Läinud kevadel siseministeeriumis välja käidud mõte luua politsei- ja piirivalveameti kriisireserv on jõudnud seaduseelnõu nii eelnõu järgi toetuks reserv kahele sambale räägib siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja jaanis Otsla. Üks nendest on siis abipolitseinikul suund, teine segment on mõeldud ikkagi nende isikute osas, keda siis kriisiolukorras on võimalik ka politseikoosseisuvälisesse struktuuri võtta. Koosseisuväliseks politseiametnikuks saab võtta neid, kes on varem politseinikuks õppinud. Minimaalselt tähendab see kaheksanädalast koolitus sisekaitseakadeemias. See eeldab ka teatud kehalist ettevalmistust abipolitseiniku osas soovitame pigem inimestele, kes tahavad ka mitte ainult kriisiolukorras, vaid ka laiemalt ka igapäevases sellises politseitöös osaleda, et oleks võimalik kaasa lüüa ka igapäevastes patrulltegevustes. Koosseisuvälistel politseiametnikel on küll pisut rohkem õigusi, kuid laias laastus on kriisireservi ülesanded ja edasine väljaõpe mõlemale grupile sarnased. Väljaõpe keskendub piirivalvele massi ohjale ja oluliste objektide kaitsmisele. Eks need isikud, kes oleksid nagu objekti kaitsega seotud, vastavalt sellele koolitatakse neid ka üksusena koos töötama, ehk siis kuidas ühe üksusena kaitsta üht objekti, aga kui me räägime näiteks passi ohjest tänavarahutustes, siis seal on oluline, et nad harjutatakse siis kokku oluliselt suuremate meeskondade või rühmadena ja noh, loomulikult kui me räägime avaliku korrakaitses, siis avaliku korrakaitses on oluline, et nad oskaksid, kui üks patrull toimetab Kriisireservi alused paikapanev seadus peaks jõustuma aasta pärast, aga juba selle aasta juuni lõpuks saavad esimesed abipolitseinikud kriisiaja ülesannetele vastava koolituse. Aasta lõpuks loodab PPA ette valmistada sadakond inimest. Edasine sõltub riigieelarve läbirääkimistest. Selleks, et saada aastaks 2024 suurusjärgus 1000 1200 inimest sinna reservi, siis selle eelarveks me oleme täna hinnanud 20 miljonit. Korra aastas tuleb kriisireservi võetud inimestel osaleda Bustel õppuste ajal, aga ka siis, kui päriselt kriis käes on, hüvitatakse resedvistile tema tavaline töötasu. Kriisireservi kuuluvad inimesed nimetatakse ka riigikaitselise ametikohale. See tähendab, et kaitsevägi neid inimesi enam oma õppustele kutsuda ei saaks. Ka mobilisatsioonist jääks kriisireservi liikmed puutumata. Eelnõus rõhutatakse, kriisireserv on vabatahtlik. See tähendab, et kui inimene soovib, arvatakse ta reservist välja.
