Riigikontrolli auditijuht Mart Vain ütleb kohe algul, et üldjuhul jälgis haigekassa riigihangete seadust. Aga seoses hindamiskriteeriumite ja kvalifitseerimise tingimuste väljatöötamisega tuvastati mitmeid puudusi. Näiteks seadis haigekassa üheks kvalifitseerimise tingimuseks tegevusloa olemasolu auditis. Me leidsime, et ainuüksi tegevuse olemasolu ei taga seda, et asutusega tegelikkuses nõuetele vastab. Ehk sisuliselt ei olnud tagatud, et hankes osalevad need asutused kelle osas on kontrollitud, et nende meditsiiniseadmed, nende ruumid ja nende personal vastavad vajalikele nõuetele. Hankel osalenud asutused ei pidanud tõestama oma tegelikku võimekust teenuseid osutada, ehk nad ei pidanud näitama ära, et meil on piisaval hulgal arste selleks vajalikku teenust piisava kvaliteediga osutada. Ja selle tulemusena hankes osutusid võitjaks kasutused, kel tegelik võimekus tervishoiuteenuseid pakkuda lubatud mahus puudus. Haigekassa partnerlussuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas tunnistab mõningaid puudusi minevikus, kuid ütleb, et tegevust on parandatud. Oleme ka ise õppinud 2018 aastal toimunud hankest juba 2019. Hankes mitmeid asju teistmoodi teevad ennekõike võimekuse hindamist ja tegelikult ka hindamiskriteeriume. Ja muudatused on plaanis ka 2020. Aasta hanke jaoks ja võimekuse hindamise juures Me juba eelmisel aastal meiega sel aastal toimuvas hankes hindame põhjalikumalt seda, kes on arstid, kes ühes raviasutuses töötanud. Milline on ruumi võimekus ühel asutusel ja tegelikult me teeme koostööd ka terviseametiga, kes hindab seda. Kas sellises ruumis selline arst sellist tööd saab ja tohib teha. Lõpuks ütleb Tähnas, et ära ei peaks unustama veel ühte asja. Seitse protsenti see muhk ikka eriarstiabi hanke kortereid. Umbes 93 protsenti ravist toimub haiglates, haiglad hankes ei osale, nendega on pikaajaliselt stabiilsed lepingud. Et see seitse protsenti on see, millest me täna tegelikult räägime.
