Lähenevad jaanid ning valitsev soe ilm meelitab inimesi veest jahutust otsima, mistõttu paneb G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo raja südamele, et alkohol ja ujumine kokku ei käi. Kui me vaatame uppumissurmasid, et neid õnnetusjuhtumeid, siis umbes pooled neist ongi ju juhtunud inimestega, kes on olnud alkoholijoobes. Oht seisnebki selles, et hästi lihtsalt öeldes inimene, kes on alkoholi tarvitanud, peab end sageli väga heaks ujujaks, aga tegelikkus on see, et alkoholijoobes inimesed on kõige halvemad ujujad üldse. Päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu tõi lisaks alkoholijoobe-le murekohana välja ka kodulähedased veekogud, kus leiab aset enamus traagilisi õnnetusi. Eeskätt just eakad, ütleme v kogukoldol olles kas libastulu, kas on olnud kaldud liiga järsud ütleme, pandud puhastamata sinna rämpsust või siis purdelt olnud vette kukkumise, et see on üks nii-öelda selle aasta märksõna. Selleks, et taolisi veekogusid paremini kaardistada, kuuldes päästeamet eelmisel nädalal välja kampaania märka veeohtu. Oleks siis saata pilt inimeste poolt avastatud ohtlikkust, puhastaks, võib siis selline uppumisoht varitseda, mis iganes need olla võivad, sellised kohad, tiigid, ujumiskohad, kraavid, katmata kaevud, katkised purded, mida ohtlikumat kohtade osas siis me püüame koostöös omavalitsuse või, või selle veekogu omanikuga mingisugused lahendused leida, kuidas seda ohtu siis vähendada? Ametlikes ujumiskohtadesse on veeohutuse teadlikkuse tõstmiseks ning turvalisuse tagamiseks püstitatud ligi 600 veeohutusstendi, millest kolmandik on uustalu sõnul probleemsed. Praegu koostöös kohalike omavalitsustega käib ka nende vahendite uuendamine meie poolt on siis on infotahvlite õpetamised omavalitsusel või teistel Sticki omanikele või nende puhul siis on meil soov vahendit tagasi toodaks või hangitakse uued päästerõngad viskeliinid, et oleksid ilusasti olemas seal, et on lootust, et koostööpartneritega koosamet 100 tükki orienteeruvalt neid veeohutusstendi veel korda seada.
