Ja. Ja. Ja. Tere hommikust, kõigile on 16. juuni ja selja taha on jäänud  selline soe paljudes paikades ka üsna äikese. Lõuna-Eestist on ikka kosta tõesti, et välgud sähvisid niimoodi,  et taevas oli öösel ka valge, kui peaks see lühikene pime  hetk olema praegusel väga lühikese päevaga perioodil. Kusjuures ma jäin eile mõtlema eesti keele peale,  et meil on nagu päikeseline päev ja äikeseline päev,  mis on põhimõtteliselt üks ja sama sõna,  eks ole, et noh, nagu ühe tähe Ühe kahe võrra ja päikeseline on natukene rikkam,  siis tähtede poolest. Siis ma mõtlesin teiste keelte peale ka,  noh Tander ja Sun, eks ole, ei ole päris sama Kraza  ja Sons ka ei ole, aga saksa keeles Donner  ja sonne on jälle nagu natukene niimoodi,  et üks täht muutub. Kus ja millal sul selline filosoofiline mõtisklus hetk eile tekib? Need on hetked iseenda jaoks, kui mõtlen keelefilosoofiale  ja nii Minul on palju praktilisemad mõtted, muuseas ilma targad ennustavad,  milline jaanipäeva ilm võiks tulla. No õhtulehes päris mitu pakkumist, Jüri Kamenik tuleb täna  hommikul terevisiooni, me saame tema käest  ka küsida, tema vaatab ikkagi sinna päriselt kõrgele-kõrgele  kõrgele ja otsustab nende nende märkide järgi,  no üks pealkiri jaanipäeva ülemäära kole ei tule. Üks ilmavaatleja ütleb, tuleb vihmane ja jahe,  noh, pakkumisi on, eks ju, see ongi see tagantjärele tarkus,  et siis kui see kõik läbi on, siis me saame öelda. Ahah, oli selline jaani. Ja aga kui lähemast ilmast rääkida, siis ikka väga kuumad  päevad nüüd ees ootavad, küll seal 30 soojakraadini lubatakse,  tõuseb õhutemperatuur ja äikest, lubab ja äikest tulevad  äikeselised päevad ja päikest ka. Loodus, ja vaatame, mis looduses toimub. Seal toimetab näiteks üks selline tore rebase poiss  või tüdruk. Jah, riigimetsa majandamise keskuse kiskja kaamera,  selline väiksemat sorti kiskja seal praegu natukene räsitud  olekuga on see Pärnumaa rebane seal. No tal on ka palav, selline soe öö on selja taha jäänud,  ta on ringi rahmeldanud öö läbi, pole ime. Und ei ole olnud ja niimoodi. Miks ta neid roikaid tassi sina kui looduse vaatleja oskad interpreteerida? Tema käitumist ja ja mõtleb, et teen oma olemise siin  niimoodi õdusamaks ja mugavamaks, sest ma natukeseks ajaks  pean siia kaamera ette veel jääma, sest inimesed tahavad ju vaadata. Ma olen eetris põhimõtteliselt lühidalt,  kokkuvõttes ma olen eetris. Räägime nüüd tänase saate teemadest teile  ka veidi ja meil tuleb juttu näiteks roolijoodikutest tuleb välja,  et see selline alkoholiteadlikkus või see,  et ma ei või purjus peaga rooli istuda, see ei ole  tegelikult inimestele nagu kohale jõudnud,  selle osas ei ole asjad läinud paremaks. Jah, viimased seitse-kaheksa aastat on tõesti seis üsna sarnane,  inimesed alkoholi tarbivad, õnneks siis ka vahele jäävad,  et tõesti nad võetakse nii-öelda tee, et  ja autoroolist ära politsei poolt. Aga miks see teadmine ei jõua kohale, et kui näiteks kasvõi  juua õlut, siis tegelikult tekib ei kaas joopeast  ja ei tohi rooli minna üldse selliste erinevate lahja  alkoholijookidega ja ka inimestel on väga palju müüte,  kuidas siis alkoholi kiiremini näiteks organismis välja saada. Kuum saun, külm du? Tegelikult ei aita mitte miski. Maks toimetab täpselt nii kaua inimese organismis,  kui ta seda teeb ja siis lõpuks on see protsess tehtud. Ainult aeg aitab. Me räägime ka lümfi süsteemist ja teeme isegi natukene harjutusi,  kui on need sellised soojad ilmad väljas nagu praegu on,  siis tegelikult paljudel inimestel tekib ikkagi see jalad  lähevad paiste, käed lähevad paiste, tuttav tunne kindlasti kõigile,  kes on lennukiga pikka maad lennanud või,  või bussiga sõitnud. Mis siis aitab, kuidas saaks paremini selle lümfisüsteemi tööle? Ja tööõnneuurija Tiina Saar, -Veelmaa tuleb  ka täna hommikul tereviset, see on, aga me räägime puhkuse  õnnestu hoopis, et puhkust aeg on alanud. Kuidas puhata nõndamoodi, et tõesti oleks  siis ka puhatud, kas peakski väga palju plaane tegema,  rapsima Lõuna-Eestisse siia-sinnapoole, et oh küll ma nüüd  olen puhanud või tegelikult võib võrk kiiges lihtsalt  mõnusalt lüpsutades raamatut lugeda ja mõelda päise. Ja äikese on ainult ühe tähe võrra erinev. See on nii tüüpiline, tegelikult sa mõtled,  et puhkus tuleb ja siis mul on tarvis ära teha see,  see, see, see, eks ole, ah ongi puhkus läbi. Aga me räägime ka taaskord koroona viirusest. Kuidagi natukene selliseid es akaid sõnumeid tuleb ühest  küljest paljudes Euroopa riikides piirangud muudkui leevenevad. Teisest küljest on Peking justkui uuesti lukku panemise äärel. Aafrika puhul räägitakse sellest, et, et levik kasvab. Ja samal ajal räägitakse ju ka väga palju vaktsiinist,  mida justkui juba müüakse, aga müüakse veidi põrsast kotis. M. Tere hommikust, terevisiooni vaatate esimesed uudised  kuulatud ja täna on teisipäev 16. juuni. Täpselt nii on soe päev, kusjuures ja isegi ööd on praegu  väga soojad. Soojakraade on siin üle 20, kohe kindlasti lähematel  päevadel ka ligi 30. Jah, päris kuum need inimesed, kes siis hästi sellist kuuma  ei talu, siis natuke vist peaksid mõtlema,  et kus nad siis viibivad, et oleks tõepoolest nagu mõnusam olla. Ma ütlesin ligi 30, tegelikult reaalselt võibki tulla 30,  mitte ligi, vaid kohe täitsa võibki tulla jaanipäeva ilmast  tuleb meie saates täna ka juttu, muidugi mulle tundub,  kui vaadata kõiki neid ilmaportaale, siis need prognoosid  muutuvad nii kiiresti. Need tsüklonid liiguvad seal tohutu palju ja. Sebivad seal ja siis see võib kohe muutuda,  nii et praegu näiteks jaani ilma kohta ei tea. Ei tea. Nojah, ilmatargad ennustavad siin õhtulehes  ka ja mu meelest pakkumisi ongi seinast seina,  et tuleb kole ja halb ilm ja siis on järgmine pakkumine,  et noh, nii halb siiski ei tule, aga see ongi selline  tagantjärele tarkus. Lõpuks, kui see kõik ära on, siis me teame,  Jüri Kamenik, täna hommikul tuleb, ta on pilgu siin hästi  kõrgele visanud ja teab, kuidas need tsükloni tohutu  kiirusega liiguvad, kuhu suunda, et mida me vähemalt  siis oodata võiksime. Loomi ja linde mõjutab muidugi ilm samamoodi  ja me vaatame täna üle loomaaia loomabeebid. Saate lõpuosas nunnumeetrit. Tallinna loomaaia loomabeebit siis, kui eile terevisioon lõppes,  siis selle toreda sõnumiga sealt ühest väikesest Palestiina loomaaias,  kus üks väike tore pärdik oli oma elu alustamas  siis tõesti kui tõhus kevad on olnud Tallinna loomaaias,  kui palju on loomabeebisid ja linnupoegi ka? Muusikat pakume ka saates ja meil on täna külas Helen Randmets. Alkoholist räägime ka sellepärast, et maanteeameti teatel ei  ole siis sõidukijuhtide teadlikkus alkoholi tarbimisest  viimastel aastatel üleüldse paremaks läinud. Nii et purjus juhte teedel on, mis me oleme valesti teinud,  kuhu suunda peaks siis tegelikult liikuma,  et inimesed tõesti aru saaksid, purjus peaga ei tohi rooli minna. Ja. Nüüd aga suundume liiklusesse ja Indrek Sirk täna hommikul terevisioonis,  tere hommikust, Indrek, tere hommikust. No me räägime alkoholist ja nendest purjus inimestest,  kes siis rooli kipuvad jooma, see peaga me oleme sellest  varem ka rääkinud, aga maanteeamet natuke nüüd statistikat  siin avaldas numbrid, ütlen, et näiteks möödunud aastal 2019  siis käib jutt, toimus joobes sõiduki juhtide osalusel 134  inimkannatanutega liiklusõnnetust, hukka sai 10  ja viga 160 inimest ja kui selle aasta esimesest viiest  kuust rääkida, siis joobes juhtide osalusel on toimunud 51 liiklusõnnetust. Viga on saanud 59 ja hukkunud juba kaheksa inimest  ja inimeste teadlikkus ala alkoholi mõjust ei ole üldse edenenud. Maanteeameti hinnangul. Miks? No päris nii öelda ei saa, sest tegelikult kui me võrdleme  andmeid näiteks viie aasta taguse ajaga 10  või veel hullem 20 aasta taguse ajaga, siis on see pilt  oluliselt parem. Ta küll ei ole nii hea, kui me tahaksime. Ta ei ole nii hea, kui on Põhjamaades, eriti Skandinaavias. Rootsis, Norras, aga veel kuus-seitse aastat tagasi,  tegelikult joobes juhtide põhjustatud õnnetuste arv ületas  200 ja hukkunute arv 30 aastas 10 20 aastat tagasi oli see,  oli see seal juba 100 ligi, nii et me tegelikult oleme  liikunud vaikselt allapoole. Aga kõige raskem ongi seda, seda viimast nii-öelda koera  saba juppi sealt ära lõigata. Sest noh, suures plaanis on ikkagi viimased aastad olnud  selline stagnatsioon. Meil ei ole olukord liikluses paranenud,  vaid on samal tasemel. Kui võrrelda näiteks ujumisega, siis kui sa lõpetab  rabelemise ära, siis sa upud ära. Ja liikluses on sama sama moodi, et me tegelikult ei tohi  jääda piltlikult öeldes loorberitele puhkama. Me peame kogu aeg rabelema, aga mõnikord see rabelemine ei  vii meid edasi või toi hoopis paigal. Jumal tänatud, et oleme vähemalt paigal. See on küll õige ja jumal tänatud ka see,  et kui me vaatame Euroopa Liidu keskmist,  siis me ikkagi tegelikult oleme, pigem nagu heas kirjas. Ja kui me loeme piltlikult öeldes laipu kokku,  mis on kõige olulisem liiklusohutuse indikaator,  siis Euroopa keskmisest oleme me paremad,  ehk siis Euroopa keskmine miljoni elaniku kohta,  eelmine aasta 48, hukkunud meil 39, aga noh,  Rootsi, Norra Islandi ni on veel pikk pikk maa minna,  nendel on seal 20 kandis. Aga me ei tea, kui palju meil tegelikult neid purjus juhte  teel on, sellepärast et noh, üks number on see,  mis siis nii-öelda maha võetakse, kui politsei kontrollibki  laseb puhuda, need suured reidid on aga teine asi on see,  et arvatakse, et neid on ikka kordi rohkem tee peal. No jaa, me tegelikult üle 20 aasta korraldame ju meie teedel  kõik puhuvad politseioperatsioone, mille eesmärgiks on  siis kõik sellel teelõigul sõitvad juhid läbi puhuda. Ja nende politseioperatsioonide keskmine näitab seda,  et kusagil selline 0,7 kuni üks protsent kontrollitud  juhtidest on alkoholi tarvitanud, need ei ole  siis kõik need joobes juhid on ka nii-öelda pohmellivendasid  ja jääknähtu. Jah, ja teine number on see kriminaalses. Just just no nad jagatakse kolm, kolme astmesse,  aga ütleme, alkoholi tarvitanud juhte on peaaegu protsent. Ja kui me mõtleme selle peale, et meil juhiloa omanik Eestis  on kuus poolsada 1000 ja nendest noh, umbes niisugune 400000  ikkagi igapäevaselt on liikluses, siis me arvestame sellega,  et, et 4000 kuni 6000 joobes juhti iga päev on kusagil  liikluses olemas. Ja politsei statistika näitab, et neist kätte saadakse  keskmiselt 20, vot see on see, see kahvel,  eks ole, millega meil kõige rohkem tuleb,  tuleb võidelda. Kas politsei järelevalvet suurendada kümneid kordi  või kuidagi inimeste teadlikkust allapoole tuua,  et nad ei istuks purjus perooli. Pigem see teadlikkuse küsimus, ma arvan,  sest ega hirmutamisega noh ikka nagu ei saa neid tulemusi,  mulle tundub. Hirm on väga oluline faktor, liikluses on ääretult oluline  nii karistushirm, aga veel rohkem vahelejäämise hirm,  nii et selle, seda me ei saa kuidagimoodi ära jätta,  et me ei saa öelda, et lõpetame selle järelevalve ära  ja paneme inimestele mõistuse pähe, et paraku see,  see pole kusagil õnnestunud, nii et järelevalve peab  kindlasti jääma, aga, aga inimeste teadlikkus tuleb,  tuleb oluliselt tõsta, sest paljud inimesed isegi ei tea seda,  kui kaua alkohol neile mõjub, kui palju võiks juua. Ja väga paljud ei mõtle üleüldse sellele,  et kui nad lähevad välja, kus alkoholi tarvitatakse,  et miks nad sinna autoga lähevad, kuidas nad üldse tagasi saavad? Jah, nii tore on autoga, nii mugav on kohale minna,  aga mis edasi, see juba jääb? Mugav tulla, aga see on ka muidugi mugav tulla ja. Tegelikult rõhutatakse ka just nimelt seda,  et inimesed ei adu, et kui pudel õlut on ära joodud,  siis võib ka see promill tulla, millega sa tegelikult Eestis  sõitma minna ei tohi, et sellise lahja alkoholi tarbimine on  üks suur küsimärgi koht ja seesama ka, et kui kaua see  alkohol siis organismis püsib, mitmed müüdid mingi külmaduši alla,  minge istuge 100 kraadises saunas, mitte midagi tegelikult  sellega ei juhtu, see on kõik aja küsimus,  täpselt nii kaua, kui inimese organism ehk täpsemalt maks  selle probleemiga tegeleda siis jaksab ja  nii kaua see kõik aega võtabki, et hästi palju müüte on  selles osas. On on pudel õlut lõuna kõrvale tähendab tegelikult seda,  et, et nulli oleme jõudnud kahe tunni pärast väga suurt  vahet seal ei ole, kui, kui raske sa oled  või kui hea treenitusega sa oled või kuidas sa ennast tunned. Tegelikult kaks tundi ei ole mõistlik rooli istuda. Mida on need põhjamaad teistmoodi teinud? Sa tõid siin näite, et nende numbrid oluliselt erinevad meie  omadest positiivses suunas vaadates, mida nemad on  teistmoodi teinud, mida võiksime meie neilt õppida  ja mis toimiks meil ka meie ühiskonnas, sest see kõik on ju  seotud sellise üldise kultuuri tausta ja  ka liikluskultuuriga selle sees. No kaks olulist märksõna on üks on siis üldine alkoholi  tarbitamine sest joobes juhtimine tegelikult ei ole põhjus. Nii kummaline kui see väide võib-olla ka ei tundu,  vaid see on tegelikult tagajärg, see on üldise alkoholi  tarbimise tagajärg ja meie alkoholi tarbimine on paraku  Euroopas esirinnas. Et mujal riikides ei ole alkoholi tarbimist  nii palju ja just selle tõttu on ka seda joobes rooli  istumist vähem. Ja teine pool on, on teadlikkus, et inimesed saaks aru,  mis on alkoholi mõju. Ja see teadlikkus ei pruugi niivõrd olla see,  et, et ma tean, et juhtub liiklusõnnetus  ja siis on väga pahasti, ma pean raha maksma ja,  ja saan trahvi vaid. Vaid see, kuidas, kuidas alkohol minule endale mõjub  ja mismoodi ta mind mind muudab. Sest noh, üldine tõde on see, et, et kui sa jood,  siis sul kaovad nii-öelda piirid ära ja sa ei oskagi ennast kontrollida. Ja veel veel suurem probleem on see, et,  et sa tegelikult ei tea, millal see alkoholi mõju sul ära kaob. Kahetsusväärselt palju on selliseid inimesi,  kes jäävad, jäävad alkoholi tarvitanult vahele  ja ütlevad, aga pidas ennast täiesti kaineks. Kõrvaltvaataja saab aru, aga ise ei saa. Ja see ongi seesama müütide teema, mida me just ütlesime,  eks ju, et inimesed arvavad nii, aga tegelikult on hoopis naa. Teadlikkuse kampaaniaid on, mulle tundub ikkagi päris suur  hulk aeg-ajalt üks lõpeb, teine algab. Aga mitte midagi ei juhtu ju. No ma ei taha pessimistina kõlada, aga, aga need  meediakampaaniad ära joo ja sõida kaine peaga,  need tegelikult mõjuvad inimesele, kes nagunii ei istu  purjus pea rooli nendele inimestele, kes,  kellel see probleem on, see selline sõnumi väljahõikamine ei mõju. Meil on aastast 2015 on süüteomenetluses võimalik inimene  jätta karistaamata ja suunata ta no niisugust  poolkohustuslikus korras rehabilitatsiooniprogrammi,  kus talle natukene õpetatakse alkoholi mõju aru saama sellest,  mis on tema, tema nii-öelda ohutud kogused,  mitte see, et täiskarsklus oleks, et see ei ole. See ei olegi eesmärk, aga just nimelt see,  et ta oskaks oma alkoholi koguseid hinnata,  saaks aru nende mõjudest. Ja ütlen viimased kolm aastat on politsei  ja prokuratuur seda ka edukalt rakendanud. Paraku ei saa me täna teha veel niisuguseid põhjapanevaid järeldusi,  liiga vara veel natukene vara on jah, sest mistahes  sõltuvusega on ju nii, et tegelikult sa võid ju otsustada,  et, et sa oled sellest vahest vaba. Aga see, kas sa ka tegelikult oled vaba ja kas sa suudad  selle elustiiliga elada, see selgub alles aastate pärast. Igatahes, tulemused on selles mõttes positiivset,  inimesed käivad neis programmides, nad annavad positiivset tagasisidet,  mitte küll 100 protsenti, aga noh, see on ju arusaadav  ja nende tagasilangus vähemalt nende aastate jooksul on  olnud suhteliselt väike. Ehk siis sellist korduvust on, on vähem. Et kui me vaatame näiteks neid kriminaalses joobes juhte,  siis umbes pooled nendest vahelejääjatest on tegelikult juba  korduvalt jäänud purjuspäi autoroolis vahele. Ja osa neist kindlasti ka sellised, kellega,  nagu ei ole enam midagi ette võtta, kahtlustan ma. Ja see on päris päris õõvastav tulemus oli ühel paari aasta  tagusel eksperimendil Tartus, kus suunati 20 kriminaalses  joobes joodikut psühhiaatrite juurde, et välja selgitada,  kas neil on äkki sõltuvus ja tuli välja,  et 18-l on alkoholi kuritarvitamise tunnused  ehk siis nad tegelikult meditsiinilises mõttes poleks  tohtinud üldse autoga sõitaga, sellepärast et kui sul on  sõltuvushäired just nimelt alkoholist ja narkootilistest ainetest,  siis see on vastunäidustus juhtimisõiguse saamiseks. Mis muuseas on järgmine teema. Ehk siis võib juhtuda, et lähikuudel või vähemalt lähiaastal Saab meil olema selline seadus, et inimene,  kes purjus peaautot juhib, temal automaatselt seal tänaval Juhtimisõiguseks vajalik tervisetõend tunnistatakse  kehtetuks ja ta ei saa enne uuesti autorooli istuda,  kui ta on käinud arstide juures ja piltlikult öeldes  tõestanud või teda kontrollitud, et tal ei ole alkoholi sõltuvust. Nii et sa jääd nii-öelda päevapealt juhtimisõigusest ilma  ja pead tõestama, et oled edaspidi kaine. Indrek aitäh täna hommikul selgitamast. Ja. Lümfisüsteemist räägime nüüd, kuumalaine on tulekul  praktiliselt juba kohal ja seda enam on põhjust rääkida. Tere hommikust, Reio. Tere hommikust. Mis see lümfisüsteem niimoodi lihtsalt seletades meie  organismis teeb? Lümfisüsteem on selline lümfisoonte ja sõlmede süsteem,  mis jookseb siis meil veenidega paralleelselt  ja põhiülesanne on siis see, et rakuvaheruumist koguda  siis vedeliku kokku ja tuua see tagasi vereringesse  ja ühenduskoht. Meil on siis siin ranglaune veen kahel pool  nii paremal kui vasakul. Ja nii ta kogu aeg töötab ööpäevaringselt,  ise pumpab ja 10 kuni 15 korda minutis on  siis lümfisoonte enda kokkutõmme. Ja vedeliku transport ongi põhiline ülesanne. Nii et kui näiteks pikal reisil või siis soojaga  või istuvad ööga jalad, käed lähevad niimoodi tursesse,  siis see on just lümfisüsteemi rida. Selles mõttes kõik tursed on lümfitursed,  et ka siis, kui mesilasest tekib allergia,  läheb kõik paista siis samamoodi, et see vedelik,  mis koguneb, ikkagi on koevedelik ja see on koormus lümfisüsteemile. Et sarnaselt jah, nüüd siis südamepuudulikkuse  neerupuudulikkusega patsiendid, kes siis niisama lähevad  turse siis nüüd kuumaga, kui neil rõhud on eriti kõrged,  siis nad ka tursuvad praegu rohkem, et neil see risk jah,  on suurem. Sa mainisid juba nagu riskigruppe, nagu südamehaiged näiteks,  kes sinna riskigruppidesse veel kuuluvad. Ka samamoodi inimesed, kes liiguvad vähe  või siis näiteks insuldipatsiendid, kellel  siis näiteks üks pool ei tööta. Et kõik, kellel on vähene liikumise võimalus,  kellel lihaspump nii-öelda ei toeta seda lümfisüsteemi  nendel on võimalik, et tekivad tursed samamoodi tursed  tekivad traumadega. Kui hüppeliigas näiteks nihestu tekib nigastus  ja ja vedelik, siis koguneb sinna liiges ümber. Samamoodi inimesed, kes lendavad. Et õhkutõusmise ja maandumise ajal on alarõhk lennukis  ja seetõttu vad samamoodi tursed tekkida  siis ka kestvussportlased, näiteks, kes jooksevad palju,  et nad koormavad samamoodi enda lümfisüsteem üle,  et kõik maratonijooksjad selle tõttu kannavadki kas  põlvikuid või siis on suuremad jalanõud,  et küüned maha ei tuleks. Kui jalad turse, lähevad. No me kõik oma ehituselt oleme ju pisut erinevad,  kas see tähendab ka seda, et noh, ühel on  nii hea lümfisüsteem, et tal praktiliselt kunagi pole  mingisuguseid probleeme ja, ja teisel on veidi viletsam? Põhimõtteliselt, ja et on seda on uuritud,  leitud on näiteks Taanis on selline uuring tehtud,  et on leitud niisugune keskmine, et ja siis sellest nagu  nii-öelda vähesema kordustega minutis siis lümfisüsteemi  pumpamisega inimesed ja siis need, kellel on see natukene kiirem. Et seal mingisugune vahe on, aga põhimõtteliselt  ja enamjaolt on see selline keskmine 10 kuni 15 korda minutis. Ja siis lihtsalt põhjus, miks inimene rohkem tursub  või vähem on see, et see turse, tekkepõhjus on mõnel tugevam  ja mõnel siis nii-öelda leebem. Mis siis nüüd teha? Ma arvan, et paljud on märganud, et näiteks lennujaamas  inimesed igatpidi noh, venitavad ennast,  kakuvad jalgu ja käsi ja kas see on see efektiivne,  on sellel mingi mõju? No põhimõtteliselt jaa, kuna lihas on see,  mis aitab pumbata, sest lümfi soonestik on 0,5 kuni kaks  millimeetrit ja see lihaspump, see, mis,  nagu selle lisa sinna annab on see, mida tuleks nii-öelda  siis aktiveerida, et lennukis samamoodi,  et on hea siis vähemalt tunnis käia see üks ots edasi-tagasi vähemalt,  et, et see säärelihas pumpaks seda vedelikku  siis nii-öelda ülespoole. Et see istumine just kus meil on 90 kraadi  ja 90 kraadi. Veel just seetõttu jah, et kui, kui liikuda,  et pump peab tööle. No aga aktiveeri siis, ehk siis näita neid harjutusi,  mis oleks ümfisüsteemile head. Ja et kõige parem või efektiivsem on see,  et kui, kui saab, siis kasutada lisaks mingisugust välist rõhku,  mis siis aitab seda veel efektiivsemaks teha. Aga näiteks käte puhul on hea kasutada sellist stressipalli  ja siis sellega pumbata, et pumpamine peab olema  siis suunaga üles ehk seetõttu ongi hea,  kui, kui siis pumbatakse siis mõlemad kätt  ja tuuakse näiteks ka õla suunas, ehk siis piitsep samamoodi  pumpab siis seda vedelikku üles, mis nii-öelda randmest on  siia ülespoole nii-öelda toodud selle palli pumpamisega. Kui mul ei ole seda palli ja ma võin ka põhimõtteliselt  võtta mitte midagi kätte või siis võtta midagi muud kätte. Teine asi siis näiteks jalgade puhul on see,  et alustada sellega tõusete varvastele, et meil  siis säärelihas kõigepealt pumpaks. Niikuinii istub palju siis edasi, on see,  et võtta siis nii-öelda järgmine etapp, mis toob põlvest ülespoole,  ehk siis proovida just sääri. Vot see meenutab mulle jälle seda lennujaama,  kus noh niimoodi näiteks tehakse, eks ole. Ja siis siit edasipoole toob juba see, et kui me tõstame Põlvi, ehk siis me toome edasi nii-öelda vaagna suunas  siis vahepeal võib teha kükke ja siin on see,  et justkui hingata siis siis vaagna osast samamoodi,  et meil. Võime käed juurde võtta ja siis me pumpame. Seda vedelikku nii-öelda edasi sest lõpptulemus on ikka see,  et see peab jõudma meile siia Raunlalusse veeni kuidagi. Sa soovitad seda kõike teha siis ka näiteks praegu,  kui oledki lihtsalt kodus, on kuum ilm ja väga palju ringi  ei liigu. Ja et seda kindlasti, et noh, nende puhul,  kel selle kuuma ja ja just haigusest on tuleb,  siis on see, et ravimid on kõige olulisem ja,  ja see, et tõesti liikuda sel juhul tubases nii-öelda keskkonnas,  kus oleks jahedam, et mitte siis otseselt päikse käes Reio, kas mingit abi on sellest ka, et ma nüüd jälgiks oma  toitumist või võtaks lausa mingisuguseid loodusravimeid,  et kuidagi seda lümfisüsteemi turgutada? No selles mõttes, et oluline on see, et inimene ikkagi jooks piisavalt,  et need tursed ei suurene sellest, kui inimene joob,  et see on selline vale arusaam, et kui ma nüüd joomise lõpetan,  siis ma turse ei lähe. Et see, kuidas lümfi vedelik meil kudedesse tekib,  et see tekib ikkagi rõhu tagajärjel, et mittejoomine on  pigem just nüüd suvel ohtlik. Mis sul seal laua peal on, need sokid, sukad,  mis need on? Ma võtsin kaasa jah, et, et kui, kui inimesed lendavad  või sporti teevad ja teavad, et nad on varem turse läinud,  siis just selline väline rõhk, mis tuleb  siis põlvikultusukalt, et see meditsiini kompressioon  lihtsalt aitab seda pumba parandada, et kui see säär siin  nii-öelda väliselt laieneb, et siis see väline rõhk,  mis põlvili vastu tuleb, aitab nii-öelda töösurve na veel  veel rohkem vedelikku ära tuua. Kas need harjutused, mis sa näitasid, need on ikkagi sellised,  et neid tasub teha siis, kui sa tunned, et juba on käed  või jalad turse läinud või tuleks neid teha tegelikult ennetavalt,  et üldse ei lähekski? Istuvad inimesed võiks seda pidevalt teha,  et on sellised abivahendeid näiteks ka kontoritöötajatel,  et sellised plaadid, millega saab nii-öelda jalgadega kogu  aeg mängida. Aga oluline on ikkagi see, et vahepeal püsti tulla,  käia printeri juures paberit võtmas. Mitte kogu aeg istuda ja noh, hüppeliigestega võib ju samamoodi,  et kui kellelgi on võimalik, võib ju võtta sellise  kummilindi ja. Ja panna siis siia varba taha ja ja sellega  siis pumbata vahepeal ja siis kõnekeskuses teise,  teise käega nii-öelda kõne vastu võtta. Arusaadav, Reio, suur aitäh sulle, et tulid  ja harjutusi näitasid nõu andsid aitäh kutsumast. M. Tere hommikust, on 16. juuni ja soe päev,  muide sellel päeval on läbi ajaloo sündinud  ka palju andekaid inimesi. Ja kui tänapäevast kaugemale minna, siis no näiteks Ralf Sauter,  Jelena Glebova, Tanel Pandre, Eva Püssa,  Margus Mets, taksina üksküla ja kui minna Eestist kaugemale,  siis näiteks Terina Will, Artjom Troitski,  Gustav Viies ja Juvani katšo ja Katrin Viirpalu esitab teile  nüüd katkendeid teka meria. Ei, ma ei hakka selle peale aega raiskama,  ei, täna hommikul mitte, kõik saavad ise lugeda,  sellepärast et meil on lihtsalt ripurada pidi suur hulk väga  põnevaid jutujutte kokku lepitud intervjuusid. Me ei saa ju inimestele öelda, kuulge, me arvasime,  me loeme. Dekameronia aitäh tulemast ja aitäh minemast. Näiteks mina tahaksin teada, kuidas ikkagi puhata,  nii et sa tõeliselt puhkad, et sa hommikul ei alusta sellega,  et kohvi tassi kõrvale võtad emaili lahti  ja hea küll, ma vastan siit üks kümmekond ära  ja siis vaatab edasi ja siis ei mõtle, et  mis mul veel on vaja teha. Või on tohutud plaanid tehtud, et lähen sinna sinna,  teen kõik need asjad ära, kui mul see kaks nädalat näiteks  puhkust on, kui on selline napp aeg ja siis puhkuse lõpuks  oled nii väsinud, et oi, saab tööle, lõpuks küll on hea,  ma saan istuda laua taga kuskil kontoris,  ei pea rabelema li. No nurmenukke tänavu enam vaadelda ei saa,  sest nurmenukkude aeg on juba möödas, aga nurmenuku vaatluse,  st teeme kokkuvõtted küll ja räägime, kuidas  siis läks? Koroonaviirusest ka ikkagi, kaugel me selle vaktsiiniga oleme,  sest mulle tundub, juba tehakse nii-öelda ostumüügitehinguid,  et kas vaktsiin on juba nii kaugel, et kõik on seda usku,  et see kohe-kohe tuleb. Pärast tööd apteegist läbi ja saab küsida. Kas on, ma võin öelda ei ole? Ei, ma ei küsi, ma lihtsalt tean ja ma tean  ka seda, et Tallinna loomaaias on palju beebisid sündinud  selle väikese ülevaate nendest väikestest loomadest teeme ka. Aga puhkusest nüüd ja tere hommikust, Tiina,  rõõm näha sind. Tere hommikust. Teeme veel tööd, aga tõesti, kui sina oled tööõnneuurija,  siis tegelikult seesama puhkuseõnn käib ju tegelikult  selle tööõnne juurde, ehk et me peame oskama puhata,  nii et kui me tööle läheme, siis me tõesti ei ole sellest  puhkusest väsinud, vaid päriselt see on meile energiat andnud. Kas me teeme vea, et me organiseerime oma puhkused üle aeg-ajalt? Tõsi, ta on jaa. Selle puhkusega on selline tore lugu, et. See on natuke nagu uus asi, et varemalt ütleme  siis nii, et vanad eestlased, nemad, Elasid loodusega ikkagi ühes rütmis ja õhtul peeti videviku  ja siis läks hämaraks. Talvel olid sellised talve olemised ja rohkem,  võib-olla siseruumides ja tantsumänge ja,  ja siis suvi oli jälle vastavalt selline hoogne periood. Aga nüüd me elame ajajärgul, kus põhimõtteliselt 24 tundi  ööpäevas on lambid põlemas, kuidas siis öeldakse,  et eesmärgid on püsti, raha ei maga ja inimestel tekib  ka selline sisemine tunne, aga et noh, et kuidas ma  siis nüüd niimoodi võtan, logelemine ei ole. See hea sõna, eks kui keegi ütleb, ah, ma niisama mükutasin  või logelesin, mis mõttes sa ei teinudki mitte midagi? Täpselt ja, ja siis on tõesti nii, et kui me töötame üle,  siis sinna kõrvale me peaksime justkui samas mahus puhkama  ja nüüd on siis proovitud ka välja uurida,  et mis tähendab siis samas mahus puhkama,  et näiteks, kas, kas see on piisav, kui ma nüüd võtan siin,  ma ei tea, suvel nädalakese paar ja siis võib-olla talvel  nädalakese paar ja tuleb välja, et tegelikult ei ole. Et see nüüd kõik sõltubki sellest, et kuidas meie ülejäänud  elu on korraldatud ja kas. Tihti nagu sa just ütlesid, et piirid hägustuvad  selle töö ja puhkamise vahepeal siin aasta tagasi oli väga  põnev näitus Eesti kaasaegse kunsti muuseumis võltspuhkaja. Nii et sa said sama näituse siis läbida nii puhkaja rollis  kui töö töötaja rollis ja vahet ei olnud. Ja see ongi väga huvitav, et et kui meil tuleb nagu selline tunne,  et ma pean kogu aeg olema asjalik või tegelikult kahjuks  meil on ka ametikoht, kus inimesed ütlevad,  aga et ma ei saagi jah, et ma pean puhkuse ajal  ka meile vaatama, sest tööandja ootab seda minult  või et mina olen raamatupidaja ja ega mul need aruanded  tuleb ära teha, ma siis puhkan natuke enne  ja siis, kui on see nii-öelda selle aeg et  siis siis ma olen jälle tööpostil tagasi  ja ma arvan, et see on üks kõige ohtlikumaid asju üldse. Kui me räägime ka läbipõlemise põhjustest,  et inimesed tajuvad, et nad on asendamatud. Et tegelikult õigupoolest ma nagu lõpuni ei saa seda  töörolli maha panna. Ja noh, teisalt, miks meil seda puhkust vaja on,  on eeskätt sellest, et ma oleksin üldse teistes rollides. Ja ma oleksin ka sellisel olemise väljal,  et mul ei ole korraks eesmärke. Mul ei ole korraks sihte. See on päris keeruline suure hulga inimeste jaoks,  sest mõtlesingi, alustasin sellest, et inimesed  siis mõtlevad välja, oi, mul on vaja see,  see, see kõik on vaja ära teha siis selle kahe  või kolme nädalaga, et pigem topitakse see aeg tihkelt  tegevusi täis. Jah, no just, et siis siis on see tunne,  et ma oleksin nagu puhanud on ju, aga päriselt,  kui me nõnda teeme, siis me ikkagi jätkame natuke sellel töösagedusel,  ehk et mis seal tööl tihti juhtub, on see,  et mul on eesmärgid, mul on päris palju teadmatust,  mul on tunne, et mind mõõdetakse, kas ma sain hakkama  või ei saanud ja see siis tekitab ajus sellist piitssagedust,  et meie kordisooli tase on väga kõrge ja,  ja laias laastus, kui me kaua oleme sellisel sagedusel,  siis mõnes mõttes läbipõlemis oht läheb ikkagi väga-väga kõrgeks. No ma tean, oma kogemusest näiteks mul kulub umbes nädal poolteist,  kui hooaeg läbi saab, ma enam eetris ei ole nädal,  poolteist selle jaoks, et ma ei loe enam uudiseid kogu aeg,  ma ei mõtle, aa siin on see, miks küsimus,  et kellega ma sellest tahaksin rääkida, et ma tulen sellest  järk-järgult välja sellest töö, no mitte paanikast,  aga ikkagi sellest tööl olemisest, et see ei lähe niimoodi,  et homme hommikul algab puhkus ja ma tõmban joone alla. Just, ja kui nüüd oletame, et sinna kõrvale,  no ma ei tea, kuidas praegusel ajal selle reisimisega on,  aga tihti inimesed on siis juba töö lõpus hakanud planeerima,  et kuhu kõik ma minna tahan. Mida ma lugeda tahan, mida ma vahepeal õppida tahan,  kellelgi vajab aed, harimist, kelle keegi tahab sporti palju teha. Ma ei tea ringi vaadata, et sellest saab omakorda selline  väga eesmärgirohke ja väga pingeline periood  ja siis on vaja ju postitada ka pildid, et näete,  puhkasin hästi ja nüüd on tekkinud selline uus nähtus,  et hiljem, kui inimesed naasevad tööle, siis neil on justkui  tagasitulemise stress. Et ma olen korraks nagu ennast välja lõiganud nagu tordiviilu. Aga et ma pean hiljem sinna nagu tagasi siis sobituma  ja samasse kohta. Ja tegelikult see paanika, et nüüd see kõik  siis vajub mulle laviinina peale. Et see on päris selline. Suur suur teema, et kuidas sellega hakkama saada. Tiina, aga kuidas siis puhata, noh näiteks nädala aja pärast  algab puhkus. Kuidas ma siis juba praegu peaksin, kas ma saan selleks  hetkel juba valmistuda? Muidugi ma ootan. Ma juba mõtlen, oi kui tore puhkus tuleb,  suvi on. Mis ma pean tegema, et päriselt Ma võibolla ma kurvastan nüüd sind kui võib-olla kedagi veel,  et. Kui meil on juba sisimas selline tunne, et oh,  taevake, tuleks see puhkus ometi, et ma enam ei jaksa,  et siis on juba midagi meil vussi läinud. Et mõnes mõttes me peaksime jaotama oma sellise hingamise  aja tegelikult ka sellele tööelule. Ja nüüd, kui on suvi ja, ja selle koroona tõttu me  ka näeme seda, et tegelikult väga paljud organisatsioonid  suvel ei puhkagi, sest justkui nagu puhati ära  või oli selline ebamäärane periood. Ja kui me tegime nagu jah, Happyme tarkvaras  ka uuringuid, siis tuli välja, et inimestel kindlustatuse  kõrval ikkagi kõige-kõige olulisem on nii-öelda see paindlik töökorraldus. Et vahva, et kui ma saaks igas päevas võtta neid hetki,  olgu siis pisikesed mikropausid või, või selline  mõtisklemine või mis iganes, meditatsioon,  kindlasti kõndimine loodusesse. Kus ma ei tegele tööga, et ma lõpetan ka igal päeval,  siis selle nii-öelda mõistlikul ajal Kas see annab mulle selle oskused siis, kui puhkus algab,  siis ma oskangi rahulikult suhtuda ja rahulikult puhata,  et ma lubangi endale tõesti võrk kiiges lihtsalt lebamist  ja õunapuulehtede vaatamist, isegi ma ei võta raamatut kätte  ja ma ei tunnegi ennast halvasti, et taevake ma ei tee mitte midagi. Ja, ja nüüd selleks päris puhkuse ajaks,  siis on võib-olla ka paar head sellist soovitust,  et kindlasti tasuks vaadata, et see kosutaks  nii vaimu, hinge kui keha. Et vahel ka inimesed, kes on sellised sariõppijad  või hirmsasti armastavad kultuuri, siis nad võib-olla  kipuvad ennast näiteks intellektuaalselt üle koormama  ja väga sportlikud inimesed siis ainult jooksevad. Aga tegelikult vajab siis nii vaim, hing kui keha võrdselt sellist. Mahalaadimist ja, ja kosutust ja ütleme seda hinge ikka  kosutab kõige enam see viljakas mullutamine,  et, et mul ikkagi leidub selliseid momentumeid,  kus ma tõesti ei tee midagi ja mult ei oodata mitte midagi. Aga tead, enamasti hästi tuttavad küsivad palju seda küsimust,  noh, puhkus algab, mis plaanid sul on ja mul ei ole mitte  ühtegi plaani. Kuidas ei ole sul mitte ühtegi plaani. Et võib-olla siis eelhäälestus võiks sisaldada  ka seda, et ma kõigepealt võtan ette paberi  ja pliiatsi ja kirjutan üles, et aga mida mina tahan? Et mis on need asjad, mis mind isiklikult võib olla väga  patuselt isiklikult õnnelikuks teevad ja et ma neid asju  siis endale luban, mõne jaoks ongi see uni,  et ta vajaks väljamagamist ja täitsa okei,  10 tundi ööpäevas täpselt ja teise jaoks on see igatsus,  et mul ei ole olnud neid kosutavaid, mõnusaid vestlusi oma lähedastega,  et siis tuleks see ette võtta. Aga et me oleksime väga isiklikud selles küsimuses  ja me noh, pereinimestel tihti ju tekib see,  et lastel on vaja midagi korraldada, eks võib-olla oma  vanematega läbi käia sõpradega, et lõpuks juhtub ikkagi see,  et me nagu lõhustame või lahustame ennast ära nendes ootustes. Ja, ja oleme ikkagi võhmal, kui see puhkus lõpuks läbi saab  ja siis mõned ütlevad, saaks tööle tagasi,  et saaks oma vanasse rütmi. Minge targalt puhkusele ja puhake ka targalt. Tiina, aitäh täna hommikul tulemast. Jah. Nurmenuku vaatusest räägime nüüd, sest nurmenukud on nüüd  ära vaadeldud. Tere hommikust, Sipe. Tere hommikust. Muide nurmenukul on ju väga palju rahvapäraseid nimesid ka,  mis niimoodi esimesena sulle pähe tulevad? Kikkapüks. Aga ma pean ütlema, et, et mõni aeg tagasi võttis meiega  ühendust Gustav Ilbaste tütar Gustav Ilbaste,  kes ei tea, oli Eesti esimene looduskaitseinspektor  ja botaanika ja, ja etnobotaanika nii-öelda alusepanijad. Ja, ja tema tütar saatis meile Gustav Ilbaste koostatud  nimekirja rahvapärastest nimedest see on kül aastast 1933,  aga seal on enam kui 100 enam kui 100 rahvapärast nimetust,  et tegelikult varasemal, ütleme 100 aastat tagasi,  olid Eesti erinevates piirkondades kasutusel hoopis  teistsugused nimed ja seal on väga palju erinevaid nimesid,  et isegi raske ära tunda. Et nimesid on palju, aga kui piirkondadest rääkida,  siis me saamegi vaadata kaarti ka ja vaadeldi  siis seekord nii Eestis kui ka Lätis, no  kus vaadeldi, kui palju vaadeldi? Jah, sellel aastal Eestis eestimaalased said juba teist  korda vaadelda nurmenukke ja ja kampaania oli pea sama  edukas kui eelmiselgi aastal. Siin on nüüd kaardi peal näha selle aasta vaatluse  ja kui te vaatate Eesti kaarti, siis on näha,  et tõesti vaatlusi kogunes üle kogu Eesti enam üle 1000  vaatluse Eestist ja vaadati enam kui 150000 nurmenut võit. Aga tõesti sellel aastal, siis said ka lätlased  pilootuuringu raames paari nädala jooksul kaasa lüüa  ja ja nad olid väga entusiastlikud, et nii mõnelgi  nädalavahetusel kogunes Lätist rohkem vaatluse kui Eestist,  et Läti, Läti kaardi peal on ka näha, et tõesti mul on hea  meel näha, et, et üle kogu Läti kogunes ka vaatluse. Aga noh, järgmisel aastal siis proovime ka lätlased võtta  kohe kampaania algusest kampa, et väga-väga huvitavaid tulemusi. Enam kui 150000 võite, no kuidas need proportsioonid  siis olid s tüüpi ja L tüüpi nurmenukuõie vahel. Kumba rohkem, kumba vähem? Et nagu te siit pildi pealt näete, või fotode pealt,  mida fotod on tehtud kampaanias osalenute poolt et me  palusime siis inimestel vaadatagi nurmenuku leiukohas,  et kas on tegu L tüüpi Õitega isenditega. See on see L tüüp, eksole, ja see põhivahe S tüübil  ja L tüübil oli. Et tüübil on näha selline täpikene, see on emakas. Palju neis organite siis paiknemine ja sttüübil paremal pool,  seal on näha tolmukad. Ja peale vaadates on enamasti üsna lihtne seda tuvastada. Ja tõesti noh, enamasti enne nurmenuku kogumikes neid  pooleks Aga? Meie uuringu käigus, mida ei ole nüüd varem kunagi leitud  nurmenukku ja seda nurmenuku, sellist huvitavat,  palju, mis tunnusta, on uuritud päris palju aga leiti siis,  et Eestis on S tüüpi nurmenukke nii umbes kümme-viisteist  protsenti rohkem kui el. Est tüüp võitis jah. See ja jälle teist aastat testib, võitis,  et väga väga huvitav tulemus, aga peab ütlema,  et, Natuke vürtsi lisada, siis lätlased leidsid,  et enam-vähem pooleks on neid, et sellepärast me tahamegi  ka järgmisel aastal seda vaadata, et et kas,  kas, kas see tõesti peab paika, kas see on selline üleüldine muster,  mida tõesti kuigi seda on uuritud juba Cal tavini ajast,  et, et mis selle taga on? Mis nende tulemustega siis peale hakata nüüd? Et meil on kaks sellist põhi võib-olla telge,  mida me seal vaatame, et üks ongi see ütleme,  fundamentaalteaduslik. Uuringu pool, et et varem pole nähtud, et,  et neid S tüüpe võiks rohkem olla optimaalne. Juba Charles Stavin vaatas, et optimaalne nurmenuku  paljunemise seisukohast, et ta näeks elujõuline on,  on see, et kui need on pooleks, et siis on nurmenuku  piisavalt sobivaid partnereid paljunemiseks. Aga, aga kuidas need AS tüüpi rohkem on ja miks vot seda,  seda me peame veel uurima ja teine siis telg on see  looduskaitse poole pool. Et on mõningad uuringud, näitan, et kui see võrdne tasakaal  paigast nihkub, et see võib olla põhjustatud maastikumuutustest,  et nurmenukku sobivad kasvukohad, niidukooslused,  loopealsed kaovad, arvukus väheneb nurmenukkudel  ja siis selle tulemusena see tasakaal nihkub paigast,  et see on justkui nagu veidikene selline indikaator. Aga kas võib öelda, et nurmenukud on natuke nagu kolinud  ringi ka, et, et mõni kasvab hoopis teeserval? Absoluutselt ja, ja huvi pärast vaatasime gi sellel aastal,  et kui palju siis meil näiteks teeservadest tuli vaatlusi  ja peaaegu 40 protsenti vaatlustest on tehtud teeservades,  võibolla see on seetõttu, et, et inimesed sõidavad ringi,  näevad ahaa, need nurmenukud õitsevad, teevad vaatluse. Aga teisest küljest on see väga ka oluline teadmine,  et kui need niidukooslused kaovad, et nad võivad leida  teistes kohtades ka kasvukoha, nii nurmenukk kui  ka teised niiduliigid, et teeservades ka huvitavamad  vaatluse vaatlused. Kalmistute tulid kodu õues, kodu, uued tagaaiad,  linna rohealad, kui me majandame neid nii-öelda elurikkuse sõbralikult,  et see läheb selline igaühe looduskaitse valdkonda natukene. Sip kõige olulisem, mis me saame ise teha,  et nurmenukul ja üleüldse niidukooslustel läheks hästi. Noh, võime alustadagi, et sellest igaühe looduskaitsest,  et ja oma oma koduaiast, kellel on see võimalus,  et mitte nii palju niita, natukene vähem niita  ja lasta siis sellel looduse seal omasoodu toimetada  ja märgata seda loodust ka mitte ainult looduskaitsealadel  vaid ka meie linnakeskkonnas ja teeservades. See ongi kõige olulisem sipe Aavik, aitäh,  et tulite ja selgitasite. Ta. Ja. Õige pea muusikat meie tänasesse saatesse  ja muusikaline külaline on Helen Randmets,  tere Helen. Ma arvan, et paljudel ikkagi tuleb meelde see,  et noh, nekus Helen, ütle, kuidas tänasel päeval on,  kas sa tahad seda kuidagi maha raputada ja ära unustada või? Ei, see on väga oluline osa minu elust olnud  ja jääb ja ma kindlasti ei kavatse seda maha raputada  ja selles mõttes ma ei vaata kellelegi halvasti,  kui keegi nii ütleb või kuskil keegi nii kirjutab. See on selles mõttes, et see on ainult rõõm,  kõik, aga laulmine on sulle südamelähedane  ja nüüd kevadel, kui pidigi rohkem kodus olema  ja sai olla siis tegelikult täitsa uus lugu,  sündis ka ja sellest, ega see uus laul sündiski täpselt  nii-öelda eriolukorra ajal see tekst täpselt samal ajal. Ja see tekst räägibki uue laulu peegelpildis. Tekst räägibki sellest, kuidas tegelikult. Paljud inimesed olid sunnitud pikka aega ühel pinnal olema  ja ma arvan, et paljud hakkasid ikkagi mõtlema  selle peale, et kuidas me 11 peegeldame,  mida me kiirgame üksteisele kui tavapäraseid lihtsaid asju. Mis emotsiooniga me neid saame öelda, kui erinevalt me saame  neid öelda, et just selline tunnetuslik hästi. Text räägib palju, aga pilt räägib ka kõvasti. Vabandan, et ma olen nüüd nii otsekohene  ja ütlen välja su vanuse, aga sa oled 34,  sa oled kolme lapse ema ja nüüd sa oled sellises aeroobika kostüümis. Kuidas see, kuidas sa sellises vormis oled? Kui sa Bionset näed kusagil. See ütleb, et kuule, miks sa aeroobika kostüümis oled. Mulle tundub, et see on natuke vaata 80.  ja seda on hästi palju ja. Ma arvan, et selles mõttes see video, et seal on lõpus  laserid ja asjad, et ja see uue loo juba rütm  või biit ühesõnaga on juba ka sellest inspireeritud,  sellepärast et praegu on jah, see 80.-te laine natukene,  kui. Ma tohutult ei tee, aga natukene ikka selles mõttes  ja et see on mingi asi, mis on ka jäänud minuga tegelikult  nagu nii kui laulmine, tantsimine, siis ka see trennitegemine. See on nagu nii loomulik asi lihtsalt minu jaoks,  et ma, ma pean, pean seda saama. See on selline video, mida tegelikult praegu esimest korda näidatakse,  eks ju. See ja peegelpildis kõlab nüüd saate lõpus. Aga praegu siis laul praegu tuleb imeline  ja mis on mu eelmine singel? Äkki muide ütle veel enne välja, sa teed vokaalselt  ka trenni, kes su treener on? Minu treener on Ott Lepland sügisest saadik,  et ja väga tore ja meeleolukas on olnud see poolaasta,  et sügisel jälle Mis ma muud oskan kosta, kui imeline ole. Palume sind lavale ja tulebki siis kõigepealt tuleb see lugu imeline,  eks ole, ja teisest tunnis tuleb siis see päris värske lugu,  mida me praegu juba videost natukene nägime,  kuulsime. Ma istun sinu süü. Ülema. Sul käed on klaveri le. Sinu pilk tähendab kõike universumist, võimalik on saada kõik. Ja viime sisse ja mina ja. Ümber. Purune mine. Tead. Ma. Imeline imeline. Ma tean, sa ne. Hetk, kui peidame Kodus. Me. Kord kartsin, murrab, See jäi sinu pilk tähendab kõike, kuhu joonistatud. Oi, kõik ja. Sisse. Ja mina. Meie ümber purune. Väline väline. Sa tead Nimeline meline, ma tean, sa man. Sa ne Sa tead, man. Sa. Kooston jäljed, liiva, ta kindel võin olla. Vahel. Imeline imeline. Sa tead Ma. Nimeline. Meline, ma tean, sa, Näe. A. Sa sa teada See. Ja. Ja. Tere hommikust, aitäh Juhanile ja terevisiooni vaatate,  16. juuni teisipäev on täna soe, kuid sajune  ja aina soojemaks läheb, kui sinna nädalalõpu poole vaadata. Ja äikest lubab ka nii täna, homme kui ülehomme,  niiet kes kardavad äikest, siis ma ei tea,  mis teha. Siis kartke ja. Ega väga ei ole, no võibolla ei tasu siis minna kuhugi õue,  et võib-olla see kuidagi veel suurendab seda ohutunnet,  et püsige kodus, aga muidugi see ongi natukene hirmutav,  ma saan teist aru. Aga suplusvesi läheb ka üha soojemaks. Anne kanalis näiteks juba pluss 21 Emajõe ujulates pluss 20  Kakumäe on muidugi on, pluss üheksa, see nüüd ei ole päris,  aga Pärnus pluss 17. See ei ole päris see, mis sa ütlesid, pluss üheksa ja. Pluss üheksa, tõesti ei ole päris see. Me räägime tänases saates veel loomabeebidest  ja nimelt Tallinna loomaaia beebidest. Ja kui te mäletate, eile hommikune terevisioon,  lõppes selle nunnumeetri põhimõtteliselt punasesse ajamisega,  nii nagu Juhan ütles, kus oli tore pärdik,  pisikene selline Palestiina loomaaiast, aga vaatame  siis tõesti täna üle, et kui tõhus kevad on olnud meie loomaaias. Me võtame ka Skype' i ühenduse Prantsusmaale. Teatavasti Emmanuel Macroon on öelnud, et suur võit on juba saavutatud,  aga samas on veel pikk tee minna. Nii et ja me räägime sellest ka, kuidas seal Pariisis  siis on, kas on niimoodi, et nüüd on kohvikud  ja tänavad on rahvast täis ja kõik tunnevad,  et. Viirus on läinud reaal, abikokkuvõtted teeme  ka kevadel, siis Tallinna tehnikaülikooli teadlased pakkusid  õpilastele abi, kuna pidi koduõppel olema  ja tekkiski olukord, kus osad ikka ei osanud mitte midagi  nende matemaatikaülesannetega peale hakata. Õpetajalt ka näiteks ei julgenud abi küsida,  vanemad ka ei osanud aidata. Aga reaalabi oli siis see variant, mida sealt küsiti  ja kas see kogemus andis selle teadmise,  et äkki järgmisel õppeaastal ka sedasama võimalust pakkuda,  et see töötas hästi. Ja pakume teile veel ka muusikat, meil on täna külas Helen  ja te kuulete veel tema päris värsket lugu. Aga viirusest nüüd just viirusega seotud arengutest,  aga ka vaktsiini ja ravimitest ning meil on Skype'i ühendus  Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professori Andres Meritsaga,  tere hommikust, Andres. No kõigepealt sellest vaktsiinist Euroopa Liidu riikidele on  broneeritud 300 miljonit vaktsiinidoosi,  räägitakse mitmete miljonite või lausa miljardite eest,  keegi ostab ja müüb. Mida siis ikkagi lõpuks praegu Andres müüakse  ja ostetakse, kas see on natuke nagu põrsas kotis või? On küll jah, eks see ole niisugune rohkem lubadus,  et võib-olla see asi töötab. Praegu konkreetsed need numbrid käisid AstraZeneca  ja niinimetatud Oxfordi ülikooli vaktsiini kohta  mille toimimine inimesel ei ole teada ja  mille toimimine pärdikutel tehtud katses oli niisugune  pehmelt öeldes tagasihoidlik või vähemalt Astra Zenecast siis, kas selle kõrval on tegelikult veel  ka teisi firmasid, teisi kohti maailmas,  kus on nagu mingeid selliseid arenguid, mis lubaks justkui,  et vaktsiin võiks turule tulla? Väga palju? Osalt muidugi, mida kindlasti märkida Moderna Ameerikas. Väga palju teisi firmasid on vaktsiiniga samuti kliinilistes  katsetustes ja neid, mis ei ole veel katsetustes. Neid on väga-väga palju. Mida öelda AstraZeneca ja Oskar ülikoolivaktsiin on üks  kõige kaugele jõudmatest ja selles mõttes on arusaadav,  miks tema kohta tehakse eelbroneerimisi. Teised, võib-olla paremad vaktsiinid ei ole veel  nii kaugel. Kuidas me räägime üldse sellest, et kui kaugele nad on jõudnud,  kui samas väga palju on uudiseid selle kohta,  et me ei tea, kaua antikehad püsivad, me ei tea,  kuidas viirus muteerub. Tegelikult on see variant, et see vaktsiin tehakse valmis,  aga see ikkagi ei toimi või. Tõenäoliselt mitte sellepärast, et antikehad ei püsi  või et viirus muteerub. Viirus muteerub kindlasti, aga kas ta muteerub  ka nii, et ta vaktsiini kõrvale kalduks vaktsiini toimet  kõrvale kalduk, see on veel teadmata, tõenäoliselt. Ma ei arva, et see väga tõenäoline on. Mis puudutab aga. Seda, et kas ta toimib, kas antikehad kaitsevad me praegu  teame päris kindlasti, et neil, kes haigus on läbi põdenud  just nimelt läbi põdenud sümptomitega, tekivad kindlasti  peaaegu alati antikehad ja väga suures enamuses need  antikehad on neutraliseerivad ehk siis viiruse vastu kaitsvad. Küsimus on ainult selles, kui kaua nad püsivad,  milline on nende toimeaeg. Aga ega siin ka midagi üllatavat ei ole,  on vaktsiin, mida tuleb kasutada iga aasta,  on selliseid, mida kasutatakse üks kord elus. Ma arvan, et see koroonaviiruse vaktsiin platseerub sinna kuhugi. Kahe vahepeal. Andres viimasel ajal vähemalt uudistest,  käib vähem läbi seda teemat, mis puudutab ravimeid. Kas tähendab see seda, et ravimite kallal tehakse nüüd vähem  tööd või? Ei tähenda, aga see tähendab seda, et need lihtsamad variandid,  mis on olemasolevate ravimite ümberhäälestamine  või ümber testimine need kohas hakkab nagu mingi selgus  tekkima ja need tõelised ravimid, mis on välja arendatavad  just nimelt selle viiruse jaoks, neid pole veel  nii kaugele jõudnud, et nendest väga palju rääkida. Üsna palju on meediast läbi käinud see hüdroklorokviin,  malaaria ravim, kuidas seisukoht selles osas praegu on? Varieerub, kuigi ma olen aru saanud, et domineerivaks  seisukohaks on see, et ta ei ole eriti efektiivne  ja et tal on üsna tugevad kõrvalmõjud Räägime natukene sellest levikust, ka Peking on nüüd pannud  taas viiruse tõttu palju piiranguid kehtima. Kas see on kuidagi ikkagi sellise suure ohu märk,  et juba võibki hakata tulema mingi teine laine või? No Peking, kui peate silmas Hiina pealinna,  mitte sageli öeldakse Peking üle kantud mõistet Hiina kohta tervikuna. Antud juhul Hiina pealinn pani tõesti ploki mõned linna regioonid. Ma ei ütle, et see tingimata teine laine on,  sest kui juhtude arvu arvestada, on see palju väiksem kui  Eesti toiduainetööstuse juhtum. Arvestades nii-öelda inimese arvu kohta. Ma arvan, et hiinlaste poliitika on olnud seni saada  viirusest täiesti lahti ja tundub, et sellega on tõsiseid probleeme. See ei tööta hästi, viirus on piisavalt. Varieeruvate sümptomitega ja suudab väga pikalt olla peidus,  et ei märgata teda või tuuakse ta sisse. Ma arvan, et osalt hiinlaste reaktsioon on tulenevad sellest,  et Peking on ülimalt suur linn ja linnades on sellel  viirusel potentsiaal põhjustada äärmiselt suurt pahandust  ja väga ruttu. Sellepärast nad pigem reageerivad üle. Aga alla praegu. Kas selles samas valguses, kui me vaatame neid Euroopa uudiseid,  et järjest piirangud leevenevad on see ikkagi õige? Ma praegu kaldun, arvan, et on õige, sest tundub,  et see poliitika, et lööme viirused täiesti välja,  et kannatanu veel kuu või kaks ja siis teda enam ei ole  ja edasi on kõik korras, ilmselt ei tööta,  ei saa praeguse pildi järgi otsustada, et kuskil,  kus seda oleks olnud nii palju, kui Euroopas oleks  õnnestunud likvideerida. Nii et ma arvan, et see säilitada ettevaatus  ja kontroll ja samas taastada enam-vähem mõistlik elurütm on  õige lähenemine, kuni siis ilmuvad toimivad vaktsiinid. Euroopas on ka selline erandriik Rootsi ja Rootsi strateegia  üle on ka nii palju vaieldud räägitud, et oli see  siis nüüd õige käitumine või mitte. Kuidas see teile isiklikult praegu tundub? No ega öeldakse, et tibusid loetakse sügisel,  ehk siis vaatame aasta pärast, milline on tulemus. Roosi strateegia aluspunkt oli see, et kõik riigid lõpetavad  sõltumata sellest, mis nad teevad üsna ühes,  samas punktis, mis puudutab siis haigestunute arvu  ja surnute arvu, esialgu tundub, et nad arvutasid tugevasti mööda. Aga näeme Statistikat vaadata, siis tundub, et justkui see suremusmäär  vähemalt Euroopas oleks ikkagi oluliselt vähenenud. Kas kuidagi saab mingisuguste andmete põhjal öelda,  et see viirus on nüüd nõrgenenud ja et ta ei ole enam  nii surmav? Ei, ma kardan, et see ei ole tõsi. Ma pigem arvan, et see on lihtsalt selles,  et praegusel hetkel diagnostiline võimekus on niivõrd palju  parem kui oli aprillis-märtsis, et võetakse lihtsalt  diagnoositakse juhtumeid, mis on siis kas sukliinilised  või väga kergete sümptomitega ja see viib numbri alla. Kas Eesti puhul võib juba rääkida koroonaviirusest,  et see on justkui selline sesoonne viirus,  et jääbki nüüd natukene vähemaks ja võib-olla tuleb mõne aja  pärast tagasi ja? Ma ei usu, et ta nii väga hooajaline on,  hooajaline ta vaieldamatult on nagu enamus selliseid viirus,  aga levikuks talle soodsate tingimuste loomine  ka suvisel ajal ei ole mingi probleem mingisugused siseüritused,  sünnipäevapeod, laulukoorid, mis toimivad sisetingimustes,  piisab ühest nakatunust, et viirus läheb väga edukalt  ja laialt. See teine laine ikkagi suures osas on nagu meie enda teha  või meie tema vältimine on meie enda teha  ja siin on arvestada siis iga inimese ratsionaalse käitumise  ja mõistlikkusega. Kui me saame sellega hakkama ja Muud kontrollmeetmed ka töötavad, siis ei pruugi seda teist  lainet tulla või kui ta tuleb, siis ta jääb suhteliselt tagasihoidlikuks. Kui ohtlik on ikkagi see maailma tervishoiuorganisatsioon on  ka hoiatanud, et Aafrikas on kiire levik,  me ei tea täpselt, mis toimub, võib-olla ma ei tea Venemaal  või Indias, et see lihtsalt jõuab mujalt ringiga uuesti ja,  ja sellise suure hooga ka meile tagasi. Eks see sõltub suurel määral sellest, mis seal toimub. Mina ei pea eriti tõenäoliseks, et ei Aafrikas Indias viirus  muutub patogeensemaks või kuidagi tulevast vaktsiini vältimaks. Pigem on ikka küsimus selles, et kui massiliselt tagasi  tuleb ja kui ettevaatlik me oleme. Märtsis veebruaris toodi Eestisse viirus sisse rohkem kui  100-l korral. Ja sellest meil siis epideemia lahti läks. Küsimus on selles, kas me praegu saame hakkama 100 sisse  toodud juhtumiga paari kuu jooksul suudame neid isoleerida,  kontrollida või kuidas me suudaksime saavutada selle,  et see juhtum oleks tugevasti alla 100. Professor Merits, suur aitäh nende selgituste eest  ja ilusat päeva. Ilusat päeva. Suured jaanipeod sellel suvel jäävad ära,  aga väiksemaid kindlasti selle võrra jällegi rohkem  ja inimesi väga huvitav, milline see jaanilaupäeva ilm tuleb,  tere hommikust, Jüri hommikust. No huvitav on see, et tegelikult oled sa pidanud juba  natukene ümber vaatama eilehommikuse prognoosi,  ehk et asjad muutuvad ikka väga kiiresti. Ja et eile hommikul, kui ma olin vikerraadio saates kuskil  hommikul kella 10 paiku tundus, et tuleb selline noh pigem  mitte väga palav ja võib-olla ka võib vihma tulla,  aga õhtuks asendus tulikuuma prognoosiga,  et ikkagi 25 30 kraadi. Kas siis nädala aja pärast jah, jaanipäevaks? Neljas 25. juuni, et praegu paistab, et ikkagi see soe  variant on ülekaalus, et et pigem on ikkagi ta soe,  no ütleme üle 20 kraadi kindlasti õhtu on  ka ikkagi soe, et üle 10 kraadi, et ei ole sellist külma  ja vesist ilma, et et praegune viimane seis on selline. Aga 23. õhtul, kui on see lõkke tegemise õhtu jaanilaupäeval,  siis võiks tulla, mis see on kõik sama, ahah,  et midagi seal vahepeal ei juhtu, et mingisugune tohutu  vihmapilv ja äike meist. Kui jah, et kui on, on selle nädalaga nädalaga kõik need  äikesed ja vihmad ära ja võib-olla siis nüüd laupäev-pühapäv,  need on juba päikeselised ilusa ilmaga ja paistab,  et uue nädala algus on samasugune, et aga  selle nädalaga tulevad jah, need äikesed  ja rahed ja muud suvetormid ära. Selline väga variatiivne, mis selle võimaluse annab,  et see selline päris suvesoe siin on. Eks ta tegelikult selline lotovõit ole, et,  et ma vaatasin ka, et siin oli ju vahepeal Suurbritannias  väga soe siis on praeguse sooja õhu selline kitsas vöönd,  noh kuskil mõnesaja kilomeetri laiune täpselt balti riikide  kohal ehk kuskile sinna Arhangelskise võib tulla isegi  nädala lõpuks mingi lumi maha, näiteks. Ja, ja Kesk-Euroopa ja Hispaania näiteks ei ole  ka praegu see ajakoht üldse soojem, nii et et me jääme just sellisesse,  noh, lihtsalt juhtub olema niimoodi, et meil on selline  sooja õhuvöönd, et see ulatub kuskilt sealt Kaspia mere  äärest üle Ukraina ja Valgevene Baltimaade  ja siis Soomeni nagu välja ja paistab, et ta jääb püsima  ka Lapimaal on praegu soe seal üle 20 kraadi,  nii et see mitmemeetrine lumi on seal juba sulanud. Kas seda soojust võib lubada üle terve Eesti  või et kui tihti ikkagi rannikualadel on pisut jahedam  ja võib-olla Kesk-Eestis ja seal lõuna pool on need 30  ja plusskraadid? No ma arvan, et oleneb tegelikult jah tuule suunas,  et, et praegu on õhk niiske ja kui nüüd Tuul hakkab mere poolt puhuma, noh, tekib priis päeva jooksul,  siis tuleb rannikul selline jahe udu. Aga no praegu On võibolla Liivi lahel seda udu rohkem,  et ütleme niimoodi päris mere ääres, kui tuul puhub veekogu poolt,  siis on jah jahe. Aga kui on. Jahe no võib-olla seal 14 15 kraadi. Jah, et ikkagi päris selline, noh rõske jahe ilm,  kui nüüd on tõesti see tuul sealt mere poolt  või on mingisugune jah, selline poolsaare tipp näiteks  või midagi sellist, aga muidu, kas olla nüüd Võrus  või kuskil, ma ei tea Pärnus või ka meil siin Tallinnas  ega suurt vahet ei ole praegu ka ma vaatasin,  on juba 20 kraadi välja sooja päike, paistab et et  ja muidugi seda muudab sajuhoog, et kui ikkagi tuleb  mingisugune tugev vihmahoog või rahe, siis muidu õhk läheb jahedamaks,  aga pärast seda temperatuur jälle taastub. Nii et et jah, üldiselt on igal pool soe,  ainult siis päris seal kitsal rannikuarseala,  kus on võib-olla see tuul, mere poolt võib olla jahedam. Aga nüüd lähipäevadel sa ütlesidki, et on see äike  ja põhimõtteliselt rahe, et me saame praegu ikkagi nüüd kõike,  tuleb valmisole päriselt väga hoogsaks äikeseks ikkagi  suurte tuuleiilidega, tugevate tuule, iite. Jah, et eile õhtul oli äike, liikus mööda kaguserva  ja Peipsi põhja poole. Täna hommikul oli Virumaal äikest, aga nüüd paistab,  et äikese võimalus on suurem ka. No ilma teenistus küll ütles, et Haapsalu Paide,  Võru joones ida pool, ehk siis meil ka siis me jääme sellest  joonest nagu mõttelisest joonest ida poole. Nii et need maakonnad siis saartel ja Pärnumaal on väikese  võimalus täna väiksem. Aga paistab, et järgmistel päevadel on ka seal ikka väikest oodata. Et õhk on soe ja niiske ja, ja äikese võimalus on  sellepärast suur. Kas seda sooja ilma jagub ka pärast jaanipäeva,  saab niimoodi pikemalt ette ka vaadata. Tänases õhtulehes oli kaks loodusvaatajat,  kes ütlesid, et pigem tuleb suvine juulikuu teine pool  ja augustikuu esimene pool. No augusti kohta ma ei julge midagi öelda,  aga juuli on nüüd muutunud iga päevaga, no mõned maailma,  need arvutuskeskused ju arutavad iga päev uuesti,  kui soe võiks olla juuli august ja nõnda edasi kuni sügiseni välja. Ja juuli on nüüd iga päevaga natukene soojemaks arutatud,  kogu aeg lubatakse rohkem ja, ja vahepeal oli ta selline keskpärane,  aga nüüd on 0,5 kuni üks kraadi peaks nagu juuli soojem tulema. Tegelikult ma peaks ütlema, et juuni kohta oli  ka niimoodi, et veebruaris tundus, et tuleb hästi palav suvi,  siis võeti aprillis kõik see tagasi ja nüüd veel siin kuu  alguses järsku selgus, et juuni tuleb pikaajalises keskmises  kolm-neli kraadi soojem. Nii, ja selline soe ilm jah, paistab püsivat vist ikkagi kuu lõpuni,  et see päris suur tõenäosus on. Ja, ja kui hästi läheb, siis on ka juuli noh,  ikkagi suvekuu vääriline, et et vahepeal oli kevadel oht,  et äkki nüüd see suvi on moka segas, et aprillis oli  äikeselaine ja, ja kui oleks nüüd mai alguses  ka selline soe ilm on, no ütleme üle 20 kraadi mitu päeva,  siis oleks ikkagi suvi täiesti mokas, aga õnneks mai tõmbas  ikkagi tagasi, et oli lund ja külma, et et  siis nagu see soojavaru ikkagi päris ära ei kulutatud. Soe talv ju, võttis osa sellest soojus sojavarust nagu ära,  et meie, et ütleme niimoodi aastas on kuskil nii-öelda  pangaarve peale umbes paar 1000 kraadi seda soojust  plusskraadi jah, et, et see jaguneb, kuidas jumal juhatab  sisuliselt ehk juhuslikult. Et kui talv on väga soe, siis on ju osa sellest soojusest  nagu ära kulutatud. Kõlab võib-olla küll väga, kuidagi müstiliselt,  aga, aga ega see kraadide summa aastati väga palju ei muutu. Võib-olla sadakond kraadi siia-sinna, aga kuskil paar 1000  kraadi ta on. Et jah, et, et see jahe mai nagu tegi vähemalt mai esimene  pool või keskpaik tegi nagu head suvel. Andis meile sooja suve põhimõtteliselt. No juuni küll jah, aga noh, juuli kohta. Võib-olla juhtub nagu eelmine aasta, et juuni on kõige  soojem suvekuu, nii et eelmine aasta juhtus niimoodi. Aga jah, praegu ma ütleks, et suvi on ikkagi helgemaks muutunud,  et ei ole enam nii masendav, kui ta aprillis tundus,  et, et noh, tuleb selline jahe ja tuuline  ja ja väljas ei taha väga olla ja noh, need reisipiirangud ka,  et, et tahaks nagu võib-olla soojale maale. Et nüüd on see soe-Hispaania soe, meil nii-öelda Ja kui koju kätte tulnud, me ei peagi kuhugi hakkama sõitma  ja muretsema sellepärast et meil on jahe. Kas see prognoos võib veel muutuda kasvõi sellesama  jaanilaupäeva ja jaanipäeva osas, et nii nagu sa alustasid  ju juttu eile hommikul vikerraadios said rääkida hoopis  ühest prognoosist ja õhtupoolikul oli juba järgmine prognoos  et see kõik käib nii kiiresti. Jah, ja nüüd, kui ma siit ära tulen, ma pean Maalehe jaoks  prognoosi kirjutama, võib-olla hoopis kolmandat moodi. No tegelikult jah, ühed andmed on veel saabumata,  need, eks ole näha, aga, aga noh, ikkagi on jäänud ikkagi  see ülekalle sooja poole. No võib-olla juhtub, et tuleb ka mingit hoovihma,  aga siis ikkagi sellise sooja ilma taustal mitte ei ole  selline noh jah, ja kõele ilm, et, et ikkagi ma arvan,  et üle 20 kraadise sooja me saame kätte. Jah, see võib muutuda, aga pigem on küsimus,  et kas ta on 20 kuni 25 või rohkem kui 25? Ja paistab niimoodi olevat. Aitäh Jüri täna hommikul tulemast ja tuleb  siis ilus soe nädal sellel nädalal küll äikest,  rahet ja vihma. Aga nädala pärast, kui on jaaniaeg, siis lubatakse sellist  mõnusat soojust, mida ajalehed väga kirjutavad ove,  sul on teemad välja valitud, mis sind kõnetasid? Ja kui te siin ilmast rääkisite, siis ma võtsin kõigepealt  õhtulehest ühe uudise, mis puudutab põuda,  pruudipõuda Hiinas ja no teatavasti on olnud Hiinas ju  aastakümneid selline ühe lapse poliitika  ja see, et poeg on ikkagi päri ja poeg on olulisem,  nüüd on siis tüdrukuid ja pruut puudu. Aga Hunt ülikooli professor On pakkunud välja lahenduse Hiinas võiks olla lubatud mitme  mehe pidamine. Professor leiab, et nii seksuaalses mõttes kui  ka kodutööde tegemisel poleks kaks meest ühe naise jaoks  sugugi liiga palju. No jah. Aga võlakoorem ei lase. Põlistel töötutel põllule minna, selline pealkiri on  siis tänases Postimehes majanduslehekülgedel  ja jutt sellest, et kuidas paljud pikaajalised töötud  tegelikult on võlgades ja see takistab ka  siis neil nii-öelda maasikapõldudele tööle minema,  sellepärast et niipea, kui nad hakkavad teenima sissetulekut,  siis on kohe kohtutäiturid ka platsis ja haukavad  siis nii palju, kui tarvis on. Ja sel kuul on näiteks töötukassa kinni pidanud 8800 täituri akti,  nii et ühel võlglasel võib olla ka väga mitu akti enamasti  nõndamoodi ongi ja keskmine võlgnik on vallale vallaline  madalapalgaline mees 31 kuni 40 on tal siis vanust  sissetulek alla 1000 euro ja Eestis on umbes 125000 võlgniku,  kellest ligi 94000 on siis füüsilised isikud. Ma korraks tulen veel Hiina teema juurde,  Hiina keerab uue viiruspuhangu kartuses Pekingi taaslukku  ja siin on juttu juttu siis ka Euroopa lõhest,  mitte siis nagu lõhestunud Euroopast kalast  sest alguses arvati, et selles uues puhangus võib süüdi olla  Euroopa lõhe, mis on toodud siis just. Aga nüüd ütleb pea epidemioloog. Et see lõhe siiski süüdi ei ole, allikas on pärit Pekingist. Ma ütlen ühe pealkirja veel ja siis kohe lähme uudistele  stereotüüpne mõtte vildakus, Ülle Matsin julgustab  ettevõtjaid palkama väga erinevaid inimesi erinevast soost  erinevast vanusest, erinevate mõtetega, et see tegelikult  viib ettevõtet edasi. Me ei lähe veel uudistele, ma ütlen kõik ühe pealkirja veel. Sest see on oluline, kelle oma keegi unustas Šveitsi rongi  170000 euro väärtuses kullakange, kui see olite teie,  palun võtke ühendust, aga nüüd. Nüüd ei olnud ja mina ka ei olnud, läheme uudiste juurde. Aa. Tere hommikust, äikeseline päev ootab ees paiguti päikeseline,  ka paiguti võib rahet tulla ja põnev päev. Aga pikem prognoos, ilmaprognoos, millest Jüri Kamenik siin  mõned minutid tagasi terevisiooni stuudios rääkis,  on väga paljulubav selleks suveks ikka päris suve  ja jaanipäeva ks selline 25 kuni 30 kraadi sooja  ja need äikesetormid ja vihmad saavad ka  selle nädala, ma saan aru siis reedeks läbi. Kuigi nagu me saime teada, need prognoosid võivad väga  kiirelt muutuda, aga noh, samas tõenäosus ikkagi on,  et tuleb sooja sellel suvel küll. Kuidas ilm on Pariisis, ma ei tea, kas me sellest räägime,  aga olukorrast Prantsusmaal küll juba õige pea. Tallinna loomaaeda viime teid ka, kuidas seal on olnud  kevadloomabeebide sündimise statistika mõttes. Eile oli ülitore Palestiina loomaaia lõik siin,  tere. Saate lõpus eetris vahva väike pärdik  ja just see, et inimesi oli vähe loomaaias,  siis andis loomadele võimaluse oma asjadega tegeleda,  oma elu elada. Ja loomapoegi on palju, kuidas Tallinna loomaaias olukord on  selles pooltunnis? Nii palju jutte mahub veel sellesse saatesse  ja meil mahub veel üht ja teist näiteks mahub meile üks uus laul,  mida esitab Helen. Jaa, aga reaalabist me räägime ka, ma arvan,  väga paljudele koolilastele on see täitsa tuttav teema,  kes on olnud jännis sellel kevadel siis matemaatika,  füüsika ja keemia ga, tere hommikust, Maarja. See reaalabi oligi mõeldud siis nendele noortele lastele,  kes ikkagi neid ülesandeid lahendada ei osanud,  vanemad aidata ka ei osanud ja justkui õpetaja käest  ka ei saanud abi, kui palju neid noori oli siis,  kes pöördusid selle reaalabi poole? Ja meid pikali otseselt ei joostud, aga ikkagi iga päev  helistati ikka päris mitu korda ja, ja 230 päringut oli  umbes niimoodi kokku, et, et mõned lapsed tulid jälle mitu  korda tagasi ja ja siis katsusime neid aidata enamus,  enamasti saime kõik ära aidata. Kas peavalu valmistas rohkem matemaatika,  rohkem füüsika või keemia, mille kohta kõige rohkem? Umbes võrdselt kõikide kohta, et, et mu enda selline  tähelepanek oli pigem, et kui vaadata, mida nad oskasid,  siis kõige halvemini nad oskasid ilmselt füüsikat. Miks see nii on, mis sa arvad? Jaa, ma ma mingit statistikat ei tea, aga  nii palju, kui ma olen rääkinud kooliõpetajatega,  et, et head matemaatikaõpetajad sa veel leiad,  aga head füüsikaõpetajat on juba väga-väga raske heida. Mul oli endal ka selliseid juhtumeid, kus mul lapsed  siis võtsid ühendust, et ma aitaks nende ülesandega,  siis on mulle öelnud, et aga meil ei ole kaks aastat olnud  füüsikaõpetajad tegelikult, et ainult asendusõpetajad käivad. Ja tegu ei olnud mitte tundmatute koolidega kuskilt,  vaid ikkagi pealinna selliste tuntud koolidega,  et et see olukord on ikka päris. Millist abi kõige rohkem vajate, mida küsiti,  kas päris selliste algteadmiste kohta, et ongi jäänud  kusagilt algusest sellised lüngad sisse ja  siis juba edasi liikuda on ikka väga keeruline,  kui sul seda põhja ei ole. Sellist asja oli palju, et see ei olnud kindlasti ainult  kriisi teema, helistasid sellised õpilased,  kellel oli mingi konkreetne ülesanne ja siis hakkasime vaatama,  et noh, proovime siis, et mida sa ei oska  ja siis tegelikult tuli välja, et see, mida sa ei oska,  et see oli umbes kuskil kaks aastat tagasi õpitud,  aga noh, ma ei tea, kas õpetaja ei olnud üle korranud või,  või siis laps ei olnud tähele pannud või  mis seal iganes oli, et, et kuskilt oli siis nagu mingi põhi  alt ära jäänud. Aga, aga nad said selle kiiresti alla, et,  et mul endal see kogemus on väga positiivne,  ükskord ometi elus ma sain õpetada midagi,  millest ma ise aru saan, see oli väga tore. Ja, ja, ja kindlasti need õpilased, kes helistasid,  sinna ei olnud päris selline keskmised õpilased,  et nad olid ka ilmselt rohkem motiveeritud,  nad ise tahtsid aru saada, nad ise võtsid ühendust,  eks ole. Ja ja, ja see teeb selle õpetamise ju  ka palju lihtsamaks, et mul on väga raske öelda nüüd  selle kogemuse pealt, et, et kuidas siis oleks võimalik  õpetada last, kes on üldse motivatsiooni ära kaotanud,  et ta ei tahagi midagi teha, sest sellised lapsed ei,  meie juurde ei tulnud, aga aga sellised motiveeritud lapsed  olid võimalik täiesti järele aidata. Aga mida nad ikkagi küsisid, kõige rohkem,  mis oli see peavalukoht? Noh, väga erinevaid oli, palju oli gümnaasiumilõpetajaid  või üheksanda klassi lõpetajaid, kes olid mures  siis oma lõpueksamite pärast ja, ja nende hinnete pärast,  mis ma lõpuks seal tunnistusele tulevad. Kõige noorem oli teise klassi õpilane, kes. Oli vene laps, kelle vanemad olite pannud Eesti kooli  ja siis ta tahtis abi saada korrutamise ja jagamise  õppimisega teises klassis. Aga tegelikult ta probleem oli see, et, et ta ei saanud  eestikeelsest terminoloogiast aru ja, ja vanemad ei osanud  õpetada ja siis meil oli üks vene keelt rääkiv vabatahtlik,  kes siis tegi talle see kiiresti selgeks  ja laps sai sealt ise edasi. Väga südikas teise klassi laps väga tubli. Andis selle tunde ka, et sellist asja on vaja äkki  ka järgmisel õppeaastal ka siis, kui ei ole sellist olukorda,  kus lapsed peavad olema distantsõppel et lihtsalt koolis  jäävadki need lüngad, kui me sellest samast füüsikast rääkisime,  et kui ongi asendusõpetaja ja kuskile jääb see auk  ja siis ei saagi enam edasi ja tagasi. Minul selline kogemus, no täiesti selline tunnetuslik  kogemus on see, et, et kui kui see laps saab natukene  sellist jagamatut tähelepanu, et istume nüüd kahekesi  ja ärme üldse mingisugustele muudele asjadele mõtle  ja keskendume vaikselt ja teeme et siis isegi sellised lapsed,  kes, On selgelt kuskil paar aastat tagasi juba maha jäänud,  et neid saab mingi kolme-nelja korraga järgi aidata,  kui nad inimeeritud, noh, mu enda kogemus on selline,  ma ütlen, et mulle ei helistanud ilmselt keskmised lapsed  aga vist see, mis klassiruumis jääb puudu,  et õpetajal ei ole seda võimalust individuaalselt sulle  jagamata tähelepanu pühendada, et et mis su probleem  siis ikkagi nüüd täpselt on. Aga kui sa kahekesi räägid niimoodi selle õpilasega,  vaatad, kuidas ta neid ülesandeid teed, siis tal tuleb väga  hästi välja, et natuke kohendad siit ja sealt  ja tuletab mõnda asja meelde ja siis tal tekib see  tervikpilt uuesti ette, vaata ja siis ta saab sealt ise edasi. Et kas siis oleks võimalik järgmisel õppeaastal  ka seda pakkuda? Ma arvan, et, et mingisugune teine viis,  kuidas me üldse õpetame reaalaineid. Tuleb kiiresti välja mõelda, sellepärast et ma ei ole  kuulnud riigi tasandil ega omavalitsuse tasandil  ega mitte mingisugusel tasandil mingisugust head plaani. Kus me ikkagi saaksime koolidesse rohkem häid reaalainete õpe. Ja ja see, see olukord on ikka väga murettekitav,  eriti kui vaadata seda õpetajate keskmist vanust praegu,  eks ole. Et koroonakriis pigem andis meile sellise arusaamise,  et tehnoloogiat on võimalik teisiti kasutada. Muideks lapsed ei jäänud kuidagi selle tehnoloogia  kasutamisega mitte kunagi hätta, et nende jaoks oli see  palju loomulikum siin kui võib-olla mõnede,  isegi abistajate jaoks, kes olid noh, vanema põlvkonna inimesed. Ja, ja ma arvan, et need võimalused on meil tegelikult ära kasutamata,  kuidas me saaksime tehnoloogiaga seda haridust järele aidata? Maarja Kruusmaa, aitäh täna hommikul tulemast  ja palju see oli 230 tänulikku last ja noort  siis abi said sealt reaalabistaga. Siit jutu lõpust koorus välja ka see suurem probleem,  et tõesti, kuidas me reaalaineid õpetama  ja meie õpetajad on juba eakad. Aga Ove läheb nüüd Pariisi, küll mitte päriselt veel. Räägime tõepoolest olukorrast Prantsusmaal,  tere hommikust, Sirje. Tere hommikust, Ove ja kõik teised. Sirje president Macron ütles pühapäeval,  et suur võit pandeemia üle on saavutatud,  kuid pikk tee on siiski veel minna. Kuidas presidendi sõnavõtt mõjus, kas inimestel on pigem  nüüd ikkagi see tunne, et viirus läinud? Kõik on lubatud? Ei noh, põhimõtteliselt küll, kõik on ikkagi rõõmsad,  et nüüd see eriolukord hakkab enam-vähem ära kaduma. Terve Prantsusmaa on siis kuulutatud roheliseks tsooniks,  välja arvatud ülemeremaad nagu Maiot ja Tuajana. Aga tegelikult juba juuni algusest inimesed olid,  hakkasid noh, ütleme nii, et mitte nüüd valvsust kaotama,  aga siiski need kitsendused hakkasid kaduma ja,  ja inimesed olid üha rohkem tänavatel ja peab  ka tunnistama, et maski kandmine vähenes tunduvalt. Muidugi mitte mitte nendes kohustuslikes kohtades,  et ja tundub küll, et viirus on kaduma läinud,  aga ikkagi vaid viirus hakkab taanduma, aga ikkagi hoiatatakse,  et ta ei ole kadunud ja me peame olema ettevaatlikud. Need, kes näiteks Pariisi sõidavad, kas praegu juba Eifeli  torni ja Lovre'isse saab? Ei veel ei saa, aga tegelikult kõik juba avatakse,  isegi juuni alguses avati enamus muuseume väljaspool Pariisi,  näiteks, kes oleks tahtnud minna Versaise või,  või Luari oru lossidesse kuhugi, et sinna oli juba täiesti  võimalik minna. Eifeli torn avatakse 24.-st juunist. Enamus muuseume, Pariisi suuri muuseume avatakse nüüd  pikamisi niimoodi selle nädala sellest nädalast alates  lubavatakse juuli alguses forsee muuseum pika soo juuli  alguses ja juuli keskelt saab isegi teha gruppide tellimusi,  nii et ühesõnaga tasub juba siia tulla. Ja samuti ka transport, et mis varem oli,  liikus. Vähendatud graafikuga metrood, rongid, mis  ka välja sõidavad linnadest, linnadevahelised rongid,  nad hakkavad nüüd liikuma normaalselt ja samuti  ka võib seal rohkem inimesi olla. Avatud on spordisaalid, basseinid. Pargid turud loomulikult, aga muidugi metroos  ja transpordis ja ka muuseumi test peab maski kandma. Mis on veel kinni, on suured teatrid, väikseid teatrid on  avatud ja kinod avatakse järgmisest nädalast. Aga ikkagi see maski kandmise kohustuslik suletud ruumides  on kohustuslik ja siis Pariisis tohib nüüd  ka restoranides sees istuda. Muidu senini oli terrassidel. Väljaspool Pariisi tohtisid inimesed minna  ka restoranide söögikohtades. Juba sisse. Me siin pildis nägime ka just nimelt restorane  ja ka tänavakohvikuid, kus tundub, et rahvast on praegu juba kõvasti,  kas see on ikkagi kõik kohalik rahvas või on sinna tulnud  juba ka turiste? Ei noh, ikkagi enamus on kohalik rahvas,  sest alates siis nüüd eilsest avati Euroopa Liidu riikide  piirid ilma karantiinita. Siiski peavad karantiinis olema 14 päeva,  Hispaaniast tulevad inimesed ja ka ühendkuningriigidest. Ja esimesest juulist siis avatakse riigipiirid  ka väljastpoolt Euroopa liitu tulevatele inimestele. Nii et praegu veel on ikkagi hästi palju kohalikke,  aga nad tulevad, nad tulevad. Turistid. Sirje teine teema, mis väga palju maailmas kirgi kütab,  on meeleavaldused mustanahaliste toetuseks. Kas seda on ka Prantsusmaal kuidagi väga palju kuulda näha? On ikka ja, ja, ja nüüd nende meeleavalduste kohta,  kuna siin meil on ikkagi öeldud nii, et üle 10 inimese  justkui ei tohiks rahvast koguneda. Aga nüüd meeleavalduste puhul on tehtud erand,  on öeldud niimoodi, et 5000 inimest tohib tänaval olla,  aga nad peavad ka maskides olema ja samuti oli siin  ka nende mustanahaliste Poolt või siis nagu rassismivastaseid meeleavaldusi mitte  ainult Pariisis, ka mujal Prantsusmaal. Ja aga samas olid ka näiteks politsei meeleavaldused,  sest siin siseminister ütles, et nulltolerants Peab olema,  et mingisugust vägivalda politsei poolt ja olid siin  ka siis keelustati teatud asju ja politsei ütles niimoodi,  meie üldse ei saa tööd teha ja nad olid seal spareeris  ja viskasid oma käerauad ja töövahendid maha  ja ütlesid, et, et niimoodi see päris ka ei lähe. Selline olukord siis Prantsusmaal, Sirje,  aitäh ja päikeselist päeva sinna, no tundub,  et päike seal igatahes paistab. Aga meelte sagedus Amazonases on dokumentaalsari ETV kahes,  mis räägib rännakust sügavale Peruu džunglisse  ja väikene lõik sellest dokumentaalsarjast. Jaa. Kui siia Päris täpselt ei teadnud ja nüüd lähme siis Jarapa jõe suudmesse. Tuleme suurele Amazonasele, pöörame vastuvoolu. Siis jõuame sellisesse kohta, kus kohtuvad Maranoni  ja Ukajali jõgi ja tegelikult algab Amazonas. Metsas magada nagu. Tore on ka, kui palav ja sääsed ja higine ja. Mina pole seal käinud enne kunagi, tähendab ma olen sellel  jarapa jõel käinud. Ma olen seal käinud teist kaudu ja hoopis mingis teises kohas,  mitte suurmajor. Aga noh, Vilmer teab Eile hommikul lõppes terevisioon ühe väga sümpaatse lõiguga  Palestiinas asuvast väikesest loomaaiast. Pisikene pärdik oli seal sündinud, see oli see nunnumeetri  koht tõepoolest, selline habras ja tilluke ta on,  aga jutt selle juurde kõlas nõnda, et kuna inimesi loomaaeda  sellel koroonakevadel ei lubatud, siis loomad said oma elu  elada ja meil Tallinna looma loomaaias. Karmel Ritson täna hommikul terevisioonis. Tere hommikust. Tere hommikust. Kui hea kevad on olnud Tallinna loomaaias loomabeebide  poolest ikka hästi. Kevad, võib-olla on alles natukene mingil määral  ka algamas, et poegi on kindlasti oodata veel. Ja jah. Hakkame otsast ikkagi pilte vaatama, sellepärast et kui me  räägime loomadest, siis me ju tahame pilte  ka näha ja nuub ja kaljukitse talle. No tundub, et kõik loomapojad on tegelikult sellised,  kes siis selle nunnumees päriselt öövad ja tegu on  ka tegelikult ohustatud liigiga ja nende puhul on  siis talled ja üldse pojad väga-väga oodatud loomaaedades. Et tänapäeva loomaaedade loomaaiad mängivadki väga tähtsat  rolli just liigikaitselistes tegevustes ja see  siis hõlmab ka just teiskeskkonnas paljundamist loomade paljundamist,  siis kui on vajadus, et neid võimalusi siis taas asustada. No kaamelipoeg on ka sellise uudishimuliku pilguga,  vaatab emale otsa, mis elu mind ees ootab  ja see on meie siis esimene kaamelipoeg,  järgmise päeva hommikul sündis ka teine,  et mis oligi täitsa selline ootamatu ja uudne asi,  et päeval nähti ühte kaameli sündi, et talitajatel oli  ka see väga tore kogemus ja elamus, kas see kevad,  aeg, kui väiksed pojad sünnivad, on talitajatel  ka selline teistsugune meeleolu seal loomas? Et äkki hommikul ongi jälle mingi üllatus  ja kõik see nii armas ja tore ju, et nad toovad niimoodi uut energiat,  võiks niimoodi öelda, et toovad loomad uut energiat  ja talitajatel ka tore, et nad on hästi mängu  ja mänguimelised lusti täis ja muidugi on tore. Linnupojad on ka sellised toredad, siin me näeme siis. Lagled poegasid. Vot ja samamoodi nemad ongi meil linnutiikidel toimetavad seal,  seal võib ka näha tiigikana hästi selline vahva väikest  kasvu lind, kuid väga suurte roheliste jalgadega. Vot et täitsa täitsa aktiivselt toimetavad kajakad  linnupoegi sealt loomaaiast minema ei vii  või eile ma vaatasin, kuidas ikka võitlus käis pardiema  kaitses oma poegi neli tiigi peal ja kuidas paar suurt  kajakat ma tõesti jälgisin, jupp aega viivad need pojad minema,  sii ei läinud. No õnneks meie need naerukaekad, kes seal elavad suures  linnutiikide kohal, et nendel on käed-jalad tööd täis oma  poegade kasvatamisega, et võiks loota, et võibolla nad  jätavad teised linnupojad rahule, aga eks vanemad oled visad  ka kaitsma ikkagi oma poegi, et keegi niisama oma poega  teisele söögiks küll ei anna. Et ikka kaitsevad, vaatame järgmist pilti,  keda me siis nüüd kohe me näeme, noh, neitsi,  kurg, neitsi kured ja et siin on need poed ikka täitsa pisikesed,  need on juba nii-öelda vanalindudega suht sarnast kasvu,  et harjutavad muudkui oma tiibasid, ratsu rapsutavad  ja nii-öelda treenivad oma linna rinnalihaseid,  vot et väga-väga vahvad tegelased. Vot Ma nägin maal toonekure pesas ka oli kaks poega  ja sellised popsakad tõusid püsti, olid päris kogukad,  pallikesed ja siis kui tiivad laiali lõi,  siis need tiivad olid ikka päris haledad alles. Eks see, eks see läheb aega, et need õige sulestik  ka tekiks, eks ju, see sulevahetus peab toimuma,  et eks muidugi see kasvamine natuke võtab aega. Känguru poeg on ka muidugi selline armas tegelane,  keda tasub kindlasti vaatama minna, kes piilub siit kukrust  välja ja on täitsa sellise känguru nägu. Suur just just et tegelikult nemad sündisidki üldse novembris,  et aga neid alles nüüd näeb, sellepärast et kukurloomadel,  eks ju, kui nende poeg sünnib, siis see on alles lootefaasis ja,  ja tema siis ronib mööda oma ema kõhukarvu sinna kukrusse. Meile imetilluke. Kuskil üks gramm ainult kaalub tõesti, et seal nad  siis arenevadki lõpuni ja nüüd siis võibki neid poegi näha. Toredasti vaatavad, kas nad niimoodi rõõmuga on niimoodi,  et nina otse on väljas ja näitavad ja mitte nüüd väga tihti,  et ikka terava silm, see teravam silm peab olema,  aga no vad natukene ka igast taimset materjali,  nii et võib näha küll, just miilusid on loomaaias ikka  endiselt väga palju on ikka jah, neil on õnneks suur sula suuralaga,  et minu teada peaks neli vasikat siis täpsemalt nüüd olema. Vot ja võibolla on ikkagi oodata mõnda veel? Noh, see ongi see üllatuste koht, et iial ei tea,  ühel hommikul on kuus ja siis on juba kaheksa. Just nii, nii ta enamasti käib ja. Ja meil on veel paar pilti, mida me saame  siis siit Tallinna loomaaiast vaadata. Jaapani makaak ja vot et Jaapani makaakidel eelmisel aastal  oli täitsa mitu poega. Sel aastal see ongi meie esimene, et tema on  ka ikka täitsa pisikest kasvu ja hoiab väga ema külje alla  või siis kõhu alla või selja peale. Vot ja ta hoiab kogu aeg ema ligi, just. Just, sest meil on see kari seal üsna suur,  üle 30 Jaapani makaagi ja noored ikkagi mängivad  ja lustivad väga suure jooksuga ja, ja nad võiksid  ka tema siis pikali jooksta, et sellepärast tasub ema ema  küljes olla. Aga kas peab vaatama ka, et natuke sellisele pisikesele  pärdikule liiga ei tehta või mitte väga,  et emad saavad sellega ise väga ilusasti hakkama,  et pojad on ikkagi tõsise valvsa pilgu all  ja kaitse all kindlasti. Habekotka tibu tahaks ka näha, sul on üks habe kotka mulaaž  ka kaasa. Et meie habekotka emalinnul on selline komme,  et, et haudumine natukene liiga vara ära lõpetada  ja sellepärast võetakse siis muna ja pannakse inkubaatorisse,  kus siis see poeg nii-öelda haudutakse lõpuni  ja koorub sealt välja, tibu võeti seda tibu  siis kasvatabki üles selline habekotka mulaas  ja muidugi talitajate abiga. Et, et see on siis seda mulaasi kasutatakse sellepärast,  et, et need tibud ei harjuks liiga inimestega ära. Kuna need tibud siis natukene kasvades viiakse Austriasse  raisakotkaste säilituskeskusesse, kus siis seal ootavad neid  kasuvanemad habekotkastest kasuvanemad, kes nad  siis üles kasvatavad ja võimalusel taasasustatakse neid loodusesse. Et kuna jällegi tegu on mitte küll globaalselt ohustatud liigiga,  aga just alpides oli välja surnud Karmel aitäh täna hommikul tulemast ja tasub minna loomaaeda,  sellepärast et see vaatepilt on praegu seal lihtsalt  väga-väga armas, kuna need loomapoegi ja linnupoegi seal ohtralt. Ta. Aitäh. Silmad.
