Ma. Aa. Tere hommikust, neljapäeval, 16. mail, suur valge on juba  väljas siin sees, siin stuudios on aga saatejuhid Katrin Ove,  ja me oleme täna natuke sellised pling, ping. Ja aga me võimegi tänase päeva siis kuulutada  rahvusvaheliseks pingplingpäevaks. Nojah, arvestades veel seda, et Eurovisiooni finaal on  kohe-kohe tulekul, täna on teine poolfinaal ja,  ja sündmusega ka käib siis ikka selline väike sädelus kaasas. Ja ja homme hommikul oleme me hoopis Türi lillelaadal,  seal tuleb märksa soojemalt riidesse panna,  sellepärast näiteks täna varahommikul oli soojakraade ainult. Natukene mina tulin välja siis kolm, aga no niimoodi oligi  veidi üle nulli, kuigi päeva peale lubab muidugi,  et läheb oluliselt soojaks. Ja homme-ülehomme üle-ülehomme veel soojemaks,  muusikat täna hommikul terevisioonis, meil on päris suur  koosseis siinsamas meie selja taga juba ennast  siis kohad sisse võtnud kohe sellist väikest hommikust,  tervitused. Kuulajate ja kaks päris lugu ikka ka saab. Aga kohe praegu näete ka mõnda toredat fotod,  mille on televaatajad meile saatnud, ikka saadetakse,  valdavalt on need seotud loodusega, nii ka täna  ja Kall. Meie hea sõber mina juba tahaks Kalmerit sõbraks nimetada,  sellepärast et ta suudab. Milline välja näeb näiteks, kas see on tähtis. Aga sõbra ikka võiks ära tunda, kui vastu tuleb. Selles mõttes küll. Aga Kalmer lihtsalt iga päev saadab meile  nii põnevaid ja toredaid pilte, aitäh. Ootame teie fotosid ja ka videosid ikka terevisioon err.ee. Ja niisugune foto, seda on ju lust postkastist leida. Nii on, kui te midagi näete, siis tehke pilt  ja saatke meile, meie saame seda eetrisse näidata,  võib-olla ka toredaid lilli, loodust, kõike,  mis siis praegu silmale rõõmu valmistab. Nii, sa ei taha lilli. Vesi oli seal pildi peal, sellega seoses tuli mul meelde,  et meie üks tänane saate teema on ka just nimelt veega  seotud sellega, mis puudutab rekordeid mullusest hooajast,  mis puudutab siseveekogusid, aga mis puudutab  ka suurvett ja tegelikult seda, et seda suurvett on justkui  vähem järjest. Ja võru keeles räägime ka täna hommikul ja selleks,  et 21. sajandil noored ka võru keelt räägiksid,  siis on selline hästi tore ettevõtmine, nimelt võrukeelsed meemid,  me vaatame neid pisut ja ma ei tea siis,  kas mina räägin täna kirjaga, et ma võru keelt ei oska  ja külaline räägib siis ainult võru keeles. Ma ei tea, kui ma peaks hakkama sünkroontõlget tegema. Äkki ma janet taa, kuidas sinul võru keelega on? Halvasti ka jah? Siin hiljuti vaatamas Draamateatris üht võrokeelset etendust  ja ausalt öeldes, kui seda tõlget ei oleks seal olnud,  siis ma ei oleks suurt midagi aru saanud,  sellest siin on võimalik aru saada, eks ju. Kui jätta tuumakilpkuna nädalavahetus vana imema. Siis saab ta sellise kena pitsi enda väga tore. Väga tore, need ongi väga toredad ja hästi suur hulk. Me kõiki täna hommikul vaadata ei jõua, aga niimoodi  kuut-seitset kindlasti. Võib öelda, et me räägime täna ka valimistest,  sest mõnes mõttes valimised täna nagu algavad. Ja eelhääletus ja e-hääletus siis 26. mail Euroopa Liidu  parlamenti valitakse ja tegelikult on juba võimalus olnud  ka hääletada välissaatkondades see siis on olnud,  nüüd eelnevatel päevadel saame siis küsida Priit Vinkelilt,  et kuidas täpselt neid hääli jagatakse ja natukene ma arvan,  et peaks võib-olla küsima ka e-hääletuse kohta,  sellepärast et eile näiteks aktuaalses kaameras IT  ja ettevõtlusminister ütles, et noh, see hääletus on ikkagi  selline koht, kus tuleks nagu selgemalt aru saada asjadest,  kuidas see käib. Mis seal siis nii ebaselgelt ikka veel on. Teeme siis natukene selgemaks. Kui siin on mitu korda juba öeldud, et ilmad lähevad järjest suvisemaks,  siis inimesed mõtlevad ka juba selle peale,  et milliseid teatrietendusi võiks suvel vaatama minna. Steven Hristo Evestus tuleb täna külla taaskord  ja annab veidi suveteatri soovitusi. On sul oma plaanid tehtud suveks natukene hästi natukene  nii natukene, et ma neid ei avalikusta. Veel. Mul ei ole üldse, mul ei olegi midagi avalikusta,  ma ei saa olla nii salapärane kui sina. Et ma ei avalikusta oma plaane maavaradest,  me ka oleme siin viimased neli päeva rääkinud  ja täna hommikul jätkame sellepärast, et maavarade nädal on  käimas ja tutvustatakse siis, mida meie maapõu peidab  ja liivakivist tuleb täna juttu. Isegi kui ma täpsustan, siis. Purus liivakivist, muide me räägime muidugi täna mitmel  korral ka ajalehtedest ja ajalehtedes, üks suur teema on  Johann Voldemar Jannsen 200. Seda on päris palju lehtedes ja meil on plaan  ka väike lülitus seoses sellega teha Tartu liitu. Sest neil on seal tähistamine hommikul vara juba käsil. Kas nüüd muusika? Nüüd muusika Anna Kurli bänd on meil täna külas  ja just nii nad kõlavad. Jaa. Tere hommikust, armsad televaatajat. Me soovime teile ilusat rõõmsat neljapäeva. Tere hommikust, viis minutit on kell seitse läbi,  te vaatate terevisiooni ja täna on neljapäev,  16. mai, kui veel ilmakaarti vaadata, mis lähipäevadel  juhtuma hakkab, siis kogu aeg läheb soojemaks,  see teadmine minus väga tugevalt kinnistu tahaks. Randa ei taha, aga tahaks lihtsalt, et oleks pluss 20  ja natukene rohkem. Nii nad lubavad, et nii tuleb, tere hommikust,  minu poolt ka ja vaatame nüüd korraga liikluskaarti,  millistes Eestimaa paikades täna kiirust mõõdetakse. Tuleb välja, et Tallinnas Vabaduse puiesteel,  aga ka näiteks Tallinna-Narva maanteel samuti  Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee teatud lõikudel. Nii et hoidke tõepoolest siis maanteedel sõites seda kiirust,  mis ette nähtud on, on see siis 90 kilomeetrit tunnis  või 110 või ka on ju teelõigud, kus on see 80 kilomeetrit tunnis,  need katselõigud. Meie saates tuleb õige pea juttu võrokeelsetest meemidest. No kes ei tea täpselt, mis on meemid ja kes ei oska  ka võrakeelt. No aga siis äkki saabki targemaks nii selle koha pealt,  mis on meemid, mis siis Facebookis ringlevad,  kui ka kuidas see kõik võiks võru keeles kõlada. Aga me räägime veel enne seda, tegelikult isegi isegi veel  enne sõda räägime ka ilmajuttu. Ilm läheb alati inimestele korda, aga seekord me  siis läheneme sellele ilmale, võib öelda veeaspektist. Kas me saame teada ka, milliseid veetemperatuure võiks oodata,  kas selliseid prognoose ka tehakse, et kui tehakse ilma prognoose,  kas siis pikemaid veetemperatuuri prognoos  ka suveks saaks kuidagi? Ikkagi on mul see tunne, et sa sihid sinna randa. Et millal saaks ujuma minna juba. Ja tegelikult ujuda oleks küll tore juba. Ja ma uurin. Ja nüüd me räägime ilmast, aga räägime siis ilmast lähtuvalt siseveekogudest,  mullune soe suvi tõi tegelikult kaasa päris palju rekordeid. Mul on hea meel öelda. Tere hommikust, Jaan. Tere hommikust. Nendest rekorditest rääkides. Mis rekordid siis esimesena pähe tulevad,  mis on sellised kõige ekstreemsemad? Mõeldes möödunud suvel? No möödunud suvi oli tõesti ebatavaliselt soe,  ebatavaliselt päiksepaisteline ja kui rekorditest rääkida,  siis need jäid rohkem sinna miinimumi poole peale,  ehk siis noh, oligi see, et vesi kadus ära. Et rekordeid seisnesid selles, et vett ei olnud Aga kui rääkida temperatuuri rekorditest? Ja oli valgujaamas seesama jaam, mis meil täielikult ära kuivas. Seal oli peaaegu 30 kraadi veetemperatuur,  et seda on palju. No iseenesest tundub ju inimesele tore, kellele näiteks  meeldib ujumas käia, noh, nii soe vesi nii hästi. Kuidas see keskkonna mõttes on, on see sellele veekogule halb? Hüdroloogia osakond ei tegele otseselt elustiku seirega  ja vee keemiaseirega, aga noh, laias laastus võib öelda küll,  et liiga soe vesi võib põhjustada siis erinevate protsesside  mõjul seal hapnikupuudust ja. Ütleme nii, et kui organismid harjunud ei ole,  siis võib raskeks minna. Et mingitel organismidel tõenäoliselt läheb hästi,  sest neile meeldib see keskkond, aga samas mingid,  kes ei ole harjunud, võivad hoopis halvasti. No põhiline on see, et pikas perspektiivis tekib  hapnikupuudus seal Kui nüüd rääkida sellest, mis puudutab suurvett,  siis seda suurvett justkui on järjest vähem või. Ma vaatasin ise, meil on ju hüdromeetriajaamad,  on seal mõned ligi 100 aastat mõõdetud, et viskasin eelmine  aasta pilgu peale ja leidsin, et noh, mul küsimus oligi,  et kas meil on nüüd siis vett vähemaks jäänud  või vett juurde tulnud, et mis seis on siis selget vastust  ei ole. Aga mida ma vaatasin, leidsin, et need äärmused,  need niisugused väga kõrged kõrgveed on jäänud ikkagi  eelmisse sajandisse. Et neid on, neid episoode on jäänud harvemaks  ja kui suurvest rääkida sellel aastal, siis jällegi oli  natuke ebatüüpiline. Tuli veebruaris, noh, veebruaris umbes nädal aega olid seal  väga soojad ilmad, lund nagu oli, lumi sulas,  noh, tõstis veetasemed vooluhulgad suureks,  et jah, suurvesi tuli varem, see aasta. Kuigi võiks tulla näiteks aprillis Tüüpiline suurkuu on aprill ja aprillis on meil hoopiski  vastupidine olukord, kus vaatasin aprilli lõpuks oli  separase on seal Peipsi ääres Avijõgi ja Audru  ehk Pärnu lähedal, et seal oli allapoole pikaajalist  miinimumi hoopiski veetase. Sain ma õigesti aru, et kui ikkagi pikemas perspektiivis vaadata,  siis tundub justkui mingi tendents oleks,  et seda suurvee aega jääb vähemaks, suurvett oleks nagu vähe. Mulle tundub, et suur vesi pigem nihkub varasemaks. Miks see nii on? Ilm on muutunud. Miks see nii on? Noh, ma ei taha sellele küsimusele vastata,  et mina ei tegele ilmaga, seda peaks küsima  siis klimaatikutelt jah. No põhimõtteliselt kui rääkida just nimelt sellest ilmast,  siis kas mingeid selliseid prognoose on ka,  mis puudutavad juba nüüd eelolevat suve kas saab juba öelda,  kui kuiv, kui märg, kui soe? Natuke ja meil kõrvalosakond ja taimi paljak vaatas  erinevaid mudeleid ja ajalugu ja see isegi see prognoos  ilmus koos teiste ilmatarkadega äkki Maalehe. Siin nädal või mõni nädal tagasi, et vist tuleb natuke  kuivem suvi, aga sellist suve nagu eelmine aasta,  et sellist võib-olla ei tule, järgmise 100 aasta. Ka nii sooja, mitte nii et nii soojad veekogud sel suvel  tõenäoliselt ees ei oota. Noh, jälle oleneb see kõik oleneb paljudest asjadest,  et kui vesi seisab ja kogu aeg päike paistab peale,  siis loomulikult veetemperatuur tõuseb ka  ja kui vesi liigub, siis jällegi see temperatuur ei tõuse  nii kõrgeks. Kui mõelda niimoodi suuremalt, siis kas sellised teemad on  teil ka arutlusel olnud, et mis see pikas perspektiivis  tähendab see veeprobleem, kas see tähendab näiteks seda,  et meil võiks joogiveega mingisugused probleemid tekkida,  et me peaksime kuidagi hakkama vett rohkem kokku hoidma? Jälle põhjavee seirega meil hüdroloogia osakond ei tegele,  aga noh, kuna me oleme samas asutuses, siis väikest  siseinfot ikka on, et minu meelest põhjavee seis meil hetkel  ei ole üldse mitte kriitiline vaid siin teatud piirkondades,  isegi põhjavee tarve on põhjavee võtt on  siis vähenenud ja selles mõttes varud täienevad. Aga mis puudutab pinnavesi, siis, Ja. Võib-olla suveperioodidel need, kes usinasti omal muru  kastavad või põllumajanduse kul eesmärgil suures koguses  vett tarbivad, et nemad peavad sellega muidugi arvestama. Et noh, teatud hetkel võibki, kui eriti kui on tegemist veekasutuslubadega,  siis keskkonnaamet võib öelda, et nii, et meil nüüd  vooluhulk läheneb sellele ökoloogilisele miinimumile  ja siitmaalt edasi, nagu nii palju vett tarvitada ei saa. No see, millega te otseselt tegelete, see pinnavee,  siseveekogude seire kas on ka mingid sellised veekogud,  mille osas on läinud asi kuidagi väga kriitiliseks. Ei. Ei, sellist praegu küll ei ole näha, et kuskil midagi väga  kriitilist meil vooluhulkade veetasemetega oleks,  et, et noh nagu ma ütlesin, siis need äärmused võib-olla on  jäänud pigem eelmisse sajandisse, meil ei ole enam  nii suuri suur vesi. Aga. Võib-olla tõesti see, et on natuke nihkunud ettepoole,  see suurveeaeg ja lihtsalt ongi see, et ilm on natuke muutunud. Nii et põhimõtteliselt võib selle rõõmsa rõõmsa tõdemusega  lõpetada selle jutu, et on küll muudatusi,  on küll erinevusi, aga midagi niisugust tohutut hirmsat  lahti ka ei ole. Jälle, kuidas võtta, et me saime ju eelmine aasta ikkagi  kümmekond nii-öelda seda uut miinimumrekordit,  aga suvi oli ebatavaline, et vaatame, kuidas see suvi läheb. Jana aitäh ja ma soovin ka siis juba ette ilusat suve. Aitäh. Nüüd on aga tore tervitada siin terevisiooni stuudios  kaugelt tulnud külalisi sealt lõuna poolt Võrumaal. Rainer Kuba, Võru instituudi direktor tere hommikust,  Hummakust. Ma just mõtlesin, et kas me nüüd räägime  kirjakeeles või sa kavatsed mulle vastata ainult võru keeles. Võru keel on ka kirutades. Äkki keegi ei saa aru, kui sa võru keeles ainult räägid? No Lasna ses kirjutas televisiooni ja siis nipärandadami tõlke. Selge teeme nii, aga selleks, et tõepoolest  ka noored selles võru keeles kodus oleksid,  siis on Facebookis ringlemas suur hulk selliseid toredaid  võrukeelseid meeme, mis võiksid seda huvi äratada. See on nüüd selline üks variant, et noortele seda asja  kuidagi söödavamaks teha või. Ja see on üks variant, et moluraamatu naljapilte jagati ju  inne ka. Aga et sa herkse inemiisi tugi mõte,  et, et millele kõik inglise keele pead olema. Ja, ja noh, neid on muidugi ümber pandud  ja igasugustest kiilist. Ja, ja siis see on seal ma siis nii nalja,  pildi lihtsalt võru keelena No sa võid nüüd lugeda ikkagi korralikus perfektses võru  keeles selle sõnumi sealt ka ette selle pildi juurde siis. Kuule kohegi, et rahulikult, süva ja Mansegi tõese lava  rõipenahk nakkas sinna maailma No mõni vajab tõlget. Pildi peale ne pilt on puhta nii eesti keelena. Põnev pilt on muidugi eesti keeles, jah,  vat tegelikult kahtlustan, et ikkagi siit põhjaranniku poolt  inimesed ei saa aru võru keelest või mis su sisetunne ütleb,  saavad või ei saa. See on, no mõne saavad mõne ei saa. Et elu on näitena, et, et ütse kui põhjaeestlasi ei pruugiki  arvu saia ja keskeestlasi. Aga põhjaeestlase kinkal on kogemust Soome TV-ga  ja soome keelega, et sest küllalt palju,  eks mütist. Et on sarnane ja selle pealt juba saab aru Kõneldes sellest pildist, et siis solle mehe nägu lihtsalt  näitas ära, et mida ta sellest asjast arvas,  et tema taht rahulikult süve, aga üks tõselava mees on teda joonistavana. Võtame järgmise pildi ka, me saame siin päris mitut veel vaadata. Aga kuidas seal võru pool on võru keelega noorte hulgas? Või nu parem pole olla et kui usku nüüd peremees rahva ülelugemist,  sest tegelikult meil võru keele mõisteid on küllalt palju. Et kokku ligi 75000 ja noist umbes 10000 elas Tallinna linnal. Täna 10000 Tartu liinan ja, ja ja puulnoist võru keele  mõistest elas see vanal Võrumaal. Aga aga tunnill, et, et meil on küllalt palju see nuri  ja saava võru keelest arvu aga, ja ei ole harinu esikkõnelema. Sellepärast, et nende vanavanemad ja vanemad räägivad seda keelt,  aga mitte siis oma kodus või et lastel ei ole seda praktikat  ja noortel. Ei kodunõks kõneldes, et paar päeva tagasi ma kva kve ütlen  Võroliina kooli, Krossi kooli. Ja seal ütlen klassinopaja kva küsse latsi käest,  et Kingalko vanema või vanavanaema võru keele kõnelase  ja neid käsino, eks päris hulga. Aga tun küll, et, et juba paar inimpõlve tagasi harjutati  võrukese latsiga kõnelema eesti keelena ja tudmeile Mihaste palju,  enne kus võrukese ja esikõnelese vabalt läta kas  või poole lause pealt eesti keele peale üle,  kuna hakkas kõnelema latsiga. Ja noh, tud proovima kuigi murda, et inemis jääb mõistva  võro kilt või oleks latsiga kõnelda. No meil on siin kogu aeg, inimesed on näinud  ja saanud siis harjutada seda võru keelest arusaamist siin  läbi nende meemide. Tähtsam on tasakaalus tõtult, pikk sõna,  see vihma. Aga oluline on süüa siis tasakaalustatud  ja toituda niimoodi, et oleks tervislik. Põhimõtteliselt. Tasakaal peataks olema, et ütle käega, võtad sama palju,  kui ta see käib. Igal juhul on need väga toredad, neid on päris palju,  mulle muuseas väga meeldib ka üks üks vanaemaga lugu,  kus siis vanaema katsus seal telefonis kustutada  või ka siis seesama, et kilpkonn, kes oli olnud  siis nädalavahetuse vanaema juures ja sai sellise outfiti endale,  näed. Ingliskeelne sõna praegu võru keel. Jah, ja see on ka üks häda, et, et Eesti noorile tule  inglise kiil väga kergele külge, sest seda on  nii palju igalt poolt. Tule jah. Ja siis see on nüüd ongi sääne variant,  et kui neid inglisekeelse tekste ka naljapilte Kaia,  nii et seal oleks võru keelet, see jutuman räägime ikkagi  võru keelest, noh, murdest jah, meil on olema,  et kiilt mõistu kõneles mõista tumurd. Kuidas te saate selle olukorra luua, et see võru keel ära ei kao? Ei, ega seal muud varianti olegi kõnelema pead. Aga kuidas motiveerida kõnelema? Aga vot on hea küsimus, et ega tu tahtmine pead kuskilt  seest tulema. Ja ja, ja seda, et see sisemine tahtmine olnu t Solega  siis seal võro instituudi oleme juba üle paarikümne aasta  tegelenud võro liikmine, esihindas see tiidliku alust juba  katsekümnenda lõpu. Aga aga Võro kiilu sääne on ks juba 2000 aastat vana. Põhja-Eesti kiil on umbes 1000 aastat vana,  Lõuna-Eesti kiil on kas korda vanem ja 10 korda vanem kui  Võroliin üleüldse. Et, et liin ja keelele nime mandu on keelest 10 korda noorem. Kas õnnestub äratada uudishimuga siin Põhja-Eestis elavatel  Kesk-Eestis elavatele inimestele, et see ongi nagu põnev  nende jaoks, et nad katsuks ka selle keele selgeks saada ise ise,  kes nad päriselt rääkima hakkavad. Aga noh, niimoodi uudishimust natukene ikkagi uurida seda Elu on näidanud, et, et väga palju põhjaeestlase tahtva sed  eriti Nokia, Võrumaal ma tulnud. Ja, ja meil on teta siis sealseid asju mingi kast üle Eesti  inemise ossa võiva saia nagu näituse võrukeelst laulupidu on peetu. Juba 10 aastat ja viis kõr, seda te, et ta tõi külakostis  ka üle siis kõige vahtsama Uma pido, TVD. Se minev keväi ol võru keelisi pere laul,  suur võigelus, nii nimeta, mida siis Umas kaveris Uma kaver  nüüd vagivahtsene plaat sai valmis, sa plaati kuskilt otsa  osta ei saa, aga Youtube'ist saad käia numases tunnetu laulu,  mis on ma kas siis eesti keelel või mõnel muul keelel juba  oleval olnud. Aga nüüd lihtsalt võrukeelitsida Senaga ja raamatit Anna Mi  välle võru keele, nii et ka kostis, sai tuudus,  üks väga tõsine raamat ja nii aardma kui latsile opatas  süümist ja söögikombeid ja muud tarkust ja eesti keele  säärast raamatut ei ole, et soome keelest ümber pandud. Ja väga tark raamat. Ostu kostab mõtet süva otsi ja kost süva ei löö. Ja et mille jaoks rakk, vaia ja, ja see soolika ineviisil  seenomma ja, ja mille jaoks nüüd vaia ja  nii edasi. Ja, ja see on ka sääne, et, et  ka põhjaeestlase saavad aia pilt. Ja, ja see salt luke, mis ta seal tähendas. Rainer aitäh täna hommikul tulemast kuulasin,  kui sa rääkisid tähelepanelikult, mulle tundus,  et ma sain kõigest aru, aga kes ei saanud aru,  siis meile teada Teeme niimoodi kokku. Aitäh tulemast ja jätkame ajalehtedega, millest täna  ajalehtedes kirjutatakse. Ajalehtedest, jah, no täna, kui ma ajalehtede paki hommikul  kätte sain, siis esimese uudisena kargas mulle silmadesse see,  et Eestisse kolinud pirakas ämblik eelistab linnaelu. Ma hiljuti just mõned päevad tagasi kohtasin  ka ise seda ämblikku. Kas seda tõesti nägid, sest selle? Tiibade on ikka kaheksa sentimeetrit, kui ta  nii sammu kui tavaliselt näeb Eestis ämbliku,  siis ta ikka ei ole nii suur, eks ole, no kas ta nüüd oli  see tohutu maksimaalse suurusega eksemplar,  aga ta oli ikka väga suur ja ta on muide tegelikult täiesti  ohutu tegu on siis Kesk-Euroopa ikka juba 2000.-te alguses  esimesed eksemplari siit Eestist leiti ja nüüd tuleb neid  järjest juurde ja juurde ja tundub, et neil läheb siin hästi  ja võib arvata, et tulevikus on neid veel rohkem. Aga ta on ohutu. Jumal tänatud. Ma ei üldse putukaid, ei karda, ma ei tea. Kui selline suur ämblik võib-olla seina peal oleks,  siis korraks võtaks. Süda lööks kiiremini. Aga tähtaeg on ukse ees, sellest kirjutatakse  ka tänases maalehes. Kuid registrisse on kandmata 100000 hoonet  ja ligemale poole aasta pärast jõustub siis see tähtaeg  mil kõik 20-st ruutmeetrist suuremad hooned peavad olema  kantud ehitusregistrisse ja praeguse seisuga on puudu  siis kaheksandik ehk ligi 100000 hoonet. Ja miks see on vajalik ehitisregistrisse kandmine,  seda siin ka põhjendatakse, näiteks selline lihtne näide,  et planeerida näiteks kohalikku kanalisatsiooni  või kaugküt tevõrku, tegelikult on siis vaja teada,  palju neid kortereid seal piirkonnas on. Need põhjendused on päriselt praktilised  ja päris lihtsad. Eesti Päevalehes on tänane suur lugu intervjuu ametiühingu  juht Peep Petersoniga ja muuhulgas siis ajakirjanik Toomas  Randlo uurib siit, et kuidas see ikkagi nii on,  et kohati justkui on meil tööpuudus ja kohati tööjõupuudus  ja Peterson selgitab, et asi on ikkagi suuresti selles,  et on selliseid töökohti, mille jaoks vajatakse  spetsiifilisi oskusi ja siis on selliseid töökohti,  mis on lihtsalt nii viletsasti tasustatud. Näiteks kõrgharidusega inimene selle palga eest tööle ei lähe. Tartu Postimehes küsitakse täna siis rektor Toomas Asser,  et ülikool tahab teada, kuidas vilistlastel on elus läinud  aitäh küsimast. Meil on hästi läinud. Vastan sinu eest ka, meil on hästi läinud,  aga suur kokkusaamine vilistlaste kokkutulek,  siis on tulemas ja, ja Tartu Ülikooli muuseum ootab lugusid  ja esemeid ka. Ja hea haridus maksab sellest, kirjutab Tartu Ülikooli  õppeprorektor Aune Valk tänases Postimehes. Kolm mõtet on ta siin välja toonud, aga raha puudust aitaks  leevendada üldine osaline lõppemaks, mida tegelikult enamik  tudengitest on nõus ka maksma. Ja Eesti kõrgharidust ei saa mudaliiga poole teele saata,  nagu ta seal praegu siis aasta-aastalt ikkagi liigub. Muide, õhtulehe esiküljel on pealkiri Viktor Crone,  lavalt tulles nutsin, sest mõned noodid läksid mööda. Mu meelest on see väga tore, et ta nuttis sellepärast,  et noh, see tähendab seda, et ta võtab asja südamega,  eks ole, et, et see läheb talle korda. Täna on teine poolfinaal eurovisioonil. Tere hommikust, neljapäeval, 16. mail, ilm väljas on ilus  ja saatejuhid on ka ilusad. On Me oleme otsustanud, et täna on rahvusvaheline pinklingpäev. Sellepärast et täna õhtul on Eurovisiooni teine poolfinaal,  homme hommikul oleme me hoopis Türil või lillelaadal,  nii et täna mingi sädelus rindu oleks tore. Ilm on ka sädelev, noh selline ilus päike paistab  ja puha ja päev-päevalt läheb soojemaks. 24 soojakraadi, pühapäeval vaatasin, eriti soe tuleb suve pealinnas,  nädalavahetusel peaks sättima ennast ja. Pärnus no merevesi on veel külm, igal juhul. Seda küll merevesi on, küll aga vaatame liikluskaarti  ka korra, millistes paikades siis täna kiirust mõõdetakse  näiteks Ääsmäe-Haapsalu rohuküla maanteel,  samuti Valga-Uulu maanteel, aga ka näiteks Tallinna-Narva maanteel. Ärge ületage lubatud piirkiirust. Ja südamele pannakse nii maanteeameti kui politsei poolt  ka seda, et kõige ohtlikumad olukorrad on ikkagi möödasõidud  siis vastassuunavööndis just nimelt nendel maanteed. Kiirustel isegi Saaremaal ei tohi seda piirkiirust ületada,  Saaremaa on meil õige pea jututeemaks ja seda seoses õ tähega. Jah, see õ ja ööpiir pannakse muuseas Saaremaal  siis paika, seal toimub Muhus siis roheliste rattaretk  nädalavahetusel juba, kuskohast? Õ ja öö piir täpselt läheb, ta ilmselt juba kaasajal on  natukene selline hägune, aga mingil hetkel sai tõmmata vist  päris täpse kriipsu, kus siis üht või teist häälikut kasutati. Jah, muide, selline huvitav teema ka, mida võib nimetada südamepuistamiseks. Tegelikult see seostub, aga ei tule hoopis nagu  arhitektuuriga seotud inimesed tulevad. Rohkem ei ütle praegu, las jääda saladuseks. Jälle üks saladus täna sul on juba teine saladus. Aga see, et 26. mail Euroopa Parlamendi valimised toimuvad,  see ei ole mingi saladus juba saatkondades on olnud hääled  ja e-hääletus ja eelhääletus algavad siis mõlemad täna  ja sellest me kohe räägime ka. Tere hommikust, Priit. No kõigepealt sellest, et saatkondades on juba  siis hääletamas käidud, see võimalus on lukus. Kui palju inimesi käis? Suisa isegi saab veel hääletada, nimelt hääletamine algas  eelmise nädala laupäeval ja kestab tänaseni,  täna veel, täna veel saab jah, päris mitte mitmes  omavalitsus selles välisriigis kus siis välisesinduses need  saatkonnad avatud on, et, et me päris viimast numbrit  kahjuks veel ei oska öelda. Aga viimased numbrid, mis minule teada, on need juba üle 600 inimese. Sa otsid optimistlikult juba üle 600, on see selline hea  number või? Absoluutselt iga nii-öelda lisavalija on ju hea ja,  ja see on umbes sama suurusjärk, mis ka viis aastat tagasi  viimastel siis Euroopa parlamendi valimistel. Aga tänasest siis algab nii e-hääletus kui  ka eelhääletus. Absoluutselt nii nagu ka riigikogu valimistel juba juba  niiöelda läbi tehtud on siis see, et 10 päeva enne see on  siis juba täna algab siis eelhääletamise etapp,  kus on siis kaks sellist suuremat nii-öelda teekonda,  mida, mida inimesel on võimalik valida, kas  siis elektroonilise hääletamise võimalus  või valimisjaoskonnas hääletamisvõimalusi. Esimesed neli päeva eelhääletamisest on valimisjaoskondadest  avatud siis maakonnakeskuste jaoskond 25 tükki Tallinnas  Tartus natuke rohkem, igal pool, mujal üks  ja siis juba järgmisel nädalal kõik 444 valimisjaoskonda  teevad oma uksed lahti ja ja annavad võimaluse inimestele häält. No räägime natukene ikkagi sellest e-hääletusest veel kord,  ehk et see on teema, mis siis ikkagi enne valimisi,  nii kui see e-hääletus algab jälle korraks päevakorral,  et tõstetakse poliitiliste jõudude poolt,  mis selles e-hääletuses veel ebaselget on,  küsin seda sellepärast sellise sõnaga, et eile  siis IT ja ettevõtlusminister, kui ta käis presidendi juures ütles,  et e-hääletus on see, mis tuleb selgemaks saada  ja selgemaks teha. Elektroonilist hääletamist kasutame me Eesti valimistel juba  üheteistkümnendat korda, et aastast 2005 oleme seda süsteemi  kasutanud pidevalt edasi arendanud, pidevalt parendanud,  pidevalt teinud kontrollimist, nii-öelda lihtsamaks  kontrollimist ka nii-öelda matemaatilisemaks,  et vähem sõltuda inimfaktorist. Ja kindlasti valimiste korraldajad korraldavad valimisi  vastavalt seadusele, et siin meil on, ongi väga raske midagi  täiendavat kommenteerida, aga aga loomulikult me oleme  valmis siis analüüsima, vaatama nagu alati pärast valimisi. Et millised on nii-öelda uued arengud, millised on paremad skeemid,  mis välja pakutakse, kuidas seda asja veel läbipaistvamalt teha? No kirjelda, kuidas see hääletus siis käib,  et oleks nagu selgelt arusaadav. Elektrooniline hääletamine oma olemuselt on midagi väga  sarnast kirja hääletamisele kodust, et antakse nii-öelda  hääl kontrollimatu keskkonnas ja, ja siis see,  see nii-öelda hääl jõuab kesk nii-öelda serverites,  seal ta hoitakse senikaua, kuni ühel hetkel asutakse hääli avama,  kõige olulisem on elektroonilise hääletamise puhul aru saada see,  et hääl on salajane hääl, krüpteeritakse valija arvutis  ja hoiustatakse niimoodi turvaliselt seal hääletamise serveris,  kuni siis on võimalik neid hääli kokku lugema hakata  ja hääli kokku lugema ehk dekrüpteerima ja anonüümselt kokku  lugema on võimalik hakata ainult siis vabariigi  valimiskomisjoni liikmete nii-öelda häältega või,  või nende käesolevate võtmeosakutega. Nii et mitte keegi ei saa teada, kuidas üks  või teine inimene tegelikult hääletas ja hästi oluline on  ka see, et, et miks siis ikkagi see häälte teistkordne,  kolmas kolmandat korda mis iganes, mitu korda nii-elda  muutmine võimalik on, see on selline vaidlus,  mis tegelikult peeti läbi juba 2005. aastal riigikohtus,  kus tegelikult selleks, et, et nii-öelda võidelda  selle potentsiaalse ohuga, et keegi mõjutab inimest seal  kontrollimata keskkonnas hääletama on inimesel ise võimalik otsustada,  et mis keskkonnas ta hääletas, kas ta hääletab  siis pärast seda, kui ta mõjutati kuskil järgmise arvuti  juures uuesti ja annab. Ta saab oma häält muuta ja oma selle viimase hääle kehtima  jätta või kui ikkagi ei ole võimalik tal seda  elektrooniliselt korrektselt ja tema arvates turvaliselt teha. Läheb valimisjaoskonda. Jah. Ei, 26. mail kahjuks mitte enam ei saa, just läheb  valimisjaos eelhääletamise ajal ja, ja siis annab oma  paberhääle valimisjaoskonda nii-öelda valimispäeval minnes  saab ainult oma elukohajärgselt hääletada,  siis enam midagi muuta ei saa. Euroopa Liidu parlamendi valimistest osavõtuprotsent jääb  alati ikkagi väiksemaks kui meil siin, kui on riigikogu  valimised või kohalike omavalitsuste valimised. Mis sa arvad, kas see sellel aastal sellel kevadel võiks  tulla natukene kõrgem, palju ta eelmine kord oli? Helmut oli 36,5. Aga et praegu on selline poliitiliselt väga hoogne aeg,  et inimesed sekkuvad ja suhtuvad sellesse kõigesse rohkem,  võiks see tuua rohkem. No siin on ka nii-öelda teaduskirjanduses väga,  väga mitmeid erinevaid nii-öelda selliseid mõjutegureid,  et, et ühelt poolt mõjutab kindlasti see teema  nii öelda pildiloek, et inimesed on väga,  väga, väga selgelt teadlikud sellest, et valimised on Ühed,  valimised juba olid suure tõenäosusega mingisugused  nii-öelda poliitilised teemad jätkuvad ühelt valimiselt  teiste teisele valimisele, et see võib inimesi just nimelt  välja tuua. Aga Euroopa parlamendil on selline nii-öelda olema  Europarlamendi valimiste olemus on tegelikult üle kogu  Euroopa Liidu olnud pidevalt selline noh,  nii-öelda teisest valimiste loogika, et,  et seal nagu otseselt ei mõjutata inimeste arvates tema elu. Mistõttu nad võib-olla leiavad vähem vähem sidet sellega,  see tundub nagu natuke kaugel olevat see,  see on see nii-öelda see Tagasihoidlik saatus tal kahjuks, et mis,  mis, mis võib tõesti kaasa tuua vähem huvi. Aga tõesti on väga suur võimalus, et, et just nimelt see  valimiste lähesus toob siis inimesi ka hääletama  või kahjuks vastupidi ka valimiste lähedus võib inimesi  eemale peletada, sest tekib valimiste väsimus. Et noh, ühe korra juba käisin, et miks nagu teist korda minna,  aga aga ma loodan, et inimesed siiski ikkagi leiavad  selle võimaluse hääletamist. Osavõtt. Kas samal ajal on ka lihtsamini arusaadavad,  ehk et kui ma ühe kandidaadi poolt hääle annan,  siis see ongi natuke selline personaalsem. Oluliselt personaalsem kui jah, võib-olla teised valimised,  kus meil on nii-öelda ringkonnad, kus meil on natuke rohkem  sellist noh, erinevate kihtide mängu, et et,  et antud juhul tõesti Euroopa Parlamendi valimistel see hääl,  mis siis sellele konkreetsele ühele 66-st kandjast antakse,  on tema hääl ja läheb temal arvesse mandaati de arvestuse juures? Jah, et, et et milline erakond või üksikkandjat mandaadi  saab seal küll jah, liidetakse kokku siis nende ühe  nimekirja hääled ja siis selle alusel võrdluse teel saadakse  siis need seitse mandaati, mis siis Eestile on ette Anto,  aga kes seda mandaati täitma läheb, see on  siis isiklik hääl kandidaadile kes siis rohkem hääli saab isiklikult,  see läheb ka esindama. No praegu juba on selliseid pealkirju või selliseid lauseid  olnud ajakirjanduses, et Marina kaljurand,  kes on erakordselt populaarne hetkel küsitluste kohaselt  võiks viia siis sotsiaaldemokraatide ridadest kandideerida  Indrek Tarandi ka sinna Euroopa parlamenti,  mismoodi see viimine ja toomine siis käib selle? Kellegi hääli üle kuhugi kellelegi ei anta,  et need hääled lähevad arvesse siis nii-öelda nimekirja tervikhäältena. Ehk siis kõik üheksa kandidaati, mis on siis täis nimekirjas,  koguvad ühiselt hääli Need ühiselt need need hääled  selle selle nimekirjale liidetakse ja siis neid nii-öelda  erakondade edukust ja üksikandidaatide üksikkandidaat  Euroopa Parlamendi valimistel nagu ühe liikmega erakonna nimekiri. Neid omavahel võrreldakse ja siis tõesti  selle võrdluse tulemusena saadakse need seitse kõige  edukamat nimekirja üksikkandidaati. Ja siis selle nimekirja sees mängitakse ringi vastavalt sellele,  kui edukas see isiklik häältesaak oli ja  siis selle isikliku häältesaagi alusel siis tegelikult Nii-öelda saavad inimesed esindama, nii et kaudselt võib öelda,  et, et Marina kaljurand selles näites toob edu  siis sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjale,  et nüüd otseselt mitte ühelegi teisele kandidaadile,  et see on see nimekirjale kui tervikule. Jah, ja kes siis teisel kohal seal nimekirjas on,  siis just nimelt nõndamoodi see lähebki ja tulemused  siis 26. mail südaööst tänu Itaaliale, kes lihtsalt väga  hilja paneb oma valimisjaoskonnad kinni,  nii et ennem me ei saa sealt mitte mingisuguseid. Kahjuks jah, see on see põhimõte, mis tõesti Eestis me  esimest korda 2004. aastal juba seda korraldasime,  sellest ajast peale peaks tuttav olema, et et kahjuks ei ole  võimalik enne seda, kui kõik jaoskonnad sulgevad  ka Eestis ühtegi tulemust avalikustada ja meie aja järgi on  see kesköö. Ja kui kiiresti nad siis võiksid tulla poole tunni jooksul,  no loodame, et ikka keskööks on juba kõik oma töö lõpetanud. Siis loodame See aga viis aastat tagasi nägime, mõni osanud veel veel oma tööd,  tegin, aga loodame, et kõik on enam-vähem valmis. Priit aitäh täna hommikul tulemast ja selgitamast. Ta. Tähtede lava suurfinaal on siis tulekul,  aga meie räägime nüüd südame puistamisest  ja hea meel on öelda tere hommikust, Uku  ja tere hommikust, Mirko. Ega ma palju muud ei küsige teie käest, kui,  et mis südameid puistate ja kuhu need südamed puistate. Meie puistame siis südameid. Üle Eesti. Et seoses laulupeo, laulupeo ja laulu tantsupeoga  siis oleme meisterdanud valmis sellised väikevormid,  südamekujulised väikevormid, nagu siin näha. Mida siis erinevatel Eesti maakonnakeskustes oli võimalus  nii-öelda enda enda enda keskusesse püstitada. Et need siis lähevad täna? Tallinn, Tartu, Viljandi, Muhu, Muhu, Elva. Miks just nendesse kohtadesse, kuidas need välja valiti? Just need kohad näitasid üles huvi, et nad soovid saada seda. Väikevorm just enda. Noh, seal oli jah, see, et noh, ilmselt, Osa põhjust oli ka see, et see osaliselt rahastati nagu. Laulu tantsupeo enda poolt ja osaliselt oli see omafinantseering,  et kuidas see siis välja kellelgi tuli ja kuna see,  see uudis selle väike vormi kohta tuli üsna viimasel minutil,  siis kellel õnnestus nii-öelda see raha leida,  kellel ei õnnestunud, et aga ma arvan, et seda on võimalik  veel nagu juurde tellida, et kellel nüüd huvi tekib,  siis muudkui andke märku. No kui sa juba mainisid finantseerimist,  siis kui palju need väikevormid maksma läksid? Ja. Tegelt omavalitsused ja sihtasutuse selle päris hea hinnaga,  sest ehitaja tuli suuresti vastu pani õla alla. Et. Jah. Selline ühisrahastus, see on jah, see Isamaa koefitsiendiga  projekt tõesti. Raha oli vähe aega, veel vähem, et. Siin ehitajad, kes kaasa tulid, lõpuks, sellega on suur aitäh. Tõesti. Mihol Krivale ja Lars Lail, et muidu me siin puitaksime seda  südant kuskil mujal. Sa ütlesid muide, Mirko, et me tegime, kes need inimesed  seal taga siis on, kes valmis tegid, need südamed. Noh, see nii-öelda vormi genereerimine on  siis kino maastikuarhitektide poolt, et. Kus veel lisaks siis Ukule minule oli Karin Bachman  ja Juhan Tepart ja Kristjan Talistu, mis materjale on kasutatud? See raam on terasest. Ja siis selle raami sees on kolmnurksed vineerist. Paneelid, kuhu siis peale on kleebitud see laulupeo muster,  graafika? Et siin seda veel näha ei ole ja et see kõik tuleb just  praegu ilmselt tulemas. Mis teie ütleksid, mis nende südamete sõnum on? Ja. Eks see süda süda peaks kandma edasi seda laulu,  tantsupeo üldist, seda minu arm nagu sõnumit,  et me mõtlesime ja mõtestasime läbi siin erinevaid vorme tegelikult,  mida sinna linna vahele panna, et see mõte oligi nagu  kaasata või siis kõnet da hästi laia publikut  ja siis neid seda laulupidu viia nagu linnaruumi  ja noh, mitte siis sellise plakati või mingi sellise  tavalise võib-olla tavapärase lahendusena vaid mingi objektina,  mis siis kõnetab kuidagi, et sa saad põhimõtteliselt sinna  juurde minna, sa saad seal väikse kontserdi maha pidada,  sa saad seal selfi teha asjaga. Minu arm, saad põhimõtteliselt see nagu kuidagi elavdab seda  keskkonda ja ruumi ja peaks seda inimest nagu tõmbama sinna. Et. No kui rääkida laulu ja tantsupeost, siis näiteks Uku,  mis sinul selline esimene mälestus või seos sellega on? Pean küll tunnistama, et paraku pole seal ise Saavad viibida aga tele televahendusel ikka. Et ega ongi niisugune ühtekuuluvus kuuluvus  ja noh, ühislaulmine. Mirko, sina oled käinud? Mul on mingi mälu pilt, et ma ühe korra olen käinud,  võib-olla ma mäletan. Aga võibolla soov, mõtlemine, aga on nagu tunne,  et ma olen korra käinud. Mis nendest objektidest pärast saab? Nad ei ole ju sellised permanentsed, et nüüd pandi sinna  ja jäävad aegade lõpuni. Nojah, tegelikult meil see ülesanne oli teha sellised  hooajalised objektid tõesti, et, aga noh,  ta sai natukene tummisem, kui esialgu arvasime,  et ehk nad ikkagi jäävad sinna linnadesse  või keskustes se nagu pikemaks lihtsalt nad saavad,  neid saab nagu tõsta kuhu, kuhu keegi soovib  ja siis. Neid paneele seal välja vahetada. Kindlasti tuleb uuendada, jah. Et südamete puistamine on alanud, te ütlesite,  et töö praegu alles käib, millal siis nad niimoodi lõplikul  kujul seal väljas on? Juuni alguseks vist on see esialgne tärmin nendega vähemalt,  mis praegu tellitud on, et siis jooksvalt saab edasi vaadata. Kes juuni alguses näeb, siis nüüd ka teab,  aitäh teile, Merko, Jku ja jõudu. Jaksu. Ja. Õ ja Ö on kaks häälikut, mis eriti kui saarlased kipuvad kõnelema,  siis mandri inimestele teeb kangesti nalja,  kui nad üht või teist ütlevad või siis mitte,  ei ütle geograafiaavi Pae täna hommikul terevisioonis. Tere hommikust, Taavi. No selgub, et tegelikult ikkagi õ hääliku on Saaremaal  teatud piirkonnas täiesti ka olemas. Jah, et see tavateadmises me arvame, et kõik saarlased ei oska,  aga kui me, kui me tuleme niiviisi lähemalt hakkame vaatama,  siis noh, muidugi muhukaid ei saa saarlased nimetada,  aga nemad räägivad seda puhtalt ja siis on üks väike ala  ka Saaremaal olemas, kus on siis kus täna  ja ajalooliselt on siis õtähte räägitud,  et ehk siis nagu muhu moodi räägitud. Ja saab päriselt piiri panna paika, et see on see piirkond,  kus siis räägitakse õõd ja sealpool siis ööd. No aastal 1928 me peame küll ütlema, et sellest on varsti  100 aastat möödas, oli üks mees nimega Teodor Kaljo,  kes tõesti käis läbi. Me näeme seda kaarti ka siin, et käis siis,  koputas sisuliselt ukse peale ta. Ütles näiteks, et öelge õlu ja siis kas öeldi,  kuidas see öeldi ja siis tegi sellise kaardi,  et, et võib-olla see ei ole jah niisugune piir,  nagu ma ei tea, Eesti Vene riigipiir, eks ju on. Kui me vaatame seda kaarti, siis selle kahe joone vahel on  üleminekuala nagu, et noh, seal on nii ja naa,  eks ju, aga aga siis siis selle kahest joonest lääne poole,  et seal on siis need, kes ei oska tähte ja  siis ida poole, kui võib-olla vaatate üleval seda Saaremaa kaarti,  siis seal, kus on väike ruuduline ala, et see on see,  kus saarlased siis õ-tähte oskavad ja siin on alati väike Aga alati on mul hea öelda siin, et näiteks meie president  Arnold Rüütel on pärit paha valla külast,  keegi leiab sealt võib-olla selle ilusa külanime  ka üles, paha valla ja see on see, kust õ-tähte räägitakse. Ja kui me kuulame Arnold Rüütlit, siis tema räägib ilusti õde,  nii et kõik klapib. Ja sinu üks juur on ka pärit sealt kuskilt Saaremaalt seal,  kus seda õtähte räägitakse. Ei, kus ei räägita õ-täht ja ikkagi täitsa lääne poolt,  et no üldiselt öeldakse ka, et mida siis sinna Lääne poole, et seda vähem siis seda õ-tähte räägitakse,  eks ju, et noh, võib ka, aga, aga see jah,  see piir ikkagi oli siis see, millest me seal Pöide kandis,  et, et see päris see õ ja ö vaheline piir. Võite, kuidas Saaremaal elavad inimesed siis ise sellesse suhtuvad,  et ühed on sellises õpiirkonnas ja teised on ööpiirkonnas,  kas see kuidagi ajab neid endid ka naerma seal? Ega kindlasti on see, et ma arvan, et enamus Eesti inimesi  on kohanud, et on mingid töökaaslased või õpingukaaslased  Saaremaalt ja siis nad ikkagi, et kas ma panen sinna loogaga,  et noh, et niisugune segadus, et, et ja,  ja nojah, et, mis siin salata, et meil on ju Eestis nii,  et kui me tahame kõige lihtsam viis nalja näiteks teha on,  et paned, et meesterahvas paneb naiste riided selga  ja räägib saarepäraselt, siis on juba nagu Ja, ja aga teistpidi, ikkagi ma arvan, et see on selline  ilus saare firma märk, mis on ikkagi kui me räägime Eesti  murdekeelest ja, ja eesti keele aasta ja et  siis see on see, millega me ikkagi saarlast identifitseerima ja,  ja mida võiks ikka uhkusega kanda. Igal juhul on see väga põnev ja roheliste rattaretk. Kuidas elad, Muhumaa? Paneb nüüd väga konkreetselt ka märgid püsti sinna  või lähete siis Saaremaale? Jah, lähme Saaremaale ja, ja eks see noh,  et see ei ole ju nii järsk piir, aga see Reina küla ikkagi,  et, et sealt said alguse ka teodor, Kaljoneed,  välitööd ja ka Juhan peegel on sealt pärit,  kes on ütlenud, et tema teab küll, kus see piir läheb,  et see läheb tema puisniidu tagant, eks tal oli õigus selles mõttes,  et ja nüüd saab panna jah, panemegi maanteele,  pruunid sildid ilusti. Öö hääliku algus ja öö hääliku lõpp. No seal on natuke väike aps, aga, aga põhimõtteliselt ikkagi,  et kui tulete, kui sõidate mandrilt Saaremaale,  siis ühel hetkel on silt, et siit lõpeb. Ja teiselt poolt sõidate mandri poole, enne,  siis kui Väina tammile jõuate, tuleb ilus külanimi põripõllu  ja seal all on, et nüüd võib õõd rääkida jälle. Ja see nimetus, küla nimetus on ka väga sümboolne selles  mõttes põripõllu. Teisele poole võinud olla pöida, eks ju,  siis oleks nagu olnud veel parem, aga noh,  me paneme need ja külasiltidega seonduvalt. Tore, tehke ära, see toimub kõik juba sellel nädalavahetus. Ja laupäeval, homme ennelõunal on pidulik avamine. Aitäh täna hommikul tulemast Anna Korli,  bänd on aga nüüd kohe terevisioonis esimene lugu kõlab nüüd  ja see muusika, mida nad teevad, on siis inspireeritud  svingi ja rock n rolli vahelisest ajastust. Tsi noos, et, You ta to. Ed. Ja. Kok os ko triki. See bro. To trate sa, ma. T? T? To? Ma fi t to ma pe. Ja. Aga sa sots? Ses. Toon. To to to. To to. Palun. Ma. Si mous te an s? Do no m To e fe to to to ve to to to e te. Kre. Ta s ta s ta s, so s ta. Ta. Jah. Jah. Ilm läheb üha soojemaks, nädalavahetuse poole liigume  ka homme on juba reede ja homme on terevisioon muuseas  hoopis Türi lillelaadal. Aga täna oleme siin, stuudios on 16. mai  ja neljapäev ja tegelikult on täna ka juba päris ilus ilm,  aga vaatame nüüd sellist kaarti, millelt on  siis näha, kus täna mõõdetakse kiirust, nii et ärge kiirust ületage,  seda piirkiirust, mis lubatud on ja saate kaardilt  ka teada, kus peab siis eriti ettevaatlik tegema,  järelikult tuleb ikka igal pool olla, tulebki sõita nii,  nagu lubatud on. Eriti ohtlikud olukorrad, nii nagu ka politsei  ja maanteeamet südamele panevad, on siis just nimelt maantee  kiirusel need möödasõidud läbi vastassuunavööndi,  aga siin need lõigud, kus täna kiirust mõõdad,  janunetakse näiteks siin Valga-Uulu maanteel esimesest kuni  15. kilomeetrini. Tallinnas toimub see Vabaduse puiesteel,  aga ka Tallinn-Narva maanteel. 64.-st või 50 64.-st 74. kilomeetri need prillid peas ikka. Muide, tänases saates me jõuame jagada veel veidi suveteatri soovitusi,  kui ilmad lähevad suvisemaks, siis inimesed  ehk mõtlevad ka rohkem selle peale, et võiks teha sellise  väikese teatri külastused. Maavaradest räägime ka veel, oleme seda viimased neli päeva  siin terevisiooni stuudios teinud, et teile  siis tuttavamaks teha need maavarad, millele kuulub tulevik  või mida siis Eestis hästi palju. Näiteks oleme põlevkivist rääkinud rauamaagist lubja kivist  konnatahvlitest eelmisel reedel. Just nimelt, mida Ome praegu ütles, aga täna hommikul  siis räägime sellisest maavarast nagu hoolus,  liiva, kivi. See sõna obulus tuletab mulle pigem nagu kuskilt mingit  bioloogiline bioloogia alast teadmist, aga saame küsida,  et mis see siis täpselt on. Aga praegu saame küsida seda, mis värsketes ajalehtedes  põnevat on ja hea meel on öelda. Tere hommikust, Kertu. Tere hommikust, Simo. Mis seal lehtedest põnevat on? No põnevat on väga palju, et raske oli valida. Aga. Näiteks maaelus on selline artikkel, kus talupere pani oma  soona maja raha teenima. Et mina olen väga selliste noorte perede fänn,  kes lähevad maale, kasvatavad oma lapsi ja  siis hakkavad veel ettevõtlusega tegelema,  et see on tõesti väga inspireeriv. No kes poolt ei oleks, aga see on kohati väga keeruline  ja väga raske, ikkagi inimesi, kes lähevad  ja tulevad sealt ka vuhin alt tagasi, et ei ole võimalik. Ja, ja sellepärast ongi nagunii erilised sellised inimesed,  kes suudavad mõelda, mida seal teha võiks. No nad ütlevadki, et maal peavad kõik asjad niisama seismise  asemel raha sisse tooma, et neil oli suur saunamaja. Nad mõtlesid, et noh, et ega nad ise seal kogu aeg saunas ei käi. Aga samas see majutab isegi ju kolme lapsega pere. Et siis nad panid selle Airbnbs ja, ja olidki juba varsti  esimesed turistid kohal ja välis väljaspool Eestit,  just et nad toovad sed eksootikat otsima. Et rahu ja vaikus ja maaelu, aga samas ka Eesti,  Eesti inimesed käivad seal seda mõnusat idülli nautimas. Me ei oska ise sageli seda hinnata, et see,  mis on meie metsaressurss, meie seesama vaikus  ja rahu, eks ole. Et see maaelu on tegelikult ju täiesti imeline,  et seda tuleb nautida, jah. No on püütud neid välismaalasi ka sinna Võrumaa poole  metsade vahele viia, ka nad tahavad sealt kiiresti ära tulla. Tundub lihtsalt seal ei ela mitte keegi. Kas on maailma lõpp? No ei tea, vaata, siin on ka poodi tuleb 12 kilomeetri  kaugusele minna, et ikkagi see on see eksootika  välismaalaste jaoks ilmselt et Võrumaal tegelikult on väga  palju imelisi asju, et sel aastal on seal näiteks  toidupiirkond Uma mekk, mis on Eesti toidupiirkonnaks valitud. Et seal on kindlasti väga palju avastamist väärt,  et üle Eestimaa kohad tuleb kindlasti läbi käia  ja enne enne Pariisi minekut tuleb siin nuusta korrale käia. Ja et eestlased ka, eks ole, et üks asi on see,  et, et me meelitame neid turiste, aga tegelikult,  et pealinlased näiteks läheks ka sinna Võrumaa. Ja no öeldakse, et Eestis puhata on kallim,  kui näiteks Türki sõita. No kui sa lähed mõne talu pere juurde, siis ma ei usu,  et nad sind seal paljaks koori, võtame. Jah, ka minu esimene teema seotud maaeluga  ja täpsemalt mahetootjad kasvatavad eksporti. Ehk siis meie jaoks vägagi südamelähedane teema,  mis siin viimastel aastatel, et Eesti teatavasti on  ka küllaltki mahemaa, meil on 20 protsenti põllupinnast on  mahe ja siin samamoodi räägitakse sellest,  kuivõrd kasulik see on. Kuidas see aitab kaasa elurikkuse ja mulluviljakuse  säilitamisele ja suurendamisele ja tuuakse välja erinevaid näiteid,  kuidas ettevõtjad seda kasutavad. Näiteks beebitoit, mis on Rimis küllaltki populaarne,  54 protsenti beebitoidust on juba mahe Rimi ketis. Ja samamoodi ka tuuakse välja erinevaid mahepiima  ja kasemahla tootmisega seotud aspekte, mis on just mahe  ja meil endal täpselt samamoodi ka. Toimub erinevaid üritusi, kus arutatakse  selle üle, kas mahetootmine on tulevik ja,  ja mis, kuidas sa võiks seda rakendada tulevikus,  nii et oleks ühest küljest maha ja teisest küljest ka,  mis toidaks ära terve maailma, aga taskukohane  ka taskukohane peab ta ka olema see hetkel kõige keerulisem  küsimus tõesti, et aga noh, kunagi äkki tekivad need võimalused,  et kõik, need on võimalik kombineerida kokku niimoodi,  et et saab, saab, saab, jaksab maksta selle toidu eest  ja on samal ajal Muidugi, selle mahetusega on alati, et see teine pool ka,  eks ole, mis puudutab näiteks tootmist, et võib-olla  lõpp-produkt on väga mahe, aga tuleb välja,  et selle tootmisel on tekkinud mingid sellised jäägid,  mis nii mahedad ei ole. See tootmise jalajälg võib tegelikult selle maheduse  ja selle ökole kriipsu peale tõmmata. Põhimõtteliselt. Ta võib küll jah, et sellepärast ongi ka väga väga ranged  nõudmised ja ikkagi järgitakse neid, et et ikkagi oleks kõik  tootmisprotsessi kohutav ootusmisprotsess saaks algusest  lõpuni mahe. Aga ega kokkuvõttes ega ta ei peagi olema ju täiesti seda  protsenti maheda. Olla tervisele kasulik. Ta lihtsalt ei tohiks olla täis keemiat täielikult,  aga kõik sammud on juba kõik sammud, mis on  selle täielikult keemia suunast eemalliikumisel. See on juba positiivn. On ju tehtud palju uuringuid ka ja räägitud sellest,  et võrreldud just nimelt seda siis nii-öelda mahedalt  toodetud mingisugust toiduainet ja kõrval on see,  mis siis tuleb suurtootmisest. Et tegelikult tervise mõttes tervisele. Niivõrd hea olla, aga, või suur suur vahe olla,  aga meie jaoks on oluline ka see, et ikkagi maapinnas ja,  ja kõik, see oleks samamoodi jätkusuutlik. Et tervisele võib-olla mõju on minimaalne,  aga samal ajal maale selle jätkusuutlikkusele võib  selle mõju olla tunduvalt suurem kui kemikaalidega  kasvatatud tooted. Ja muidugi, see on hästi hea ekspordiartikkel,  et. Jätkame veel ühe loodusega sed teemaga ja see on hästi tore  artikkel maalehes. Et pulmaaeg teeb isakarude mõistuse pisut ähmaseks. Ma ei tahaks karuga loodust kokku saada,  ütlen ausalt, aga siin tuuakse välja, et,  et kuigi viimasel ajal on päris palju ju tegelikult karuga  kohtunud ja neid lugusid tuleb lihtsalt järjest,  mis tähendab muidugi tore on see, et karusid on Eestis  ja neid on ja päris palju, aga, aga tegelikult need ei ole ohtlikud. Et nad on uudishimulikud, et kui emakaru on koos poegadega,  siis ta võib ohvi ja aga isakaru, need on lihtsalt sellised. Ei panegi seda inimest väga tähele, sest ta rohkem mõtleb  selle ema kadu peale. Ta ei näe, tegelikult ta näeb halvasti ja ta kuuleb  ja tunneb lõhna. Aga kui sa oled, et lõhna, kui tema ninna otse ei lähe,  siis ta arvab, et sa oled mingi huvitav asi seal  ja tuleb uurima. Siis sa, kui sa häält teed, hakkad temaga rääkima,  seda rahulikult luuletus lugema soovitas  ja Aleksei. Vahur sepp ütleb, et tema rääkis ta ka rahulikult,  aga karu siis ei saanud ikka aru ja siis ta hakkas  plaksutama seal mingi eks värviliste kaantega  ja siis karu ehmatas ära ja jooksis sellisesse kohta,  kus ta tunnistama lõhna ja siis sattus täiesti paanikasse  ja jooksis minema, et et nad tegelikult inimesi kardavad. Need lood on erinevad, aga on ikkagi paraku selliseid  lugusid ka, kus karud ründavad inimesi. Nojah, see ilmselt mingi väga eriline olukord tõesti  emakarud ja et. Siin räägitakse, et praegu karusid on olnud siiamaani  suhteliselt vähe, aga arvukus tõuseb. Nad kohtuvad järjest rohkem inimestega ja muutuvad  ka julgemaks tänu sellele, sest nad on harjunud,  et inimesed on. Et arutatakse, et kas tuleks hakata arvukust vähendama  või mitte, et kas teil endal on olnud võimalus  ja au karuga looduses kohtuda? Ma vist ütleks, et õnneks mitte. Üldiselt tundub neid karu juhtumeid on kuidagi  nii palju, et inimene, kes läheb metsa, võiks teadlik olla,  et kuidas käituda siis, kui nüüd karu vastu tulebki  rahulikuks jääda, rääkida karuga. Ma saan aru, et osad inimesed, kes tiheda sas Käivad on ka juba ennast varustanud erinevate vahenditega,  erinevad signaalraketid asjad, aga noh, see on muidugi väga  ekstreemne juhtum, et kui sa väga tihti käid metsas niimoodi No kui sa raketti lased, äkki see ka tunneb ohtlikuna? Siin. See on ka võimalik. Eks juhuks me üksi metsa ei lähe. Pole vaja ilmselt metsa minnagi, sellepärast et karud  tulevad ka koduõue koju kätte. Siis on turvalisem, sest aknast vaadata,  see on muidugi tore vaatepilt. Nüüd läheme glamuuri juurde. Glamuuri juurde ja et ma mõtlesin, et teine teema võiks olla  natukene positiivsem või niisugune meelelahutuslikum  ja muidugi vana hea teema. Eurovisioon. Päevaleht siin kirjutab, et esimene eesmärk on täidetud. Teatavasti teisipäeval siis Eesti sai Eurovisiooni finaali  ja täna on siis teine poolfinaal, kus on kaodata,  ma saan aru väga tugevat konkurentsi ja siin. Näiteks Juhan Paadam väidab, et see poolfinaal on tunduvalt  tugevam kui meie poolfinaali. Et Eestil oleks teises poolfinaalis võib-olla keerulisem Võimalik küll jah, et kuna ma ei ole teise poolfinaali  lugusid kuulanud, siis ma ei oska niimoodi otseselt öelda,  esimene poolfinaal, noh, oli nagu oli. Mõned olid alati öeldakse ja mõned mõned väga tugevad,  mõned väga tugevad lood olid ka isiklikult meeldis väga  ja hiljem tunduvad väga tugevad. Isiklikult peale Eesti loo muidugi meeldis Island see  ja see teistsuguses, mis seal on see vahetult enne Eestit  ja et mul algul tekkis kohe mure, et kui nagu selline lugu  on Eesti, kas meie üldse paistame silma,  aga tundub, et ikka paistsime. Oma looga on ju alati see, et sa oled seda juba  nii palju kuulnud, et sulle tundub, et see lugu nagu toimib,  seda ma tean, see on tuttav, eks ole. Teised on võõrad lood. Aga noh, tundub, et töötas ja mõjub inimestele  ja loodetavasti läheb siis finaalis ka niivõrd hästi Ja mulle tundusid, nad laulsid kaasa isegi saalis seda laulu. Et. Välku leia torm oli ka ekraanil kõik olla ees. Uu elemente oli ju veel isegi natuke selliseid,  mida ei olnud minu arust varem nähtud. See Austraalia number oli, kus see. Ja. Kuigi oli ka teatud elemente, mida on nähtud juba See suur kleit on ju? Läheb edasi ja ülikoolide spetsiaalsed osakonnad meelitavad  välisteadlasi Eestisse. Et siin räägitaksegi, et Tallinna tehnikaülikool,  Tartu Ülikool, Eesti maaülikool on olnud sellised nõustamiskeskused,  millega siis aidata välisteadlasi Eestis kohaneda,  elamispinda leida ja keelekursused ja lepingud  ja igast arsti juurdegi neil raske minna,  et, et sellised, selline mõnus tugi neile,  et nad tuleksid siia ja oleksid nõus siin töötama,  et palk siin küll nagu kõige kõrgem ei ole,  aga samas on neil siin rohkem vabadust, et sellega just need  siia meelitatakse. Ja minu meelest on see väga hea, et ikkagi on vaja sellist  rahvusvahelist teadmissiiret ka, et ei saa nut oma oma  teadmistega hakkama ja samuti tuleb meie enda neid inimesi,  kes lähevad välismaale õppima tagasi kutsuda,  et et see on selline hea hea võimalus. Vaata, kuidas nad meelitavad, siis mis nad pakuvad? Nad pakuvadki tuge, et nad aitavad lepinguid sõlmida,  näiteks välismaalase jaoks on ju raske isegi üürilepingut  sõlmida või siis kasvõi maksta pärast neid üüriarveid,  et nad ei saa ju arvetest aru, sest need on eesti. Töökohad on täiesti nagu nõustamiskeskused,  kus siis pakutakse? Ja siin on loodus sellised nõustamiskeskused. Et selliste igapäevatoimingute just ja, ja nad üritavad  ka natukene võib-olla seda seltsielu siis suunata,  et eestlased on väga kodulembesed ja lähevad pärast tööd koju,  et aga siis see välismaalane jääb üksi, et talle tuleb  ka ju tuge pakkuda, et ta leiaks endale sõbra,  kes kellega pärast tööd siis koos olles ta ei taha päris  üksinda olla seal kodus, et see on selline tore,  tore asi. Sõprade leidmine on muidugi. Samamoodi, et, et inimesed ei tule üksinda,  et abikaasale aidatakse siis töökohta leida,  laste lasteaiakohta. No ilmselgelt kui sa tuled ikkagi täiesti teistsugusest keskkonnast,  siis on alguses päris raske. Ja kindlasti ühe teema jõuame veel Aegna saarel kogunevad. Ja just, et see tundus, see tundus väga huvitav. Mulle tundub, et nad tulevad ikkagi Eestist,  et siin kohalik eestlane Andrus Kahn korraldab sellist  üritust nüüd suvel aegna saarel, kus kuni 50 inimesele saab korraldada niisuguse mungalaagri 10 päevase. Nagu atraktsioon natukene. A traktsioon on, et see sõltub muidugi väga inimestest endist,  kuid kui tõsiselt nad seda asja võtavad,  aga iseenesest nagu mõte, huvitav, et pääseda 10-ks päevaks  kõigest eemale tehnoloogiast, kõigist välistest mõjudest  ja täielikult sinna sisse sulandu, ma saan aru,  et nad ikkagi täielikult kõik juuksed ajavad maha habeme,  habeme maha saavad mungarüüd ja, ja täitsa reaalselt  ka nii-öelda lähevad almuseid korjama iga hommik Aegna saarele. Kelle käest, huvitav, vot see on küsimus tõesti,  kelle käest seal pole väga palju inimese käest küsida,  aga ma saan aru, kes lähevad, siit viiakse laevade ka. Aega saarele reisi. Julgustatakse ka, et, et kui keegi peaks just juhtimise  külla minema sinna saarele, et siis on võimalik tuua  ja muidugi, kui kui peaks juhtuma, et keegi tõesti ei anna  seal midagi, siis korraldaja ise nii-öelda on  ka valmis sinna annetama ja panustama. Siis päris nälga keegi? Päris ikka nii ekstreemseks. Nii ekstreemseks ta veel siiski ei lähe ja. Et aga, aga muidugi, mida rohkem kohalik inimesi annetab,  seda parem, aga, aga tundub selline huvitav mõte kindlasti,  et ma ise ise ilmselt ei lähe sinna. Aga selline väikene eemale pääsemine, selline võimalus  tundub küll väga. Vahel vaja kohustuslikku sundlust, et paned  selle telefoni ära ja oledki eemal, et seal ei lasta  lihtsalt võtta ja sa oledki nii ja peabki hakkama saama. Ja loodetavasti leiab ka nagu vaimse kirgastumise näiteks 10 päevaga,  see leiab aga natukene. Tead, kuhu edasi liikuda? Loodetavasti teie ka leiate seda aega, et vahepeal kõik need  tööasjad ja kõik muu unustada. Väga tore oli teiega rääkida, aitäh, et tulite. Ka maavaradest nüüd terevisioonis oleme seda siin eelnevatel  päevadel juba teinud ja rääkinud mitmesugustest erinevatest,  näiteks põlevkivist rauamaagiast, lubjakivist,  aga ka konnatahvlist, mulle lihtsalt väga meeldib see sõna konnatahvel. Tegelikult see selline teaduslik ja täpsem nimetus on  siis kraptol arglit. Pean seda vaatama, sest see on niisugune raskem sõnaga  konnatahvel on tore. Täna hommikul me räägime, aga Opulus liivakivist  ja Marek Marksotere, kust, millest me siis räägime siin  selline suur kamakas ja väiksem kama. Jah, et see tegelikult tegu on põhimõtteliselt tegelikult  sama sama kivimiga, lihtsalt need paiknevad võib-olla  natukene erinevast asukohast, et see levikuala valdavalt  Eestis on siis nii-öelda Põhja-Eestis, et  siis suurem kamakas, mis on natukene heledam,  paikneb siis pisut ida poolt ja ja lääne poolt on  siis pisut selline tumedam, tumedam isend,  mis on siis sellesama kraptelli itargiliidiga nii-öelda  kokkupuutes olnud, et seetõttu on ta pisut  ka pisut ka tumedam. Aga tänases Postimehes on muuseas üks väga tore joonis  ka Eesti tuleviku maavaradest on siin siis maa sisse poole  vaadatuna 80 meetri sügava sügavusele ja need kihid  ja siin ma ei leia näiteks sedasama liivakivi,  millest me siin täna räägime, leian küll  selle kraptoliitargiliidi fosforiit, on siin olemas  põlevkivi lubjakivi ja kõik erinevad, aga  kus kohas siis võiks sellel joonisel olla see tänane kivikamakas. Oma olemuselt põhimõtteliselt seesama oobulus liivakivi ongi,  ta on põhimõtteliselt teda võibki mõista fosforiidi all,  samuti, et obs liivakivi on nii-öelda see geoloogide poolt  antud termin sellele. Et see on paljuski siis selle kivimi tekkega seotud. Viitekkega seotud nimi aga nii-öelda rahvakeele a vaid seda  võib põhimõtteliselt ka nii-öelda fosforiidi all mõista. Selge miks tal on selline karbikestest koosnev struktuur  ehk et kui ma nüüd mõtlen, siis ka kaks sõna selles ongi see  hobulus ja liivakivi, et liivakivi justkui on arusaadavam. Kas needsamad väikesed karbikesed, mis me siit näeme,  ongi nüüdse. Jah, täpselt, et see ongi selle kivimi tekkega seotud,  et see on kuskil circa 500 miljonit aastat natuke vähem kui  500 miljonit aastat tagasi tekkinud. Et Eestis sel ajal valitses väga teine keskkond,  Eesti paiknes sellises nii-öelda madalas meres selles madalas,  kes troopilises meres siis nii-öelda laine tekke lainete  tegevusele siis sellised karbikesed nii-öelda kuhjusid. Ja siis seal nendest siis selliste nende nimetatakse  siis nii-öelda lingulaatide koja kojakesteks  ja need kuhjusid ja siis need omakorda siis tsementeerisid  selliseks liivaga liivaga ümber ja, ja need  siis samasugused kojad, need siis klassifitseeritakse  selliste olus perekonda, et põhimõtteliselt see on  siis nii-öelda geoloogide või siis palentloode  või biostratigraafide poolt antud antud nimi sellele nendele kodadele. Kui me käime seal Piusa liivakivikoobastes,  siis see on hoopis teine. See on absoluutselt teine ooper, jah, täpselt,  et kuna liivakivi on väga erinevad, siis seesama on  mingisugune nii-öelda lisa klassi kitsaator antud  ja needsamad siis kojad on siis see, mis,  mis seda kivimi teeb siis eriliseks. Miks see meile tähtis on? Liivakivi, tähendab, siin on needsamad kojad,  on selle nii-öelda kõige saladuseks, et need kohad  põhimõtteliselt koosnevad sellisest taimest nagu Flora karbonaat,  apatit, selles siis peitub selline tööstuse jaoks väga  kasulik komponent nagu fosforis- pentaoksiid,  ehk siis W viis ja sellest omakorda siis toodetakse näiteks fosforihapet,  mis on siis väga levinud, et kasutusel seal väetiste  tootmiseks ja palju kasutatakse ka toidu  ja joogiainetööstuses. Ja lisaks siis sellele seda sama kivimit võib käsitleda  põhimõtteliselt sellise kompleksvaruna. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et lisaks  siis sellele fosfaatsele toormele sisaldab see kivi  ka suures potentsiaalselt suures suurtes kogustes selliseid  haruldasi muldmetalle ja need haruldased muldmetallid on  just eriti viimasel ajal eriti Euroopa Liidu piires  väga-väga tähtsaks ja kõnealaseks teemaks. Et et sellel kivi pealtnäha tavalisel kojakesi sisaldavad  kivimitel on tegelikult väga suur potentsiaal. Kas tehnoloogilises mõttes selle kasutamine on meie jaoks  keskkonnasõbralik hetkel? Hetkel tähendab, see on kõik nii-öelda puhtalt uuringute teema,  et nagu siin viimastel päevadel on nähtud,  siis Eesti on tegelikult üleüldises mõistes maavarade  poolest küllaltki tegelikult isegi rikas riik. Et nagu me oleme näinud, siis lisaks põlevkivile on siin  erinevaid ka lisa lisapotentsiaaliga varasid,  aga kuna me teame, et meil need varad on olemas,  aga meil see uurituse tase pole piisav, et meil on seda  kõvasti vaja rohkem uurida ja needsamad uuringud hõlmavad  ka potentsiaalseid kaevandusliku meetmeid  ja hõlmavad ka hästi palju ka erinevaid keskkonna,  keskkonnahäiringuid, keskkonnameetmete tagamist  ja kõike seda, et ühtegi tänapäeval Eesti-suguses lääne  läänelikus riigis ei toimu ühtegi ühegi maavara väljamiste  kasutamist ilma siis keskkonnatingimuste täitmisega  ja keskkonnahäiringute vältimiseta. Seda kindlasti tehakse uuringuid, aga praegusel hetkel see  teema ei ole meie jaoks teema, sellepärast et meil ei ole  head tehnoloogiat. See on ka nii-öelda väljaselgitamisel, et esiteks meil on  kogu see varude varude hinnang on hetkel väljaselgitamisel  ja samamoodi on vajalikud tehnoloogiad ja kõik on samuti väljaselgitamisel,  et hetkel me ei saa öelda, et me seda kuidagi nii-öelda  kasutada saame ja me neid samu muldmetalle kõike sealt  nii-öelda kätte saame. Aga seda me plaanimegi siis geoloogiateenistuse  eestvedamisel välja selgitada. Aga hinnanguliselt, kui palju seda võiks olla? Tähendab ütleme nii, et täpselt täpset numbrit ma hetkel ei annaks,  kuna need paljud andmed põhinevadki nii-öelda nõukogude ajal  kogutud andmetel ja need on vaja nii-öelda valideerida  ja veel ka kontrollida, aga näiteks puhtalt fosfaattoorme  puhul suurusjärguna võib öelda küll, et meie varud on  Euroopa suurimad ja need samamoodi nende osas haruldasi  muldmetalle on meie mõistes ka nii-öelda globaalses mõttes  ikkagi märkimisväärne kogus, seega selles suhtes,  kui me suudame leiutada välja mingisuguse keskkonnasõbraliku  ja efektiivse tehnoloogia siis võib seda tulevikus käsitleda  ka arvestatava varuna. Aga see ongi pigem meie mure, sellepärast ma saan aru,  et meil kõige suuremad varud Euroopas on. Tähendab just. Et teised ei tegele selle teemaga lihtsalt. No mitte tingimata, aga noh, paljuski ka jah,  siin ei ole tingimata tegelemise teema, vaid nende varude  asukoht sõltub dikteeri on dikteeritud geoloogiast puhtalt,  et osadel riikidel on omad nafta ja gaasivarud meil on jälle  teistsugused varud, et selles suhtes see  või see võiks olla nii-öelda ka meie tulevik,  aga seda kõike seda kõike nähe. Et Eesti on eriline koht, ka oobulus, liivakivi leidumise  koha pealt. Just et kui keegi seda varem ei teadnud,  siis, Just. Aitäh täna hommikul selgitamast ja muuseas  siis järgmisel nädalal, esmaspäeval, kui on osoon,  siis räägitakse ka meie maapõues leiduvatest varadest. Jah. Tere hommikust, neljapäeval, 16. mail ja päikeselise päeva alguses,  mitte enam nii alguses. Mitte enam nii alguses ja meie oleme ammu üleval. Terevisioon alustas nagu ikka viis minutit enne kella seitset,  aga ma arvan, et muuseas väga paljud inimesed tõusevad ju  veel varem, kui meie näiteks kella kahe kolme aega alustavad  juba pagarid oma tööd, et me saaksime sooja saia hommikul. Küll pean mõtlema, et homme hommikul tõuseme me  nii vara, et paljud inimesed nii vara ei tõuse,  sest me peame jõudma saate alguseks Türile. Ja Türil toimub taas järjekordne lillelaat  ja tore on, et lubab ka homseks ja muidugi eelolevaks  nädalavahetuseks ka väga sooja mõnusat päikesepaistelist  täiesti vihmavaba ilma Eestisse. Ilmad on jah ilusad, kui õue vaadata, siis seal seal on nagu mõnus,  kohe kisub sinna õue, kuigi hommikul võib-olla need  temperatuurid ei ole veel teab mis kõrged,  aga, aga ikkagi on mõnus. Ja aga vaatame siis veel kord Eestimaa kaarti,  nimelt on seal taas need teelõigud. Politsei kiirust mõõdab näiteks Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa  maanteel 215.-st kuni 250. kilomeetrini ja 90.-st kuni 110.  kilomeetrini ka Tallinn-Narva maanteel 64.-st 74.  kilomeetrini ja Saaremaal Hiiumaal ka ollakse. Meie tänasesse saatesse mahub veel veidi muusikat  ja seda nagu mitmes mõttes me kuulame Anna Curly bändi,  aga me räägime ka natukene Eurovisiooni lauluvõistluse  teisest poolfinaalis, mis siis täna õhtul toimub? Ja tõesti, anna kuulas neid lugusid ja tegi oma valiku,  mis tema arvates siis võiksid finaali pääseda. Teatrist nüüd. Jah, teatrist nüüd ja. Ainult Eesti teatris, jah, mis on väga põnev tegelikult sellepärast,  et Berliinis toimus üks põnev festival ja me saame teada siis,  milline on see teatrisuund seal. Nüüd kohe saamegi, nüüd kohe saamegi. Tere hommikust, Steven Hristo. Tere hommikust. Räägime siis kõigepealt Berliinis, sa tulid äsja sealt teatrifestivalilt,  mis festival see oli? Berliinis toimus 50 kuuendat korda juba teate treffeni festival,  kuhu siis? Selline sõltumatu žürii on välja valinud  siis saksakeelsest teatriruumist 10 parimat lavastust  ja siis poolte neist lavastust est, ma nägin Mis sind kõige rohkem üllatas, mis oli teistmoodi,  kui Eesti teatris? No ma arvan, lühidalt, võib öelda, et, et kindlasti on  oluline koht poliitilisel teatril ühiskonda puudutavatel teemadel,  et, et jätkuvalt on see oluline, kuigi nii kuivõrd on,  on on ka see meil esindatud, aga üks positiivne omadus,  mis mind üllatas, oli see, et et lavastustes luuakse dialoogi,  pöördutakse publiku poole, et sa tunned ennast osana,  et, et ilmselt nagu see annab sulle mingi kohustuse  identifitseerida end mingi kogukonna liikmena parasjagu  sõltuvalt sellest teemast, siis mida laval esitatakse. Et, et isegi ühe lavastuse puhul, kus, Osa publikust üks kümmekond inimest ei, ei soovinud seda  enam vaadata ja ära mindi, et siis näitlejad mitte laval ei  mänginud edasi, vaid pöördusid publiku poole. See läks ka väga hästi teemaga kokku ja selle lahkuva  publiku poole ja palusid, et et nad tuleksid ikkagi ühel  päeval uuesti. Kuidas see publik seda sellist nendega suhtlemist vastu võttis,  mulle tundub, et Eesti publikuga on küll sageli,  nii et noh, pigem tahaks, et ärge nüüd minuga küll rääkige,  et las mina siin rahulikult vaatan etendust. Publik on seal julge oma sellist suhtumist näitama et ikkagi  näidatakse välja nii oma positiivseid kui negatiivseid  emotsioone ja üks festivalilavastus oligi üles ehitatud sellele,  mis kuulus küll etenduskunstide valdkond,  aga oli ka valitud festivali programmi, kus publik oligi  koori osas ja publikule oli antud siis tekst,  mida tuli lavalt vahepeal lugeda ja kus tuli ennast  erinevatesse rollidesse panna. Nii et ma jälgisin, publik saalis oli väga aktiivne. Igal juhul said sa sealt põnevaid elamusi,  aga kui rääkida nüüd Eesti teatrielamustest  ja suveteatrist, oled sa juba läbi mõelnud,  mida sa kindlasti sel suvel näha tahaksid. Ja olen kindlasti, ma tooksin veel siin ühe paralleeli sellega,  et, et kui ma Berliinist Tulin siis tundus, et Berliinis on kõik väga huvitav. Ja nüüd siin täna suveteatrist rääkides on arusaadav  ka see, et, et, et Eesti erineb ka maailmas millegi poolest,  et erineb selle poolest, et üheski riigis ei ole sellist  tihedat traditsiooni nagu meil siin paarikümne aasta jooksul  on välja kujunenud, et me võime Eesti kaardi täpikesi täis  panna ja suveteatrina ära märgina. Et teie teatrit ükskõik kus võsas nagunii rahvas tuleb  kohale ja kõik tahavad midagi näha. Et see on midagi erakordset, see on kindlasti üks meie kaubamärk. Muide, sellest rääkides, kas vahel on olnud sul  ka niisugust kogemust, et sa mõtled, et see ei ole justkui põhjendatud,  et see etendus on nüüd kuhugi pärapõrgusse veetud,  et miks ma seda pean siin vaatama, kui ma võiks seda vaadata  näiteks Tallinnas. Nojah, kui sa väga aktiivselt mööda Eestit ringi sõidad  terve suve, et, et siis võib-olla mõnikord tekib see küsimus  ja võib-olla mõne lavastuse puhul ongi see õnn,  et ta tuleb ka hooaja jooksul sügisel, talvel mängimisele  kuskil saalis aga ikkagi rohkem on see koha spetsiifika  esindatud lavastuste puhul ja tegelikult see annab võimaluse  avastada huvitavaid kohti ja tegelikult lavastuse lavastuse ideed,  juba meeskonna ideed ühtivad nende kohtadega,  nii et, et see side tuleb selgelt välja. Aga nüüd sinu teatrisoovituste juurde? Äkki alustas mõnest sellisest etenduses,  mida tegelikult on juba mängitud, aga mida mängitakse veel? Jah, võibki tuua välja selle, et, et eestlaste suureks  lemmikuks sai Tartu uue teatri Kremli ööbikud  siis möödunud suvel, kuigi kriitika oli nii  ja naa selle suhtes ja see oli loomulik,  sest tegemist oli ikkagi sellise väga suure  meelelahutusüritusega ka seejuures, et aga teatrit tehti  seal ka sõnumid olid väga selged, et teema oli väga huvitav  Nõukogude aja meelelahutustööstuse siis rõõmud  ja piinad. Ning siit võikski tuua kohe välja selle,  et kuigi sellel suvel seda sama edukalt selle mängimist jätkatakse,  siis ööbikud tulevad lavale ka Tartus ja nimelt Tartu uue  teatri siis siseruumides tuuakse välja selline kammerooper,  ema ja ööbikud, mis siis kujutab endast siis Jansenite  perekonda ja siis esimese üldlaulupeo ettevalmistamist  ja siis kokkupõrkumist erinevate takistustega  ja ikkagi üle nende takistuste siis selle laulupeo korraldamist. Ja huvitav siinjuures on see, et Emajõe ööbikud ei ole  ainukene laulupidu käsitlev tükk. On palju juba räägitud Gustav Ernesaksast kõnelevast etendusest,  mis tuleb Tallinnas Noblessneri seal Noblessneris mängimisel on,  siis hakkame mehed minema. Ja Tartu üllatab veel ka teise lavastuse ga nimelt mõnitada  meetrit esimese laulupeo toimumiskohast. Raadil mängiti üks lavastuste pidutuli mis  ka siis on pühendatud laulupeole. See Tartu uue teatri kammer, ooper, sa ütlesid,  kas see tähendab siis seda, et ongi võetud ooperilauljad  etendusse või? Ja see tähendab siis seda, et, et nii on praegu välja kuulutatud,  et, et osa võtavad siis ooperilauljad ja  ja kindlasti see aktsioon, lavastus, mis iganes sealt tuleb,  on kindlasti eristuv. Muudest käsitlusest. Kas on midagi veel, mida sa soovitad juba mulluse suve põhjal? Mulluse suve põhjal võib soovitada kindlasti raamietendusi,  et mis on olnud nagu erinevatel festivalidel edukad. Niisiis, praegu pole aega armastamiseks,  kui pikk see pill, mis on siis udmurdja lavastaja poolt  lavale toodud ja nende edukas. Jätkuv mängimine tähistab seda, et, et nendes lavastustes on  mingi sõnum, kusjuures praegu pole aeg armastamiseks oli  nomineeritud üsna mitmele teatripreemiale,  kust ka Harju Toompere oma auhinna noppis. Ja nüüd sel suvel on püha Katariina kirikus Paskirja lavastaja,  kes on ka kuldse maski laureaat tema poolt  siis välja toodud juudik, mis siis, eks ole,  põhineb teadupärast siis Tammsaare. Siis sellisel piiblilegendil ja kus siis teemaks on  siis võimuiha ja armastus ja peaosades on Riina,  Riina Maidre ja siis ilmselt suveperioodil  siis riigikogust väikesel puhkusel olev Üllar Saaremaa. Midagi uut veel, mida sa tegelikult näinud pole,  aga mille osas sa oled juba põnevil, et tahaks küll teada,  mis see tuleb. Ma tooksin välja kindlasti Pärnu Endla, et mind on üllatanud  ja ma saan aru ka, et muid teatritegijaid heas mõttes Lavastaja Kaili Viidas, kes on viimastel aastatel teinud  huvitavaid lavastusi, et olgu selleks kas  või siis Pärnus juba kolmandat suve mängitav säärane mulk  või siis möödunud suvel Emajõe suveteatris sarsaltaan üle  küpsenud muinasjut. Et kus tehti siis töötlusi Ott Kiluskiga. Ja millest viimane oli nomineeritud ka siis teatriaasta  auhindadele ning sel suvel on oodata siis uut ihu,  paradiisi, mis räägib sellisest olematust kohtumisest kahe  inimese vahel, Janseni ja Vaagneri vahel Pärnus  ja on ära nimetatud, et Pärnus on sel aastal mitmeid juubeleid,  et nii mis lõppevad nulliga, eks ole, et  nii Pärnu muul kui Pärnu muuseum kui Tallinna väravad ja,  ja Jansen ja, ja nii edasi, et ja pluss laulupeo juubel. Et, et siis see kõik ühildatakse selles lavastuses,  Kaili Viidas on siis taaskord lavastaja peaosades on  siis tõe ja õiguse filmis tuntud Priitloogja. Ott Raidmets, nii et, et ma loodan sellest lavastusest  ka midagi rohkemat kui lihtsalt sellist suvist meelelahutust. No kui sa mainid suvist meelelahutust, siis kindlasti  tegelikult on neid inimesi üsna palju, kes tahaks suvel  minna vaatama just midagi sellist, et see oleks lõbus,  et see oleks kuidagi kergelt meelelahutuslik. Kas midagi sellist tuleb sul kohe pähe, et  siis võiks minna vaatama just niisugust etendust,  seda etendust seal? No kui minu käest küsitakse, et mida sellel suvel kindlasti  vaatama minna, siis anud meil ikkagi Eestis uus alustav teater,  Paide teater toob välja vargamäel Eesti jumalad,  kus ta üritab põimida üldse eestluse mõtte teha,  seda nii siis nii nalja kui tõsidusega ja  ja publikut on oodatud sinna palju. Et, et see on nagu minu jaoks kindlasti selline,  et, et kust mina saan oma huumoriannuse ja,  ja hea teatriannuse kätte, aga et noh, loomulikult jätkuvad  veel ka Eesti 100 lavastused ja paar head sellist. Ka huumori soonega lavastust, mis veel jätkuvad,  on Draamateatri Isamaa pääsukesed ja linnateatri miljoni vaade,  et neid on võimalik veel vaadata juunikuus,  pluss veel linnateatris on võimalik vaadata  ka virska aprilli seiklusi. Isamaa pääsukesi ma olen näinud, see oli küll väga-väga lõbus,  aga muide, kas sa satud suvel selliseid etendusi  ka vaatama, mis ei ole professionaalse teatri tehtud,  sest tegelikult ju suvel on üsna palju ka niisuguseid rahvateatrid,  selliseid külaklubisid, kes teevad mingeid etendusi. Ma tean, et seda tehakse ja ma olen sattunud pigem selliseid  lavastusi vaatama, kui. Need on olnud siis selliste professionaalsete tegijate  osavõtul tehtud, et aga, aga nagu päris selliseid  rahvateatri lavastuse konkreetselt pole veel vaatama sattunud,  sest et ma ütlen, et kutseline teater ja professionaalne tea  er ja igasugused väikesed teatritrupid teevad suvel juba  piisavalt palju, aga ma arvan, et kogukonna mõttes on need  sellele väiksele kogukonna le tuttavad tuntud trupid  ja inimesed ka väga tervitatud. Mulle meeldib see, kui tõmmatakse neid nagu suurematesse truppidesse,  sest on olnud üsna mitmed lavastused, kui kas sellistes  massistseenides või väiksemates osades on kasutatud selliste  ide siis liikmeid ja, ja see on pigem isegi sel juhul üsna  positiivselt üllatanud. Nii et väga tihe teatrisuvi tuleb sul igal juhul. Aitäh sulle, et tulid ja jälle kohtumiseni,  aitäh. Aga meie vaatame nüüd, millest kõneleb värske Oplus. Tea. Kes püsivad meiega täna kultuurilainel, need satuvad  nii tuulisele, käsmurannale kui pidutsevasse Veneetsiasse  kui romantilistele, Pariisi tänavatele. Kui. Moskvasse, kuidas siis oli pärast mitut setut aastat? Ja mitut setut aastat, üks, 30 aastat. Ja kõige üllatavam oli see, et Moskva on  nii lähedal. See on tund 25 sõitu millegipärast. See kultuuriruum on ju mulle tuttav, ma olen ju tegelikult  selles kultuuriruumis kunagi üles kasvanud  ja see teatrite rohkus ja ma elasin Moskvas. Ooperimaja külaliskorteris ja ümberringi tead,  inimestel ei olnud neid ridikülle kaasas,  kõigil peaaegu olid muusikainstrumendid. Loetud kultuuriliste sündmustega, aga see vähemalt üks põhjus,  miks sa seal käisid, oli see, et sa tahtsid üle vaadata  uuenenud Eesti Moskva suursaatkonna. Mis mulje jättis? Uhke. Ja. Ta. Opi vaadake siis täna õhtul, aga täna õhtul vaadake  ka Eurovisiooni teist poolfinaali. Jah, sellest me räägime ka ja me räägime Anna Üloga,  tere hommikust. Räägimegi kohe selle Eurovisiooni teema siis ära. Ülesanne oli sulle, anna vaadata neid laule  ja soovitada mõnda lugu, mis sulle kuidagi kõrva silma Ja mul oli täpselt 20 minutit aega selle jaoks  ja oligi kiire poolfinaali teise poolfinaali ülevaatamine  ja ilot ma kätte ei saanudki. Aga tagantjärgi siis noh, enda eest otsustasin,  et Taani oli see, mis mulle kõige rohkem meeldis  selle kiire otsustamise pealt. Jah, miks. Selles oli mingit sving. Hõngu kohe hakkab. Natukene nagu meenutas ja kuidagi selline lihtne  ja nagu aga kuulame natukene. See. World on Hoa. Cherch. Et oli just ve ve? Ka Lo ve so on? Lov e on. Võiks sellel laulul olla võimalus finaali pääseda. Miks mitte, ma arvan, et see sisu on päris hea,  selline, mis läheb südamesse ja kuidagi selline lihtne meenutab,  mis ikka siin elus on kõige olulisem. Jah, minimalistlik selline ülesehitus on  ka see selline. Sest kõik, kes on siiamaani üritanud kuidagi ära tabada seda,  mis seal see aasta toimuma hakkab ja kellele neid punkte  rohkem jagatakse, siis paljudel juhtudel on ikkagi noh,  ämbrisse astunud. Ja noh, siin on ju ajalugu näidanud, et täiesti üle ootuse  tuleb kuskil täiesti metsas absoluutselt keegi,  keda võite prognoosida. Kusagil ennustustabelites ja nii edasi tahame teise  soovituse veel. Armeenia ja. Armeenia. Miks sulle Armeenia meeldis? See on selline, vokaalselt oli väga huvitav. Sisu poolest jälle tundus kuidagi nagu sügavam selline no  kuulame seda huvitavat vokaali. Kodu, sest, See osa Regi. Kurat. Ja. Ja. Ja. Sellised valikud siis ja teine poolfinaal täna õhtul. Kui nüüd rääkida muide teie muusikalistest tegemistest,  siis Taani ja Armeenia olid siis need soovitused  sealtkandist ei ole veel ühtegi lugu vist teie repertuaaris? Kohe saab olema ilmselt. Annale see. Taani lugu meeldib stiili lisalt läheb väga hästi. Kas see üldiselt käibki nii, et te kusagilt näiteks kuulete,  avastati noh, seda võiks ju ka proovida teha svingi võtmesse,  siis. Absoluutselt see selle looga juhtus, mis me täna veel teeme,  mängime täpselt sama asi, et üks üks mitu minu õpilast  tahtsid lihtsalt seda laulda ja see on väga aktuaalne lugu,  sest oli ju sellediga ka film. Ja siis ma hakkasin kohe mõtlema, et kuidas see võiks vingi mõtmas. Mängida ja katsetasin ja siis tuligi selline töötluse  põhimõtteliselt iga loo nagu sving võtmes  ka mitte päris, aga mis selle olema annab? Ülo, sina oled siin. No ja. Kuidas sa seda teed, kuidas sa pööra? Taani Taani loo puhul on näiteks ju kohe see selline nagu  60.-te aastate õhustiku tunda ju, et et seal on noh,  kõlab nagu suur orkester taga ja kunagi ju tegelikult  Eurovisioonis olidki ju taustaorkester oli päris suur  ja tänapäeval peab seda kõike imiteerima millegagi  kuidagimoodi sentesaatoritega, kuidas seda tehakse,  kõik? Et repertuaar pidevalt täieneb, kus teid esinemas näha saab? Nüüd tegelikult sel laupäeval juba saaks meid näha Scotland Yardis. Kell pool 10 vist täitsa tasuta asi, kusjuures see on tasuta ja,  ja 31. mail oleme kärbses kärbes. Bar vist seal on viis eurot, vist oli sissepääs. Hästi lahe. Täna kohe näeb teid Televisioonis ka, nii et palume teid  juba lavale. Aga meie saade hakkab otsa lõppema. Me kuuleme veel Anna Görgly bandi esituses,  siis kuulsat auhinnatud filmi lugu salo. Ja homme hommikul oleme Türi lillelaadal. Ja. Tea. Mis on? Siin. Tere. Far Change. Ja neid me. Aga ela mo. Soo. Jah. Enam. Teame. Loen või vaba on? No. Ja. No. Sulge s. Aaa. Uus enduselle loo maa lon, loo. Ta. Täna. Tee.
