hädas,  sellepärast et ei mõelda väga täpselt läbi. Et kui sa võtad sellise väikese nunnu kutsika,  kes kasvab ka ühel hetkel su linnakorteris selliseks 70  kiloseks võitluskoeraks siis see ei ole päris hea plaan. Teemasid on veel ja muusikat on tänases saates  ka muusikalist vana klaver. Ja. Jutt õige, varsti on pool juunid läbi ja soojaks pole veel  päris läinudki, noh, ma mõtlen niimoodi 25  ja rohkem kraadi. Aga päris mõnusalt soe on juba küll. Ja ja nädalavahetuse ilmale otsa vaadates  siis soojakraadid õnneks ei kao veel. Ja päikese soojust ja valgust ja paistet ka,  no jagub ikka täitsa küllaga. Laupäeval pühapäeval päevased temperatuurid sinna 20 kanti kuskil,  võib-olla natukene vähem rannikul kuskil pisut rohkem  ja ka öised soojakraadid on päris mõnusad,  selline 10 11 kraadi. Nii et tasub õue minna nii öösel kui päeval,  kui päeval pole aega, minge öösel ka, ei ole külm. Väga õige, täna hommikul me räägime, aga sellest,  et kui te tahate endale väikest toredat suvemaja  või natukene ka suuremat suvemaja, siis mida tuleb tähele panna,  et tõesti seal kena koht maja keset õunapuu aeda emotsioon  on suur, sellist ilusat paika just tahaks  ja maja ka. Aga seal on mõned nüansid, millest ei tohiks mööda vaadata. Samuti räägime teile sellest, kui te tahate endale võtta  väikest toredat kutsikat või siis natukene suuremat nagu suvemajaga,  eks ole, mida siis silmas pidada, sest see kriisiaeg on  kaasa toonud kutsikavõtmise buumi, seda räägivad kõik inimesed,  kes on koera kasvatamisega seotud, et koera kutsikate järele  on nõudlus tohutu suur. Aga tegelikult ei peaks see muidugi väga kergekäeliselt käima. On mitmeid aspekte, mis tasuks läbi mõelda. Ja soomlased ka on sellest kirjutanud siin mitu lugu juba,  kuidas neil ka võetakse väga palju koeri  ja Helsingis peljatakse, et ongi võetud neid võitluskoeri  ja võib oodata hammustamise lainet isegi niimoodi,  kui ma nüüd läbi mõtlen enam-vähem otsetõlge oligi selline. Me räägime ka reostusest, räägime selle Norilski regiooni  suurreostuse põhjal, mida see ikkagi keskkonnale tähendab,  ja ka sellest, kuidas sellise reostuse likvideerimine Ja isikukaitse vahendite varust ka Covid ei ole mitte kuhugi  kadunud endiselt igapäevaselt me saame ikkagi mõned  nakatunud ja kas me valmistume ja kuidas me valmistume  selleks teiseks laineks. Kas need maskid, mis siis sellest eriolukorra ajast siin  paari kuu, sest olemisest on meil lattu jäänud,  kas need on väidetavalt siis ikkagi need maskid,  millest ei ole kasu, või on neist kasu, mida juurde ostetakse,  mida tellitakse ja kuidas kindel olla? Mulle tundub, et see maski saa ka vist ei lõpe eal enam. Tundub nii, jah. Lendamisest räägime ka ja amplitest ja Harku järve  koristamisest ja Jupiterist, aga mitte planeedist. Ja praegu on veel see aeg, kus inimesed käivad lahtiste  silmadega maal ringi, tahaks väga endale ühte ilusat maakodu  ja tere hommikust, Martina Proosa, tere hommikust. No juristina te ilmselt, kas teie suudate,  et kui on ikkagi kena koht, et puha õunapuud,  no juba hakkavad õitsemist lõpetama ikkagi mõnel pool  ja väike kena maja ja see rohelise ja vaikus kõik. Kas te suudate selle emotsiooni maha suruda,  et ainult emotsiooni pealt hakata ostma? Ja kindlasti suudan, et mina vaataks kohe järgi esimese asjana,  et, et mis seisukorras see maja on, et see on kindlasti  hästi oluline, eks ta võib-olla ilus ilusas kohas,  aga seal on palju selliseid asju, sest taustauuringut peaks tegema,  et. Mis need taustauuringud on, millest peaks alustama,  et kui on otsustatud? Mulle see meeldib, see on ilus, tore, mulle sobiv koht. Hind ka sobib siis, mis need taustauuringud on? Õnneks meil Eestis on hästi palju registreid,  avalikke registreid ja sealt saab näiteks vaadata seda,  et kui suur see see maatükk on, mis selle maa maja juurde kuulub,  et et ei ole väga-väga tore, kui me lõpuks ostame endale  maja ja seal on ainult nii palju ruumi, et eks ole,  õunapuud seal aias ja rohkem nagu kuskile minna ei ole,  et ehk praegu peabki vaatama seda, et et  ka oleks piisava piisavad ka maad sealjuures,  et saab omaette olla. Et kui tahta seda privaatsust, siis hiljem ei peaks üllatuma  tegelikult keegi tuleb, kellegi krunt on päris kõrval  ja ehitab sinna oma kahekorruselise maja  ja toob suure suguvõsa puhkama sinna. Täiesti õige, ilmselt niimoodi on juhtunud  ka elus ja teine asi on siis see, et meil on olemas ehitisregister,  kus siis saaks vaadata kas ehitis üldse on registrisse kantud. Et nüüd, esimesel jaanuaril, sellel aastal tegelikult pidid  olema kõik hooned veel ehitisregistrisse kantud,  aga võib-olla, et et ei ole ja täitsa üllatav on,  kui palju on selliseid maju, kus inimesed elavad aastaid  sees ja mida tegelikult kuskilt registrist näha ei ole. Et eks see võib olla ka selline üllatus,  et, et saad maja koos probleemidega, et hakkad kohe pabereid  ajama ja, ja. Tulen selle esimese asja juurde tagasi, seesama krunt,  kas tegelikult peaks siis kontrollima ka nii-öelda looduses  või maastikul need krundipiirid ise päriselt  ka läbi käima vaatad küll kaardi rakendusest kaardi pealt,  ahah, siit enam-vähem läheb siit kolme männi juurest  ja siis pöörab paremale mere poole. Aga tegelikult oleks mõistlik vaadata, kas maastiku peal on  need piirid nii-öelda läbikäidavad. No jällegi õnneks riik on nii palju tööd ära teinud,  et, et, et maad Piirid on ikkagi üle kontrollitud, et maakatastrit võib  ikkagi enam-vähem usaldada. Igaks juhuks võib ikkagi üle vaadata seda,  et kas on olemas need piiripostid ka kuskil,  et nagu järgi katsuda järgi vaadata, just nimelt kas on tähistatud. Et siis on nagu kindel tunne, et siit täpselt läheb nagu  minu piir ja sealt on juba siis naabrimaa. Juurdepääsu teedega võib tekkida vahel probleeme. Selle mina ma tahtsingi jõuda, just, et kõige tähtsam  tegelikult on see juurdepääsutee ja mis jällegi juhtub  ka vanade majade puhul, et see juurdepääsutee kulgeb kellegi  teise maa pealt. Ja ongi nagu eramaal, et esimene asi, mina vaataks kohe järgi,  kas kellele see juurdepääsutee kuulub, et kas see kuulub  kohalikule omavalitsusele või mõnele mõnele teisele kinnistu  omanikule ja, ja, ja siis tuleb vaadata ka  kinnistusraamatust järgi, et kas on seatud  siis mõni selline. Nagu õigus selle tee kasutamiseks et ühel päeval  siis ei juhtuks, et, et et see selle tee omanik  siis ei sulgeks seda teed ja, ja, ja. Ei hakkaks raha küsima, ei hakkaks raha küsima,  täpselt, selliseid lugusid me ju teame, oleme  ajakirjandusest lugenud, võib juhtuda, nii juhtub  ja mitte üldsegi mitte harva. Tõsi jah. Et pigem on see selline tavapärane,  et see on nüüd küll see koht, mida tuleks kindlasti sellise  väikese maamaja puhul kontrollida, kuhu lähebki,  selline väike rada. Ja, ja muidugi, kui ikkagi on soov see maamaja korda teha,  siis ikkagi peab vaatama, et see rada oleks ikkagi sõidetav  ka suur autodega. Lihtsalt ma ise olen selle oma oma maja puhul läbi elanud,  et väga ilus looduskaunis koht rabaserval,  aga vot ehitamisega on probleem, suure autoga ligi ei pääse,  kõik jäävad kinni sinna. Nii et seda tuleb ka kindlasti vaadata. Jah. Selle ehitusregistri juurde tuleme korraks tagasi. Mis siis saab, kui ei ole tegelikult selles ehitusregistris kirjas,  siis kas üldse saab seda ostumüügitehingut vormistada? No siis tuleb lihtsalt arvestada paberitööga tuleb hakata  siis neid dokumente vaatama otsima üles ehitusprojektid,  kui neid üldse on olemas ja, ja, ja, ja siis suhtleme  kohaliku omavalitsusega, et see, see hoone saaks ikkagi  sinna registrisse kantud. Ja noh, sõltub nüüd sellest, milles on ehitatud kaks ehituse aeg,  on oluline, kas on nüüd Eesti ajal nõukogude ajal,  nüüd nüüd meie praeguse Eesti vabariigi ajal,  et siin on kõik väga erinevad. Seadused kehtinud nii et ka need ehitusõiguse alused on  täiesti erinevad, võivad olla, et kui me täna oleme harjunud  rääkima ehitusloast ja kasutusloast, siis kunagi selliseid  asju ei olnud, selliseid mõistedki ei olnud nagu ehitusluba,  kasutusluba ja nii, et see võib olla päris keeruline,  võib teinekord tõepoolest ka juristiabi vaja minna,  aga, aga üldjuhul ikkagi kohalikud omavalitsused peaksid  ikkagi selgitama just seda olukorda ja aitama  siis nagu ka omalt poolt kaasa, et need õiged dokumendid  saaks esitatud kohalikule omavalitsusele,  et see registrisse kanta. See hoone. Aga kas need dokumendid tulebki ennem esitada kui see tehing  teha põhimõtteliselt kui lõpliku lepinguni jõuda  või saab tegelikult selle majakese ära osta  ja siis hakata neid asju ajama? Mina nüüd selle aja peale küll ei jätaks,  et enne tuleks ikka kõik need dokumendid ikkagi sellelt  omanikult siis neid küsida, et järgi vaadata ja,  ja, ja just nende vanade ehitusprojektidega on nagu,  nagu teinekord probleem, et neid andmeid saab  ka ehitisregistrist, saab ka samamoodi küsida neid vanu eksplikatsioone,  et kus on siis näha, eks ole, mis ruumid seal kunagi on  olnud ja muidugi võib ka see maja olla ümber ehitatud,  ehk ta võib olla sinna ehitusregistrisse tegelikult kantud. Aga siis peab vaatama, kas ta looduses ka päriselt selline on,  et võib-olla on sinna tehtud mingeid juurdeehitisi,  ütleme maamaja puhul võib-olla ei olegi see olukord  nii karm, et ühel hetkel tuleb kohaliku omavalitsuse ametnik  ja hakkab siis kontrollima, eks ole, kas kõik load on olemas,  aga ikkagi tasub, tasub ise nagu hoolitseda  selle eest, et, et et me saame ikka sellise asja,  mille, millega meil pärast nagu peavalu enam ei ole  ja kindlasti, mida tasub puurita, on see,  et kas mis piirangud on sellel kinnistul näiteks Rail Baltic,  eks ole, et praeguses olukorras on hetkel väga aktuaalne ja,  ja, ja, ja tegelikult võivad tulla müüki need majad,  mis ongi sinna, jäävad sinna Rail Baltic'u trassikoridori  või trassi alla. Ja omanik tahaks ise maha müüa just et seda peab  ka kindlasti kontrollima, seda saab kõike kontrollida  siis maa-ameti geopoolt portaalist, et see on väga selline  tänuväärne andmebaas, kus on näha neid piiranguid ja,  ja väga palju infot selle kinnistu kohta. No tegelikult tuleb väga, väga paljudes portaalides käia  ja väga palju asju kontrollida, et mitte pärast  siis olla sellises olukorras, kus on vaja kohtusse minna,  jah. Ei, seda küll, aga muidugi notar, kes lõpuks  selle tehingu aitab vormistada, eks tema  ka selgitab palju asju. Jaa, aga, aga ma arvan, et see eeltöö tuleb enne ära teha,  et ikkagi ise uurida, et pärast ei oleks üllatusi,  et ega notar ka ilmselt kõik kõiki asju,  ta ei oska mulle rääkida ja ja need inimesed,  kes seal notari juures on, ega nad tegelikult eriti kuulagi,  võibolla nad isegi ei saagi aru, mida see notar räägib. Vahel räägib ka väga keeruliselt, ütleme kogemusest et sa  lasedki nagu kõrvust läbi või mööda selle. Üks asi veel, et kui see maja, mis me siin pildil näeme,  on selline, et kuhu kohe läheks ju uksest sisse,  kuliks sisse, eks, aga on sellised hooned ka,  mis on natukene niimoodi lagunenud. Kas maa majade puhul on ka see teadmine tähtis,  et kas ma võin selle päriselt ära lammutada,  kas ma võin sinna natuke suurema maja ehitada,  näiteks? Jah, see on see ehitusõiguse küsimus, et  siis tuleb uurida planeeringuid, et kohaliku omavalitsuses  on olemas siis üldplaneering, mis nagu määrab kindlaks  sellise üldise maakasutuse ja selliste majade puhul  kindlasti detailplaneering ei ole, aga võib juhtuda,  et see maja asub tõepoolest detailplaneeringu koostamise  kohustusega alal. Et ehk saabki nagu laiendusi teha võib-,  olla suuremaid laiendusi ja lisahooneid ehitada  siis ainult detailplaneeringu alusel, et  ka see võib-olla tõesti võimalik. Ja muidugi, kui see maja ilmselt asub mererannas,  siis mul oli just hiljuti ühel koolitusel oli ühel osalejal  selline mure, et ta oli ostnudki mereranda ilusa majakese  kunagi ja ütles, et aga nüüd hakkavad lained tulema uksest sisse. Nii et, et seda tasub ka uurida, et kui on ikkagi meil on  mere ütleme, see rand, rannajoon meil tegelikult ju kaob,  eksole, erosioon toimub. Ja et ühel hetkel võibki see ilus maja ikka olla jalgupidi vees,  et see on ka mure. No see kuulub ka Eesti klassikasse, üks arukas inimene  ehitab oma maja ikkagi mererannas natukene kaugemale. Aitäh Martina Prosa täna hommikul selgitamast  ja tegelikult tulebki siis tähelepanelik olla  ja päriselt nende asjade vastu huvi tunda,  kui tahta endale kenas kohas õunapuu aias ilusat maamaja osta. Jaa. Me räägime nüüd reostusest Arktikas lekkinud on umbes 21000  tonni diislikütust, tohutu leke ja on võetud juba eriolukord,  kasutusele on inimesi vastutusele võetud  ja nii edasi. Tere hommikust, Georg Martin. Tere. No selge on see, et selline ulatuslik leke on harukordne,  aga kui maailma mastaabis mõelda, on selliseid olnud veel. No ikka on olnud, et. Seda praegust leket võrreldakse noh, ajakirjanduses ühe  teise kuulsa sellise naftaõnnetusega, mis toimus Alaskal  siis oli tanker ekson Valdees 89. aastal  kus siis voolas välja toornaftat küll umbes 40000 tonni  praegu praegune see, see õnnetus on siis 20 21000 tonni. Nüüd maailma mastaabis oli seesama eksam Valdesi õnnetus  jällegi erinevate nimekirjade järgi 11. kohal. Nii et noh, võib öelda, et see praegune õnnetus,  mis, mis seal Venemaal juhtunud on, noh,  see jääb sinna noh, ütleme kui hakata neid suuruseid  või võrdlema, siis umbes sellise, võib-olla teise 10-sse. Aga ikkagi on see väga suur asi. Kui rääkida nüüd keskkonnakahjust, siis mis see kõige  olulisem kahju on, mis keskkonnale tehakse? No kahju on seal Seal on muidugi väga, väga kompleksne see teema,  et, et et selliste suurte nafta või, või õliõnnetuste puhul ongi,  et kahju saab loodus kahju saavad väga erinevad loodusekomponendid,  nii reostunud on vesi, reostnud on pinnas,  organismid, linnud, ehk siis tegelikult praegu,  kui me mõtleme, et seal seal piirkonnas on  siis nii-öelda varakevad, ehk siis rändlinnud liiguvad,  et. Siis on loomulikult see veekeskkond, see järv  ja nüüd praegu on oht, et see Nii-öelda õlilaik liigub siis sellest järvest välja jõkke  ja sealt siis põhja põhjajäämerre ehk siis tegelikult noh,  see ulatus on tegelikult väga-väga suur. No kui rääkidagi just nimelt magevee seisukohast,  mis see siis tähendab? Noh, see see ala seal, kas see järv, kuhu praegu  siis see nii-öelda see põhiline kogus seda õli on praegu  nagu kinni üritatakse kinni hoida, et ta sealt edasi ei leviks,  see, see on looduskaitseala ehk siis tegelikult on,  oli tegemist siis sellise üsna puhta ja,  ja, ja, ja puutumatu ütleme, puhta looduskeskkonna. Mis nüüd edasi sellest järvest saab? See võtab ikkagi, ma arvan, aastakümneid aega,  enne kui sealt ütleme, need jäljed peaksid ära kaduma. Kui rääkida puhtalt linnuriigist loomariigist,  kas saab nagu välja tuua mingisuguseid suurusjärke  tõenäoliselt hukkub nii palju linde või nii palju loomi. Nii on raske öelda, sest et tegelikult noh,  kõik sõltub jällegi sellest, et parajasti,  et kuidas on rändlindude migratsiooniaeg  või või midagi muud, et, et kahju on igal juhul väga suur  ja kui nüüd numbritest rääkida, noh kindlasti on seal kümned,  sajad tuhanded selles mõttes, et noh, siis need numbrid  iseenesest ei, ei, ei ütlegi palju, aga see katastroof on  ikkagi ikkagi väga-väga suur. Kui rääkida reostuse likvideerimisest, need tööd juba käivad. Kuidas see töö käib, kuidas sellist reostust likvideeritakse? No no veekeskkonnas tavaliselt on sellise õli  või naftareostuse kokkukorjamine võimalik  või noh, ütleme kergem siis senikaua, kuni see reostus püsib  nii-öelda vee pinnal eks, siis on võimalik see lokaliseerida  ümber piirata mingisuguste tehniliste vahenditega see kokku koguda. Kui nüüd see jõuab kaldale või, või nii-öelda madalasse vette,  kus ei ole võimalik kasutada enam nii suuremat  ja raskemat tehnikat, siis seal on põhimõtteliselt tegu käsitööga. Ja noh, see on väga keeruline ja väga raske. Et noh, loomulikult seda pinnast saab eemaldada,  töödelda nii edasi, aga see kõik on väga-väga,  need mahud on nii tohutult suured, et, et see nõuab väga  suuri tehnilisi võimekus. Kui palju see aega nõuab, kui mõelda, et ikkagi 21000 tonni. No jällegi noh, sõltub sellest olukorrast seal praegu,  et mis seal praegu valitseb, aga, aga noh noh,  täielikult kokku korjata või ütleme noh,  täielikult likvideerida nii et üldse mingit jälge ei ole,  noh, see, see ilmselt ei olegi võimalik,  et. Korjatakse ikkagi noh, need see, mis, mis lihtsamini kätte  saab ja ja, ja, ja siis noh, eks siis loodus aja ajapikku ka,  nagu leevendab seda. Aga iseenesest need reostuse likvideerimise tööd,  need peaksid siis käima nii, et praegu tehakse kõikvõimalik  ära või see käib kuidagi nii et ja tegelikult peame jätkama  veel ka aasta pärast, peame jätkama veel  ka kahe aasta pärast, et seda pinnast kuidagi puhastada. Noh, ega jällegi ma nüüd selles osas nagu väga suur ekspert  ei ole, aga ma ei oska, ma arvan, et ikkagi esimese hooga  tehakse nii palju kui võimalik, see nii-öelda tehniliste  vahenditega või, või käsitsi, see korjatakse kokku. Ja kirjeldatakse see kahju ära ja siis noh ütleme see,  mis jääb, see jääb, et, et, et ega see noh,  võtab, võtab aastaid aega ja siis see loodus saab  ka nagu ütleme seda leevendada. Nii et kui me räägime, et loodus ise ka tasapisi kuidagi  taastab seda, siis kas ta lõpuks taastab  selle täielikult või mingisugused kahjud,  jäävad paratamatult Noh, siin ongi see, et, et tegelikult see nafta,  näiteks toornafta on ju looduslik aine, ehk  siis ta on meil looduses olemas, et toornafta,  isegi On olemas bakterid, kes seda kasutavad,  seda nii-öelda seda energiat, mis seal sees on  ja suudavad seda pikapeale lagundada. Nüüd antud juhul on tegemist siis sellise kütteõliga  või diisliga, mis seal laiali valgust, et noh,  siin on sama lugu, et eks siis tegelikult on noh,  ütleme nendel. Looduses hakkavad. Mõjumas erinevad protsessid nagu näiteks päikesevalgus,  temperatuuri kõikumised, õhuniiskus, bioloogiline protsess,  ehk siis tegelikult noh, läheb aega ja, ja,  ja loomulikult need jäljed nagu no ütleme,  ained muutuvad ja, ja, ja noh, pika peale ilmselt  siis ikkagi loodus saab kuidagimoodi sellest jagu. Aga, aga noh, see on hoopis mingi muu olukord,  et näiteks seesama seal eksam, Valdesi õnnetusjuhtumit on,  seda loetakse ka maailmas kõige paremini uuritud  teaduslikult naftaõnnetust, siis seal on need nii-öelda  jäljed nähtavad looduses ka praegu ja nüüd on möödunud siin  30 40 aastat sellest. Kui me nüüd puhtalt spekuleerime, et selline asi juhtuks  Läänemeres samasugune kogus üle 20000 tonni,  mida see meie jaoks tähendab? Noh, raske öelda, kõik sõltub, kus koha peal see juhtub ja,  ja, ja, ja, ja mis seal tegelikult siis nagu välja välja  merre satub, et siiamaani kogemus Läänemeres on siiamaani  kõige suurem õnnetus, mis meil on juhtunud,  on siis 16000 tonni. Ja see oli siis ka aasta 81 Klaipeda lähedal. Et see on Läänemere jaoks muidugi väga-väga suur,  väga-väga suur mure ja väga suur katastroof,  kui selline asi peaks juhtuma, aga jällegi seal nüüd sõltub  hästi palju neid Nende sellest olukorrast,  et kas on see suvel, on see talvel, on see jäävaba periood,  on see tormine meri, on see vaikne meri,  kas seda saab mere peal kokku korjata või see kõik kandub  laiali mööda randa, et selles mõttes, aga igal juhul need on,  need on sellised üsna astronoomilised suured kogused. Loodame väga, et seda ei juhtu ei suvel ega talvel,  ei tormi, seega vaikse ilmaga soluutselt Georg Martin,  suur aitäh, et külla tulite. Tere hommikust ja tere hommikust, te vaatate terevisiooni  ja täna on reede ja imeilus nädalavahetus tuleb ei ühtegi  pilve taevas, selline on prognoos. No kui natukene tuleb ka mõni pilv ootamatult,  vahel võib nii olla, et ei lähe täpselt nii nagu on lubatud,  siis see kulub ka ära, et korraks saab sellist kerget jahedust,  aga igal juhul temperatuur on väga mõnus praeguse aja kohta. Väga suvine 20 päevasel ajal, no natuke siia-sinnapoole  tõenäoliselt siis johtuvalt selles kohas,  kus te parajasti olete, aga ka kui on pikad valged ööd  ja 10 11 kraadi sooja ka sellel ajahetkel on väga tore. On praegu hästi sellised, et nagu ei tahakski magama minna. Ja kui korraks lähed, siis tõuseks kohe üles  ja muidugi, kui üles tõused, siis paneks kohe teleka mängima,  sest televisioon käib. Ja aga praegu te tõesti saate veel terevisiooni vaadata  ja seda lilleilu ka meil on siin kaks amplit amplitest me  täna hommikul kõnelema hakkamegi, Eva Luigas on  põhimõtteliselt juba järjekorda ennast võtnud,  et siia terevisiooni stuudiosse tulla ja oma tarkusi jagada. Ja üks uhke begoonia on siin, eks ole, siin on betuuniat  natukene näha. Ma võin öelda, et Eval on tegelikult neid ilusaid õisi veel kaasas. Ja, ja tahakski teada, et kuidas need ilusad amplid,  nii nagu nad siin praegu on, oleksid ka kuu  ja kahe pärast täpselt sama kena. Ja kuue kuu pärast jõuluks ka tahaksid hoida? Võib proovida, võib-olla ema on ka selle nipi selgeks saanud. Aga teemasid on muidugi veel, me räägime näiteks sellest,  mis puudutab koera kutsikaid. Kriisi ajal on väga paljud inimesed oma perre uue pereliikme  soetanud aga võib-olla käib see vahel ka natukene kergekäeliselt. Igal juhul neid momente, mis läbi tasuks mõelda,  on mitte. Jah, tõesti, kutsikaid on palju võetud Eestis  ja Soomes ka näiteks nad kirjutavad lugusid sellest,  kuidas tuleks väga-väga läbi mõelda, eriti kui võtta  kutsikas linna korterisse, kui suureks ta kasvab. Mis tõugu ta on, millised on tema tõuomadused  ja pärast mitte siis hädas olla ja linnas elav koer võiks  ikkagi ka koolitatud koer. Võiks jah, tark koer, tark koer, praegu on ilmad ilusad,  aga kui tuleb siin suvel mõni selline veidi hallim  ja jahedam päev, siis tahaks võib-olla midagi vaadata  ja me anname ka soovitusi, mida näiteks jupilt erist leiab. Ja Jupiterist tuleb üks tore soovitus ka juba  siis jaanipäevaks sest teatavasti siis selliseid suuri  jaanitule pidusid seekord ei korraldada. Nii et väiksemas seltskonnas äkki on Jupiteri valikutest abi? Harku järve koristamisest räägime ja muusikat. Muusikalise vana klaver pakub. Nii on aga isikukaitsevahenditest nüüd ja riigihalduse  minister Jaak Aab täna hommikul taas televisioonis,  tere hommikust. Me oleme siin sellel kevadel tihedamini kohtunud  ja ka, aga tõepoolest nendest samadest isikukaitsevahenditest,  sest ega see viirus meil ju kuhugi kadunud ei ole. Kui palju meil siis õigupoolest nüüd sellest eriolukorra  ajast on jäänud nii-öelda lattu, sest praegu enam  nii väga ju neid kaitsemaske ei osteta. No tegemist on ju siis kahesuguse varuga,  üks on ju asutustel ja nende riiklike kesksete hangetega me  oleme laiali jaganud päris palju vahendeid,  mis siis on, et olemas kuskil haiglates,  tervishoiuteenuste osutajatel, hooldekodudes  ja kuna ütleme siis kõige hullem stsenaarium ikkagi ei  realiseerunud meil Eestis, siis me hankisime  ja tookord ka ja kõik haiglad ja, ja ka teised asutused Üritasid hankida veidi hullema stsenaariumi järgi,  nii et kõigil on need varud olemas ja on olemas  siis teatud osa, mis me riiklike hangetega hankisime. Me oleme jätnud ka kesksesse varusse ja praegu on kuulutatud  välja niisugune raamhange, kus siis asutused ise saavad üle  vaadata oma varud. Ja valmistuda siis selleks, et neil on olemas need käibevahendid,  noh, praegu kulub ühte, teist ja haiglatele iga päev. No haiglatel kulubki iga päev ja, ja. Et nad peavad sellega arvestama, aga nad peavad arvestama,  et sügiseks oleks siis ühe kuu varu. Seda ühe kuu varu veel ei ole või olen ma lugenud,  et ikkagi üks asutus ütles ka. Kuulge, ärge saatke meile enam maske, meil on juba neid  nii palju. Eks need seisud on natuke erinevad, meil on päris hea ülevaade,  et üks ülesanne, mis mulle kanti, oli üldse luuagi pilt ette  nendest varudest, mis kuskil üldse olemas on. Ja me päris hästi teame. Kõik haigla ja kõik asutused, kohalikud omavalitsused on  momendil päris hästi varustatud. Me võime öelda, et kuskil pooleteist kuu varu arvestades aprillikulu,  kui oli ju tegelikult viirus on kõigil olemas. Ja nüüd siis igaüks peab hindama, et sügiseks on küll  terviseamet joonistanud välja ühe stsenaariumi  mis on kõvasti hullem veel kui aprillikuu stsenaarium. No parem valmis olla, halvem. Just nii, et niinimetatud see teine laine,  mis võib tulla ja eks see on siis teadlaste poolt ju välja  käidud terviseameti spetsialistide poolt,  et me peame olema selleks valmis. Ja siis ongi kahes plaanis, et asutused selle hanke raames  saavad ise hinnata ja peavad omama ühe kuu varu sügiseks  ja teise kuu varu hangib riik keskselt. See ülesanne on tehtud mul. No tänases äripäevas loen pealkirja ette riik sõlmis maskide  miljonilepingu verisulis kinnisvarafirmaga tegelikult ettevõttega,  kes üldse ei ole sellise profiiliga, et selliste  kaitsemaskidega tegeleda, seesama peopes a kirjutataksegi  jutumärkides tolmulappidest. Ei no tegelikult mina ei saa ühtegi tolmulopi öelda,  sest see konkreetne firma on toonud Eestisse kvaliteetsed  maskid lepingus ette nähtud hinnaga ja riik ei ole  selle lepingu raames küll ühtegi ebakvaliteetset maski vastu võtnud. Me omavahel nimetasime neid kauboideks, kes  siis need firmad, kes hakkasid tegelema maskide tarnimisega,  siis kui seda ei suutnud meditsiiniseadmete tarnijad näiteks  ühe lepingu, mida me pidime üles ütlema,  ainuke, mille me pidime üles ütlema, olid seotud ühe Eesti  meditsiini seadmete tarnijaga kes ei suutnud tuua  siis lepingus kirjeldatud standardile vastavaid maske. No tegelikult ikkagi väga palju praegu kirjutatakse sellest,  kas need maskid, mis meil praegu nüüd laos,  on need, mis jäid apteekidest, eks ju, järgi  mida me püüdsime siis inimeste kaitseks apteekides müüa,  kas need on nüüd need tolmulapid või ei ole? Mulle tundub, et see saaga lihtsalt ei lõpe  ega ei lõppe. Ma veel kord ütlen riiklike hangete lepingutega,  me ei ole võtnud vastu ühtegi standardile mittevastavad  ebakvaliteetset maski. See, mis juhtus apteekidega, siis üks tarnija tõi need  maskid ja Ja ja tahtiski anda nad müüki nii apteekidesse,  kui pakkus riigile. Me vaatasime neile otsa nii nagu kõigi lepingutega. Kui kaup oli maal, siis see ei vastanud meditsiiniseadme  tingimustele selle kirurgilisele maskile  ja sellepärast meie neid vastu ei võtnud  ja lõpetasime lepingu. Ta andis need maskid siis hulgimüüjatele  ja see on juba turumajandus, nüüd see hulgimüüja vastutab,  mida ta müüb. Tal peab olema noh, tegelikult olid need maskid  ka isikukaitsevahendid. Aga see reklaam alguses ja ka teatud need kirjad,  mis seal maski juures ei olnud, ei vastanud sellele,  millised maskid need olid. Ja sellega TTOA ja terviseamet väga kiiresti tegelesid. Ja seesama mittevastavus tegelikult võib ükskõik millist  millist maskidega angeldaja tabada. Siia riik ei puutu mitte kuidagi. Kas riik saab panna oma nii-öelda piltlikult öeldes käe alla  ja tegelikult kuidagi kontrollida, kui me toome Hiinas neid maske,  ma saan aru, soomlased on ka sellega hädas olnud,  et tegelikult kõik, mis sealt Hiinast tuli,  ei olnud see, mis kaitseks inimesi. Et kas. Siin on mul hea öelda, et Eesti riigi toodud maskid kesksete  hangetega vastasid kõik kvaliteedile. Ja ka füüsilise kõik on üle kontrollitud,  TOta ja terviseamet on nad kõik üle vaadanud  nii dokumentatsiooni suhtes kui ka füüsiliselt. Nii et mina saan öelda, et ühtegi ebakvaliteetset maski riik  ei hankinud. See, mis tegid eraettevõtjad, hulgimüüjad,  see on nende vastutus. Muidugi on neil vastutus, et nad peavad müüma sellist kaupa  millel on siis õige lipik või informatsiooni. Ja seda TOta ja terviseamet kontrollivad eriti need maskid,  mis müüki lähevad, peavad siis nendele standarditele vastama. Keegi ei keela müüa neid isiku kaitsevahendid,  mis on näomaskid, aga ta ei ole sellele standardile vastav,  mis on kirurgi mask? Ühesõnaga, kui mina sellise lihtsa inimesena lähen ikkagi  apteeki ja ka praegu tunnen, et nüüd ühistranspordis,  mis on juba pilgeni rahvast täis, tahaks  selle maski ette panna, siis ma lihtsalt peangi usaldama  seda märgist, mis seal apteegis selle maski peal on. Jah, kirurgi, need, need on erinevad maskid on erinevad,  ühed on niinimetatud tolmumaskid siis see kirurgimask on  juba meditsiiniseade, mis vastab teatud standardile  ja nende omadused on erinevad. Ühed filtreerivad ühte asja, teised teist asja rohkem vähem,  aga see ongi vastavalt selle maski standardile riigile me ei  ole hankinud midagi muud kui kirurgimaske. Sellesama peopesi juurde korraks veel tagasi tulles,  et tegelikult noh, need meid ei, ei kaitse ju nii,  et. Mina siis pean olema see tarktarbija, kes vaatab,  kes on selle toonud ja ja mis seal peal on  ja mitte tegelikult ikkagi usaldama olen ma seda meelt. No ma arvan, et väga palju on olnud informatsiooni  tegelikult nende maskide kohta Tohutult vastukäivad siia, sinnapoole. Aga põhiline info on olnudki, et tarbija peab  siis ise otsustama, kui see on hulgimüügis  või jaemüügis. Ma lähen apteeki ja nüüd on minu enda otsustaja,  kas mul on vaja seda tolmumaski või on vaja  siis parema kaitsvusega kirurgimaski ja selle ma ostan,  keegi ei saa öelda, et see tolmumask üleüldse ei aita aga  paremate omadustega on kirurgimask. Nii, aga nüüd nendest varudest, mis siis meil peaksid olema  nüüd tulevikus siin kohe sügisel olemas,  kui tuleb, teine, kui tuleb kolmas laine,  siis küsib siin ka äripäev, miks hankedokumendid peidus on,  miks hankeid tehakse niimoodi, et tegelikult kutsutaksegi ettevõtted,  siis valitakse nende seast, kes on ennast justkui kui pakkunud,  ehkki neil võib-olla seda profiili üldse ei ole,  et nad ei ole varem nende kaitsemaskidega tegelenud. See oli see esimene kriitiline periood, kus me tõesti  hinnapakkumistega tegime hanke ja pidime  ka hindama, kes on võimeline kohale tooma  ja meie reegel oli see, et on kohale toodud,  on üle kontrollitud ja siis maksame erand oli see Hiina suur lepe. Nii et me ei võtnud riske selles suhtes. Nüüd on aga avatud riigihanke, aga kui me oleks  selle kuulutanud välja aprilli lõpus, siis me oleks esimesed  maskid saanud juuni lõpuks. Nii lihtne see ongi, et see avatud suur riigihangete aduste  järgi kestab praktiliselt kolm kuud. No praegu, meil oleks vaja neid siis septembriks juurde  ikkagi kui suurt kogust. Kas te saate EOK-ga öelda mingisuguse numbri,  kui palju meil peaks olema ladudes neid ladudes ladustamine  ka maksab natuke midagi? Ja et see hinnang, mis on praegu terviseameti poolt,  milleks me valmis peame olema, noh mis on tõesti üks  hullemaid stsenaariumeid võib kirjeldada,  eeldab näiteks üheksa miljoni kirurgi maski olemasolu kaks,  pool miljonit respiraatorit 100000 kaitsekostüümi. Meil nende lepingutega, mis meil praegu on sõlmitud,  saab olema ladudes kuus miljonit maski, ehk me peame juurde  hankima veel kolm miljonit kirurgimaski ja seda me teeme  selle suure hanke raames, mida meil suvel on võimalik hankida. Loodame, et ka hinnad lähevad veidi alla. Ja, ja septembriks peaks siis see kogus olema ladudes. Edu ja indu teile, aitäh täna hommikul selgitamast. Jaa. Amplitest. Ja nüüd ilusat kevadhommikut ja tere, Eeva. Sul on nii tore. Täpiline. Kevadine. Aga räägime siis? Amplitest, kuidas teha sellist amplit, mis püsiks kuus kuud. Kõik amplid püsivad kuus kuud, kui hästi hooldad? Kui ka taimed seal püsivad, siis saabki talveni välja. No tegelikult on need lilled väga paljuski,  kes on meie mõistes üheaastased, lilled? Nendel, see vegetatsiooniperiood on ju tegelikult mujal  maailmas tunduvalt pikem kui meil Eestisse lühike  suusailmane suvi, eks ju. Ja nende suvelillede puhul on kõige olulisemad asjad kaks. Esimene on see, et mitte, mitte iga taim ei taha olla  päikese käes. Ja teine on see, et suvelille eluülesanne on õitseda,  õitseda, õitseda, õitseda, teha seemneid,  paljuneda kohe-kohe, iial ei või teada, millal tuleb viimne  päev ja selleks, et ta seda jõuaks teha. Selleks tuleb teda tohutult väetada. Aga sa ütlesid, kaks asja on, see oli üks. Ja üks on õige. See, et mitte iga ampel ei taha olla päikese käes  ja mitte iga ampel ei taha olla varjus. Et meil on väga paljudel majapidamistel need näiteks,  kes on paaris majades elavad üks saab päikest,  teine ei saa päikest. Mulle tundub, et selleks peab siis kõigepealt teadma  selle õitse ja sellist hingeelu, mida ta tahab,  mida ta ei taha. Ja mulle tundub, et kõige rohkem, kui mina vaatan ringi,  ma näen betuuniid, lobeeliaid, kas nemad  siis on kuidagi, peavad pikemalt vastu. Kõige lollikindlamad ja kõige uhkemad inimesed ju. Ei, ega nad ei viitsi väga aias midagi teha. Ole, ütlen viisakalt, eks ju, tahaks kõike kohe saada. Ja, ja siis on levinud arvamus, et isegi kui sul on  kolmekordne maja ja 2000 ruutu, eks ole ju seda platsi,  et sa ostad ühe ampli ja ongi kohe nii palju lilli. Ja betooni on tegelikult see tegelane, kes on tõesti hästi uhke,  kasvab pikk mõne aja pärast üle selle amplipoti  ja mul on olnud ka selline, et noh, et ikka noh,  annab nagu emmat. Aga mis taimi sa veel soovitada, mida võib-olla natukene,  isegi liiga vähe. Tead, ma soovitan tiivik lille üks mul murdus ära tänu sellele,  sa võid vaadata seda üsna lähedalt, need on nüüd kolm taime  siin selle selle õie lahmakate ees. Sinine valge ja roosa Tiivik Lill on selline lollikindel,  et kuna tal on leht ka selline tugevam, siis ta kannatab,  sellist päikest ta kannatab. Väga suurt tuult ei kannata, sest ta on rabe,  aga ta kannatab ka pool varjus olla ja ta jääb,  ta teeb hästi toreda, sellise natukene nagu sellise  lainelise ja temal jäävad need võrsed niimoodi lahedalt nagu  mere laine ja see on hästi tore. Keda sa siis soovitajad, kui ma tahaks, et ta nagu tohutult ripuks,  et ma panen kuhugi kõrgele ja noh, et ikka oleks mitu Ta ja hõbepael ja mulle hästi meeldib hõbepael. Ja mulle üldse meeldivad sellised noh, ma ei aja alati õit taga. Aga kui ma nüüd tahaks hullult õit, kas ma võin siia sisse  veel kedagi? Tegelikult ongi niimoodi, et väga uhked amplid tehakse hästi  suurde potti ja tihti tehakse isegi nii ma näitan nüüd  natukene selle poti juures, sellepärast et siit paistab pott välja,  isegi tehakse augud siia poolde vinna, ütleme niimoodi. Ja amplite puhul on vaja mõelda seda, et midagi kasvaks peale. Ja kui sa tahaksid, et siis midagi ripuks,  et siis sa paned selle hõbepaela veel siia ja,  ja kes armastab sellist värvikirevust, siis ma  selle ampli võtsin sellepärast kaasa, ma muide laenasin kõik  need amplid, sest mulle Need ei ole minu koduamplid. Aga just ma vaatasin, et oleks erinevusi ja,  ja on ka nüüd neid värvilisi pott. Et selline julge valik, miks mitte oma kodus teha,  teha selliseid, et võiks vaadata püsti see kasvukujuga taime  mis siis katab selle selle ampli pealt ära  ja siis rippuvaid taimi, mis siis lähevad külgedele  ja need püstise kasvukujuga taimed on tegelikult väga olulised,  siis kui sa näed amplit pealtpoolt, kui sa näed rõdukasti  pealtpoolt ja betuuniatel on mõlemad olemas. No sa ütlesid, et inimesed on laisad ja vahel ise ei ole  nii laisad, aga nad näiteks tahavad suvel puhkuseks mõneks  ajaks ära sõita. Mis siis teha? Amplitaim tahab ju tegelikult päris korralikult kastmist,  ma lähen kaheks nädalaks ära, ma tulen tagasi,  seal on see kuiv. No tasub läbi saada naabritega, kes siis käivad,  eks ole ju kastmisvett lürtsutamas. Aga kui sellist asja ei ole, müüakse tegelikult selliseid portatiivseid,  kastmissüsteeme. Seda. Et sa valad mingi asja täis ja siis see imbub seda. Ma soovitan kasutada juba paar nädalat enne välisreisi,  et vaadata, kuidas ta nagu tegelikult toimub,  sest ta toimib, pind pinevusega ja siis võtame kõik amplid  ja viime varju. Kui sa oled korteri inimene, siis sa viid vannituppa. Jah, ja kanna, no paar nädalat on selline natuke nagu riskipisi. Nad ei saa sellest šoki, et ma olin kogu see aeg seal  päikese käes, nii mõnus oli õues ja nüüd pannakse vannituka. Ja aga ühe ütleme niimoodi, et hajus valgusesse kuhugi põrandale,  et täis päike peale ei paistaks ja mis on veel pikaajalise  ilu juures oluline. Suve teises pooles, ükskõik kui korralikult,  ükskõik kui maitsva väetise lisandiga mulda ei laste eest  tuleb ära hoida sellised pikaajalise väetise,  no mis nad siis on nagu sõrmkübarad iga lille kohta vähemalt  üks suve teises pooles, 15 juuli jätame meelde. Anname amplitele lisatoitu, sellisesse amplisse vähemalt kolm,  mõnedes neli ja ikkagi natukene väetist,  vedel väetis. Ma just mõtlen, et paljudel on ju, on isegi ainult vedelväetist. Ja tead, muidugi võib, aga mina, mina ei ole  nii tubli, et mul alati see õnnestuks, sest vaata,  väetisvesi on see, see tuleb alati kokku segada  ja kui sa selle varem segab ja kuhugi pudelisse paned,  siis sinu lapsed või lapselapsed võivad mõelda,  et see on limonaad. Eks ju? Ettevaatlik tuleb olla ja tehke kõik,  mis te tahate. Müügil on väga ilusaid ampleid, naudime suve. Sellest kärpimisest ka, et mingite taimede puhul oleks ju vaja. Ja tegelikult on nii, et isegi see ampel läheks veel  tunduvalt uhkemaks, kui ma nüüd julgeksin  ja mina julgen ja ma võtan natukene õisi ära. Minu soovitus on ka betuuni amplite puhul. Ära julge mul praegu tuli meelde, sa ütlesid,  et sul on laenatud amp, palun. No ma ei teinudki praegu, aga minu soovitus on betuuni  amplite puhul nii kaua näpistab, otsi ära,  kuni sul sellest jõud üle käib. Oi, kui tore, muidugi luuderohulehine pelargove sulle tõin,  pistoksa vaata õitsema ei lähe. Pane niiskesse mulda. Päikesekaitsekangas peale või varju ja juurdub ära,  et sa saad suve lõpuks näitad mulle oma. Nendega on ju see hea lugu, et kui sa näiteks kohtad mõne  tuttava juures ja et hästi tore taim, kuule,  anna mulle sealt väike oks, jama läheb ju kasvama ka,  kui veel salaja nihverda. Aga mis saab nende amplitega siis, kui sügis tuleb,  ilmad hakkavad jahedamaks minema, lihtsalt prügimäele? Tead, tegelikult on niimoodi väga, paljudel on klaasitud  rõdud väga paljudel on talveaiad, noh, iseenesest annaks  neid ka üle talveoida, noh begooniad on üldse sellised,  et neid nüüd ära ei viskaks, eks ju. Et kui on jahe kelder ja, ja, ja. Põhjapoolne aken saab ilusti üle talve hoida,  aga üldjuhul on nii, et inimene tahab vaheldust. Ma ei taha seda sama niru tervet all nagu reanimeerima. Onju ja ta läheb ju loodusesse tagasi, kui sul on kompostikast. Täiesti öko. Eva Luigas aitäh, et tulid ja inimestele  siis nii palju nippe amplitest, aga nüüd muusikat  ja seda muusikalist vana klaver, suur koosseis on ennast  valmis pannud ja kõigepealt tuleb niisugune tuttav lugu nagu  igavene teema. A. S. Aa. Õitseb õuna? Armastab. Kevad. Tuule tütarlaps. Poiss on kõrval rapsi. Ka. Pilku otsib. Kaasne pilt. Öö ei kesta kauem kui üks, ainus silmapilk. Alla siia. On ammune, aga ka. No. Armu paar käib ikka käsi. Arv on see, mis muutumatuks Õitse na. Taevas armas. Kaunis tütarlaps poiss, kes hästi ka Olen aga, ega. Et. T? Muutub kõik muutu. Armu paar käib ikka käsitsi. See. All on see. Õitse le. Aga kaunis tütarlaps. Poiss on hästi kraps. Ka. Jah. Ja. Õitseb õunapuu. Praegu ikkagi veel õitseb ja mõned on natuke juba ära  õitsenud ka. Ja nädalavahetusel siis sooja sinna 20 kraadi kanti päeval  ja öösel ka alla 10 ei lähe, nii et soojad ööd  ja sooja. No juuni keskpaik peabki selline olema. Tore on, kui on tore just. Me räägime kutsika võtmisest sellepärast et sellel kevadel tõesti,  kui inimesed selle eriolukorra tõttu olid rohkem kodus tööl  tegid kaugtööd, siis tundus, et üks tore koer kodus on ju  igavesti nunnutegelane. Ja tegelikult ongi tore, aga see kõik tuleks hästi-hästi  läbi mõelda, kui koer võtab, mis tõugu koer võtab,  millist kodu te talle pakute, kui palju teil endal on vaba aega,  et selle koeraga tegeleda ja seal on väga palju küsimusi,  mis tuleks tõenäoliselt kuidagi paberile kirja panna. Ja siis need tärnid jah ja ei tulpa, eks oleks konkreetne. Siis teil on näha, et kas tegelikult on võimalus kohe ära  võtta või ei ole. Meil on üks koer juba kohal, ka, käisime Katriniga temaga  tutvumas ja see koer on kaasa võtnud ka inimese  ja inimene räägib siis just nimelt sellest kutsika võtmise aspektidest. Aga koristuspäev esmakordselt täna selline,  kus ka jakkidega minnakse, siis selliste spetsiaalsete  kajakkidega minnakse Harku järvele. Ja täna hommikul me siis katsume sealt saada Skype'i ühenduse,  vaadata üle selle veesõiduki, mis on spetsiaalselt vee veest  koristamiseks mõeldud. Õitse õunapuu ja sellelt koosseisult me kuuleme  ka või sellest muusikalist me kuuleme ka veel tänases saates  üht lugu, aga praegu lendamisest. No lendamisest jah, tõesti, Risto mäe ots. MO magneesiumt oli täpselt, tere hommikust,  Risto. Põhjus või ajend, miks sa siin täna oled,  on pigem see, et eile sa said siis parim praktika koht 2020,  seesama ettevõte sai nii-öelda pärja pähe. Kas see tähendabki seda, et tegelikult te olete hästi avatud,  et need, kes seda eriala õpivad lennuhooldust? Tulge kõik meile. Absoluutselt nii on, et õnnestus see võita,  see, ja ma täpsustas, ei oleks, see ei ole mina,  see on ikkagi ettevõte, tiimitöö, tiimitöö. Et aga ettevõtte juht peab ikkagi olema see,  kes ütleb. No kuulge, noored on väga oodatud,  muidu ei juhtu midagi seal selles ettevõttes. Ja muidugi, see on selline mõni irooniline sakastiline,  et selline keeruline aeg praegu, eks, et täna ei ole see hetk,  kus me massiliselt värbame inimesi, aga,  aga ma arvan, et see on kõik mööduv, tuleme välja sellest  kriisist ja, ja jätkume jätkab edasi. Lennuhooldusega seesama firma tegelebki,  sa ütlesidki, et noh, on ka selline kriisiaeg teil ka,  et ma mõtlesin, et kas see on nõndamoodi,  et kui lennukid ei lenda, siis muudkui hooldame neid  või teistpidi, et tegelikult raha ei ole  ja siis pigem ei hooldada. Praegu veel vanast vinnast nii-öelda meil on lennukid  piisavalt ja aga selline raske aeg tegelikult meie  valdkonnas ikkagi tuleb niisugune kolmas-neljas kvartal,  kus need riigiabid on lõppenud. Madal lendamine suvel. Tõenäoliselt tõmbab selle viimase likviidsuse ära,  et, et signa jah, et, et me oleme teinud päris karme kärpeid  ja ja, aga ma tulen välja sellest. Optimist, sa ei tea veel, mis juhtuma hakkab. Kuidas see töö päriselt käib, mitmest riigist need lennukid  siia tulevad, mismoodi nad, mis hetkel nad tulevad,  kuidas see lennuki hooldus käib, no inimene saab aru,  et noh, auto käib hoolduses teatud aja järgi,  eks ju, mingit kilometraaž tuleb läbi sõita,  siis käib auto korra hoolduse. Kuidas see lennukite puhul on? No lennukite puhul on keskmiselt selline kahe aasta tagant  võib ka pooleteist aasta tagant sõltuvalt kui intensiivselt  seda kasutada ja seal kilomeetreid loomulikult ei loeta seal  lennutunnid ja maandumiste arv ja lennuk saabub angaari hooldusesse,  võtame ta lahti ja selle jaoks meil need tippspetsialistid ongi,  keda meil väga vaja on. Muide, enne kriisi oli meil circa 60 tippspetsialisti puudu ja,  ja see põud ikkagi oli väga suur, nii et seetõttu see  ka praktikale rõhupanek on olnud meile nagu eluliselt vajalik. Ja ma rõhutaksin, et, et müts maha selle ees,  mis siin näiteks seesama maasikakorjajad on saavutanud väga  lühikese ajaga, et on saanud otse meetmed ja,  ja abi ikkagi selle olukorrast välja tulemiseks. Et mina ikkagi nimetaksin enne kriisi, et see on selline  natuke luksusprobleem, et tööd on, aga, aga töö tegijaid ei ole,  et meie oleme kõik need aastad tegelikult olnud  spetsialistide kriisi all vaevelnud ja neil näiteks oli 60  tippspetsialisti puudu. Kuidas üldse saab tööd teha, kui on 60 inimest puudu,  see tundub üüratu arv. Jah, et see on olnud väga raske, me lihtsalt peame tööl ei  ütlema ja jääbki mingi töö, jääb nii-öelda mädanema,  jääb, jääb nagu tegemata, et, et, et see on olnud väga,  väga raske ja seetõttu me ettevõtjana võtsimegi sihiks juba  aastaid tagasi väga teadlikult hakata nii-öelda keskenduma  inimeste koolitamisele, panema rohkem rõhku ja,  ja Eesti lennuakadeemia siinkohal on väga suur partner  ja tegelikult meil on viis kooli veel Rootsi,  Soome, Läti, Leedu, kus tudengid tuleb. Kui lähedal on järgmine selline firma, kes lennukeid hooldavab? Leedus tegelikult Leedu. Kas see ei võta neid lennukeid nii-öelda ära meie käest? Kas tasase? Tööd ära nüüd natuke. No me teeme kõvasti tööd selle nimel, et tuleks Eestisse  ja et tegelikult praegu on piisavalt lennukid,  maailmas on 27000 lennukeid, nii et jagub. 27000 lennukit. Kui paljude riikidega te koostööd teete või,  või lennufirmadega, kuidas mul on õige. Ja no tegelikult hooldusesse tuleb siia selline kahe  lennutunni kauguselt, mitte väga kaugemalt ei ole  otstarbekas majanduslikult varuosi, me müüme üle 60 erineva  riigi 67 riiki. See ei ole niimoodi, et lennuk tuleb hooldusesse siis,  kui ta on ühe lennu lõpetanud, siis paar päeva on hoolduses,  siis läheb järgmisele reisile, et ta tuleb spetsiaalselt  hoolduseks siia. Sa ütlesid, et see kaks lennutundi on selline optimaalne aeg. Ja tuleb spetsiaalselt ja aastas toome siia,  ütleme nüüd meie pärast tuleb siia kuskil 90 100 lennukit  Tallinnasse ilma reisijateta, puhtalt selleks,  et saaks hooldatud. Nii et täna ikkagi võib öelda, et meie maine ei ole,  on mitte ainult Eestis tuntud, vaid ikkagi väljapool  ka ja tullakse ikkagi sellepärast, et me teeme head,  kvaliteetset tööd, nii et tunnustus nendele spetsialistidele. Sa ütlesid, võtame lennuki lahti, see kõlab nagu selline  legoklotsidest väikese lossi lammutamine  siis uuesti tagasi, ladumine. Mis on need kõige tähtsamad asjad, mida tuleb hooldus kontrollida,  kui see lennuk ongi juba ikkagi hoogsalt maandunud  ja oma lennutunnid täis lennanud? See on tehase poolt ette kirjutatud meil  ja kui on mingid ootamatud olukorrad olnud lennukil,  siis loomulikult vaatame ka väga spetsiifilisi kohti,  et ma ei tea, on saanud mingi löögikere kuskilt mingi  kivikese või asjaga aga nagu ikka mootorid telikud,  ehk siis need rattad, mille peale lennuk maandub,  kere, need on need põhilised sõlmed. Kas tihti tuleb või kui tihti pigem küsi,  nõndamoodi tuleb seda olukorda ette, kus te ütlete  selle lennukiga nüüd väga hästi ei ole, et siin päris  sellisest hoolduse st ei piisa, et võtame  selle lennuki õhurajalt maha. Inimesed lendavad pealt nii vähe, kas sa tahad,  et ma ausalt vastan? On. Et hirmutan, päris hea, ei no on, on ka selliseid näiteid ja,  ja aga no ütle mitte mitte meie piirkonnas  ja ja noh, on on vahest niisuguseid ekstreemsemaid näiteid ka,  aga, aga selleks me olemegi, et need korda teha  ja lennuk on ehitatud nii, et ikkagi ta on nii-öelda Fale saf,  et kui midagi juhtub, ta peab sinna õhku jääma ja,  ja ütleme, need viimased mingid õnnetused,  mis on olnud, siis ikkagi on ka seotud väga palju ilmastikutingimusega,  et tehnoloogia on läinud ikkagi väga vastupidavaks. No sa oled väga optimistlik, et küll läheb paremaks  ja kõik läheb paremaks ja teil tuleb tööd juurde  ja inimesed hakkavad lendama, aga mis sulle  selle optimismi annab? Pigem ikka, ma vaatan, et analüütikud, nad on sellised  natukene pessimistlikud, optimistid on sellised sinisilmsemad,  et inimesed ei julge veel nii kiiresti lendama hakata. Ja ma mõtlesin tükk aega, et mis tooniga tulles,  see on ikkagi päeva lõpuks auhind, et tuleks  ka nagu optimistlik olla, aga ma toon kerin tagasi märtsi  siis no ma ei salga, et me oleme tegelikult koondanud 150 inimest,  150 inimest, meil on viis, pea 50 inimest on miinimum  palgaga kodus, 200 inimest on saanud väga valusa löögi. Meie käibest on haihtunud pea 45 protsenti,  et, et noh, ma usun, et kui ma ainult sellise pessimismiga elaksin,  siis see ei kestaks kaua, et et rasked otsused sai tehtud  väga kiiresti ja see, ütleme andis ki nii-öelda jõudu  ja kindlust, et me, me tuleme sellest välja sellest likviidsuskriisist,  et, et nagu ikkagi pea püsti edasi, et mis siin ikka ei ole allaandjad. Ja see ei tähenda ka seda, et tegelikult  siis tuleks mingiks ajaks nende inimeste koolitamine  lõpetada kas või siinsamas meie lennuakadeemias,  et tegelikult tulevikku vaadates neid inimesi kindlasti on  tööturul tarvis. Ja ma ikka kutsuksin üles, et näha kaoses võimalusi,  et me oleme piisavalt väike riik ja, ja ka väikeettevõte,  et, et siin väga paljud kukuvad põlvili ikkagi  nii kõvasti mudasse, et nad ei tule sellest välja  ja see on see hetk, kus me võiksime nagu võitjana välja tulla. Me teeme pausi mõneks ajaks me kindlasti ei värba,  mõneks ajaks ka koolitame inimesi vähem,  aga, aga me paneme uue hooga edasi, et absoluutselt selles  kaoses tuleb võimalusi näha, et väga palju konkurente  kahjuks on kadunud, mis jällegi loob meile võimalusi. Jah, ühel hetkel, et kui see turg hakkab taastuma,  siis olete teie seal keset platsi, eks ju,  ja korjate ka nende kadunud konkurendid ja kliendid kokku  veel korraks sellest samast praktikakohast,  et tihtilugu kutsekoolide puhul just Needsamad õppurid vahel ütlevadki,  et noh, kuhu ma siis praktikale lähen, et eriala on nagu  tore ja siis teiselt poolt ettevõtjad jälle ütlevad,  no ta tuleb sealt koolist, aga ta ei oska mitte midagi,  et me peame teda hakkama otsast alates justkui välja õpetama. Kas selline plaan, et tegelikult seesama hooldaja õpibki  seal kohapeal tal ei olegi vaja koolis käia,  oleks odavam, oleks mingis mõttes mõistlikum? See töökohapõhine õpe just seda on nüüd hakanud üha rohkem tulema. Ma ei ütleks ma ma ise, 2007 muide liitusin tudengina,  ma olin praktikant, nii et 13 aastat tagasi ma läksin  ja töötasin lennuki peal kätega, et. Sa oled selle raja kõik läbi käinud otsast lõpuni. Et ma ikkagi ütleksin siin, et et ja siis me ei pannud  nii palju rõhku praktika korraldamisel, et saab noh,  et tuleb ka endas leida see tahe ja kirg  ja see kindlasti on valdkond, mis, mis eeldab,  et on teatud kirg ja kui sa seda kirega teed,  siis jõuab väga kiiresti väga kaugele. Ma võiks öelda, et 13 aastat tagasi versus täna me paneme  väga teadliku rõhku sellele, et neid paremini koolitada. Ja selline üleolev suhtumine, et sa tuled koolist  ja sa ei tea, see on üks suurim viga, mida ettevõtjad üldse teevad. Ja seda me tegelikult püüame välja juurida,  me ei ütle, et me oleme ideaalsed, aga, aga,  aga me teadvustame seda, me proovime selle välja juurida,  et sellist üleolevat suhtumist ei tohi olla. Kool on ikkagi selline teooriabaas ja, ja ütleme siin meie  juures saab praktikabaasi. Aitäh sulle täna hommikul tulemast selgitamast optimist  olemast ja edu ja hinde. Igal juhul auhind ikkagi. Nüüd koerte maailma ja meile on külla tulnud Kristina  ja Kenso, tere hommikust. Tere. Muide. Näen, et koer tunneb ennast nii hästi, see on täiesti tavaline,  et ta nii tunneb ennast ja. Ma arvan, et hästi sotsialiseeritud koeral on igal pool hea olla,  olenemata sellest, kui palju on inimesi ümber  või millest räägitakse. Ja kindlasti tekib inimestel kohe see küsimus ka,  et mis tõugu see koer nüüd on, siis? Tema on Genso ja tema on tändi inmanti terjer. No praegu selle kriisi aegu on väga populaarseks saanud see,  et inimesed võtavad endale kutsika, oled sa seda ise  ka kogenud, oled sa ise kuulnud koerakasvatajatega kokku puutunud,  et tõepoolest väga palju koeri võeta? Jaa, absoluutselt, et ka sotsiaalmeedias koerte koertega  seotud gruppides on väga palju olnud diskussioone sellel teemal,  et kutsikatele tõesti on praegu suur nõudlus ja,  ja, ja tuleb tunnistada. Oled sa pigem seda meelt, et noh, meil ongi kodus igav  ja võiks võtta ühe koera, et siis võtke,  võtke. Ma arvan, et see ei ole päris nii lihtne,  et ma arvan, et tegelikult koera võtmine peab olema alati  ikkagi läbimõeldud otsus ja seda tuleb ikkagi teha  teadlikult ehk et kui me võtame koera, me peame,  peame siiski endale andma aru, et ta soovib õue saada mitu  korda päevas ta tahab süüa, temaga tuleb tegeleda,  teda tuleb eelkõige ka õpetada sotsialiseerida et koera  võtmine on sama suur vastutus kui lapse saamine tegelikult. Me siin Katriniga ka arutasime, et võib-olla tulekski võtta  niimoodi paber ette ja panna punkt-punktilt kirja,  et mis siis on vaja nagu läbi mõelda, mis sa ütled,  mis need kõige olulisemad asjad on, mis tuleks läbi mõelda. Kindlasti tuleks läbi mõelda see, et millise aktiivsusega  tõug endale valitakse. Ja kas üleüldse sellel perekonnal või sellel inimesel on  aega selle koeraga tegeleda, et kui ollakse pikad päevad  tööl soovitakse reisida? Jah, tänapäeval on võimalik koeri viia hotellides või,  või hoidjate juurde. Et aga selle kõigega tuleb arvestada. Samuti. Siis ütleme see aktiivsuse pool, et väga paljud tõud vajavad  suurt siis kas siis noh, ta suure energiaga koerad,  et peab palju jooksma, treenima, mängima,  tegelema, andma ajutööd koerale ja siis on sellised tõud,  kes on natukene Natukene rahulikumad, et, et sellega tuleks arvestada  ja loomulikult ka sinna juurde käib igapäevane karvahooldus. Ja kõik, kõik muu selline, mis koeraga ikka kaasas käib. Mis on need asjad, mille peale inimesed võib-olla ei tule,  no ma näiteks mäletan, kui ma ise võtsin koera,  siis ma ei osanud mõelda, et ahaa, ma pean hakkama ju  tegelema ka tema tervisega, sest me kunagi ette ei tea,  millised terviseprobleemid võivad tulla näiteks. No igal või noh, praktiliselt igal tõul on siiski Noh, ütleme siis sellised oma haigused nii-öelda,  et kui nüüd kutsikat valida või koera, siis kindlasti tuleks  seda alustada sellest, et otsida selline kasvataja,  kes on olnud vastutustundlik ja teinud oma Koertele ära terviseuuringud vastavalt siis sellele,  kuidas selle tõu aretusreeglid ette näevad. Et seda infot saab lugeda tõuühingute koduleht tedelt  kindlasti leiab infot sotsiaalmeediast. Eesti Kenne Liidu kodulehel on väga palju kasulikku infot,  et kõigepealt võikski teha sellist taustauuringut just nimelt,  et, et ja kindlasti noh, ka sellesama Eesti kene Liidu  kodulehelt leiate erinevate tõugude Standardid, kirjeldused, kus kirjeldatakse iseloomu,  karvkatet, energiavajadust ja kõike seda Kui rääkides niimoodi hästi konkreetselt näiteks Kenso põhjal,  siis mitu tundi, umbes ühest ööpäevast sa kulutada temaga tegelemisele. No ma, ta käib minuga tööl kaasas, nii et minust On tegelikult minuga praktiliselt terve päeva koos,  mis miinimum võiks olla, tõenäoliselt läheb iga päev kaas  tundi neli. Ütleme niimoodi, et Genso on suhteliselt selline vähese  vähenõudlik koer energiakulu poolest, et aga me käime,  ütleme ikkagi tund aega päevas metsatiirul,  noh, kui ta on minuga tööl kaasas, siis ka vahepeal,  eks ole. Noh, ma arvan, et võib-olla see kogu nii-öelda  ajakulu võiks olla kuskil, ma ei tea, kaks tundi näiteks,  aga noh, vot seda on raske. Nagu. No ilmselgelt on raske raamidesse panna ka seda teemat,  mis puudutab raha, aga see on tegelikult väga oluline. No ütleme, mingi umbkaudne suurusjärk, kui palju võiks minna  sellise keskmises suuruses koera peale näiteks kuus raha? Noh, see nüüd jällegi vaata, sõltub sellest,  et kas me, kas meil on sportkoer, kas meil on näitusekoer,  kas meil on erivajadus? Absoluutselt, aga no ütleme, kas pigem 100  või pigem 500 või mis see suurus? Pigem mingi selline 150 200. Et, et see on nagu selline väga suhteline,  et, et kui inimene saab kodus hakkama ise karvahoolduse  ja kõige sellega, et siis on ju tegelikult ainult toidukulu  ja sellisel juhul jääb see kuskile 100 euro piiresse ma. Pakuksin kui me räägime linnainimestest,  siis neil on justkui natukene rohkem neid piiranguid,  et millist koera võtta. No mis sa ütled, mis tõud ei sobi kohe kindlasti linna,  ma vahel vaatan mõnda inimest, kes jalutab näiteks võitlus  koeraga ja siis ta ei jõua teda hästi kinni hoida  ja ta ei julge teda teiste koerte ligi lasta  ja nii edasi. Linna sobivatest või mittesobivatest koertest tegelikult  mina seda nii päris ei võtaks, et mina võtaks seda pigem  siiski niimoodi, et kui inimene on võtnud endale eesmärgiks  võtta mingisuguse konkreetse tõu siis ta peab arvestama  selle tõu eripäradega ja seda koera vastavalt  sotsialiseerima õpetama tegelema selle koera eripäradega,  et ta sobituks linna. Jah, kindlasti on keerulisem elada korteris Kaukaasia  lambakoera kui mopsiga, eksole, et aga, aga ma arvan,  et kõik on tehtav, iseasi ongi see, et kuidas inimene  selle iseenda jaoks selgeks teeb. Siis tuleb nagu rohkem vaeva. Kui rääkida vaeva nägemisest ja koera koolitamisest,  siis mis sa ütled, mis see minimaalne on? See koolitus, mida ühele koerale oleks vaja,  mis tuleks ära teha? Luutelt. Kindlasti soovitaksin kõikidel läbida kutsikakool,  et kutsikakool on see koht, kus Kutsikad omavahel saavad sotsialiseeruda,  kus, Kas siis isegi pole vahet, kas on täiesti algaja koeraomanik  või juba kogenud koera omanik? Ma arvan, et igal treeneril on midagi uut alati õpetada et,  et olenemata sellest, kas sa oled 15 aastat pidanud koeri  või on sul esimene koer, siis see kutsikakool on kõige alus,  et seda ma kindlasti soovitaks. Igatahes neid asju on tohutult, mis tegelikult tuleks läbi mõelda,  millest me kõigest ei jõuagi veel rääkida,  ma ei tea, hammaste puhastamine, karvahooldusküünte hooldus,  nii edasi, purised jäljed toas. Kristin ja genso, aitäh teile, et tulite. Ja tõesti, vaatame siis, millest ajalehed kirjutavad  ja õhtuleht võõrsilt tagasi tulnud proovikividest me räägime  sama keelt, aga mõtleme ikkagi teistmoodi. On siin näited siis nende inimeste lood,  kes on tulnud Eestisse tagasi mujal elanud vahepeal näiteks  38 aastat võõrsil olnud Sirje ja las ta siis Soomes  ja Rootsis on nüüd tagasi Eestisse ja tulnud,  et ja ütleb, et see ei ole üleüldse lihtne,  et isegi totavad ei mõista teda ja ta peab justkui hakkama  täitsa kohe kohanema siin selles olukorras  ja pigem suhtleb ta oma sõbrannadega, kes jäid  siis sinna Rootsi ja Soome siis üks Inglismaalt tagasi  tulnud naine, kes tuli Ühe lapsega siis siia ütles,  et tema sai ise küll Rakvere sissekirjutuse,  aga laps seda kohe ei saanud, mis tähendas seda,  et tegelikult siis venis see, et ta sai lasteaiakoha lapsele,  tema tööotsingud venisid pikaks, nii et täitsa keerulisi  probleeme on. Ja mis need mured täpselt on, tegelikult ei olegi mitte  keegi seda uurinud, nii et seda kaardistada praegu veel ei saa,  aga seda võiks, seda võiks, ma arvan, et see oleks täitsa jah,  selline teema. Palju ajalehti on täna, muuhulgas on äripäeva päev  ja siin on artikkel pealkirjaga riik sõlmis maskide  miljonilepingu verisulis kinnisvarafirmaga ma pikemalt  sellel teemal ei peata, kes peatu, kes tahab täpsemalt teada,  siis saab televisiooni järelvaatamisest vaadata intervjuud,  aga mille sa peatud Ma peatun Päevalehe nädalalõpu lisa LP  ja siin on selline artikkel, araablased vallutavad kosmost. Juulis algab ühendemiraatide esimene marsimissioon. Väga palju, justkui sellest ei ole kuulnud,  et araablased ja kosmos, eks ole, Eesti ja kosmose käivad küll. Eesti kosmos käivad absoluutselt ja üks eesmärk on muide  koguda infot, mitte miks kadus marsi atmosfäär koos planeedi  pinnal asunud vesiniku ja hapnikuga. Uurime planeeti, mis oli nähtavasti meie omaga väga sarnane,  aga tegi läbi mingisuguse muutuse ja jäi ilma veest. Põnev, väga põnev ilust ka 9500 kuldkinga puhkes korraga õide,  põhimõtteliselt me räägime rekordist praegu Postimehes,  sellest kirjutatakse. See on looduskaitse all olev orhidee täiesti haruldane. Ja tõesti Eestis ühes kasvukohas siis 9000,  siis tore on, muidugi sa tahad seda näha,  ma ei oska sulle seda kohta öelda, ma tean,  et seal lääneranna vallas, kus on orhideede kasvukohad  ja veel mõnes järgmises ja Saaremaal on mõned kohad  ja Hiiumaal. Aga neid kohti siin täpselt jah, kirjeldatud ei ole. Ma arvan, et see on isegi täitsa tark tegu,  aga üks tore kirjeldus on siin selle kohta,  kuidas. Inglismaal näiteks, kus seda kuldkinga enam ei ole,  aga kuidas siis, kui olid veel viimased kuldkingad,  siis põhimõtteliselt politseinikud seisid seal  ööpäevaringselt valves, no aga. No ja üks õis juba on imeilus, eks ole, aga ilus natukene veel,  täna on ka sirbi päev ja siin on üks korralik lootus lugu  sees hobukastanitest ja küsitakse, kus on hariliku  hobukastani kodu, kas sa tead? Ma ütlen sulle, praegu peetakse tema kodumaaks Balkani poolsaart,  kuigi kunagi peeti selleks Egiptus. Jaa. Tere hommikust, viis minutit on kell pool üheksa,  läbi on reede. Kaeme korraga nädalavahetuse ilmaprognoosi,  mis lubab, et ilm tuleb päris mõnus, tuleb päikest  ja tuleb sooja 20 kraadi kanti, mõnel pool kindlasti  natukene üle ka. Jah, rannikul võib olla ka muidugi natukene jahedam alla 20. Ja saartel, aga seal on jälle muud võlud. Jah, aga pikad valged ööd on ka soojad 11 10 kraadi. Mulle lihtsalt tundub, et inimesed ikkagi suve ajal tõesti,  juunikuus, kui on see päev väga-väga pikk,  et justkui nagu väikene looja ei lähegi,  siis võtavad ikka täitsa viimast. Nad peavad ki võtma, see on ikka äraütlemata ilus aeg. Üks laul, mis seostub iluga, kõlab ka tänases saates veel  ja muide, see pärineb sellisest muusikalist nagu vana klaver  ja seda esitab Sepo Seeman. Me räägime seppo seemani ja Kalle Sepaga juttu  ka sellest samast enneolematult suurest muusikalist,  mis siis giid järvel sellel suvel lavale hiiglaslikult  suurele lavale jõuab. Aga enne seda me jagame natukene soovitusi,  mida vaadata jupiterist siis, kui näiteks ilm ei ole  nii hea. Ja ja Jupiter annab soovitusi ka näiteks jaanilaupäeva  õhtuks seekordsest suuri pidusid ju korraldada ei saa. Nii on, aga nüüd me mine ära. Varsti näeme, Katrin, aga praegu me läheme Harku järvele  ja seal on Heidi Solba. Täna toimub siis koristuspäev seal Harku järvel. Heidi, kuidas seis on, kuidas ilmaolud on,  ma loodan, sa ümber ei lähe. Tere. Hommikust Ma loodan ise ka, et me ümber ei lähe,  oleme siin tõesti teinud nüüd selliseid esimesi proove,  et kuidas on siis kajakiga prügi korjata  ja täna oleme Harku järve sõude baasil, kus me esimest korda  siis proovime katsetada ka jahidega prügikorjamist. Ja meil nimetame sellise suure projekti,  kus tahega ja firma tahe autor toodab maailmakoristuse  firmale 200 kajaki ja viib need üle maailma,  selleks et me saaksime maailmakoristusele tugevama baasi  alla panna ja ka järvesid ja jõgesid ja ka erinevaid Rannikualasid mererannikualasid ja nii edasi koristada,  nii et siin me siis nüüd oleme. Oleme juba üht koma teist üles korjanud. Tundub põnev ettevõtmine ja kajakiga on kindlasti äge seal  vee peal olla. Aga kui me räägime Harku järvest, siis miks tegelikult seda  koristust vaja on, mis selle järvega siis lahti on? Mina arvan ausalt, et tarku järvega ei olegi lahti mitte midagi. Harku järve. Järv ise tundub üsna puhas, Eesti ongi üsna niisugune,  hästi korrastatud ju riik selles mõttes,  et et kui see prügi vedeleb kuskil, siis ta ongi sellises kohas,  kus inimestele meeldib koos olla, istuda,  teinekord jääb mingi asi maha, käisime natuke ranna peal,  vaata, seal oli mingid banaanikoored ja ütleme selline biolagunev. Paber sellega on täiesti okei, aga kui sinna maha jääb  metall sinna maha jääb prügikoni, eks, et  siis on juba või mingid suuremad objektid  siis on juba asjaga nagu halvasti. Ja teinekord tuul viib ta siia vette ja,  ja, ja, ja nii ta järves toimubki, on ju,  aga aga mujal maailmas, jõgedes on need olukorrad ikkagi  väga hullud. Kuidas see koristamine selles mõttes käib,  et ma kujutan ette, kuidas kalda peal korjad prügi üles,  aga seal vee peal on sul siis mingisugused abivahendid,  et seda prügi sealt kätte saada või? Ja. Selline abivahend on. Sellega on nagu igalt poolt tegelikult hea prügi võtta,  mitte ainult siit, et saata veest jälle ilusti kätte  ja sellel kajakil on ma istun küll valepidi hetkel,  et ta eetrisse siin eetris olla, aga siis sa saad prügi  panna siia taha korvi, siin on esitaalne koht,  kus siis on võimalik korjata seda prügi. Ja, ja siis meil on selline kahe inimese kajak  ja on olemas ühe inimese kajaki. Nii et, et nendega saab päris mitu mitmed asja teha,  nii et on, mitu inimest on mitut sorti abivahendeid,  nagu see siin ja kott kindlasti ja ja siis vaatame,  et tuulega midagi jälle lendu ei lähe. Niisugune paras sekendamine, siin on. Sa ütlesid mitu inimest, kui palju sellel koristus aktsiooni  neid inimesi osaleb? No sellega ei saa palju osaleda, et meil on maksimaalselt 50 inimest,  meil on Eesti vabariigi president. Kersti Kaljulaid. Meil on rohekool, meil on maailmakoristus e. Peakorteri tiim ja meil on kindlasti tahe,  autorsi meeskond ja mõned vabatahtlikud ja ajakirjanikud,  et see on siis see tiim, millega täna püütakse kajakidega  siin koristada keskpäevani. Ja sellega siis lanseerida meie üritus maailmakoristuse jaoks. Kersti Kaljulaid on ka siis kajakis ja tema ümber on teiste  kajakidega turvameeskond. Ja. Ma saan seda varsti näha, aga ma tahaks küll loota,  et see nii on, jah. Heidi räägi natukene sellest ka, mis edasi hakkab saama,  kui palju on neid veekogusid veel, mida oleks tegelikult  vaja koristada. Aga? Kui ma räägin maailmast tegelikult, ega need kaks naiaki  loomuliku asetakajaki, mida meile toodetakse,  ei ole kindlasti piisav, et maailma jõgesid koristada,  et maailma kõige saastatum jõgi on Indoneesia sitära on  nagunii nii must ja nii prügi tegelikult seda veepinda seal  enam nagu näha ei olegi. Need kuused, et erinevatest jõgidest, jõgedest  ja saastadest tulevad just nimelt Indoneesiast  ja Filipiinidest Ja siis. On ju igal, igal riigijuunil on omad suured taastatud jõed,  nagu Indias on, on kangesee jõgi ja siis on missisipi  ja siis on kindlasti. Peame säästma Amazonast, eks ole, kuhu muide kajakita lähevad,  päris mitmed ja nii ilus, et neid saab nagu palju nimetada. Et anname, püüame anda meie suurimatele tiimidele,  kellel on ka sellised suuremad jõed korrastada anname  siis esimese partii neid ka jakk. Et kui rääkida siis riikidest, kellele kõik tahaks saata,  kellega meil täna koostöö käib, siis see ongi Brasiilia,  millega muidugi on väljakutse. Tänu koroonale Kambodža, India ja Holland,  et need on need esimesed neli riiki, kellega püüa läbi  rääkida ja ja Hollandis me tahaks küll näha,  et Amsterdami kanalitel, kus on muide väga palju prügi on  võimalik koristada nendega jakidega, et Amsterdamis ma ise  koristan kaks aastat tagasi ja ma olin. Ma olin ikkagi väga šokeeritud, et ühes sellises tohutult  ägedas linnas on seda mustust kanalites ikkagi väga palju. Nii et ma arvan, et see on kindlasti riik,  kuhu tasub neid kajake saata ja seda tööd teha. Aga Eesti kontekstis täna kajakkidega, mis edasi? Ja. Täna kajakidega niimoodi edasi, et loomulikult kajak jääb  ka Eestisse. Ja Eestis ka neid ka toodetakse ja Eestis me saame  ka koristada Eesti enda koristuse tiim, eks ole. Ja jääb ka peakorterisse mõned ja, ja ma arvan,  et me saame nendega siin mõnusaid mõnusaid koristustalgusid  kindlasti teha ja ma arvan, et maailma koristust päeval on  päris mitmeid kajake ka Eestist väljas. Väga tore, Heidi Solba, aitäh ja jõudu jaksu sinna Harku järvele. Harku Järvelt läheme nüüd aga otse jupiterile. Nii on ja õnneks see Jupiter ei ole kaugel,  kuhu meie läheme. Tere hommikust, Raul. Jupiteri seekord selline vahva soovitus,  et kui me mõtleme jaanilaupäeva peale, siis suuri pidusid  korraldada ei saa, nii et Jupiteri on hoopis jaanipäeva  soovitus või. Jah, selline ütleme, et kui vana-aastaõhtu on selline väga  tekeskne tele telekeskne ja võib-olla jaanipäev seni olnud  selline raadiokeskne rohkem ja kui nüüd suuri pidusid sellel  aastal korraldada tõesti ei saa nagu siis me mõtlesime,  et me Nendele inimestele, kes võib olla, ei saa kuskile  jaanitulele minna või ei julge minna või  mis iganes põhjustel. Et siis me pakume ka sellist vaatamist seekord,  et panime kokku. Jaaniõhtu vaatamise programm. Ja ütleme niimoodi, et meie platvormi võimaldab laadida üles  hästi palju asju ja lasta inimestel ise valida,  mida nad siis Soovivad vaadata ja me toome siis jaaninädalaks juba välja  sellise kollektsiooni 70.-te 80.-te ja ka 90.-te  retromuusikast eesti muusikast muusikavideo,  siis muusika, videod, muusikasaated, muusikafilmid,  neid on ETV arhiivis väga, väga palju. Ja noh, loomulikult kõik tolleaegsed siis kulla  kullaproovige artistid. Kas ma saan juba praegu päris vaadata? Tegelikult päris veel ei saa, et siin kiiruga tegime sellise  väikse kokkulõike nendest asjadest, mis siin on tulemas  väikse sellise tiiseri, ütleme siis et loomulikult  tolle aja kõik suuremad popimad. Bändid ja suuremad staarid. Jaak Joala siin näha praegu. Anne Veski, Marju Länik, Ivo linna, loomulikult ansamblitest ruja,  apelsinivitamiin Karavan maha. See kestab see Jupiteri Jaani disko, loen sealt vasakult  ülevalt nurgast. Pealkiri praegu, aga ma arvan, et selle järgi leiab ta  ka pärast üles, et, et ma arvan, et see on päris hea pealkiri. No tunde tunde ma ei oska veel öelda, aga ma arvan,  et kuskil nii ööpäeva jagu, et kui õhtul mängima panna,  siis kestab see ikka varaste hommikutundideni välja. Et seda materjali on, milles see kõik kokku panna? Ja aga eks me proovime natuke nagu ka selles Klipis on näha tuua selliseid suvisemaid videosid  ja tantsulisemaid videosid. Et noh, ikkagi pidu. Nii kui jaanipäevast edasi minna, siis ega  siis jupiter ju ekraani mustaks. Mis suvel on, ütleme vähemalt üks, üks selline. Täiesti selline, mida peab vaatama Jupiteri suvel üles,  leiab. No. On üks sari, mida ka meie, ERR-i kanalid ei ole varem näidanud,  mis tuleb suve natukene lõpupoole millel,  kuna ta on alles tõlkimisel, siis ei ole veel eestikeelset pealkirjagi. Aga selle sarja nimi on bit of friand. Larei, mis on selline briti sketšisaade? Oma tiimiga natukene juba vaatasime ja tundub väga-väga  lõbus olevat, aga muidu toome suve jooksul ekraanile vanu,  siis sarja nii-öelda lemmikuid terves nagu plokkidena,  et saab vaadata. Erinevaid ETV ekraanil olnud sarju tervikuna algusest lõpuni,  näiteks silda Boldar tuleb Victoria, Mis Marple  ja nii edasi. No kõik väga armastatud sarjad Kõik armastatud sarjad tulevad selliste suurte plokkidena,  et võib vaadata hommikust õhtuni kõik kõik osad ära. Lisaks loomulikult on ka see meil, et saab kõiki asju otse vaadata. Et kui minna suvekodus, randa, loodusesse,  kuhu iganes. Kui on internet olemas ja mõni elektrooniline seade  siis saab kõiki ERRi kanaleid meie platvormilt otsa vaadata. Terve suve. Aitäh täna hommikul tulemast, aga esimene selline suurem  suurem aktsioon siis, kui on jaaniõhtu, siis saate head  Eesti muusikat, Eesti muusikas tehtud saateid kõiki vaadata  sealsamas Jupiteri platvormilt. Aga täna õhtul juba te võiksite minna spioonimuuseumisse  Washingtoni ja sinna viib teid Vahur Kersna. Kell kolmveerand seitse. Ja. Jah, sõbrad, seesama ongi see kuulus Aston Martin TP5 originaal,  mille 1964. aastal siin Connery, James Bondi autona mängis  suureks filmis kuldsõrm. Tänasel päeval peab ta oma pensionipõlve siin Washingtonis,  spioonimuuseumis, sümboliseerides Nende kahe maailma ühtsust  selt poolt. Fantaasia muinasjutud, teiselt poolt tegelikkus,  kus tõesti tegutsevad spioonid ja salakuulajad elades  värviliste täisväärtuslikku ja väga-väga ohtlikku elu. Sepo Seemann ja Kalle Sepp on meil täna külas  ja seda seoses muusikaliga vana klaver, nii et võib öelda,  et kaks Kalmer Tennosaart on ühe korraga kohal. Tere hommikust, Sa näed, nad ei mahu ära sinna diivani peale,  minu meelest on seda enevust praegu, paneb niimoodi istuma  nii üksikud. Kui rääkida? Kalmer Tennosaarest siis kuidas teie kummagi ellu ta tuli,  mis te mäletate, kui esimesed hetked olid ilmselt Entel  Tentel ja Entel Tentel? Jah, mul oli ka Entel Tenteli vinüül kodus olemas,  et seda alu ilmselt nägu teadsin enne, kui häält. Aga on teda lihtne jäljendada Sepo. Korraks me saame vist kõik sellega hakkama,  selles mõttes, et hästi. Spetsiifiline aga tervet etendust vastu pidada,  et see oleks ka usutav. Minul on lihtsam, sest Liina Tennosaarest ütles,  et ega keegi ju ei tea, mismoodi ta tegelikult noorena pealt  noorest peast nagu rääkis, et mis häälega ta rääkis,  et siis räägi oma häälega ta oli hästi kõrge hääl  ja aga noh, see, Saate ka natukene võtta, et kuule, see tuli sul hästi. Ma teen ka samamoodi. Ma võtan kogu aeg sepu ja selle nimel pole veel ne kolleeg  ikkagi varem just kogemustega. Ei, mul on habe nagu sinul tegelikult me ei tea veel. Me kas sa pead tegema orumetsajama? Sa pead äkki habeme ära ajama, kindel see,  et Kalmer Tennossaar oleks habemega kindlasti tal oli. Mingi. Kodus ei no vot, ma ei tea, kas me teeme orumetsa  või tennosaar, nututage ära, kui. Noor Kalmer ja vana orumets. Kui sellest muusikalist rääkida, kas see on ennekõike temast  kui lauljast või see on temast kui telestaarist? Või on see hoopis millestki siin võtsime kuidagi laua taga  selle hästi kokku, et see on, see on tegelikult tema elust,  aga samas on see ka paljuski selline televisiooni ajaloo muusikal,  et seal on hästi palju nüansse, nii öelda sellest ETV-st  ja kõigest nii-öelda kaug-kaugkandejaamadest  ja mis asja nad olid, telemastid lähevad kõrgemaks  ja saatjad võimsamaks ja noh, sellest, kuidas ta üldse  televisioonis alustas ja et seal sellest on  ka väga palju juttu. Ja elust muidugi jah. Eks sellised tuntud armastatud inimesed,  need on pakkunud ainest erinevate etenduste sisuks,  et Jaak Joalast ja Gunnar Kapsist ja, ja  ja eks neid on tehtud, et nüüd on siis järg Kalmeri käes,  et no meil on lihtsalt hea meel, et saab  ka natuke üle hulga aja tööd teha ja seda ka. Võib-olla kahekesi, meil on teile suur ja meil on jube hea trupp,  on, ma saan aru, et 25 inimest kokku või hiiglaslikul laval  nii vähe või nii vähe. Tundub 50. Meil on loomulikult suured taustajõud ja Mõned nimed, lavastaja Ain majaotsid. Siis muidugi, setu ott on. Stsenarist aga noh, sõbrad. Liina Tennos, Ojavets, Inga Lunge aga. Liina Tenno mängib Kalmeri tütrekest tütar. Minu ema. Tütar otsusta ära, minu ema mängib. Seda saab siis teada, kui kohal on ja ta Veiko ter. Priit tranberg. Jah, Siim Aimla, suurepärane bänd, Swinging Sisters,  Brit Kõrvsma teeb koreograafiat ja väga lahedat tants. Ja seal on ikka stsenaarium, eks ju, see ei ole niimoodi,  et esitan seal, teil on peaaegu 40 lugu,  ma saan aru Kalmeri repertuaarist, 39 vist oli täpne number,  eks, et lihtsalt tuleb selline kontserdi moodi asi,  seal on lugu, kui Kalmer on 10 aastane, siis see kõik algab  ja läheb ja läheb. Algab. 38.-st aastast ja jõuab. Põhimõtteliselt ju siia 90.-te keskele välja? Telemaja seinte vahele, nii et kogu see elukõver,  mis jah. Sinu soid, et see on kollaaž läbilõige tema elust käisite  telemajas tutvumas ka nende kohtadega, kus  siis Kalmer toimetas. No ma arvan, et te ise teate paremini, vaatame seinte peal  on pildid nii tollest ajast, legendaarsest ajast kui  ka et meil on see materjali õnneks, nagu,  nagu ütlesime, et, et Liina on meiega ja see on jube tore on see,  et, et kui midagi, oota, kuidas see päris see päriselt oli,  siis küsime linna käest, tegelikult päriselt oli,  et oli nii. Et see on väga vahva. Ei, see oli. Mis kõige tähtsam, see oli. See hall aeg. Elati ikkagi lõbusaks, et. Lood on eeltöö, mis on ott, kilusk ja meil produtsendid,  Marek ja Tarmo on nagu ära teinud, see on lihtsalt vapustav,  et sealt mida teada saadud on ja iga nurga alt on uuritud,  saab ikka laginal naerda täitsa ja siis samas kohe pisarad. Voolama ka saan lubada, et. Et need läbi läbivad tegelased, kes seal on,  kuni noh ja, ja faktid et. Teine kosmonaut Nõukogude Liidus, German Titov oli tema väga  hea sõber, ka see jookseb läbi. Mis seiklusi nad siin üle elasid? Oluvere hullumajast kuni noh, ühesõnaga,  et see on väga lõbus, lõbus elu, et meist meist kallega ei  tehta kunagi sellise mulle kindel. Noh, igav elu. Sa räägid siin, aga see on ikkagi niimoodi,  et esimese otsa siis mängib kalle ja siis saab kalle osa  läbi ja mängib taguotsa. Just. Meil on laias laastus aga, aga me vahetame päris päris tihti  ja mõned lood, laulame, laulame koos ja ja Sepo kohe sa  laulad meile ka, laulad loo iluduskuningannast. Täiesti etenduseväline küsimus, kes on Eesti kõige ilusam? Ja naine. Vot. Ei ole. Et selle laulu laulis kuulsaks just Jüri pärg,  aga, aga õige vastus oli, et aga neid lugusid ei ole ainult  Kalmeri repertuaarist, aga mis sinna ajast aega muusikat. Lemmiklugu ka kummalgi või sellest, mida te esitate,  siis seal. Mõelge välja ja mulle meeldib see sama lugu,  ilus kuninganna sulle. Mulle ka meeldib ilus, kui tema laulab. Talle meeldib eriti, kuidas mina seda laulan  ja meeldib. Väga tore. Kohe-kohe saame kuulda, aitäh teile  ja ausad etendusi. Et. Oni mehele täna päike. Suvi kõnnib üle maa. Ja nurgapealne. Särab nagu piker. Ritriinis vilgub moesurma. Sa pilku nende pealt ei saa. Sest et moesurnaaliga on Euroopa Kanda, kuid minule sa oled. Aga ise sa ei tea. Et sina oled palju Olles kui. Ma sinu kõrval tahan. Ja lillekesi sulle. Oma käsud lubada. Euroopa. Sa suve. El muhele. Jah. Ja. Ma olen näinud 100 neid Kinos elus pildid. Kuid sinusuguse pole lei. Armastada. Ja enne kui ma ise Mõnimata, mis? Minu hingesina köitsi Euroopa an sa e. Mullu mul. Onimehele täna. Suvi kõnnib üle maa. Ja nurgapeale. See nagu. Ma tahan sinu kõrval käia. Ja lillekesi sulle toob? Minu hingesina küsi. Euroopa. Minu hingesina kitsi ka. Minu hingesina. Ka.
