Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele kuival ja kuumal suvel on vesi kullahinnas. Tore, kui aias on veesilm, kust väikesed laululinnud juua saavad või koguni väike purskkaev, mis kuiva õhku värskendab. Rääkimata siis suuremast tiigist, kust kastmisvett saab. Raadio teel on tiigi või veesilma rajamist võimatu õpetada. Siiski pöördusime raamatud, tiigid, ojad ja sillad koduaias autori Ilona Terry poole palvega anda soovitusi, kuhu oleks mõistlik oma aias veesilma või tiiki rajada ja milline paik selleks üldse ei sobi. Kuigi rajamisel tõepoolest on siis mõned põhimõtted, mida peaks kindlasti silmas pidama, enne kui te hakkate seda auku sinna maa sisse kaevama. Üks väga oluline punkt on siis tiigi asukoht ja tiigi sügavus kindlasti, et kui te olete enda jaoks läbi mõelnud selle, kui sügava või kui suure tiigi te soovite endale teha selle järgi peakski valima tiidil asukoha, kui te tahate teha väga väikest veesilma, siis kindlasti ei tohiks seda veesilma rajada täis päikese kätte, sellepärast et sellises pisikeses veesilmas kuumeneb vesi väga kiiresti ja ülekuumenenud veesiale hapnikku, see vesi rikneb ja seal ei saa kasvatada ka mingisuguseid veetaimi. Kui te planeerite natukene suuremat veel silma, siis võiks selle veesilma paigutada ideaaltingimustes poolvarju, kus siis üks osa tiigipinnast on varjus, ehk siis mingi kõrval võiks kasvada mõni puu või põõsas, mis tal varju annab, või see tiik paikneb kusagil müüri ääres, et mingist osa päevast nagu päike talle otseselt peale ei paistaks. Ja seda ikkagi jälle seetõttu, et see tiik ei oleks kogu aeg päikese käes, et vesi liialt ei soojeneks. Ma küsin siia vahele, et minul ongi sattunud veesilm puu alla, nii nagu soovitatakse. Ja ma olen hädas sellega, et ikka sealtpoolt langeb kas lehti või okkaid veepinnale, neid on tohutult tülikas sealt ära noppida ja korjata, et mis nõude siin annate? See ongi niisugune nokk kinni, saba lahti teema, et iseenesest valgustingimuste poolest on suure puu allveesilmal ideaalne asukoht, puulehed tõepoolest kipuvad langema tiiki ja lisaks sellele, et see vaatepilt on näotu, need lehed seal tiigi põhjas kipuvad lagunema. Lagunemisel tekib niisugune aine nagu metaan ja selles metaanirikkas vees jällegi taimed väga ei taha kasvada. Suve jooksul ma soovitaksin ikkagi need lehed aeg-ajalt lihtsalt füüsiliselt veepinnalt ära riisuda, kui te neid märkate, kui nad on juba põhja langenud, siis ei olegi suurt midagi teha. Jaa, sügiseseks lehtede langemise ajaks oleks nutikas sellisele tiidile panna peale kaitsevõrk. Sama on ka männiokastega, sest kui te olete tähele pannud ka mänd, vahetab okkaid, sügisel lähevad männid kollaseks ja okkad langevad maha. Nii et hästi tiheda silmaga võrk tuleb peale panna. Ja täiesti niisugune tiheda silmaga võrk sa võib-olla kas pingule tõmmatud, tavaline no minu poolest kas või kardina till või, või midagi niisugust, et seda saab ise kombineerida või osta siis valmis kujul võrk, mingisugune klassidel erinevaid saada. Natiigiga ongi see mure kõige suurem, et tiigivesi ei püsi puhtana, seal hakkavad vohama vetikad. Kuidas nendest pääseda? Vetikaprobleem on jah, tõepoolest kõige suurem probleem, millega on kokku puutunud vist küll iga veesilma omanik oma koduaias, vetikaid on meil siis mitut tüüpi, et on see tavaline rohevetikas, kes on niivõrd mikroskoopiline, et teda isegi sõelaga ei saa kätte, siis teine vetikas on meil niisugune hästi levinud niitjas vetikas, et teda siis on võimalik välja sõeluda mingil määral, aga ta tahab ikkagi tagasi tulla. Kui nüüd on tegemist väikese tiigiga, siis mingil määral vetikate vohamise vastu aitab kindlasti purskkaevepurskkaev nagu rikastab seda tiidi vett hapnikuga. Ja vesi peaks kindlasti ringlema sisse vetikas ennast seal nii hästi ei tunne. Kui on suur tiik tõeliselt suur, ma mõtlen niisugune looduslikku tüüpi ja seal noh, mõne meetri sügavune ja 15 ruutmeetrit 20 ruutmeetripinnaga ja suuremad siis sellises tiigis aitab vetikate vastu väga hästi see, kui te lasete sinna sisse, kalad karpkalad, kogred on siis need, kes seda vetikat hakkavad usinasti kohe sööma ja vetikahulk silmnähtavalt väheneb. On ka igasugust keemiat müügil, et osad nendest keemilistest ainetest töötavad siis sellisel põhimõttel, et kui te lisate seda tiidi vette, siis ta kogub vetika klompidesse, te saate selle siis sõelaga välja võtta tiigiveest. Et seda saab siis teha tõesti ainult väikeste veesilmade puhul. Me läheme nüüd taimede juurde, keda kasvatatakse nii suuremates kui väiksemates tiikides ja veesilmades, kõigepealt vesiroosid, kas vesiroosi võib ületalvetiigis vees hoida või oleks targem istutada mingi konteineriga ja siis tõsta näiteks keldrisse talveks, kus temperatuur ei lange allapoole null kraadi. Kui teil on tehislik veesilm ehk siis te olete selle silmapõhja voodetanud kilega, siis tegelikult ei olegi mingisugust muud varianti selle vesiroosi sinna istutamiseks, kui spetsiaalne konteinerkonteinerisse istutame vesiroosi, siis nii, et kasutame selleks spetsiaalselt kasvusubstraati, see peab olema hästi viljakas, tihe savikas, vooderdad selle konteineri kangaga, paneme sinna selle substraadi, istutame vesiroosi ja katame pealt kivikestega, et see muld ei läheks veesilma laiali, et annaks vajaliku raskuse potile, et saaks selle reisi Rosi tiigi põhja lasta. Vesiroos on nüüd väga mitut liiki. Klassikaline väike vesiroos ja valge vesiroos on siis need, kes esinevad ka meil looduses ja nemad tahavad nüüd kasvamiseks saada hästi sügavat vett, ehk siis kui teie tiik on sügavusega alates seal üks mees seal, siis võib neid seal kasvatada ja nii sügav tiik ei külmu talvel reeglina läbi ja see vesiroos võid seal tiigistallitada. Rääkides nüüd aeglesi roosidest, et aianduskeskustes on müügil väga põnevate õitega aed vesiroosidest, et ja nad on mõeldud erinevas erineva sügavusega vees kasvatamiseks. Osad neist taluvad ka kõigest 20 sentimeetrit veepinda, aga osa võib istutada siis kuskil 60 sentimeetri sügavusele. Aed vesiroosidega on selline lugu, et need väga põnevate õitega sordid just nimelt seda väga sügavat vett ei tahagi ja kuna nende maksimaalne sügavus on 60 sentimeetrit, kui teised tema sügavamale, siis nende lehed kipuvad mädanema ja nad lihtsalt ei hakka teil õitsema ja ei tule ilusasti pinnale. Aga 60 sentimeetri sügavune vesi külmub kindlasti talvel läbi ja need aed vesiroosid seal. Sellises madalas tiigis ei talvituma, nii et need tuleks tõsta keldrisse. Keldreid võiks kindlasti olla liiga soe, et selline viis kuni seitse kraadi maksimaalselt tohiks kasvada seal kas peaks olema peatunud talvele. Kui mitu aastat vesiroosid üldse kasvavad, kui neid niimoodi tehislikud veesilmast igal hilissügisel keldrisse tõsta ja kevadel jälle tagasi. Jah, see taimede kasvu iganenud hästi, niisugune keeruline teema, et see sõltub hästi paljudest asjaoludest selles kasvusubstraadis sellest veest, et aga üldiselt on nad ikkagi pikaealised, te saate ysna mitu head aastat sellest esiroosist rõõmu tunda. Nüüd, kuidas hundinuia neisse suhtuda, kas neid on mõtet istutada ikkagi ainult looduslikud piiki või leiavad nad endale hea kodu ka selles tehislikus veesilmas? Mina tegelikult hundinuia soovitaksin isegi looduslikku tiiki, kui tal on ta nüüd. Te mõtlete looduslikud hiigelseda, mis on looduslikus stiilis rajatud või mis on juba aias olemas. No see, mis on looduses olemas ja mis on kujundatud niisuguseks talu maadel sobivaks tiigiks Jah, ma mõtlengi, et kui, kui selle hundi nunn ja spetsiaalset istutada, kui teda varem näiteks ei ole olnud seal tiigis siis kuna ta on niisugune natukene invasiivne taim, ehk siis ta kipub ikkagi hakkama vohama seal tiigis siis ka koduaia tiiki, mina selle hundinuia juure piiraksin kindlasti ära ja istataksin ta siis, kui on väiksem v siis istataksin sellesse valmis konteinerisse või kui on suurem mees ilm, siis võib teha ka niisugusest peenravaibast kotikesed selle skandinaavia juure jaoks, et hakkame sealt mingid laiutama ja nii võib moodustada sinna mitmeid gruppe Talle sundi, nõiast teda tegelikult on võimalik nagu selliselt istutades kontrollida ja väikeses veesilmas. Ta vajab suhteliselt sügavat vett, kui vesi kuumenes seal väga kasvada ei taha. Kui sügavat? No hundinuia on meil lausa liigitatud nii-öelda süvaveetaimede hulka ja tema võib kasvada seal kuni lausa pool meetrit, isegi veel sügavamas vees kuni 90 sentimeetrit. Minu teada on see vee sügavus, mida andinoi on võimeline, siis talume. Aga kalmuse taimed Kalmusena madal veetaim ehk siis niisugune kalda taime ja tema tahaks kasvada varbad vees ehk siis selline kuni 20 sentimeetrit. Kas see on tõsi, et kalmuse taimed aitavad tiigivett puhtana hoida? Tõsi on see, et mitte ainult kalmuse taimed, vaid igasugused taimed aitavad tegelikult hoida tiigivett puhtana, kuna taimed on elusorganismid ja nad Tabsorbeerivad seda hapnikku ja süsihappegaasi, mis seal vees nagu võib esineda ja mis tekib nagu seal taimede ja teiste igasuguste jäätmete lagunemisel, et sellepärast taim ka väikeses veesilmas alati tuleb kasuks tiigi vee puhtusele. Tänavu kevadel on kõik inimesed looduses sääskedega hädas ja kui on niisugused suured veevõtukohad ja ja suured looduslikud tiigid, siis on see suurepärane paik sääsevastsete jaoks. Kas inimene peaksin käe vahele panema ja püüdma neid sääsevastseid vees kuidagi vähendada või, või läheb loodus omasoodu? No kui see veekogu nüüd on tõesti inimese enda maadel ja tegemist ei ole hiigelsuure järvega, vaid on ikkagi tegemist viigiga siis kõige parem moodus nende sääsevastsete hävitamiseks on ikkagi kasvatada kalu selles tiigis, midagi muud, nagu ma küll ei kujuta ette, et võiks selle sääsevastsete vastu ette võtta, et igasugune mürgitamine looduses on minu arvates lubamatu tegevus ja kalad neid väga usinasti hakkavad sööma neid vastseid. Kui kasvatada tiigis kalu, siis peab küll olema talvel ettevaatlik, selles mõttes, et kui on niisugune talv, nagu oli sellel aastal, siis tuleks kindlasti paksu jääkatke sisse kalade jaoks puuride õhuauke, sest vastasel korral nad talvel mitte seal ei külmuvaid, surevad hapnikupuudusesse selle paksu jääkihi alla. Loodus tahab ikka natukene järeleaitamist. Neid on veel seda küsitud, et kuidas saada lahti tiigiveele sattunud õlist ja kas see õli kõrvaldamine teise kemikaaliga mõjub kaladele pahasti. Jah, üldiselt on nii, et igasugused kemikaalid võivad mõjuda kaladele pahasti, et kui siin Rahva seas liiguvad jutud, et kui tõesti satub õli veepinnale meie nõudepesuvahend, seeri selle õlise lahustab, see vastab tõele, et tõepoolest need õlilaigud kaovad ära, kui fikseerib, tilgutada. Aga kuna seeri veega teatavasti siis võib tekkida ka taimi kahjurputukate tõrjeks, siis ma usun, et see seeriga kaladele midagi head ei tee. Et kui ikkagi kaladel tiigis, siis parem mitte, siis oleks kõige parem see ilgelt ikkagi kuidagi mehaaniliselt kokku koguda. Tiigid veesilmad ja neis kasvavad taimed on terve omaette maailm, millesse ukse taotas täna hommikul. Loona Põdder kes tahab selle maailmaga põhjalikumalt tutvuda, peaks uurima loona Põdderi kirjutatud raamatut, tiigid, ojad ja sillad koduaias. Uus aiasaade jälle tuleval pühapäeval. Seniks saab nõuportaalist aianduspunkt e kuulmiseni.
