Üheksakümnendatel hukkus meie liikluses igal aastal 200 kuni 300 inimest, läinud aastal jättis oma eluviiskümmend kaks inimest. Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna juhataja Erik Ernits ütleb, et liiklusohutust ei paranda revolutsioonilised muutused palju erinevaid tegevusi. Ka järgmiseks neljaks aastaks on ametitele pandud 150 ülesannet, mis peaks moel või teisel kaasa aitama. Muuhulgas püüab maanteeamet hinnata, kas meie teedel seatud kiirusepiirangud on asjakohased. Ernitsa sõnul peab liikleja piirangute põhjustest aru saama ehk mõnes kohas piiranguid juurde tulla. Mõnel pool lubatakse hoopis kiiremini sõita. Eraldi keskendub amet raskeveokitele. Plaanis on analüüs, kas raskeveokite kiirust tasub alandada 80 kilomeetrini tunnis. Üks teema, näiteks, mis selles sisalduma peaks, on see, et kas meie kaks pluss üks lõikudel selleks, et seda möödumist võimaldada rohkematel sõiduautodele, võib-olla tasub seal piirata siis nende veoautode kiirust. Pika nimekirja ülesandeid on valitsus seadnud ka liikluskeskkonna ümberkujundamiseks, muuhulgas katsetan maanteeamet. Kas Kaher ajalistele maanteedele võiks seada sõidusuundi eraldatavaid põrkepiirdeid? Meil on kohtasid, kus on möödasõiduõnnetused või siis vastassuunavööndisse valvamise annetused, silma paistmas. Keskpiire on üks selline meede, mis võimaldab nad sead üsna efektiivselt ära hoida. Samas tõdeb Ernits, et niisugused piirded toovaka hulga uusi probleeme Alates operatiivsõidukitest lõpetades jalakäijate ka, kellele jääb natuke ruumi väheks. Eraldi vaatab tegevuskava otsa raudtee ületustele. 2023.-ks aastaks plaanib riik sulger kõik samatasandilise raudteeületuskohad, kus lähima kahetasandilise ületuskohani jääb vähem kui kaks kilomeetrit. Meie praktika ütleb seda, et kui see raudteeületuskohta on olemas, siis mingil hetkel üsna suure tõenäosusega seal ka midagi juhtub ja mida väiksem see raudtee ülesõidukoht on, seda vähem on seal kasutatud erinevaid turvalahendeid, alates foorist lõpetades tõkkepuuga. Erik Ernits tõdeb, et kui raudteeületuskohas on päevas 200 autot, siis sinna suurt investeeringut teha pole kuigi otstarbekas. Arvestades, et ohutumaks on vaja teha ka kohti, kus sõidab päevas 30000 autot. Aga seal on mõistlik alternatiiv olemas, siis kahjuks. Me peame leppima sellega, et osadel liiklejatele muutub olukord natuke keerulisemaks, nad peavad natuke ringi sõitma, aga kui nende poolt seda olukorda teistpidi vaadata, siis ka nende jaoks muutub see olukord ohutumaks, sest nad kasutavad ohutamat raudteeületuskohta, kus võimalusel nende endaga ka midagi juhtub, on oluliselt väiksemad.
