Aiatark. Aiasaade on saanud jällegi kirja ühelt aia sõbralt, kes muretseb oma toataime pärast, mille nimi on tuttpaks jalg. Ta kirjutab, et taim, mis tema kodus on juba neli, viis aastat, on veninud rohkem kui meetri pikkuseks. Selle toalilletüvialaosa on kaheksa sentimeetrit paks ja ülaosa umbes viie sentimeetrise läbimõõduga. Suvel kasvataja, see lill endale väikestest pikerkustest lehtedest mõnusat, tutti latva. Aga sügisel talvel langetab praktiliselt kõik lehekesed maha. Kirja autor on piltidelt näinud taimi, mille lehti on ikka märksa rohkem ja nüüd ta küsib, et kas on võimalik kuidagi mõjutada taime arengut, niiet tüvi muutuks tugevamaks ja paksemaks ja lehti oleks talvel rohkem. Kirja autor teab, et mõned taimed hakkavad külgharusid ajama, tugevamaks muutuma, kui latva ära lõigata. Ja ta küsibki, et kas tutt paks ela puhul oleks ladva äralõikamine mõeldav. Kirja autoril on kodus ka mõned kaktused, mille arengule on mõjunud just vastupidine tegevus, nimelt juure äralõikamine posid aktiivselt. Me oleme nüüd selle kirja ette lugenud Tallinna botaanikaaia teadurile Urmas Laan soole. Kas teil on kodus tutt? Paksjalg? Ei, mul praegu ei ole, aga mul on muidu olnud, aga botaanikaaias on meil päris mitu liiki paks, algasid ju ennem, kui ma hakkan konkreetselt inimese muredele vastama, siis ma natukene räägiksin paari sõnaga sissejuhatavalt, et mis taimed need paks jalad üldse on. Paksjala perekonda? Ladina keeles on see poodium kuulub 25 liiki ja sellest 25-st paks jalaliigesed 20 või enamike kasvab Madagaskari kuivadel aladel ja viis liike on siis veel Lõuna-Aafrikas, Edela-Aafrikas. Looduses on paks jalad, kas väikesed puud või põõsad või sellised isegi maad arunevad taimedega. Taimi paks salgad hulgas ei ole ja see nimetas paks jalg tulenebki otse ladina keelest. Bow poodium, paks vars, mis meenutab jalga ja miks see vajalik on niisugune jäme veerohke vars. Põhjus on väga lihtne. Nad kasvavad kuivadel kuumadel aladel, kus vihma sajab harva kus õhk on ka kuive ja kui vihma sajab, siis lihtsalt vett tuleb enda sisse koguda, säilitada ja kus siis ikka, taim saab enda sees vett säilitada, kui mitte kas juures, varres, paksudes, lehtedes või kusagil mujal, aga paks jalg on valinud sellise jämeda paksu varre v säilitas organina lehed on neil palju õhemad ja ka looduses on täiesti normaalne. Üks jalg on mõnda aega raagus, et paks alal ka looduslikes tingimustes lehed varisevad, lehed langevad, aga mitte sügisel nagu meil, puud ja põõsad looduslehti langetavad vaid kuival ajal ja kodus kui me paks jalgu Eestis. Täitsa mitut liiki paksjala erinevaid liike on müüdud poodides. Kõige tavalisem on tõepoolest on Tupac seal, aga meil on müüdud ka veel ahtaleist paks jalga ka tünbaks jalga, kellel on hoopiski kollased õied üsna tavaline veel Eestis taimepoodides on ka Saundersi paksjal. Nad välimuselt on kõike sarnased, neil on torkiv astmeline vars või tüvi, mõnel on jämedam, mõnel on saledam ja siis tõepoolest lehed, mis on enamasti siis kas varre tipul või on ka liike, kes juba noores eas arunevad, kas siis okste tipul, kodanikuna nüüd, mis puudutab lehtede varisemist, siis kodus Eestis aknalaual paks salga kasvatades on lehtede varisemine ka täiesti normaalne nähtus. Aga lehed varisevad siiski kergemini kui talvine temperatuur. See on siis novembrist kuni märtsini, kui on pime aeg ja päikest on vähe, sest nende taimedega kodumaal ei ole päikesepuudust. Nii Madagaskaril kui ka Lõuna-Aafrikas jätkub päikest aasta läbi. Aga meil Eestimaal talvel on, päevad on lühikesed, päikest on vähe või pole üldse sageli. Ilmad on pilves ja sellest päikesevaegusest lühikesest päevast võib olla tingitud lehtede varisemine. Muidugi lehed varisevad ka siis, kui taim on jahedas. See jahe temperatuur tähendab alla 10 kraadist jahedust, mõnikord aknapraost võib tulla külma õhku. Kui akent avatakse, tuulutatakse ruume, võib taim saada külma õhku, see võib põhjustada enneaegset lehtede varisemist. Ja muidugi neid põhjuseid on v. Ma loeksin siiski ette, et paljud ei tule niisuguse asja peale. Näiteks kui paks jalgu on istutatud väga suurde potti või siis väga Rammusesse mulda või teda on liiga sagedaste kastetud, nii et vesi on jäänud potialusele. Juured on läinud mädanema, juured on läinud, riknemise põhjustab lehtede varisemist siis talvisel ajal kas sagedasti või, või lihtsalt järsult. Asukohatingimuste muutmine viimine ühest toast teise soojast jahedasse või vastupidi või valgustingimuste muutmine tõstetakse kapi pealt akna peale või akna pealt kapi peale või toad siseossa. Et igal juhul järskude asukohatingimuste muutmine, mis puudutab temperatuuri, valgus, niiskus talvisel ajal, kui taim puhkab, kui tema elutegevus ei ole intensiivne, võib põhjustada lehtede varisemist ja loomulikult, mida ka vahel inimesed teevad vea, arvates, et oh, et kiirendan, taime kasvavad väeta taime siis kindlasti liiga sage. Liiga tugeva liiga kangeväetiselahusega väetamine K-PAX alal hästi ei mõju, et lehed võivad eelkõige muutuda pruunilaiguliseks, aga loomulikult ka variseda ja kindlasti ei maksa väetada talvisel ajal või puhkeperioodil, see on siis novembrist kuni aprillikuuni mis puudutab paks jalga ega on ka taimi, kes vajavad talvel väetamist, aga täna me räägime siis Paksalas, täpsemalt nüüd, kui lehed on varisenud, siis see ei tähenda veel taimele midagi. Hukatusliku. Kui pakk salalehed on sügisel varisenud, siis nad enamasti kevadel uuesti puhkevad, aga et sellel ajal, kui lehti peal ei ole, on taime veevajadus ka palju väiksem, et niisugust taime ilma lehti teatud olekus tuleb kasta veelgi ettevaatlikumalt, see tähendab veelgi harvemini ja isegi kui me talvel vahel taime kastame talve jooksul ikka paar korda peaks kastma, isegi kui ta on, on ilmalehtedelt olekus, siis enne kastmist peaks sõrmega katsuma potimulda, et kui on tunda veel niiskust või kui me potti katsume ja tunneme üsna raske muld on veel märg, siis muidugi kasta ei maksa ja kastmisvesi ei tohiks olla siis kraanist tulnud külm vesi vaid nii nagu enamike toodete puhul peaks olema ikkagi toa leiga või seisnud vesi. No iseenesest filtreeritud vesi ei pea olema paksele puhul, aga väga külm vesi küll kindlasti ei pea olema. Muidugi lehtede varisemist võib põhjustada ka see, kui Taimul väga palavas ja kuivas ruumis. No mõned keskküttega ruumid on ka talvel ju 25 kraadise temperatuuriga ja kui me kastame sellisel juhul, siis väga-väga harva võib-olla ainult kord või paar korda kuus, ka see võib põhjustada lehtede varisemist. Aga igal juhul, nii nagu mainitud, sai paksjala puhule, lehtede varisemine on ka looduses kasvavatel taimedel täiesti normaalne. Sellest paanikasse ei tasu sattuda kevadel, kui me taime nüüd talve jooksul üle Igasta uued lehed puhkevad, arenevad ja taim saavutab jälle lopsaka välimuse. Nüüd, mis puudutab seda varre nõrkust või et varson liiga peenikene siis siin annab ka midagi teha. Ja et vars kasvaks tugev või jäme siis selleks vajab paks jalg eelkõige võimalikult palju päikest. Nii et kevadest sügiseni, kui Paksalalon, kasvuperiood, mida rohkem ta päikesest saab, mida valgus külasemal aknal ta kasvab, siis seda tugevamaks ta muutub. Ja muidugi suveks võib Paksalaga õue viia, aga mitte siis vihma kätte vaid kui võimalik, siis kas sellisesse paika, kus kui on vihmaperiood, kus talle vihk pääle 100 või kellel on kasvuhoonekasvuhoonesse viia, kus on soe ja kus paistab palju päikest. Aga vihmaperioodil õue päris vihma kätte pikaks ajaks jätta ei maksab. Mis puudutab nüüd paks õlavarre lühendamist või lõikamist, maksavad iseenesest seda talub näiteks on ka taimi, nagu enamik palme või paljud palmid, kes varre lühendamist ei talu. Õigupoolest võib küll palmi varre lühemaks lõigata, aga enamik valmis suurepärasest Palmidel ei ole tüve sujuvaid pungi, millest uued oksad, puhkemad, Paksal aga on võimeline uusi harusid uusi oksi kasvatama. Nüüd seda noorendamist või lühemaks lõikamist, kui ta on kasvanud nii suureks või varsamega peenikene ja me tahame, et uus vars kasvaks, tugevam Jasakam jämedam, siis seda lühendamist varre lõikamist ei maksa muidugi suvalisel aastaajal ette võtta, vaid parem on ikkagi seda teha kevadel enne kasvuperioodi algust või vahetult koodi alguses. See on siis ajaliselt kusagil aprillikuu sees ja märtsikuu seas. Nüüd lõikamine ei ole ka päris suvaline lõikan kas ülevalt või alt või kuskilt keskelt vaid et on parem, kui lõige on tehtud varrega risti mitte siis põiki lõige või, või pikilõige. Kui me teeme lõike ristivarrega, siis lõikepind on võimalikult väike ja lõikepind paraneb nõndaviisi kiiremini. Nüüd peale varre lõikamist ikka vähemasti pool vart peaks alles jääma, et päris maapinna lähedalt teda nimetada ei maksa lõigata ja muidugi ei ole mõttekas lõigata ainult kolmandiku või, või veel vähemalt osa seda ainult seda kõige Tipmist osa ära. Et see ei anna efekti, aga võiks lõigata siis vähemasti kolmandiku või kuni poolvarrest lühemaks ja peale ära lõikamist, siis kevadel, kas aprillis või maikuu sees, noh, võib ka veel juuni kuulutada lõikamist teha igal juhul mitte väga varakevadel või talvel siis lõikepind paraneb halvemini ja mädalikesse nakatumine võib olla kergem. Lõikepind on igal juhul peale ära lõikamist ja puuderdada või kokku määrida puusöe pulbriga. Kui kodus ei ole kas ahju või kaminat, mida puudega köetakse, siis saab apteegist osta meditsiinilist sütt, see siis noaga või lusikaga peeneks pulbriks hõõruda ja sellega siis lõikepind kokku määrida. Nii on patogeenidesse nakatumisoht väiksem ja selle äralõigatud osa Tipmis osa võib juurduma panna, mitte küll vette, parem siis kergemasse Moldovas kaktusemulda või mõnda suculendi mulda, aga mitte kohe samal päeval peale ära lõikamist. Vaikse ära lõigatud osa peaks ka siis kuivama või pisut krimpsu isegi tõmbuma peale puusöega kokku määrimis. No seal viis päeva, kuni seitse päeva, nädal aega võiks ta kindlasti kuskil laua peal kapi peal kuivada ja alles siis panna juurduma, kui lõikepind on korralikult paranenud. Viimane küsimus on kirjutatud peal, et mida peaks tegema, et taime arengut suunata. Kas niisugust ladva äralõikamist võid teha ainult ükskordsele taime elus või kui ta hakkab neid külgharusid ajama, et kas neidki võib omakorda lõigata, et ta moodustaks niisuguse põõsa, nagu ta oma looduslikus kasvukohas välja näeb? Ei, tegelikult pakse alaliigid ka looduses ei ole väga harunenud või ei ole, ei ole kõik põõsad, nende hulgas on ka selliseid turba, kuid kellel ongi ainult üks jämenenud vars ja siis lehed vihmaperioodil või mõnda aega peale vihmaperioodi. Nii paks alad looduses näevad välja üldse mitte väga lopsakad ega väga sellised okslikud taimed sageli. Tõsi jah. Nii nagu jutuks oli 25 paks salaliigi sees on rohkem arunevaid ja vähem arunevaid liike, aga see kõige tavalisem liik, keda meil eestimaal kasvatatakse, tut paks, seal võib küll lõigata, siis külgharusid vajadusel jah, aga siiski mitte igal aastal või mitte väga sageli. Niisugune radikaalne kirurgiline vahelesegamine on taimele ikkagi stressi põhjustav, et mida, mida vähem taime lõikame, häirime seda parem temale, aga vajadusel võib seda siiski teha, kui vars on välja veninud, väga peenikene või siis, kui ka varas on kasvanud väga pikaks, sest paksemad võivad iseenesest kasvada isegi kuue, kaheksa meetri kõrguseks looduses meil toatingimustes, noh, sellised vanemad taimed, kes on 10 aastat või rohkem aastat juba kodus kasvanud, ei olnud, võivad kasvada ka meetri või, või enama kui meetri kõrguseks siin Eestis. Ma tean, kõige kõrgemad on on ikka üle meetri kõrged paks alad, jah, kes inimestel juba palju aastaid kodudes olnud ega paks jalg ei ole selline toataim, keda meil aastakümneid on Eestis kasvatatud, ta on ikkagi viimase aja toataim või ütleme, viimased 10 15 aastat paks alaliik olnud Eestist saada, kas te lähete? Ja ta võib minna ka kodus õitsema, kuigi paksele õitsemine ei ole päris igapäevane sündmus? Paks jalad õitsevad siiski kodustes tingimustes suhteliselt harva ja muidugi ainult sellisel juhul, kui nende eest on siis hästi hoolt kantud või nad on optimaalsetes tingimustes, mis saab vaksali puhul võib-olla veel hea asi rõhutada, et neid väga palju ei maksaks väetada kõrbest pärit taimena? Ta väga palju väetamist ei taha samuti, kui me neid kevadel ümber istutame, ei ole vaja kasutada või ei ole hea kasutada väga rammusat mulda, parem on selline lahja muld, jäme struktuurne muld, kivi, Berliidi lisandiga muld, milleks on kas kaktusemuld või suculendi muld. Aga jah, päris elu lõpuni, me ei pea ootama, et Paksalt kodustes tingimustes ka õitseda. Millised Paksale õietolm, kes teab, kas ole andrit või meil siis aedades kalmistutel kasvatatavad väikest igihalja siniste õitega, siis paksele õied on ka sellised ilusad Ratased õied, erinevatel liikidel, õied erinevad. Õied võivad olla kas punased, valged või kollased. Ilusad, et õied ja õied on lõhnavad. Saime jälle targemaks, aitäh. Urmas Laansoo. Kõike seadet. Järgmisel pühapäeval saab vastuse kuulajakiri Pärnust pirni sordi Pepi kohta. Nii kaua vaadake foorumit aiandus-e ja kohtume jälle järgmisel pühapäeval.
