Tere, reede hommikust, viis minutit on puudu kella seitsmest  ja televisioon alustab arginädal hakkab otsa saama. Ja 10. mai on täna nii et homme juba laupäev,  ülehomme pühapäev edasi veel ei räägi. Siis tuleb. Esmaspäev, teisipäev ja jälle uus nädal ja varsti on see  maikuu läbi ja siis on juba jaani päl. Ja siis hakkavad juba minema päevad lühemaks  ja ööd pikemaks ja sügis paistab ja ega need jõuludki kaugel  ei ole, nii et kui täna satute linna, siis kindlasti heitke  pilk peale ka jõulukingitustele, mida võiks kellelegi osta. Tuleb hakata mõtlema muidugi, aga õnneks inimesed veel ei  mõtle jõuludele. Tegelikult inimesed mõtlevad tänase päeva peale  ja tahavad teada, milline ilm on natuke vihma natuke päise. Väikest kõike lubatakse tänaseks 10.-ks maiks  ja siin Tallinnas Gonsiori tänaval on näha,  et praegu on taevas selline kergelt pilvine,  võib tulla vihma mingil hetkel. Nii palju, kui ma olen jälginud pikemaid prognoose,  siis ta siin natukene lubab soojemaks minna,  aga siis läheb jälle jahedamaks ja et sellist tõelist  suvesooja vist küll praegu veel ei lubata. Aga küll ta tuleb. Vähemalt see lubadus natuke küll ta tuleb toredaid. Pilte loodusest, loomadest, lindudest on meile  ka tulnud ja selline alaline pildisaatja,  vanasti öeldi alaline kirjasaatja, kui inimesed kirjutasid  palju televisiooni ja raadiosse. Kalmer Saar on saanud siis sealt Sõrve linnujaamas taas  selliseid toredaid kaadreid, mida ta on ka meile läkitanud. Rõõm vaadata. Päris huvitav oleks teada, et kus Kalmer täpselt elab,  kuidas seal tema lähiümbruses on nii palju erinevaid linde  ja loomi ja ja väga uhkeid pilte, kusjuures väga toredad pildid. Aga meil on veel mõned fotod siit näidata  ka Kalmeri saadetud pilt. Tahakski lihtsalt vaikselt vaadata muusikat,  taustaks selline hommikune meditatsiooni hetk kenade looduspiltidega. Aga lilli on ka saadetud näiteks üks väga omapärane tulp on  siis Tartu oli see, kus see on õitsema läinud? Jah, Karlovast muidugi Tartus Karlovast selline tulp,  mis mulle tundub, et on kuidagi kaks sellist klassikalist  Eesti kollase ja punase tulbi justkui kokku korjanud,  aga äkki see on mingi eriline surt? Nagu jah, võiks olla ka aretustöö tulemus,  eks ole, tahakski sellist kahevärvilist tulpi igal juhul  tulpide aeg on käes ja ma võin juba etteruttavalt öelda,  et meil tänases saates tuleb ka tulpidest juttu. Suuremalt natuke sibul lilledest nii sest. Ütleme nii, et võtame fookuse tulpidele,  aga räägime ka teistest sibullilledest, sest sa tahtsid  hakata ütlema Tallinna botaanikaaias sibullillede näitus. Selle nädalavahetuse jooksul saab siis käia seal uudistamas. Ja nõuandeid, siis jagatakse ka, kuidas neid lilli kasvatada. Aga me räägime täna veel mitmetel teemadel,  muuseas eile, et paarsada 1000 inimest, kes  siis kasutavad mobiili ideed, võib-olla mõni oli täitsa  näost vihastaroheline eile sellepärast, et,  et olid probleemid suured, vaatame, kas täna hommikul on asi  korras või tegelikult jätkub, nii et ei saa ikkagi  e-teenuseid kasutada, näiteks internetipanka  või digiallkirja anda, mis siis täna hommikuks taastunud on  ja kas on juba natukene teada ka, mis see põhjus on,  et eileõhtune põhjendus oli siis firma poolt,  kes selle asjaga tegeleb, et nad tegid uuendusi,  et no nende uuendustega võib tekkida igasuguseid probleeme  või selle käigus siis. Me räägime täna, aga sellest, kuidas käituda lennukis siis,  kui on selline ohuolukord, kriisiolukord teatavasti hiljuti  Venemaal juhtus lennuõnnetus, mille puhul räägiti ka,  et osad inimesed ei saanud välja sellepärast,  et teised inimesed püüdsid võtta kaasa oma käsipagasit. Jah, väga karm lugu ja väga karm õnnetus,  aga me räägime ka natukene sellisest pehmemast halvast  käitumisest lennukis, sest isegi siis, kui mingit  kriisiolukorda ei ole, võib ju tekkida see olukord,  et sul on lihtsalt nii ebamugav, sest et kaasreisija käitub  kuidagi halvasti. 10 reeglit, kuidas lennukis käituda, tuli  selle pealkirja. Kilpkonnadest ja koputajatest räägime ka täna hommikul  ja seda muuseas pereterapeudiga sellepärast et Eestisse on  kogunenud suur hulk pereterapeut mujalt maailmast  ka ja räägitakse siis peres toimivatest või mittetoimivatest  suhetest ja just nimelt siis kilpkonnad ja koputajad,  on need. Läbi siis näitlikult või piltlikult läbi nende  siis selgitatakse neid inimtüüpe, kes selles peres  siis hakkama ei saa omavahel, ehk et kilp on ju loogiliselt  võttes on see, kes siis tõmbub nagu varju  ja ei taha konflikte lahendada. Ja koputaja on see, kes siis paaniliselt kogu aeg püüab seda  kontakti saada. Meil on muusikat ka täna saates ja külas on Liis Mäesalu  ja Tarvo Valm täiesti juba kohal koos pillidega  ja kuidas nad musitseerivad, seda siis kuulete saate jooksul. Kahjuks te saate jooksul ei saa küll maitsta magus toitu,  mida me teeme. Ma tean, sul tuli see hetk praegu. Nii lille, mina võtan need vastu. Ma tänan, värsked, mõnusad hapud sellekevadised,  rabarberid lähevad siis täna hommikus. Küll selle magustoidu sisse mida võiks teha nädalavahetusel,  kui on emadepäev? Mobiili-ID põhjustas aga eile palju pahameelt nendel,  kes seda kasutavad ja kes seda kasutavad igapäevaselt seda enam. Uku Säregano täna hommikul televisioonis,  tere hommikust. No kuidas hommikune seis on, nüüd on põhimõtteliselt 24  tundi seda probleemi siin olnud, kas täna hommikul on  lahendus paista? Nii ja naa, et lahendus paistab. Ei saa öelda, et lahendus oleks juba olemas,  et. Need põhjused, miks see mobiil-id Teenuse katkestus on tekkinud ja, ja miks on probleemid nagu  autentimise ja allkirjastamisel seonduvad tarkvarauuendusega  tehtud SK idee Solutions poolt, et siin kolmapäeva öösel  vastu neljapäeva ja see uus tarkvara versioon,  mis paigaldati, et selle puhul tehti ära küll funktsionaalsus,  testid, kuid koormus test ei olnud võimalik teha  ja mis ilmneski siis neljapäeva hommikul oli see,  et lihtsalt uus tarkvara ei pidanud sellisele koormusele vastu,  siis meil on kuskil 200000 kasutajat. Vaevalt, et nad kõik korraga Ja vaevalt et nad kõik korraga muidugi kasutavad,  aga noh, selge on see, et, et tööpäeval on neid kasutajaid üksjagu. Ja nüüd terve eilse päeva on siis püütud. Leida lahendust arendajatega selles osas,  et saaks selle koormuse probleemi lahendatud ja,  ja plaan B on siis see, et kui see ei õnnestu,  et siis liikuda tagasi vanale versioonile  ja seda siis tänase päeva jooksul. Ma usun, et noh, see lahendus täna ilmselt tuleb. Täna hommikul veel on täpselt samasugune seis nagu eile  hommikul alates kolmveerand üheksast ehk et midagi ei toimi. Just rääkisin Kalev Piheliga või Pihliga SK ID Solutions  juhiga ja ta ütles, et neil oli just koosolek hommikul kell  kuus ja tõenäoliselt nad loodavad lahenduse saada siin  lähima paari tunni sees. Aga päris päris kõikide teenuste puhul ei saa  ka öelda, et mobiiliteed ei toimiks, mõningate teenuste  puhul ta siiski töötab, aga puhul töötab,  aga, aga koormuse puhul on tõesti see, et,  et noh, on, on mõned suuremad internetipangad,  kus on raskusi sisselogimisel ja autentimisel  ja maksete tegemisel ja, ja veel mitmed suuremad teenuseosutajad,  kus on nagu rohkem kasutajaid taga. No ma saan ikkagi aru, et inimesed, kes seda mobiiliideed  aktiivselt kasutavad, olid eile väga pahased  ja no täna nad ei saa ka, sest paljudel on see seotud  ka tööga ehk et ongi vaja ju digi allkirja anda  ja kõiki selliseid asju teha erinevates e-keskkondades,  et see kõik ei toimi, ikkagi on see suur sõnum praegu. Jah, ja me väga vabandame, et see nii on,  et me loodame mõistusele ja soovitame kasutada teisi  autentimisvahendeid nagu digitaalallkiri ja,  ja smartIDe. Paraku tehnikaga on nii, et arendusi tuleb teha,  uusi lahendusi tuleb peale panna. Turvaauke tuleb lappida. Et see on ka see põhjus, miks me oleme täna selles seisus,  kus me oleme. Me ise Riia poolt, kuna Riia ei ole teenusepakkuja,  antud juhul me oleme järelevalveja, siis me oleme algatanud  ka järelevalvemenetluse SK ID Solutionis osas,  et tuvastada siis see, et mis läks valesti vaadata sisse  ka sellele tarkvarale, mida kasutatakse ja püüda  siis vältida sellist pikaajalist teenusekatkestust edaspidi. Lühiajalisi on meil siin olnud ka lähiminevik. Lühiajalisi on olnud. Detsembris, kas need olid ka seotud süsteemi värskendustega? Ei saa öelda, et nad kõik oleks seotud süsteemi värskendustega,  aeg-ajalt on vaja teha turvapaikamisi, aeg-ajalt on vaja  teha üht või teist arendust. Et need katkestused, mis on seotud mobiiliideega olnud varasemalt,  on, on olnud lühiajalised. Ja ma ütleks, et ka tegelikult see neljapäeva öösel  paigaldada või, või vastu neljapäeva hommikut paigaldatud  tarkvarauuendus oligi tegelikult suuresti suunatud sellele,  et selliseid lühiajalisi katkestusi vältida,  et mitmed augud, mis seondusid vana tarkvaraga pidid nagu  saama lapitud, sellega aga saame nüüd näha,  kuidas me siis edasi läheme, et ma usun,  et tänase päeva sees me saame selle teenuse jälle uuesti  püsti paralleelselt meil on järelevalvemenetlus käimas,  nii et me loodame, et me saame ka pikemaajalise lahenduse ja,  ja väga vabandame kõikide kasutajate ees. Nii et loodetavasti nädalavahetusel siis inimesed saavad  need asjad teha, mis neil nüüd neljapäev reedel siin  tegemata jäävad? No ma loodan, et midagi tegemata ei jää,  et noh, riigi puhul tegelikult mida me oleme kogu aeg  rääkinud Riia poolt, on see, et meil on oluline,  et oleks mitu autentimisvahendit, et me ei sõltuks ainult  ühest lahendusest. Ja, ja noh, peamine identiteet, idee või autentimisvahend on  täna siiski ID-kaart, et soovitame seda kasutada,  soovitame ka Smart-ID-d kasutada, aga, aga jah,  et mobiilide me loodame taastada teenuse terviklikult. Esimesel võimalusel. Uku Saregan aitäh täna hommikul selgitamast  ja loodame siis tõesti, et need 200000 mobiilID kasutajad  saavad siis oma selle mugavuse tagasi üsna pea,  aitäh. Aitäh. Emadepäev läheneb ja me teeme seoses sellega täna üht  toredat ja loodetavasti lihtsat maiust. Tere hommikust, Liia hommikust, on see siis lihtne,  mis selleks vaja on, et selline lihtne magustoit valmistub? See on väga lihtne, tegelikult on vaja poest osta paksu jogurtit,  kas Kreeka või Türgi jogurt. Siis keetära barberikreem, mis võtab tõesti aega viis minutit. Kohe räägin, mis siin sees on ja tegelikult võib poest osta  valmis peseesid kolm asja, see baseerub inglise  klassikalisel magustoidul edomess, kuhu kuuluvad vahukoor,  maasikad ja pesee. Aga kuna on kevad ja teeme meie Eesti rabarberiga,  siis on mul rabarberi kreem keedetud vahukoore asemel natuke lahjem,  kuigi väga maitsev, selline rammus jagurt ja,  ja tegin ka peseed ise valmis. Mulle tundub küll natukene kahtlane, et viie minutiga saab  valmis teha rabarberi Kreem. Viie minutiga saab keeta, see on nii tegelikult,  et siia läheb 400 grammi rabarberit siis  selle 400 selle purgitäiega saab teha neli,  kuus kuni kaheksa purgikest. Selline taaskasutus on tore serveerida purgikestes 400  grammi rabarberit, 12 sellitit, suhkrut,  üks vanillikaun või kaks teest vanillisuhkrut  ja paksendamiseks siis selle kreemi paksendamiseks läheb  kaks supi vett ja kolm maisitärklist ja tegelikult tükeldad  rabarberid ära, paned selle vanillikaunaga  või siis ja suhkruga keema ja siis mingi viis minutit või,  või kolm-neli minutit, vaatad, kuidas on,  natukene hakkab lagunema. Sega hulka, sega selle vee maisitärglisega,  sega hulka kreemile ja siis ta pakseneb täitsa minutiga. Peaasi, ta peab jahtuma ära ja. Peab külm olema, siis ta on mõnus ja paks,  selline. Sund kõik valmis, peseed, just valmis jogurt  ja jogurti hulka võib panna natuke vaniilisuhkrut,  kes on maiasmokk, aga tegelikult ei pea üldse. Ja tegelikult on hästi lihtne, nüüd paneme purgikesse natukene,  loome kihiti just. Selles mõttes, et seal on jogurt, tundub,  et ta ei ole nagu tohutu kaloripomm. Vastupidi, ta on väga tervislik ja hea meile ka. Sees on suhkrut, aga, aga ei midagi hullu,  ma arvan. Seda läheb ju nii vähe siia, nii ma panen natukene  servabarberikreemi peale. Et kihte võiks olla mitu. Kes seda teha võiks, kui emadepäev on lõpuks on ikka ema see,  kes ise teeb seda. Aga isa saab ka selle rabarberi kreemi keetmisega kindlasti hakkama,  see on nii lihtne. Ja nüüd on väga oluline see Pesee pudistada siia peale ja tee täpselt natuke,  meil kõik pudiseb siin aga mõnus head maitset  ja õhulisust ka siia. Nii ma arvan, ühest täitsa siia vahele piisab,  siis paneme natukene jälle seda head hapukat,  jogurt tuleb, selline mitmekihiline. Jah, just nii, mis ohud sellega on, et mis ma võiksin  valesti teha, et mul välja ei tule? Ei olegi tegelikult mingeid ohtu? Absoluutselt minu meelest. Kuskilt ei saa ebaõnnestuda, pesee on olemas. Nii. Käisin muide Riia hiljuti kohvikus, kus tuli teenindaja  ja küsis mu käest, et mida magustoiduks soovid  ja siis ta ütles niimoodi väga ahvatlevalt sinna juurde,  et see on veel laktoosi ja gluteenivaba. Mis see ikkagi head teeb, kui inimesel ei ole tegelikult  näiteks laktoosi talumatust, siis kes peaks kuidagi sellele  ka keskenduma? Ma arvan, et ei pea, sööme kõike, mis on hea  ja eestimaine veel, ja maitset. Ei, ei no kellel on probleemid, palun, aga ma küll ei näe põhjust,  kui hea on see naturaalne jogurt ja ja kõik muud asjad,  meil on väga peseene siin põhimõtteliselt on valmis,  see on täiesti valmis, mina, sina, võid hakata sööma. Ma panen sulle natuke pistaatsit veel peale. Et sellist mõnusat pähklikrõmpsu ja, ja ka tervislikust  annab see pähkel, nii et see on tegelikult kokku ikka minu  arust väga mõnus, lihtne, tervislik. Ma ikka lihtne küll, ma ei saa nüüd täissuuga rääkida,  ole hea ja ütle sina, kui keegi nüüd tunneb,  et ma tahaks teha veel natukene teistmoodi,  ma tahaks kuidagi lisada mingisugust vürtsikust  või mingit omanäolisust. Mis siia veel annaks panna. No vürtsikuse koha pealt võib-olla võib panna rabarklat  ingverit juurde, et annaks nagu väga mõnusat mekki,  aga aga näiteks kui mul kodus peseesid ei ole  ja jogurtid tihtipeale on ja, ja rabarberit  ka aias on, siis ma teen seda müsliga on  ka minu arust väga mõnus. Et panedi selle pesee asemel müslit on selline maheda ei ole  väga magus. Minu arust mulle meeldibki ja ta on selline tervislik  ja toitev, ta võiks ka hommikusöök olla. Kas sellesse rabarberikee suhkrut sa üldse ei pannud? Siin on ikka suhkrut, kui palju? Siin on 400 grammi rabarberit, kaks detsiliitrit. Suhkrut siin on, aga ta on ikkagi selline hapupigem,  on ju? Barer natuke vanilli juures, minu arust see vanill annab  sellise mõnusa meki siia. Väga lihtne, mõnus. Ma julgen, on ju, ma arvan, iga ema rõõmustaks  selle üle. Aitäh lia, teise portsu jätame Katrinile,  jätame Katrinile muidugi väga tore. Aga meie jätkame nüüd teadusvideoga. Me oleme nädala jooksul neid finaliste siin tutvustanud  ja tänane finalist on maris, Mändel teemaks on silikaat tellis. Kes tahab nende teadusvideote poolt hääletada,  siis saab seda teha novaatori portaalis. Silikat tellist on vist näinud igaüks. Ega Eestis elades teisiti saaks ka. Seda materjali kasutati meil nõukogude perioodil lausa  massiliselt eriti 50. kuuekümnendatel, kui silikat tellisest  valmis ligi kaks kolmandikku kõigist seintest. Kui nüüd ühte materjali nii palju kasutada  siis muutub see hästi harilikuks ja selles on raske näha  mingit väärtust. Või äkki peaks silikat tellist restaureerima samamoodi nagu  me restaureerimiskeskaegset paekivimüüre? Äkki peaks äkki peaks. Silikatellis ei ole ju tegelikult ainult nõukogudeaegne materjal. Seda hakati Eestis tootma juba 1911. aastal. Ja silikat tellisest on muuhulgas valminud näiteks umbes,  kus pooled Estonia teatri seintest. Kui kuni 1930.-te aastateni püsis silikatellis üldjuhul  krohvi all peidus siis seoses uute tuurtega  arhitektuurimaastikul hakati silikat tellist üha rohkem  ka krohvimata kujul kasutama. Silikattellise hele ja sile pind. See haakus väga hästi funktsionaalseliku esteetikaga. Silikat tellisest sai moodne materjal ja  selle valisid oma majade fassaadidele just kõige  edumeelsemad inimesed. Võtame näiteks Pärnu rannakohviku. See on Eesti funktsionaalseliku arhitektuuri üks tippteoseid. Kui hoone omal ajal valmis, kiideti seda kõvasti just  selle eest, et konstruktsioonimaterjalid,  see tähendab raudbetoon ja silikaattellis on jäetud ausalt nähtavale. Vot see olekski siin üks selline koht, kus silikat tellis  ongi väärtuslik ja kus seda tulekski restaureerida täpselt  samamoodi nagu me restaureerimine vanu paekivi müüre. Kahjuks Pärnu rannakohvikut tegelikult nii hästi ei,  ei läinud. Kui hoonet üheksakümnendatel aastatel restaureeriti Siis ei osanud mitte keegi silikat tellisest suuremat arvata  ja kahjustunud seinapinnad, et prooviti lihtsalt üle. Mul praegu on black Out. Et meil aga edaspidi selliseid lugusid vähem juhtuks  ja ma oskaks paremini oma kultuuripärandit hoida  siis mina oma doktoritöös tegelengi just nende Eesti 20.  sajandi kõige harilikumate ehitusmaterjalidega. Ja minu eesmärgiks on läbi kasutus ajaloo väljaselgitamisel  kaardista ära need olukorrad, millal see üks  või teine meile nii harilikuna näiv materjal omab tegelikult  kultuuriajaloolist väärtust ja eeldab seeläbi  ka hoolikat restaureerimist. Ma soovin väga, et meie restaureerimisotsused põhineksid teadmistel,  aga mitte eelarvamustel. Selline teadusvideo siis täna ja portaalis novaator  ehk siis aadressil novaator.err.ee saate teadusvideote poolt. Ja tänased ajalehed ka täna on reede, siis on sirp  ja õpetajate leht ka olemas. Muuseas sirbist alustangi ja praegu avastasin,  et ma olen tegelikult kõikidest lehtedest tähele pannud  keskkonnateemasid sirbis pealkiri e-riigist,  see riigiks elanike vähene teadlikkus annab võimu  kliimatagurlusele vabad käed, kirjutab siin Kaarel Tarand. Ja inspiratsiooni ajendi on ta saanud siis sellest  valitsustevahelisest elurikkuse ja loodushüvede koostöö kogu  järjekordsest raportist kus Eesti väga heal kohal ei ole  nimelt eestlased arvavad, et ega siis selle kliima ga väga  kehvasti ka justkui ei ole meist kehvemini arvavad siin  Rumeenia ja Läti Tšehhi et Eesti elanikud hiilgavad küll prügiteadlikkusega,  et ohuks peab seda 98 protsenti vastanutest. Euroopa Liidu keskmine on näiteks 95 ja muude ohtude  teadvustamisel ollakse ka üsna tublid, aga kliimamuutuse  mõju elurikkusele selles osas ollakse siis üsna väikeste teadmistega. Ja metsakaitsjad soovivad uuelt valitsuselt raierahu  ka keskkonnateema. Kuna looduskaitsekuu algab 12.-st maist kuni viienda juunini  kestab siis on siin tehtud intervjuu. Linda-Mari Väliga, kes on liikumise Eesti metsa abiks  kommunikatsioonijuht ja küsimuse peale, et  mis on praegu metsamajanduses kõige rohkem valesti,  ütleb ta väga lühidalt ja konkreetselt see,  et metsa seostatakse eelkõige rahaga ja siis veel ma ütlen  oma kolmanda teemaga ära, sest see tegelikult haakub kahe esimesega. Suur lugu on Päevalehes keskkonnaminister räägib siin  jäätmemajandusest ja ütleb, et temal on selg vastu seina. No teema, mis mulle silma jäi, tegelikult  ka puudutab keskkonda. Tartu Postimehes kirjutab viljakooler sellest,  et rohelisem bensiin kasvatas karburaatorite müüki hüppeliselt. Aga siin on muuhulgas üks oluline asi, mida südamele panna  kõikidele nendele, kes kasutavad aia ja metsatehnikat,  et selles kindlasti tuleks 10 bensiini vältida,  sest biolisand seob vett, mis võib sattuda mootorisse  ning tekitada detailides roostet. Ja siin osaühing Reginet juht Jaan Lusikas ütleb,  et kui sügisel on sellist kütust paaki jäänud,  siis masinad ei pruugi enam kevadel käivituda. Tekitab probleeme. Mulle tundub ka, et tegelikult natukene välditakse seda  biolisandiga kütust pigem, et võetakse miskit muud,  et sellega on natukene vähe räägitud või on tegelikult  tegemist natuke jah. Õpetajate lehte sa mainisid, siis ma toon siit  ka ühe artikli välja muutused, mida Eesti õpetaja ootab,  siin on toodud need muutused ära võrdlevalt 2016 2019  ja mõningaid muudatusi siin tõepoolest on. Jätkuvalt kõige suuremad ootused on klassiruumi praktika  ehk siis sellise sisulise töö peal ja töökoormuse peal aga  raha osas on ootusi 2019 isegi natukene vähem kui 2016. Et. Ja. Tere hommikust, 10. mail ja reedesel päeval,  mil väljas on juba loomulikult valge ja mil väljas läheb  ka natukene soojemaks, kui siin möödunud päevad on olnud. Ja homme, laupäeval ja ülehomme pühapäeval läheb veel  soojemaks pluss 16 pluss 18, mis tähendab seda,  et julgelt võib lisada veel mõned soojakraadid sellises  varjulisemas ja soojemas paigas, kus päike särab. Nii palju nädalavahetuse ilmast, aga kiikame natukene  ka üht kaarti, nimelt liikluskaarti sellel kaardil on  siis näha, millistes Eestimaa paikades täna mõõdetakse kiirust. Selline kampaania käib, et liiklejaid veidi rahustada. Veidi. Ja näiteks on Hiiumaal Heltermaa, Kärdla Luidja maanteel  siis 10. kilomeetril, siis Kärdla Käina maanteel esimeses  kilomeetris kuni Vabaduse tänavani aga ka ristu risti Virtsu,  Kuressaare maanteel kuuendast kuni 32. kilomeetrini  ja siis kindlasti siin mandri pool põhjarannikul,  näiteks Tallinn-Narva maantee, see lõik on päris pidi  180.-st kuni 209. kilomeetrini. Õige pea on meie saates külas pereterapeut  ja ma saan aru, et muuhulgas tuleb juttu kilpkonnadest  ja koputajate. No nii on tõesti, sellepärast et pereterapeudid on kogunenud  siis sellisele suuremale kokkusaamisele ja räägitakse peresisestest,  suhetest ja isolatsioon peres on see märksõna  ja vot siia tulevadki siis need putajad ja kilpkonnad,  et kes tahavad probleeme lahendada ja kes tõmbavad oma kilbi  sisse ja üleüldse katsuvad siis kõigest kõrvale hoida kuidas  selliste olukordadega hakkama saada, näiteks kui ikkagi  põrkuvad kilpkonn ja koputaja või ongi kaks kilpkonna  ehk et kumbki ei taha probleemi lahendada? Ma arvan, et paljudes peredes hommikul siis arutatakse  televiisori ees, et kes me siis oleme, sa oled  siis koputaja, mis sa oled siis kilpkonn? Meie saatesse mahub ka muusikat. Juba enne järjekordseid uudiseid kuulete,  kuidas musitseerivad Liis Mäesalu ja Tarvo Valm. Sibullilledest ka täna põhjust rääkida kenadest,  tulpidest, nartsissidest, Tallinna botaanikaaias tänasest  kuni pühapäevani, siis rohkelt sibullilli õitsemas näeb  ja kindlasti saab küsida ka, et kuidas neid  siis kasvatada. See peenar oleks tõesti kevadel vara hästi õitsev  ja hästi värvikirev. Aga ma ütlen ühe asja veel, et täna hommikul me rääkisime  sellest mobiili-id mittetoimimisest. Uku Särekanna oli siin televisioonis, ütles,  et hetkel on olukord sama nagu eilsest hommikust alates,  siis need e-teenused ei toimi. Selle mobiili-id-ga. Probleem algas eile hommikul kella kolmveerand üheksa paiku,  sellepärast et siis sellel eelneval ööl tehti neid  värskendusi ja probleem ei ole veel lahendatud  ja meile üks hea vaataja saatis ka sellise teadaande,  et tema proovis ID-kaardiga sinna e-maksuametisse minna  ja tegelikult ka see hetkel ei õnnestunud,  sellepärast et ID-kaart on siis nagu järgmine see  autentimise vahend. Aga ka see ei õnnestunud ja, ja maksuameti koduleheküljel  kiri ka, et mobiiliideed ei toimi ja ID-kaardiga  ka praegu ei saa asju ajada. Päris keeruline seis, sest tegelikult väga paljudel  inimestel on seda ikkagi igapäevaselt vaja. Aga ühel päevakajalisel teemal jätkame ka kohe nüüd  ja praegu ja see päevakajaline teema on lennukis käitumine. Tere hommikust, Margaret, kust? No tegelikult see jutuajamine on ajendatud hiljutisest lennuõnnetusest,  mis siis Moskvas aset leidis ja kus näidati  ka selliseid kaadreid, mida me kohe näeme ka,  kus inimesed lennukist põgenevad koos oma pagasiga  ja väideti siis seda, et osad inimesed võib-olla põlesid  sisse just sellepärast, et teised inimesed jäid oma pagasiga ette. Kuidas niisugune asi saab üldse tekkida,  tegelikult ei peaks ju selles olukorras oma pagasiga tegelema. No vot väga õnnetu sündmus seal Moskvas,  aga me täpselt ei tea tegelikult ju, mis seal juhtus,  et kõik see, mis me räägime praegu, on spekulatsioon,  et meil ei olnud õnneks seal kohapeal ja lennuõnnetuse  uurimine on väga-väga pikk protsess ja see on alles alguses,  et kui need tulemused tulevad, siis me saame oluliselt targemaks. Üks, mida me võime kindlasti öelda, on see,  et reisijates tekib alati paanika ja, ja see paneb inimesed  käituma nii, nagu nad võib-olla üldse tavaolukorras ei käituks. Ja kindlasti võib tekkida seda, et sa lihtsalt nii-öelda  hangud meel on täiesti tühi ja sa ei tea,  mida teha. Ja samas me nägime, et seal on tohutult tossu,  suitsu, mis on hästi mürgine, see võib teha oma töö ette,  ma ei süüdistas kohe kindlasti inimesi, et see on kindlasti  väga vara ja väga vale seda teha, et seal on hästi-hästi  palju erinevaid asju, mis võisid selleni viia,  et need inimesed sinna kahjuks sisse jäid. Ilmselgelt inimesed ei teinud seda pahatahtlikult,  vaid see võibki olla kas mõjutatud nendest asjaoludest  või see piltlikult öeldes reflektoorne, et sa haarad oma  asju kaasa, kui sa hakkad minema. Aga kuidas see protokoll ette näeb, tegelikult kui on mingi  selline hädamaandumine, selline kriisi olukord,  kuidas peaks lennukist väljumine toimuma? Lennuki säilimine peaks toimuma hästi kiiresti. Esmalt kindlasti ei ole aega haarata enda kohvreid,  enda pagasit, ükski pagas ei ole mitte kunagi kallim,  kui on inimese elu. Samas me näeme hästi tihti ka seda, et inimesed hakkavad filmima,  mis on hästi selline võib-olla uuema aja teema,  mis on ka hästi vale, et kui juba toimub evakuatsioon,  siis see on kindlasti prioriteet number üks,  et lihtsalt minna välja kuulata, mida pardateenindajad sulle  ütlevad ja käituda vastavalt. No tegelikult kui sa ju lennukisse lähed,  siis alguses toimub selline ohutuse nõuete tutvustamine,  instrueerimine seal räägitakse see osa ka ära,  kuidas käituda, kui tuleb lennukist kiirelt lahkuda. Ja ikka ma tegelikult vaatasin selle üle igaks juhuks,  et me kaks korda rõhutame, et kõik, mis teil kaasas on,  tuleb jätta lennukisse. Aga jällegi see šokk, mis inimest tabab,  kindlasti lööb selle ploki, et et see on väga tore,  kui inimesed vaatavad seda demonstratsiooni,  kui nad võtavad selle hetke ja võtavad selle ohutuskaardi  sealt taskust, et nad teavad, kus on nendele lähimad väljapääsud,  mida nad tegema peavad. Et, et see on juba suur eeltöö ja kui sul midagi natukene  juba koidab, kui see asi juhtub, sest need asjad tihti  juhtuvad väga kiiresti siis see nagu aitab väga. Et. Aga võibolla peaks ikkagi kuidagi seda instrueerimist seal  alguses muutma või midagi veel rõhutama,  sest mulle tundub, et väga paljud inimesed,  mina kaasa arvatud sa võtad seda nagu sellise voona,  et nüüd see käib ja ma väga ei keskendu sellele  ja siis pärast hakkad mõtlema, et ei teagi täpselt,  mis ta seal rääkis. Eks see on selline, kellel on kõrvaklapid peas,  kes võib-olla loeb ajalehte või teeb tööd,  samal ajal kui see demonstratsioon seal käib. Et mida me rõhutame alati, pange tähele. Ja ega see ongi, see on selline enesekontroll,  et, et sa pead ennast nii-öelda sundima. Kindlasti kahjuks öeldakse, et lennunduse reeglid  kirjutatakse verega. Ja see kindlasti on õpetlik lugu ja võib-olla paneb inimesi  mõtlema ka, et nad peaksid kindlasti oma elu päästma mitte  oma kohvri. Võimalik on ju ka see, et see hädamaandumine toimub,  aga kõik läheb väga hästi, väga sujuvalt,  on täiesti turvaline. Kas on võimalik, et siis tohib oma pagasi kaasa võtta? Pigem kui on evakuatsioon, siis mitte, et kui on see hästi kiiresti,  et siis on tõesti, see on väga erandjuhtum  ja tuleb see pagas kiiresti kaasa võtta on olnud olukordi  ja kus on tekkinud tehniline rike, ruleerime tagasi  siis väravasse ja siis saavad reisijad jah,  minna juba enda pagasi ka ära, et aga see ei ole avarii maandumine,  avarii maandumine ikkagi tabab väga järsku ja,  ja on väga ohtlik. Üks asi on see tehniline rike, aga vahel tuleb lennuk  ka häda maandada või kuhugi tagasi suunata mõne reisija  käitumise pärast. Mis need juhtumid on, mille tõttu võib selline olukord? Tuleb ette ikka, et üks variant on see, et kas on  meditsiiniline case, et kellelgi hakkab nii halb  ja meie oma jõududega kahjuks ei saa teda aidata  või siis on tõesti keegi on agressiivne,  et see pardateenindaja töö on natuke niisugune hunt kriimsilma,  üheksa ametit. Et me peame olema politseinikud, meedikud samas  ka korrapidajad. Et kui me tõesti nagu viimases variandis ei suuda ise midagi  välja mõelda ja me näeme, et asi juba puudutab lennuohutust,  siis me kindlasti peame tegema häda maandumise,  aga see on ka viimane variant, me ikka proovime enne heaga. No sageli, kui on selline agressiivne käitumine,  siis see on tegelikult seotud alkoholiga,  ehk lihtsamalt öeldes inimene on purjus. Kui niisuguse asja pärast tuleb lennuk maandada,  kas siis sellele inimesele rakenduvad pärast  ka mingisugused sanktsioonid, kas ta saab kuidagi karistada? Ja lennufirmal on õigus tegelikult nõuda see raha,  see kulu, mis meie oleme selle lennu maandumisega  siis teinud sellelt inimeselt kohtu kaudu välja. Seda rakendatakse tegelikult küll. Lennundus on hästi, selline tundlik alahetkel ei tasu,  võib-olla lennuk ja lennujaamad ei ole kõige õigemad kohad,  kus teha nalja näiteks pommi osas või kaperdamise osas. Et võib saada täiesti sellise väga karmi süüdistuse,  et kasvõi terrorismi süüdistuse, et, et see juba kindlasti  ei ole ainult rahatrahv vaid võib hoopis viia inimese vangi. Et see ei ole kindlasti naljaasi. Kui me räägime konkreetselt näiteks sellisest juhtumist,  et purjus inimese tõttu on lennuk pidanud maanduma,  siis mis suurusjärgus trahvidest me räägime? Vot seda ma ei oska öelda, aga ma tean, et need trahvid ei  ole väikesed, sest erakorraline maandumine on väga kallis  ja seda tehakse tõesti väga viimasel hetkel,  et, et seda ei tehta nii-öelda nalja pärast,  seda ei tehta kohe, et oi, ma ei saa hakkama,  et, et on viimane võimalus ja ta on väga kallis,  et päris kulukaks lähevad sellised aktid. No te ütlesite, et pardateenindaja peab natukene olema  selline huntkriimsilm ja leidma erinevaid lahendusi,  mis võimalused tegelikult on, kui inimene halvasti käitub,  te saate kutsuda korrale, mis veel Kutsuda korrale, meil on käerauad lennukis,  mis on nagu olnud abiks tegelikult mida on väga-väga tore,  nagu tõdeda, on see, et reisijad tulevad appi. Et kui on ikkagi kaks ublukest naisterahvast seal salongis,  kes tõesti vahel peavad seal 150 kiloste meestega tegelema  et siis reisijad tulevad appi, mis on hästi-hästi tore,  et aitavad natukene. Juhtumeid ikkagi tuleb ette, et keegi räuskab,  te võtate appi, teised reisijad, võtate inimese kinni,  panete käed raudu. Harva aga tuleb. Selge, aga kui rääkida nüüd natukene sellest,  mis puudutab lihtsalt ebameeldivat käitumist lennukis,  mis ei sea võib-olla lendu kuidagi ohtu,  siis mis on need asjad, millele teie juhiks tähelepanu,  et noh, nii oleks hea, mitte lennukis käia. No kindlasti nagu sai ära mainitud see alkoholi teema,  et me saame täiesti aru, inimesed lähevad puhkusele,  meeleolu on natukene rõõmsam, aga kiputakse üle hindama oma võimeid. Ja, ja see ei ole kellelegi meeldiv, et me ei tea,  kui kuidas inimesed sellistes olukordades käituvad. Me võtame hästi suure riskina nii-öelda ohutegurina,  me ikkagi hoiame silma peal, isegi kui see välja ei paista. Samuti lennukis, meie lennukites on 88 inimest 90 inimest. Nad, kõik tahavad võimalikult mugavalt enda sihtkohta jõuda. Et kellegi varbad kuskil istme vahel või hoopis alla lastud  istmetugi söögi ajal, et et see võib-olla ei ole kõige mugavam,  et. Käitu nii lihtsalt nagu sina tahad, et kõik teised reisijad  käituks väga lihtsalt. Ma arvan, et see on hästi tüüpiline olukord,  see tooli teema, eks ole. Et sinu eesistuja laseb tooli alla, aga kui sina hakkad  tooli alla laskma, siis sinu taga istuja ütleb,  ärge laske alla, ma ei mahu siia ära. Kas põhimõtteliselt on olemas või võiks olla mingi selline  viisaka käitumise juhend, et on mingid punktid,  et ole hea lennukis, käitu nii. No täpselt see, mida ma ütlesin juba, et,  et käitu nii, nagu sa ise tahaksid, et kui on ikkagi söögiaeg,  siis ei ole vaja, et võib-olla see istmetugi oleks sul näos. Et tasub arvestada teiste reisijatega ei tasu muusikat kuulata,  liiga paljusti. Ole hea nii enda kui teiste vastu, et see ongi väga lihtne soovitus. Margaret aitäh selle soovituse ja kogu selle informatsiooni  eest ja jõudu teile teie töös, aitäh. Meie järgmine intervjuu puudutab peresid  ja pereteraapiat. Terapeut on juba kohal ja varsti varsti ajame temaga juttu. Jutu. Jah. Pereterapeudid on aga kogunenud kahepäevasele koosistumisele  ja räägi taitakse loomulikult peresuhetest kui tsioon peres  ehk et kui kaks inimest ei suuda probleeme lahendada,  on see peateema. Ja täna hommikul siis pereteraapia ühingu esinaine Jelena  Põldsam ka televisioonis, tere hommikust. Elina alustame kohe tegelikult nendest situatsioonidest  nii toredasti pereterapeudid tegelikult neid inimesi,  kes siis on kas kilpkonnad või koputajad  ja üsna sellised ilmekad sõnad selle kohta,  et kes siis otsib kontakti ja kes ei otsi kontakti. Ja see on tõesti väga tore metafoor, see kilpkonn ja,  ja nagu te ütlete, koputa või siis rahetorm,  vahel kasutatakse ka sellist mõistet. Aga võib-olla siinkohal võiks alustada sellest,  et väga tähtis mõiste süsteemses kontekstis  siis pereterapeutide jaoks on ärevus, et kui ärevus on madal,  siis on teada, et enamik inimesi funktsioneerib hästi. Aga siis, kui ärevus läheb kõrgeks, vot siis hakkavad need  mustrid tööle ja sealt siis see paari dünaamika läheb tööle,  kes siis põgeneb kilbi alla, kes siis hakkab koputama,  küsima suhet. Ja siinkohal on tähtis teada, et ärevuse tekke põhjused  või ärevuse allikad võivad olla väga erinevad. Need võivad olla mitte ainult negatiivsed sündmused meie elus,  need võivad olla ka positiivsed sündmused,  nagu näiteks laps läheb kooli või me kolime parema suurema  elamispinna peale, millest me oleme palju unistanud  või midagi veel toredat ja positiivset, aga ometigi  ka nende sündmustega seoses. Perekonna ärevust võib kasvada. Aga võtame täitsa konkreetselt nagu nende inimeste puhul  siis nii nagu te nimetate neid kilpkonnadeks  ja kasutame siis seda koputaja sõna, et kui näiteks koos on  peres kaks kilpkonna, siis põhimõtteliselt on minu lihtne järeldus,  et tegelikult probleemid jäävadki lahendamata,  sellepärast et kumbki ei taha sellega tegeleda. Jaa, tõepoolest, et see on siis, nagu ma ütlesin,  ärevuse tõusetes lähevad need mustrid tööle  ja inimesed siis kuidagi püüavad ärevusega toime tulla  ja lähevadki nii mõnigi kord üksteisest eemale. Ehk siis tekib selline liiga suur emotsionaalne distants. Ja tegelikult inimese soov selles olukorras oma suhet  tegelikult kaitsta tihtipeale, sest see,  kui ma ei lähe distantsile, mis siis võib juhtuda,  kui mina annan teada, et minuga ei ole väga hästi,  et ma ei ole väga rahul, et võib puhkeda konflikt. Nii et see, et mõlemad hoiduvad konflikti just just samal  ajal on pinge kogu aeg just just täpselt nii,  nagu te ütlete, et inimesed püüavad pingest põgeneda,  aga vastavad varem või hiljem ennast hoopis pingesituatsioonis. Olles, et nad on pingesituatsioonis, et see selline vaikus  ja mitterääkimine, mitte kontaktis olemine,  vot see on väga tähtis mõiste, see kontaktis olemine. Ja see ei tähenda ju mitte seda, ainult et lihtsalt on,  on täiesti vaikus, vaid noh, inimesed ikka ütlevad,  et noh, ma käisin täna poes ja niimoodi,  aga ei toimu selliseid pikemaid vestlusi. Jaa ja tõesti. Just nimelt, et inimesed võivad rääkida sellist  funktsionaalset keelt, ütleme meie, ehk siis tegutseme koos,  justkui oleme koos, aga tunne on üksindus,  see on isolatsioon ja vot siin on ka hästi tähtis teada,  et need mustrid kujunevad, et sünnist saadik. Et perekond õpetab, kuidas suhtes olla ja on tähtis teada,  et tegelikult kui näiteks selline tore näide nagu nuttev laps,  mida vanem teeb, kui laps nutab, kui imik nutab? No katsub teda lohutada, võtab sülle. Ja ja. Oleks ju loogiline? Teeb midagi selle immikuga, ehk siis tegutseb laps nutab,  midagi lahti, pean tegutsema. Aga tegelikult selle kaudu me ei õpeta lapsele kontaktis olemist. Ja mis on veel traagilisem, et me ei õpeta lapsele,  kuidas ennast reguleerida, kui me võtame tas üle  ja jookseme ringi, oi-oi-oi, mis on nüüd juhtunud,  midagi on väga halvasti, aga tegelikult võiks vaadata  lapsele imikule silma, vestelda malbel toonil  ja lapsukene vaatab, uudistab mitte verbaalne info,  mis tuleb vanemalt, et ei ole midagi halvasti,  ei ole see maailm ohtlik ja laps õpib sellel hetkel,  kuidas olla toetavas kontaktis. Jelena tuleme tagasi selle kahe kilpkonna juurde. Mulle tundub, et kui kaks inimest probleemi lahendada ei taha,  siis ei saagi seda probleemi lahendada üleüldse. Kui inimesed tahavad probleemi lahendada,  siis alati saab probleeme lahendada. Aga kaks kilpkonna ei taha. Nad ei oska ja sellepärast ma selles kohas rääkisingi  tagamaadest natukene väga pinnapealselt. Miks nad ei oska, et nad teevad siin seda nii,  nagu nemad on elu jooksul õppinud nii nagu süsteem  või perekond on seda õpetad? Võtame järgmise situatsiooni, kus üks on kilpkonn,  aga teine on see koputaja, kes siis tahab kogu aeg seda  kontakti saada ja olukorda lahendada. Aga kilpkonn üha rohkem siis tõmbub endasse. Jaa, ja selles olukorras me räägime sellest,  et mõlemad midagi teevad selleks, et see suhe on selline,  nagu ta on. Ei saa öelda, et üks teeb midagi väga hästi  ja teine väga halvasti, kuigi mõnikord võib jääda mulje,  et see, kes tüli noorib, et no milleks, et see ei vii  niikuinii kuhugi, aga samas see, kes, nagu te ütlete,  koputab ehk siis küsib suhet, et tema on aru saanud,  et midagi on halvasti. Et ma olen väga ärev, mis meie vahel toimub,  räägi minuga, ta küsib. Kas siin olukorras on lihtsam selle lahenduseni jõuda,  sellepärast et üks otsib ikkagi seda kontakti? See ei ole nii üheselt võetav, et ta otsib küll,  aga see viis, kuidas ta otsib, et tema samamoodi peab õppima,  kuidas kontaktis olla, ehk siis kuidas seda suhet küsida,  sest juhtub ju see, et ta küsib mingil sellisel viisil,  mis teisele on väga hirmutav, et tema põgeneb sinna kilbi alla,  sest sellises olukorras ja nii nii sellisel viisil nagu sina  seda küsid, ei ole võimalik minul seda anda,  see on hirmutav. Aga samas noh, tuleb endale ka peeglisse vaadata alati,  miks see mind hirmutab? Kolmas situatsioon on, kui on kaks koputajat  ehk et kaks rahetormi kõige agressiivsem suhe  ja ja see võib ka lastele väga rängalt mõjuda,  sellepärast et seal võib olla lihtsalt kodus kaks karjuvat täiskasvanu. Jah, ja see on üks väga raske olukord eeskätt lastele,  sest täiskasvanud inimesed, kes tülitsevad,  nad on agressiivses distruktiivses kontaktis,  tegelikult nad ei ole üksteisest eemal, näed küll hiljem see,  mis tülile järgneb, et reeglina järgneb see,  et nad satuvad siis emotsionaalses isolatsiooni  ja väga võib olla tükiks aeks ja, ja need mustrid vahelduvad sellepärast,  et siis nad võivad sattuda hoopis olukorda,  kus on kaks kilbi all olevat inimest ja nad üldse ei suhtle. Aga laste jaoks on see eriti traumeeriv. Ja, ja see, et lapsel ei ole turvaline oma kodus olla,  et see mõjub psüühikale väga last. Aga õnneks tänapäeval meie ühiskonnas palju räägitakse vägivallast,  see ei ole enam vaiba all, teema ei ole enam vaiba all ja,  ja see on väga hea, et, et sellest saab rääkida  ja siis saab ka abi küsida ja abi pakkuda  ja meil on õnneks abistajat olemas pereterapeutide näol. Kas see situatsioon, kui ongi seda kaks rahetormi koos,  siis see situatsioon, see olukord võibki viia  ka perevägivallani. Just et see eskaleerub, tüli reeglina eskaleerub ja,  ja see võib lõppeda ka füüsilise vägivalla ga. Kuigi terapeudid räägivad ka emotsionaalsest vägivallast  verbaalsest vägivallast, et vägivald ei ole  nii üheselt mõistetav, et see on ainult füüsiline kallale minek. Vägivald on palju laiem teema. Peres on tekkinud juba selline situatsioon,  et lihtsalt kaks poolt ei saagi omavahel hakkama  siis kui kiiresti Eesti inimene pereterapeudi üles otsib,  et oma oma pereelu korda saada. Järjest rohkem pöördub inimesi, et see on rõõmustav,  sest meil ei ole siiski veel noh, väga häid toimivaid mudeleid. Inimestel, kuidas suhelda ja, ja mis mulle eriti head meelt teeb,  et meil on tänaseks Eesti pereteraapia. Ühingusse kuulub ligi 225 inimest, nii et terapeudi tuleb  aina juurde. See on tore. Jelena, aitäh täna hommikul tulemast ja selgitamast,  aga muusikat nüüd selle, selle natuke sellise tõsisema jutu  otsa Liis Mäesalu ja Tarvo Valm, kaks toredat muusikut täna  hommikul terevisioonis ja sügisel ilmselt tuleb neil  ka siis uus album, nii et selle ettevalmistustega nad tegelevad,  aga kontserte ka on tulevikus ette näha. Täit. Oled tali läbi passinud. Et sa oma nägu aina vaadan Enam edasi nii ei lä. Äkki järgmises elus näed? Olen aasta idrassinu. Rahvale eitast väsinud. Töö laud ja minema. Löö tuli otsa ja. Poole käigu kõik. Kas sa ei näe? Suvi käes päikse käes hea. Ja. Kas sa näed, suvi käes suvi käes, väl? Tule küll. Meenuga tule küll. Meenuga. Ja. Tere hommikust, 10. mai on täna ja see tore päev,  millel nimeks reede, nii et nädalavahetus on ees. Reede hommikud ongi minu meelest alati toredamad,  ükskõik mis ilm on, kas sajab vihma või särab päike,  sellepärast et arginädal saab otse ja laupäev,  pühapäev on ees ootamas. Ja laupäeval pühapäeval läheb veel soojemaks,  pluss 16, näiteks laupäeval ja pluss 18 pühapäeval,  nii et kuskil, kus on selline hästi tuulevaikne  ja päikesepaisteline paik, on kindlasti sooja veel rohkem,  aga natuke vihma ka. Jah, sel ajal, kui vihma tuleb, siis ei pruugi väga soe olla. Ja ja öökülma õnneks ei ole. Kui te kuhugi täna sõidate, siis teile head liiklejad,  näitame ka liikluskaarti, millel on siis kirja pandud need paigad,  kus täna mõõdetakse kiirust. Ärge ületage lubatud piirkiirust mitte üheski paigas aga  teadke siis, et mõõdetakse kiirust näiteks Tallinn-Narva  maantee Lääsmäe, Haapsalu rohuküla maanteel,  Risti-Virtsu-Kuressaare maanteel, Tartu Räpina Värska  maanteel ja veel mitmes paigas. Ja muuseas, praegu tasub tegelikult tähele panna  ka seda, et kui te punktist A punkti B liigute,  siis see liikumiskiirus võib olla natukene aeglasem seetõttu,  et erinevates kohtades on ka teeremondid,  isegi tuleb siis arvestada seal mõnes paigas sellise viie  minutilise ootamisega, teede remont ja kevadtorm  ka ja, ja teede remont on ka alanud. Me räägime tänases saates veel sibullilledest,  sest nende taimede aeg on praegu käes, no kindlasti  sealhulgas räägime ka tulpidest. Mulle väga meeldivad papagoitulbid ja siis üks hästi selline  madal tulp, mille vars on nii pisike, mille nimi on punamütsiga. Mulle väga meeldivad tulbid, mis on tegelikult juba ära närts,  ära õitse kuidagi nad moodustavad selliseid ilusaid kujundeid,  need sellised ära kroonlehed ja peaaegu keeranud. Jah, maavarade st räägime ka veel tänases saates  ja räägime sellisest tulevikumaavarast. Ja kraptoliit argiliite on selle pealkiri  ja see võib meid vabastada tegelikult põlevkivist. Kunagi on tehtud sillamäel ka katse kaevandamist,  aga see võiks olla see tulevik, sellepärast et tehnoloogia  veel päriselt nii heal järjel ei ole, et seda sealt  maapõuest kätte saada. Mobiiliidest räägime ka veel päris viimases pooltunnis,  et mis see kõige viimane seis on, sellepärast et eile  hommikul kella kolmveerand üheksast alates mobiiliidee ei  toiminud ja täna oli meil siis ka Uku Säregana Riiast siin  ja ütles, et ega see tänane olukord ilmselgelt parem ei tule,  aga täpsustame siis firma juhilt, kes selle asjaga tegeleb. Mis täpselt toimub? Aga nüüd räägime värsketest ajalehtedest  ja hea meel on öelda tere hommikust, Malle  ja tere hommikust, Joonatan. Täna on 10. mai, aga räägime kõigepealt. Üheksandast maist mina valisin jah, Eesti päevalehest Yana  Toomi arvamus artikli üheksandast maist ja seetõttu,  et ma olin ise ka justkui eile kahes erinevas maailmas,  et kui ühelt poolt minu sõbrad käisid eile Vabaduse väljakul  Euroopa päeva tähistamas, siis õhtul ma käisin ise  orienteerumas seal Hardu kandis ja tõin tagasi ühe vene  vanaproua ja, ja tema ei rääkinud väga hästi eesti keelt  ja mina ei rääkinud väga hästi vene keelt,  aga me rääkisime päris pikalt Leningradi blokaadist  ja see oli väga huvitav niisugune vestlus  ja noh, ma hakkasingi mõtlema, me elame justkui ühes riigis,  aga samas on meil siin ikka kohati kaks eri maailma. Aga noh, õnneks viimastel aastatel on kõik selline rahulik  ja paremaks läinud, mis selle prouaga see tuli,  tuli ära eksinud? Ei, ta ei olnud eksimas, ta käis isegi orienteerumis,  aga ta otsis, et ta saaks enne bussi saaks kuidagi küüdiga  tagasi ja siis ta küsiski lihtsalt, et kas sa lähed Tallinnasse,  et vii mind äkki ära. Aga muidu see võib-olla poleks selle üheksanda mai peale  üleüldse mõelnudki, kui proua ei oleks hakanud oma lugu  rääkima või. Tegelikult vist oleksin, sest sinna teel sinna ma sõitsin  mööda ka sealt sealt kalmistult sõjaväekalmistult  ja nägin, nägin seda kahvamussi, mis seal oli,  on ju, et et tegelikult juba see pani natuke mõtlema. No meil tähistatakse, võib öelda siis kahte moodi seda  üheksandat maid Venemaal vist pigem ikka ühtemoodi. Mina olin eile Vabaduse väljakul, seal oli kindlasti vähem  kirge kui siis seal teisel üritusel ja seal oli Euroopa  päeva tähistamine. Mina olen olnud Moskvas üheksandal mail küll aastaid tagasi ja. Ma arvan, et see on üks osa vene identiteedist,  selle päeva tähistame, me peame sellest aru saama,  et neil on ka oma reaalsed mälestused, kes on suguvõsast võidelnud,  kes on blokaadis elu kaotanud, et kui meie paneme üheksandal  märtsil küünlaid, ma olen alati küünlaid süütamas käinud,  siis tulevad prouad rääkima oma lugusid tegelikult süütajatele. Samamoodi seal siis inimesed tänaval räägivad üksteisele  ja kui tuleb näiteks sõjaveteran, neid on ju järjest vähem,  võib-olla ta ei ole väga palju lahingutes olnud,  aga tal on ordenid rinnas, siis noored tüdrukud jooksevad,  tema poole, musitavad kallistavad, kõik katsuvad vanainimest,  kes vaevu juba püsti seisab kallistuste all  ja siis teevad pilti, et nad on hästi siis nagu ausse tõsta,  et see on tõesti neile hästi oluline ja kui me vaatame iga  riigi filmikunsti, on ju ka alati mingi periood,  mida õilistatakse. Kahtlemata Venemaal on see sõda ja see võit,  et noh, tegelikult nad ju ikkagi tunnevad,  et see on võit. Tuleb osta, miks inimesed nii käituvad ja mitte alati neid sildistada,  kes on kommunistid ja kes, kes fašistid on ju,  et võtta kui inimest. Võib-olla tasub rahumeelselt minna sel päeval  ka sellele üritusele, et aru saada, kuigi selge see,  et on ka provotseerivat käitumist, ma olen seda  ka ise Eestis tajunud. Kui see on seotud sinu lähedaste inimestega,  eks ole, sa paratamatult võtad seda kuidagi teistmoodi kui see,  et sa annad mingit hinnangut ajaloole. Just võtame järgmise teema. No järgmise mina mõtlesin juba järgmisel laupäeval olevale  muuseumiööle kaheksa ja. Võtsin näituse seks ja meri, mis on muidugi kahtlemata  äärmiselt atraktiivse pealkirjaga aga tegelikult räägib see  ikkagi rohkem meremeestest ja merest. Olen ise küll ei ole veel jõudnud käia, aga paljud tuttavad  on käinud ja kiitnud ja just ka lastega käinud,  et muuseumiööl olen vist ka käinud algus aastatest saati  ja ma soovitangi siis käia kahes muuseumi tüübis. Esiteks sellises, mis on kallis, et tavaliselt kui muidu  ja saab tasuta, no päris ausalt, kui on näiteks kaks,  kolm last peres ja noh, täiskasvanud, siis see on päris suur väljaminek,  kõik need muuseumis, mis on ägedaks tehtud,  need on ju enamasti ka kallid, et pilet võib-olla üheksa  eurot või kuus eurot, eks ole, ka kamba peale on see päris  suur summa, aga need muuseumid on ka hästi rahvarohked,  et seal on järjekorrad ukse taga ja noh,  vahel ka kõik külastajad ei käitu nii, nagu sa ootad,  et kunagi oli veinipudeliga mees näiteks Köleri ees ma  mäletan lahtise pudeliga, et tuleb arvestada  ka päris sellist omapärast elamust. Ja siis teine muuseumi tüüp, kuhu ma soovitan minna,  hästi väiksed muuseumid. Et seal on rahulik näiteks nõmme muuseumis,  seal on vahva jalgratast, ajaloo näita aga sellest näitusest,  et mul on tunne, et see on selline hea näide kaasaegsest näitusest,  tal on atraktiivne pealkiri, ta on Läänemere ülene,  ta reisib, seal on iga maa, lisab siis midagi oma näitusele. Mina soovitan siin vaadata Hiiumaa tüdruku kirju meremehele,  et see on siis see, mis nagu võib olla selle Eesti  kokkupuute teeb ja armastuskirjad on alati ilusad. Ja nad on ka sellised näitused, kaasaegsed,  kus lastel on põnev, et see kujundus vist on küll selline,  mida tasuks vaatama minna. Et sa ise lähed, siis 18., siis kui tasuta saab. No. Ma lähen kindlasti Nõmme muuseumis ja Underi Tuglase keskusesse,  seal saab Tuglase kiluvõileiba. Muide, tänavu on nii, et 18. peaks olema  ka Eurovisiooni finaal. Võiks juba enne ära planeerida oma aeg, eks ole,  näeks ühte ja saaks muuseumides ka käia. Jonatan, sul on tehtud plaanid muuseumi ööks või? Ei ole veel, aga noh Nädal aega on aega ja see nimekiri on tegelikult. Tõesti, pikk ja hästi põnevaid asju muuseumid mitte ainult  ei ava oma ekspositsiooni, eks, et saad sinna saalidesse  minna vaid ta tihtilugu on neil mingisuguseid toredaid mänge  ja asju seal veel lisaks. Võtame joonatan nüüd majandusteemaga, üks majandusteema ka,  et eile tuli siis teade sellest, et Margus Linnamäe müüs oma  kuulutuste ärid, et ühelt poolt nagu äritehing ikka,  et on ostja ja müüja ja raha, mis vahetab omanikku,  on ju, aga laiemas kontekstis tegelikult see kontsern omab  ka ju tegelikult niisugust traditsioonilise meediaäri,  mida see tehing ka kindlasti mõjutab, et et me teame,  et niisugune traditsiooniline meedia ei ole ju tavaliselt kasumis,  on suhteliselt keeruline ärivaldkond, et saab näha,  osa võiks nagu olla, kulutuste osa just on,  tegelikult on ju, et nüüd ongi küsimus, et kas see raha  pannakse Postimees kanal kahte kuku raadiosse on ju  või mis sellega tehakse, et tegelikult oleks vaja ju natuke  traditsioonilise meedia ärimudelit ka kaasa aidata,  et saame näha. Ja samal ajal see raha panemine nii-öelda meediasse jällegi  kohe tekitab ka selle omaniku õiguse küsimuse. Tihtilugu. Jah, et noh, tegelikult need kuulutused,  ärid töötasid ka väga hästi sünkroonis ju tegelikult  selle traditsioonilise meediaga, et me nägime ju väga tihti,  et näiteks KV-reklaame Postimehes, onju et noh,  uuel omanikul selles osas on natuke raskem omale  kuulutusteportaalile jälle reklaami teha. Nii on ja võtame ühe teema veel. Mina olen seekord valinud sellised, kuhu minna,  mida teha, teemade remonditud jõelael, pekasus tuleb  siis jälle taas Emajõe peal, et mina olen sünnil tartlane,  ilmselt on see selline nostalgiline põhjus,  miks ma valisin. Aga tegelikult jõe poolt vaadates on hoopis teised vaated Tartule,  ma soovitan tõesti see reis ette võtta. Ma olen lapsena käinud, meil oli klassiekskursioonid  enamasti muideks Venemaale jõelaevaga mööda,  siis jah, algul Emajõge See vaade on jah, hoopis teine hästi lopsakas,  et natuke saab aimu Supilinna salaseltsi filmist,  et minu meelest see film natuke seal oma lõpuosas näitab  seda Emajõe lopsakat osa, siis. Sest see on armastav, ma olen ka teinud selle sõidu läbi,  et, et see oleks natuke nagu kusagil troopilises vihmametsas,  nagu tohutu palju rohelist ümber. Võsa muidugi enamasti, eks ole, aga ja ei näe inimesi  peaaegu ja selline jõeline elu on ära unustatud mõneti Tartus,  et see hakkab nagu taas tulema, et kasutatakse jõgega linnaruumis,  et on sellised platvormid Emajõe ääres, kus sa saad  siis istuda suured ja see on hästi vahva,  et jõgi hakkab elama ka linlase jaoks. No ma olen kasutanud alati kui kuskil Euroopa linnades,  kus on ka jõgi, siis, kui jalad on hästi väsinud Siis on hea minna jõe peale lihtsalt vaadata kahele poole  ja näed ka tegelikult nii palju, aga pea ise enam ringi. Ja vanasti tehti ju ka Tartust väljasõit,  et siin Bernard Kangro, kui Jaan Kross on oma tudengiajast,  siis seda kirjutanud Quissen ta oli väljasõit,  et praegu see on juba linnaga seoses olev ala. Aga et teist vaadet saada Tartule, siis Emajõe peale. Väga tore oli teiega juttu rääkida, aitäh,  et tulite ja ilusat päeva ja nädalavahetust. Me läheme nüüd muusikaga edasi, selline mõnus saade nagu  tähtede lava on jõudnud juba poolfinaalini tänase  poolfinaali toimub ja seal siis astuvad need noored lauljad,  üleskoos tuntud Eesti lauljatega, laulavad duett. Meie kuuleme praegu siit, kuidas esitavad. Kohe ütlen aurora Elisa Varema ja Elina Netšajeva  laulumuusikalise kaunitõrje koletis. No. Ise sama kesk. Aga ma ei saa. Kuuse na. Parki. Ja neli. Üks ja pisut kar teisel koduka ole. Sai. A. Siis minu inast. S. Are. Kaks, mis siis? Ega ka sobi? Kaasa pluss loos saart ja koletis. Teiseks. Kus sa koti? Täna õhtul kell kaheksa tähtede lava, siis,  sest on reede, aga inimesed vastu suve siin tahavad väga maale,  eriti Eesti inimene tahab pääseda maale,  kellel on maamaja olemas, see on õnnega koos,  kellel veel ei ole, see võib-olla siis otsib seda sellel kevadel. Ja kas me nimetame nüüd maamajaks või suvilaks,  tere, Ketlin. Miks see suvila sõnaga on natukene justkui sinna mõne  aastakümne tagusesse aega jääb, et inimesed pigem räägivad  praegu maamajadest. Jah, pigem pigem hakatakse juba mainima,  et, et ma lähen maale maa majja. Et vähem natukene seda, et, et lähen suvilasse,  aga sama. Omal ajal näiteks siinsamas Tallinna lähedal Muuga Mähega  teisele poole sinna Vääna poole välja sõita on selliseid suvilaid,  mis on püsinud 40 aastat püsti ja päriselt need suvilad  sellised väikese pindalaga pisikesed krundid. Täiesti alles ja olemas täiesti. Kas inimesed tahavad selliseid osta? Tahavad, et tegelikult meil on. No me näeme siin ühte sellist täitsa nagu tüüpprojekti järgi tehtud,  mulle tundub kuskilt kaugemast ajast. Täpselt ja see on väga nõutud kraam. Ei ole väga selline odav 45000 eurot on täitsa omajagu,  sellise asja eest. Tõesti, hinnad tegelikult tõusevad väga aktiivselt,  et siin ma just natukene tegin eile kodutööd  ja vaatasingi, et selline suvila hind tõuseb aastas circa  kuus kuni kaheksa protsenti. Ja kuna me näeme ka seda, et inimene, kes elab linnas,  on ju, et siis suvepiirkonna suveajal ta sooviks minna  rohkem maapiirkonda ja siis ta lähebki oma maa majja. Kas inimene tahab maamaja ja tahab selle ümber suuremat aeda  või pigem lihtsalt sellist pisikest kohta,  et aias väga palju tööd ei oleks, et saaks pigem puhata seal  maamajas või siis suvilas, kuidas keegi nimetab? Noh, see on selline Maitse asi või eelistus. Ja muidugi ka, kuidas see ajalooliselt need niinimetatud  suvilapiirkonnad on välja kujunenud. Muuga ja mähel tegelikult sul ei olegi võimalik,  võib-olla siin kolme-nelja 1000 ruudust krunti väikese  suvilaga omada, sellepärast et seal ajalooliselt on välja  kujunenud kuue kuni 800 ruutmeetrised krundid. Aga jällegi me läheme võib-olla Hiiumaale,  kus niinimetatud suvilaid on väga vähe, tehinguid on väga vähe,  aga siis on ka seal näiteks suuremad krundipindalad. Saared on väga hinnatud nii Hiiumaa kui ka Saaremaa,  seal on need hinnad ilmselt ka kõrgemad ja,  ja seal otsitakse pigem selliseid mereäärseid kohti või. Ma pigem ütleks, et Saaremaa ja Hiiumaa on võib-olla  niinimetatud suvilaid, sinna väga ei osteta,  et pigem on võib-olla ajalooliselt väljakujunenud vanemad on  seal elanud, vanavanemad on seal elanud ja  siis minnakse sinna maale juurte juurde öelda juurte juurde tagasi,  täpselt. Seega kui ma nüüd statistiliselt võtaksin seda kokku,  siis Hiiumaal näiteks oli eelmine aasta üks suvilamüük  üksainus statistiliselt, ja noh, neid võib veel rohkem olla,  eks ju, aga, aga ütleme niimoodi, et välja joonistuv  statistika näitas ühte No siin me näeme Saaremaal, siis noh, Karujärv on ju  ka erakordselt kena kant, et seal ääres oma suvi veeta ühes  kenas majas, mis muidugi maksis 90000 eurot,  eks ju, kaks korda rohkem, kui me nägime siin seda  nõukaaegset suvilat, mis oli 45000, et need hinnad on ikka  päris päris krõbedad, aga saartel, kas nad ongi kallimad kui  mujal Eestis mandril või? No pigem nad on sellised erilisemad, et me ei saa,  ongi erilise, seda kindlasti, aga me ei saa panna seda mähe  või siis Laulasmaa suvilad Saaremaa, võib-olla sellist  mereäärse sellise suvila ühte patta. Täpselt keskkond maksab. Kas nende samade tuleme korraks veel nende väikeste  suvilajate juurde, mis siin mähe ja Muuga on,  kas selline taktika, et ostan sellise väikese suvila väikese  krundiga ja tegelikult see suvila lükatakse kokku  ja ehitatakse sinna peale päriselt selline elumaja,  kus aasta ringi toimub? See on tegelikult järjest tavalisem, sellepärast et linn  liigub ju laieneb kogu aeg ja inimene, kes täna võib-olla  ostab siin Laulasmaale Vääna-Jõesuusse, Mähele,  Muuga le ostab suvila, siis ta võtabki sellise mõttega. Ilmselt, ja minu meelest on see väga tark lähenemine,  et ta võtab ki sellise mõttega, et võib-olla mingil hetkel  ma muudan selle aastaringseks ja, ja, ja siin,  kui me tehnik tehinguid kokku võtame, et  siis analüütik ka utsitas mind mõtlema pigem nagu  selle nurga alt, et. Suvilal ja suvilal on vahe, eks ju, et kui me täna ostame  endale aiamaja, kus me tahame seal võib-olla natuke näpud  mulda pista ja tegutseda et siis mingil hetkel me soojustame  selle ära. Me loome sellise mõnusa keskkonna,  millest siis saab tegelikult meie elamu. Meil on üks näide veel, mis on Viljandimaal täitsa selline  Kesk-Eesti tore kant ja natukene lagunenud,  väike maja maksab ainult 22000, kas selliseid  ka otsitakse, kus inimene tegelikult ise peab päris palju  panustama ja tõenäoliselt ka investeerima lisaks sellele  osturahale sinna päris palju? No kui me nüüd siin vaatame, siis krundipind on tegelikult 13000,  ma vaatasin 13000 meetrit. Ma kohe vaatasin sellepärast, et statistikas tuli  ka välja see, et Viljandimaal on kõige suuremad krundid. Ja siin siin on hästi, suures laastus ma arvan,  et maa on oma hinna andnud ja võib-olla see suvila ise maamaja,  vana talumaja, võibolla. Ka kitsi kui niimoodi pealt vaadates. Aga ilmselt, aga ilmselt võib ka tegelikult sisse kohe minna,  et katus ehk läbi ei lase. No suvel ikka saab, et selline natukene maa lähedasem olemine,  pangest võtad vett ja käid kuskil maja nurga taga. Kemmerel. Kus aga väga See on tegelikult, mida inimesed täna otsivad,  eriti kui nad on linnainimesed, nad soovi soovivadki seda  maa lähedust, seda internet tuleb meil ju Eestis igale poole  kaasa teliselt küll täpselt, et noh, vaadake,  millised istumisalad tegelikult see on, milline potentsiaal. Pigem inimestele meeldiksid sellised omaette olemise natuke  vanemad majad ja suhteliselt nõndamoodi,  et ei oleks nagu naabrid. Jällegi ütleksin nii ja naa, et ma arvan,  et kui. Ikka kõvasti, jah, täpselt, et sul ikka väga suured ootused  ei tohiks sellele suvilale alla aia. Maamajale siis, aga jaa, et kui sa ostad juba kuskile  Viljandi metsadesse midagi, et siis sa kindlasti soovid. Seda eraldatust. Kui sa ostad Mähele Muugale võib-olla Vääna-Jõesuus,  kus juba ajalooliselt on välja kujunenud väiksemad krundid,  et siis, siis sa tead juba, mida sa saad,  eks ju, et et sellist täielikku eraldatud ei ole mõtet  oodata päris. Aga seal on jällegi see linnalähedus on ju,  et, et inimesed ei ole ka huvitatud Väga kaugele nädalavahetuseks sõitma. No siin on üks Eestimaa kaart ka veel, need on nüüd need  piirkonnad kus siis tegelikult on võimalik endale seda  maamaja või suvilat, kuidas keegi tahab nimetada,  eks, ja hankida ja siin on ühed hinnad peal. Nii, mis need näitavad meile? Need näitavadki, milliseid suvilaid on millise hinnaga  võimalik osta, et näiteks kui me vaatame sinna Tapa piirkonda,  siis kaheksa 8900 euroga saad endale juba suvila,  mis see täpselt endast kujutab, nüüd tuleb sinna klikkide  peale vaadata täpsemalt. Ahah, aga siin on muidugi kallimad hinnad  ka siin Märjamaa juures on see 44, number jah,  44000, siis jah. Ja no meil puudub ülevaade, mis, mis selle raha eest saab,  aga suurest Ei, see on kohe spetsiaalselt seal piirkonnas,  Märjamaa piirkonnas on hetkel üks suvila müügis,  mis ongi 44000 euroga müügis. Mis ta nüüd täpselt endast kujutab, seda tuleks nüüd uurida. Kus piirkonnas kõige rohkem müüakse selliseid suvilaid  või maamaju ja kus kõige rohkem soovitakse saada,  ehk et osta? Ikka Harjumaa, Harjumaa. No sellel on tegelikult väga kindel põhjus,  et ongi suurasumite ümber kujunevad välja  siis sellised puhkepiirkonnad ja nagu ma ütlesin,  et inimesed võib-olla pigem kui nad elavad seal kuskil  Mustamäe paneelmajas tahavad nädalavahetuseks sõita,  nad ei ole valmis võib-olla võtma ette sellist päris nelja-viietunnist,  sõita teise Eesti otsa, vaid pigem nad tahavadki kähku  rohelusse ja meil tegelikult on ju see fantastiline võimalus Tallinnas,  sa sõidadki praktiliselt siin tunni aega  ja oledki täielikus rohelises idüllis. No ja võimalik ka siis isegi nädala sees ju minna,  kui seda sõitu võib-olla on pool tundi tund,  et mitte viis tundi sinna Võrumaal kuhugi  või saarte peale üle ilmselt üldse tekib suvel probleem,  et praamijärjekorrad ja kõik muu Ja täpselt, et meil on suvila, Kihnus, me ei satu sinna väga tihti. Et see ongi See põhjus, et lihtsalt see teekond on niivõrd pikk,  et kui ma juba lähen, siis ma tegelikult jään sinna paariks nädalaks,  hommikul ei lähe ja õhtul tagasi ei tule. No jah, ei ole mõtet, lihtsalt, sest sa sul läheb reisi  peale enam ajas siis. Ketlin aitäh täna hommikul tulemast, selline,  siis suvilate ja maamajade turg sellel kevadel meile  Eestimaa kaardil vastu vaatab. Ja. Ja ma arvan, et selline ilm muuseas tulpidele väga meeldib,  meil on lihtsalt nii imeliselt kena valik siin laual. Tulpidest jah, õige pea räägime, kusjuures tulpidele ei  peaks selline väike külm ka suurt midagi tegema,  nad on ikka üsna sellised. Saavad jahedama ilmaga ka. Ja aga nädalavahetusel öökülma ohtu pole  ja soojakraade tuleb ka juurde, nii et laupäeval pluss 16  pühapäeval pluss 18 natukene vihma, väga mõnus  ja praegu natukene 100. Tallinnas vähemasti aga kusagil kindlasti paistab päike,  sest väikesel Eestimaal on sageli väga eripalgeline ilm. Vaatame väikest Eestimaad ka kaardi pealt,  millel on näidatud, kus täna mõõdeta ja netakse kiirust. Selline kampaania politseil siis käib ja täna on need kohad  näiteks Risti, Virtsu, Kuressaare maantee  ka Tallinn-Narva maantee ja ka näiteks Tartu-Räpina-Värskamaade. Ja maavaradest räägime ka, seda kaarti me teile praegu ei näita,  ehk erinevad kaardid siin on olnud juba,  mis siis Eestimaad puudutavad. Aga järgmisel nädalal ka jätkame, nii et tutvustame teile  neid maavarasid, mida te võiksite teada ja  millele kuulub tulevik, näiteks Graptoliit argiliit on täna päevakorras. Me räägime ka ühest teemast, millel tegelikult me juba rääkisime,  see on see mobiili-id ja ei ole tegelikult veel asjad  sellega korda saanud. No ei tea, võib-olla, kui me saate lõpus võtame telefoniühenduse,  võib-olla saame teada, et nüüd on korras,  tahaks loota vähemalt. Tahaks loota, aga ole hea. Tulpidest nüüd tere hommikust, Tiia. Tere hommikust. No tänasest kuni pühapäevani saab Tallinna botaanikaaias  siis erinevaid tulpe ja erinevaid sibullilli näha. Huvitav, kui palju neid eri liike tulpe siis on? No näitusesaalis jääb erinevaid liike ja sorte alla 100,  aga meie botaanikaaia territooriumil peenardel saab ligi  kahtesadat erinevat tulbisordi. Ja näha, et mõned nendest on küll jõudnud ära õitseda  ja mõned ei ole veel oma õisi avanud, et peab käima natukene  rohkem kordi botaanikaaias tulpide otsimise ajal,  neid va. Mõned erilisemad oled sa kaasa toonud, ma alustan kohe siit  enda poolt. No vot, sellist tulpi ma ausalt öeldes ei ole näinud varem ka,  mis. Ja see on üks väga uhke täidisõieline tulp  ja tema nimi on naiskreem, et nagu selline tõeline jäätisetuutu,  et et sisemised õielehed on siis niiuksed,  kohevad valged ja väljaspoolt siis noh, sellise jäätise  topsi moodi natukene paistab et. Muide, ma ütlesin, et mis taim see on, tegelikult ma tean,  et botaanika aias ütlevad alati kõik, kes see taim on. Jah. Kui nendest taimedest, kes siin laua peal on rääkida,  siis kas põhimõtteliselt võib kõikide tulpide puhul nagu  kasvutingimustest rääkides eeldada, et need on ühesugused  või on need täiesti erinevad? No sordid on tegelikult suhteliselt ühesuguste soovidega  kasvutingimuste suhtes, et võib-olla ainult kõige väiksemad liigid,  kes on sellise haprama ja väiksema väljanägemisega tahavad  sellist kuivemat kasvukohta, umbes nagu kiviktaimlas kasvamiseks,  aga sellised suuremad tulbid on siis kõik sellises üsna  tavalises peenratingimuses, kus ei ole liiga märg,  saavad päris kenasti hakkama. Kas ka see tohutu? Suur. Ja temaga võib samamoodi saada. Tema on siis üks papagoitulp ja need papagoitulbid on  sellised hästi huvitavad õielehed on natukene narmastunud  või kroogitud, et ja üldiselt on nad hilisema õitsemisajaga,  et et meil päris õuetingimustes neid veel avanenud ei ole. Näitan siit järjest edasi, no kes see pisike Ja see pisikene on nüüd ühe loodusliku tulbi kreigi tulbi sort. Ja kreigitulbi juures on veel oluline, kui on võimalik siin näidata,  et temal on selline triibuga leht, selline küllalt kahar,  lai leht ja siin on sellised uhked punased truu triibud peal. Et sellel Kesk-Aasia tulbiliigil siis on sellised triibud ja,  ja sortidel, mis siis sellest tulbist on aretatud,  on. Ka sellised vahel tugevamad, vahel nõrgemad need triibud  peal ja enamasti punased, roosad on nende õied. Ma siin alguses ütlesin, et noh, kui ilm on niimoodi  natukene jahedam, et see tulbile suurt midagi ei tee,  vastab see ikka tõele. Ja see vastab tõele, et selline võib-olla kuni paar kraadi  külma tõesti veel nupus tulbil ei tee, et kui tulbiõis on  juba päris avanenud, et noh, siis ta võib natukene neid  õieleheservasid nagu närtsita. No looduses kasvavad osad tulbid ju ka näiteks kusagil  mägisel maal ja stepis ja kas see tähendab,  et nad on vähe nõudlikud või? Need, kes mägisel maal kasvavad, need aias meie jaoks on  just nõudlikud, sest nad tahavad tõesti sellist,  et hea drenaažiga, no näiteks sellist peenart nagu  kiviktaimes tehakse, kus siis ei ole liigsed niiskust. Nii, aga need on koerahambad, roosa, roosa Siberi  koerahammas ja see kollane siis eelmine oli. Üks koerahambasort, kes siis pärineb? Põhja-Ameerikast, et koerahammastel on selline huvitav nimi  selle järgi et nende sibulad meenutavad suure koera kihva. Ja sibulate järgi on nime saanud aga lill ise  siis selline hästi armas ja see on püvilill  ja püvililli on väga erinevaid, neid on sadakond erinevat liiki. Tuntud on selline harilik püvilill keisrikroonina  kes võib meetri kõrguseks kasvada ka see Türgist pärinev  pisike püvilille liik, siis, kes ka mägedes kasvab,  on selline imepisikene ja hästi armas. Kas on mingi lihtne üldine reegel, mida teha sibul lillega  pärast seda, kui ta on ära õitsenud? Jaa. No kõige lihtsam reegel on see, et tuleb tal peenras lasta  ikkagi rahus lõpuni kasvada, niikaua kuni lehed on rohelised  ja siis kui juba lehed ja varred hakkavad kolletuma,  no siis võib ta sealt ära. Lõigata või, või ära rebida? Kui on üks väga tore sort sibullilli ja tahaks,  et teda oleks rohkem, siis paljundamine ikkagi tütar sibulatega. Ja tütar sibulatega ja siin on muidugi taimed on erinevad,  et mõned paljunevad päris kiiresti, mõned on aeglasema paljunemisega,  et see on juba selline individuaalne erinevatel liikidel. Nii, ja siin on ja sellised uhked väikesed nartsissid,  et tema nimi on lausa kaljunartsiss, et ta kasvabki Hispaanias,  Portugalis mägedes, selline ime pisikene õie läbimõõt on  umbes vist kaks sentimeetrit ja see nartsiss on  siis sordi nimega, küll on ka selline pisikene ripan vinkl  ja no tema võibolla tõesti meenutab kellelegi võilille  või krüsandeemi, et selline hästi hästi vahva. Oled sa Tiia, ise testinud, kui nüüd emadepäev tuleb  ja paljudesse kodudesse need tulbid ja muudki sibul,  lilled jõuavad, siis kuidas ikkagi kõige parem neid seal  vaasis hoida on, et nad kauem vastu? No enne vaasi panekut maksab siis lõikelillel varre ots  tagasi lõigata kusagil paar sentimeetrit  ja sellised sibullilled siis tahavad sellist jahedat vett. Kui on roosid või sellised natuke tugevama puitunud varrega lilled,  siis nemad võiks korraks saada pigem sellisesse üsna sooja  vette ja. Selge pilt ja veel selgemaks saab see pilt botaanikaaias,  kus siis neid erinevaid sibullilli näed ja aitäh. Ja kutsume kõiki botaanikaaeda, nädalavahetusel lastele  töötuba ja ekskursioonid ka kell üks ja kell kaks. Aga meil on siin täna hommikul televisioonis laua peal  krapoliit argiliit. Tere hommikust, Rutt. Kui me praegu hakkasime siit minema siit diivani kõrvalt  niimoodi maapõue, kas me saaksime sellise argiliidi kätte  sealt või? Saaksime ikka ja saate, lõpuks on nimi ka päris hästi. Täiesti selgeks saada. Olen harju. Tegemist on siis tegelikult kivistunud kunagise meremudaga  ja miks ta siin täna laual on, sellepärast et see on üks  nendest maavaradest, mida me Eesti maast võiksime kätte  saada kunagi tulevikus. Ja sisaldab ta tegelikult selliseid metalli nagu uraan,  molüpteen, anaadia, tinki ja, ja pliidi. Miks me seda siiani kätte ei ole saanud? Siiani ei ole me tegelikult kätte saanud seda,  et, et selle Nende, metallide rikastamine siit on keeruline  protsess ja seda me täna päriselt teha ei oska küll aga me  näeme üha enam, et see, mis siin sees on,  võiks meile tulevikus väärtuslik olla. Ehk siis siin, kui me räägime näiteks uraanist,  ehk siis me teame, et me peame ju Eestis nii-öelda vähendama  oma sõltuvust fossiilkütustest ja, ja uraan  ja tuumajaamad on üks alternatiiv neile,  ehk siis meie oma tõesti tuumakütus. Kas siis, kas see meie oma argiliit aitaks meil  põhimõtteliselt täitsa selja pöörata põlevkivile või? No võib-olla küll kunagi jah, et, et me peame ju sellest mõtlema,  kui me tahame tõesti muuta maailma rohelisemaks,  aga, aga siin on tegelikult veel üks, teine põlev metall  sees ja see vanaadium ja, ja viimastel aastatel me räägime  nüüd sellest, et võib-olla see vanaadium,  mis siin sees on, on meile veelgi väärtuslikum,  kuna. Kui me tahaksime nüüd tuuleenergeetika kast saadud energiat salvestada,  eks ju tuul ei puhu kogu aeg, siis meil on vaja akusüsteem,  meil on vaja kuhugi, kuhu seda salvestada  ja vanaadium, redokspatareid on nüüd üks selline peamine  võimalus tegelikult selle tuuleenergeetika salvestamisel  ja mõeldes, et meil on Eestis olemas vanaadium nendes kivimites. Vanaadiumi turuhind muuseas, eelmisel aastal tõusis kaks  korda ehk siis puhas puhas äriallikas. Kahju ainult, et me täna seda veel teha ei oska  ja neid metalli siit kätte saada, nii et see oleks majanduslik,  kasulik ja muidugi nii, et see oleks keskkonnaohutu. Kui palju seda? Eestis on hinnanguliselt, ega me ju ei näe? Neid on sadasid miljoneid tonne, aga kui me räägime näiteks uraanist,  siis uraani kogust selles. Kildas on hinnatud uraanoksiidi kogust, siis kuuele  miljonile tonnile umbes ehk siis tegelikult on siin väga  palju seda materjali sees. See kilt on meil Eestis väga palju levinud. Seda on meil siin ka Tallinna all nii nagu ma alustasin  ja minema mitte küll nii rikast maavara kui näiteks  Kirde-Eestis või Lääne-Eestis, et, et seal on seda uraani  natukene rohkem. Aga, aga on olemas ka Tallinna. Põhimõtteliselt nagu niimoodi, kui me mõtleme,  kus see merepiir meil läheb, siis kõik see mehed Põhja-Eesti klindil tuleb see kiht välja,  et kui te Põhja-Eesti kliente olete näinud näiteks paki  mererannal jalutada, siis seal on näha tegelikult kliendi aastal,  kus selline tumekiht ehk siis pruunkiht selle peal roheline kiht,  siis see pruunkiht ongi see craptuli ehk konna konnatahvel. Konnatahvel on toreda Räägime parem konnatahvlist edasi. Kas ma saan õigesti? Ja si, au rutt, et keeruline ongi saada kätte sealt seda  uraani vanaaegseda me veel ei oska, aga iseenesest kas me  selle nagu maapõuest välja tooksime, see tehnoloogia on meil  olemas ja see oleks lihtne. Ja mitte väga kallis, see tehnoloogia on meil olemas muidugi,  iga maavara kasutamine on tehnoloogiliselt keeruline,  tuleb arvestada, et iga maavara tegelikult kasutamine rikub keskkonda,  ehk siis me ei saa ilma selleta, et meil looduskahjud  sellega alati kaasnevad. Aga samal ajal meil peavad olema ühel kaalukausil just need  looduskahjud ja samal ajal see, mis me sealt saada tahame. Sest ühtegi maavara ei kaevandata ilma selleta,  kui ei ole nõudlust, ehk siis me teeme seda,  et toota asju, mida inimene vajab ja, ja uraan  ja sees siin kõik need raskmetallid seis siin sees võivad  kaevandamisel põhjustada olulist keskkonnakahju,  see tähendab, et tegelikult me peame väga palju investeerima selleks,  et neid asju uurida. Et tegelikult just just selleks, et ma siin stuudios istungi,  et tegelikult hetkel on algamas maapõue nädal Eestis  mis on majandus-kommunikatsiooniministeeriumi ellu kutsutud  ja millega müüamegi siis seda tulevikumaavarade teemat  natuke inimestele lähemale tuua. Öelda, et meil on vaja ühiskondlikult rohkem arutada  selle üle, mida me tulevikus oma maavaradega teeme. Kas seesama konnatahvel on pigem siis nagu kaugem tulevik  või lähem tulevik, meie see pigem on ikkagi selline kaugem tulevik. Et aga samal ajal me peame ütlema, et kui jah,  et kui arst uurib inimest selle jaoks, et terveks teha,  siis ka maavarade uurijad muidugi uurivad maavara ikkagi selleks,  et meil kunagi tulevikus oleks võimalik seda kasutada,  aga me peame kokku leppima, et kas meil on seda vaja teha  või meil ei ole seda vaja teha, sellepärast et,  et kokkuvõttes mida paremini me oskame neid asju teha,  seda väiksemad on need keskkonnakahjud, mis pärast kaasnevad  ja seda suurem võib see tulu olla, mis riik kokkuvõttes saab. Rutt aitäh täna hommikul tulemast konnatahvel kaasas  ja siis, kui uus nädal algab, ehk et esmaspäeval,  siis juba järgmine maavara, teisipäev, kolmapäev,  neljapäev ka, nii et osaleme ka selles toredas maavarade  nädalas aitäh, aitäh. Õige pea meie saatesse muusikat ja muusikud Liis  ja Tarvo on juba valmis. Kui valmisolekust rääkida, siis Tarvo, kui valmis on teie  uus plaat? Täitsa valmib, et ütleme, et üks siuke Pool kolmandikust on valmis, nii et kes arvutada oskab  siis suht. Et me tegeleme, et otsime neid erinevaid emotsioone  ja suvi tuleb veel vahele ja palju esinemisi,  et. Et tuleb põnevam kui võib-olla esimene plaat Olete paika pannud mitu lugu plaadile tuleb? Ma tahaks teha kuskil niimoodi üle natukene rohkem,  et, et siis tekiks niisugune ka valikuvõimalus natukene,  et mõnikord on niimoodi, et teed nagu loo valmis  ja esitad ja mängid ja siis salvestada ära,  aga siis ei kõlagi üldse niimoodi nagu peaks  ja mõne looga on hoopis jälle vastupidi,  et. Et stuudios kõlab väga hästi, aga, aga lives jälle kuidagi  siuke kohmakas või. No siin juba käis sõna esinemine läbi Liis  kus järgmised esinemised toimuvad. Homme on juba Lepaninas ja siis nädal hiljem. Ei vabandust, vahepeal me. Kuressaares ja siis oleme kapa Kohilas ja siin suvel on. On ikka nii palju, et ei jää isegi kõik meelde. Ja kalender on üsna üsna toekas juba. See ootame ikkagi juurde. Mahub kalendrisse, mahub veel ja see lugu,  mida me nüüd varsti kuuleme, mis lugu see on? See on meie uus lugu, mis kannab jah, pealkirja meie lugu  kõlab natuke võib-olla niisuguselt nagu. Liiga magusalt, aga, aga mul ongi nagu niisugune. Mõte nende sõnade ja lugudega, et tahaks,  et igaüks nagu saaks, kes seda lugu nüüd kuulab,  siis ei ole otseselt nüüd ei räägi siin. Konnadest ega muudest maavaradest, et nagu inimene leiaks  sealt nagu enda Nagu tunneks, et ta oleks osake sellest loost,  et siis nagu meie tähendab mitte meie, vaid  siis meie kõik. Ehk siis õige varsti teie lugu, ehk siis meie lugu. Lugu lugu jah, aga enne veel päevakajalisel teemal. Ja tõepoolest, eile hommikul kella kolmveerand üheksast  alates siis mobiilid ei tööta. Täna hommikul rääkisime siin terevisiooni stuudios  ka Uku Särekonnaga, umbes poolteist tundi tagasi ta oli väga lootusrikas,  ütles, et ehk siis tänase päeva jooksul saab  selle asja korda ja võib-olla isegi mõne tunni jooksul. Nüüd on meil telefonil Kalev Pihl, tere hommikust. Kalev. Tere hommikust. No mis seis praegu on, kui kell hakkab kohe üheksa saama,  kas on mingisuguseid edasiminekuid või oleme samas seisus,  et ei tööta? No tegelikult täpsustan seda, et ta tegelikult on ikkagi  eilsest pealelõunast enam töötanud, aga me tõepoolest  võtsime selle töö hommikul. Jällegi maha ja taastame olukorra, mis oli üleeile ja,  ja siis on see teenus ilmselt jah, ma arvan,  et umbes üheksast sama hea, kui ta üleeile oli. See tähendab seda, et te lähete ikkagi nüüd värskenduse  eelsesse aega vanale süsteemile tagasi, et oleks töökindel. Jah. Ja millal see kõik 100 protsenti tööle hakkab,  oskate öelda? Võiks uskuda küll, et üheksast või natuke peale seda töötab niimoodi. Selge, aga samal ajal te mõtlete ikkagi,  et see värskendus tuleb ellu ja läbi viia,  nii et see veel ootab meid siis ees, nüüd siin lähitulevikus. Ja see tõepoolest meid ees ootab. No oleks tore, kui see värskendus siis toimiks niimoodi,  et ikkagi mobiili ide tõesti töötaks, aga aitäh täna  hommikul ja loodetavasti siis varsti ka kõik toimib. Et. On emadepäev, ilus ilm, tuleb soojad päevad,  natukene vihma, aga kindlasti päikest ja kuni 20 kraadi sooja. Nii et hea oleks see veeta näiteks väljas. Tõeline kevad on tegelikult ei peagi ju kohe tahtma seda,  et oleks 25 kraadi sooja ja peaks randa kohe minema  ja las tuleb niimoodi. Tasapisi läheb rohelisemaks värvilisemaks soojemaks. Lilled õitsevad tulbid näiteks aiad on juba punaseid,  kollaseid tulpe täis. Meie saatesse mahuvad siis täna veel ühed uudised  ja mahub ka see meie lugu ehk Tarvo lugu  ehk teie lugu ehk kõigi lugu, see kõigi lugu võib mõneti öelda,  kuigi tegelikult pealkiri on ikkagi meie lugu. Kohtume esmaspäeval, viis minutit enne kella seitset,  siis kui televisioon alustab, aga nautige nädalavahetust. Ilusat nädalavahetust. Ega meist keegi ette ei tea. Mis see meil toob. Murtud süda. Kõik see hellus paneb pöörlema pea kui õisi mul too. Võtan hetke eest kõik, mis sinuga. Koos sulle taevast alla? Ees kokku. Kuu valge sulle. Õuna sinule. Augustiöös kui langevad tähed niimoodi gisoo. Leiab su üles ladus to. Võtan su käe, suru südamele ja jutusta loo. Kuidas koor kõik sai alguse? Sulle taevast alla too. Kõik tähed koos sellega Memmest koku sak. Valge su an. Sulle taevast alla. Kõik koos sellega Memmest kokku salu. Sulle sinu. Lemmiku.
