Ja. Jaa. Tere hommikust, on neljapäeva hommik, 23. mai on juba  ja kui te ei ole veel silmi lahti läinud,  siis on aeg, sest et õues on lihtsalt nii ilus,  et seda on patt maha magada. Mu meelest juba mitu päeva ilmateade lubab,  et kohe-kohe läheb jahedamaks, aga seni ei ole veel läinud. No praegu jälle ilmateade tegelikult lubab,  et lähemad päevad peaks olema natukene vähem,  seda soojust aga näis. Ja ega need õied, see ilu, see rohelus, see ei  ka Vaata kastani täitsa. Natuke välja nagu Tallinna oma entral park. Ei oma politseipark, see aga väga ilus, näeb igatahes välja,  ma. Jah. Aga meile on saadetud muide loodusest ka väga toredaid fotosid,  meie head vaatajad on saatnud ja heidame neile väikese pilgu,  nüüd peale näiteks näe, koertele meeldib juba vee sulla. Vaata, me eile vist arutasime korraks üle,  kui soe vesi on. Ma arvan, et koertel on juba väga mõnus. Tundub ka olevat on Tallinnas saadetud pilt,  siis Kaia on meile saatnud selle väga tore,  selline koerte müramine. Vaatame veel natukene pilte, siin käib see Zoom sisse välja,  natukene saab lähemalt ka pilte näha. Ja aga fotosid on meile tulnud tegelikult veel igapäevaselt  tuleb nagu näiteks see tore leevikeste pilt,  mille Jaanika on saatnud. Istuvad seal niimoodi huvitav, mis nad ootavad? Igatahes sellised vahvad tegelased on, et kui märkate  ka midagi toredat oma kodukandis või ümberringi  siis tehke aga vahva pilt või väike video,  näiteks ka mõnest linnus loomast või ka taimest  või näiteks oma lemmikust. Saatke meie poole teele aa ja siis mul on üks pilt tulnud veel,  mis peaks olema selline väga klassikaline nartsiss,  mis lõhnab väga hästi, sina ove kui ikkagi tuntud taime tundja,  sest see on eriline nartsiss, sest et seda ei ole vist väga palju. Palju ja enam aedades ei näe, kuigi aeg-ajalt  ka lillemüüjatel ikkagi on seda nartsissi  ja ta on tõesti väga sellise iseloomuliku tugeva  ja samas. Nii et sellistes vanemates aedades ikkagi leidub seda õnneks  ja proua, kes lilli müüvad, siin on ka neil alati see  valikus olemas. Meie saatesse mahub täna ka loodusega seotud teemasid,  näiteks kopsusamblite Kus tuleb juttu? Ju, mis see kopsusamlik täpselt on, saame küsida,  miks ta nii oluline on, et me temast räägime täna hommikul,  nii et ja näitame loomulikult ka kopsusamblak tuleb stuudiosse. Arvata on, et stuudiosse tulevad ka maod,  no või vähemalt üks, nii et need inimesed,  kes pelgavad madusid, siis võiks seal saate lõpupoole ma  telekast ka. Ma võin saate lõpupoole niimoodi vaikselt kuskile eemale tõmbuda,  aga roomajad on jah, tõepoolest ka ärganud,  kaks sellist madu meil siin Eestis teatavasti elab rästik  ja nastik, üks neist on mürk, madu. Jaa, korterite ümberehitamisest, kuna puhkuste aeg on tulemas,  inimesed plaanivad ka remonti teha, siis me uurime,  mida peaks teadma, kui te tahate oma kodus eelkõige  siis näiteks korteris, teha remonti ja võtta see ikkagi  suuremalt ette, lammutada seinu maha või tõsta kuidagi ümber midagi,  et mida siis teadma peab, mis lube on vaja kõigepealt  ja ja mida kõike veel? Huvitav, kuidas on suurte raskete asjadega,  kui ma tahan näiteks tuppa tuua kuusk klaverit  või viis akvaariumi onju, et mis hetkest alates ma peaks  juba lubada. Korteriühistu. Me avalikustame ka ühe värske uuringu tulemused,  mis puudutab seda, millist tööd eelistavad noored kas nad  siis tahavad ennekõike karjääri teha, palju palka saada  või on nende jaoks hoopis olulisemad töötingimused. Ja, ja täna räägime ka raudtee ülesõidukohtade turvalisusest,  kuidas need võiksid olla siis ikkagi veelgi turvalisemad,  nii et meil inimesed siis rongi ette ei satu? See, et väljas on imeilus kevad, on paljude inimeste jaoks  ka natukene probleemne, sellepärast et paljudel inimestel  vist üle 100000 inimese on neid, kellel esineb õietolmuallergia. Ma olen üks neist vist. Nina pidevalt sügeleb. Vist. Välja, et need allergikud on natukene hädas,  sest nad ei saa vajalikku infot õietolmu seire kohta  nii operatiivselt kui tahaks. Miks see nii on ja kuidas see õietolmuseire käib,  sellest räägime ka täna. Ja aga muusikat loomulikult täna hommikul  ka terevisioonis ja selle eest hoolitseb meie oma Saaremaa  poiss Udo. Tere hommikust ja tahaksin siis tervitada kodusid  ja sellise armsa viisi jupiga. Jana meile ka. Kohe ole kohtus. Täna ju? Kauemaks jää dama saan. Ilusat päeva teile. Tere hommikust kõigile, nagu ilmakaardilt äsja näha,  võisite siis täna mõnes paigas vihma ei tule,  mõnes paigas on sooja natuke üle 20, mõnes natukene alla  ja selline erinev on Eestimaa lõik. See oli suur riik, sai öelda siin Tallinnas tõesti natukene  jahedam juba, aga vaatasin seal suvepealinnas Pärnus näiteks  endiselt 24 kraadi. Mõnusat ärkamist kõigile koos televisiooniga  ja kui te seda saadet vaatate, siis õige pea selles saates  tuleb juttu sellest, kuidas oma korterit võiks ümber ehitada,  mida peab silmas pidama? Just kui teil on plaanis suuremaid ehitustöid just ette võtta,  et kui niisama tahad tapeeti vahetada, siis vast ei ole hullu. Aga kui tuleb ikkagi mõte, et võiks planeeringut näiteks muuta,  mõne seina maha võtta või uue ehitada siis  mida teadma peaks, kelle poole pöörduda,  mis lube on tarvis ja kõike seda saame ka täna hommikul  siis teada. Kui te olete kauem kodus, siis lisaks sellele jutuajamisele  saate te näiteks teada, mida noored eelistavad omale  töökohta otsides, millist tööd nad tahaksid teha,  mis arvad, mis nad ta. Ma arvan, et nad eelistavad mõnusat mugavat tööd,  kus oleks head tingimused ja ja kõik oleks hästi tore  ja muidugi palk oleks ka kõrgem. Ja, aga ma arvan, et millegipärast jah, et seal noorem  generatsioon ikkagi helistab seda, et see oleks nagu vaba  aega rohkem või et see, et see kuidagi Saaks liikuda ja vahepeal võib-olla teeks hoopis sellist kaugtööd,  et olen kusagil Pariisis ja vaikselt seal arvutis,  nahistan, kõlab väga toredalt. Ja. Nüüd räägime aga teemal, mis puudutab oma kodu,  täpsemalt siis korteri. Näiteks suuremaid ümberehitustöid, mida peaks teadma,  kui teil selline mõte tuleb, et tahaks midagi ümber teha. Tere hommikust, Tuulik. Tere. Ma kõigepealt küsin seda, et kui inimene on elanud  ühes korteris näiteks mõnda aega kümmekond aastat,  võib-olla ka paarkümmend aastat ja siis ta mõtleb,  et. Ma tahaksin nüüd midagi tõesti ümber teha,  võta mõne seina maha. Tõsta teise kohta, näiteks. Kus ma tean, millised seinad on kandeseinad ja,  ja millised on või kuskohast mingid torud jooksevad näiteks,  et kust tal see teadmine tuleb? No kõige lihtsam viis am minna kohaliku omavalitsuse  ja uurida kohaliku omavalitsuse arhiivist,  et millised on siis see algne lahendus olnud,  aga kindlasti ka see ei anna veel seda täit kindlust,  et kas on kandev sein või ei ole kandev sein vaid ikkagi  tuleks pöörduda siis ehitusinseneri poole,  et kas tuleb ja vaatab. Aga siin on üks selline hästi oluline pool,  et Meil on avalik-õiguslikud nõuded, ehk  siis kohaliku omavalitsuse nõuded. Ja meil on eraõiguslikud nõuded ehk teise korteriomandite  omanikud saavad esitada nõuded, et ei, ei,  ei tohi seda seina maha võtta. Ehk siis lisaks sellele, et küsida siis omavalitsuse käest,  et kus kohast midagi võib maha võtta, peab küsima  ka tegelikult teiste korteriomandite omanike käest  ja klassikalisel viisil see toimub läbi korteriühistu. Nii et see protsess peaks välja nägema, siis,  millises järjestuses kõigepealt alustada oma ikkagi korteriühistust. No jah, et kõigepealt ütleme nii, et kui mina oleksin korteriomanik,  kes tahab teha endale ümberehitus, siis esimese asjana ma  teeksin selgeks, et kas see minu unistuste kodu,  kuidas ma ette kujutan, et kas see on tegelikult reaalselt  võimalik ehitada, ehk siis läheksin omavalitsusse,  võtaksin välja need projektid, vaataksin järgi,  kutsuksin ehitusinseneri, teeksin selgeks,  kas seda seina saab maha võtta. Seina mahavõtmise puhul on absoluutselt alati vajalik teha  kindlaks ka see, et kas ainult mina saan seda seina maha  võtta või saaksid ka teised samas trepikojas elavad inimesed  sama koha pealt edaspidi seina maha võtta. Et ma peaksin vaatama seda, et võib-olla on vaja toestada  midagi või analoogseid asju teha. Et ainult seina maha vaatmisest ei piisa. Ja seejärel, kui mul see informatsioon on teada,  siis ma läheksin korteriühistu juurde ehk  siis juhatusse ja küsiksin, et vot mul on selline mõte,  et ma tahan teha sellist ja sellist asja,  et kas me saame selle panna näiteks üldkoosolekule  arutamisele või siis ei ole seda vaja teha,  et see sõltub hästi palju ka kohaliku mitte ainult kohaliku  omavalitsuse otsustamisest, vaid ka korteriühistu sisemisest regulatsioonist. Millised need tööd on, mille puhul on siis kõikvõimalike  lube tarvis ikkagi, et me oleme rääkinud siin seina mahavõtmisest,  aga aga korterite puhul võib-olla on ka teisi mõtteid,  mis tulevad pähe näiteks ma ei tea ülespoole laieneda,  kui sa oled viimasel korrusel või või ehitada endale rõdu  või ehitada rõdu kinni näiteks. No need tööd, mille puhul on vaja kindlasti teiste  korteriomandi omanike luba, on need, mis puudutavad kaasomandit,  see on siis kõik seinad, kaasa arvatud tegelikult riigikohtu  praktika järgi ka siseseinad ehk neid, mida keegi teine ei näe. Magamistoa ja elutoa vaheline sein, et juriidilises mõttes  on tegemist kaasamaanda oleva osaga, samamoodi  tehnosüsteemid võivad olla, et küttesüsteem  ehk siis see, mida ma ei saa majast välja lõigata,  kui ma tahan panna teistsugust radiaatorit,  siis ma pean tegelikult arvestama, et see on kaasomandi osa muudatus. Põrandad võivad olla, kui ma tahan võtta aluspõrandat välja,  siis mul müra, summutuselemendid on tegelikult samamoodi  kaasomandis olevad osad, et nende tööde puhul,  kus on siis kaasomandit puudutab, et nende tööde puhul peab  saama siis lisaks sellele omavalitsuse poolt antavale  nõusolekule ka siis teiste korteriomandite omanike nõusolekul. Ja see on selles mõttes probleem, et reeglina seda ei küsita. Ehk siis tehakse see töö ära ja siis tuleb see teistele  välja ja siis on ups, mis meil nüüd peale hakkama  ja sealt Et keegi on radiaatorid ära vahetanud, nii et kütte perioodi  alguses tuleb välja, et väga külm Et siis hakkab pihta see jama ja ümber tegemine  ja kõik on pahased ja hallimatel juhtudel  nii kurb kui see ka ei ole, siis meil ju lõpevad kõik  vaidlused kohtus, nii et see, selles mõttes on see nagu suur jama. Aga jah, reegel on siis selline, kui ma lähen selliseid töid tegema,  mis puudutab kaasomandit, siis ma pean saama kaasomanike nõusoleku. Kui ma nüüd lähen mingit tehnosüsteemi suuremas osas ümber ehitama,  siis mul on vaja ka saada omavalitsuselt ehitusteatise  või ehitusluba samuti seinte puhul, et kui mul ei ole kandev  sein või jäigastav sein, siis ma tegelikult omavalitsuse  luba saama ei pea. Et siin on nüüd see vahetegemine, millal ehitusteatas,  millal ehitusluba, just, mis vahe? No ehitustööde puhul eeldatakse, et see natuke lihtsam  reaalses elus tähendab lihtsalt menetluse ajapikkust  ja praegu on siis selline juriidiline vahe on,  et kui mul on korterelamu, kus on kõik, kõik kogu maja  koosneb ainult korteritest siis mul on vaja alati  ehitusteatest siis ma ei pea võtma ehitusluba. Aga kui mul on näiteks kolmekorruseline maja,  mille esimesel korrusel on kauplus, teisel korrusel on  bürood ja kolmandal korrusel on korterid  siis ta läheb mul tegelikult mitte elamuks  ja seal on selliste tööde jaoks vaja ehitusluba. Seetõttu tegelikult see pabersein on, et see on  ehitusseadustiku lisa üks on siin kehtinud esimesest juulist  2015 aga kuna ta näeb välja sellises veidras vormis,  siis, Selline tabel näeb ta välja. Tabel, ta ongi tabel ja selle tabeli puhul ongi oluline,  et siin on tegelikult ära kirjeldatud, milliste tööde puhul  on vaja ehitusteatise, milliste tööde puhul on vaja ehitusluba. Aga noh, see, isegi sellisel juhul, kui mul ei ole vaja ei  ehitusteatist ega ehitusluba võtan maha näiteks mittekandvat seina,  siis see probleem korteriühistuga ja teiste kaasomanikega  seisneb tegelikult selles, et mulle suurenes pind. Võtsin seina maha, tundub täiesti noh, mis seal siis. Suur elutuba läks suuremaks näiteks. Just läheb suuremaks, kaks ruutu kaheksa ruutu oleneb sellest,  kui suur see sein oli, mida maha võeti. Ja kuna meil käivad ju küttearvestused reeglina igasugused  kommunaalmaksud käivad ruutmeetrite järgi  siis tegelikult ka siis, kui mul seda ehitusteatist ei ole vaja. On mul mõistlik ja vajalik anda teada korteriühistule seda,  et mul on selline tööplaanis ja kui palju see  siis mõjutab seda üldist pinda. Ma küsin lõpetuseks kiirelt, et mis need tagajärjed on,  ütleme õiguslikult, kui inimene on teinud kõike  nii et mingit luba pole taotlenud, on vaikselt seal  kopitsenud ukse teise kohta tõstnud oma korteris piltlikult  öeldes No esimene suur jama on selles, et, Teised korteri omandi omanikud saavad teda piltlikult öeldes lageda,  ehk siis see vaidluste kese läheb sellesse,  kui see on ohtlik töö olnud ehk siis see ohustab maja  ja mingisugused mõjud on läinud juba teistesse korteritesse,  siis lisaks sellele see inimene peab tegema korda enda korteris,  nagu need ohutust tagavad tegevused, peab ta tegema seda  ka teistes korterites, ehk siis maksma kinni  selle poole ehk siis kaasomanikele tekkivad mõjud. Lisaks sellele loomulikult peab tegema, saavutama  siis need ehitusload või ehitusteatised,  olenevalt siis sellest majast Saama ka, kui ta on selle töö ära teinud,  siis tuleks esitada kasutusteatise kasutusluba. Aga nüüd kõige suurem, ütleme, jättes kõrvale bürokraatiaga  seonduva asjaajamise, mis on pikk-pikk-pikk,  aga mis on võimalik läbi lahendada, et see kõige suurem  küsimus on ikkagi see, et kuidas ma teen korda  selle korteri niimoodi, et. Teised inimesed saaksid ka edasi elada majas. Ka edasi elada ja niikaua, kuni mul ei ole seda korda tehtud  ja ma näiteks tahan maja seda korterit maha müüa  siis kehtiv, ütleme, selline ei ole kirjutatud kusagile,  aga tavapäraselt see puudusega seoses olev hinna alandamine  ehk siis tavapärasest korterist väiksem maksumus on seal  paberite puudumisel kusagil viis kuni 10 protsenti. Ja kui on maha võetud ebaseaduslikult, siis see võib ulatuda  isegi kuni 30 protsendini. Ehk ma ei saa seda asja müüa sellise hinnaga,  nagu ma tahtsin. Nii et jutu moraali ikkagi on see, et kui plaanite  ümberkorraldusi oma korteris või tahate suuremat remonti  teha alustame oma korteriühistust, teavitage neid  ja küsige, mida veel oleks vaja küsida. Aitäh Tuuli i täna hommikul tulemast. Maas. Me räägime nüüd ühest värskest uuringust,  mille tulemused saavadki avalikuks just nüüd  ja praegu, ja see uuring puudutab noorte töötamist. Tere hommikust, Nele ja tere hommikust, Nikol. No vaatamegi siis kõigepealt selle uuringu tulemustele otsa,  mis sellest välja tuli, mida siis noored eelistavad,  millele nad mõtlevad, kui nad otsivad töö? Ma annaks paar sõnaga konteksti, et mis uuringust me üldse räägime,  selle uuringu tellis Eesti kaupmeeste liit juba teist  kevadet ja põhjus on siis selles, et kaubandus on Eesti  teiseks suurim tööandja, iga 10. inimene töötab seal  ja tänu sellele meil on ka palju vabu kohti  ja palju vabu suvetöökohti, mis on noortele just väga  huvipakkuva üle 1000 töökoha juba meie liikmes ettevõtete seas. Ja et teada, siis saada, mis on noorte huvid  ja ootused nii suvetööle kui ka nii-öelda kooli kõrvalt töötamisele. Me viime läbi uuringut ja täna siis tulimegi rääkima sellest,  et mis on noortele oluline, mida nad otsivad ja,  ja mida nad tahaksid ise teha. No mis siis on noortele oluline, mis sellest uuringust välja tuli,  mis sellised kõige noh, kõige tähtsamad aspektid on? No meie jaoks loomulikult on kõige olulisem see,  mis puudutab kaubandust. Me saime siis enda jaoks teada seda, et noortele kaubandus  on top kolme valiku seas, et esimene valik  siis üle pooltele noortest, mis on väga hea,  sest et tegelikult kaubandus on ka üks suurimaid suviseid tööandjaid. Nii et ja nõudluse pakkumine on omavahel tasakaalus,  siis teine teema, noh, me vaatasime ka seda,  et mis on need meie konkureerivad sektorid siis,  et toitlustus on number üks ehk siis restorani  või kohvikusse ettekandjaks minna on kõige popim kaubandus  on teiseks kõige populaarsem ja noh siis muud asjad,  mida me uurisime, need tulevad siis nad natuke pärast seda  ja uurisime ka seda, et mis siis noortel on oluline. Ja samamoodi selle aasta tulemused kinnitavad seda,  mida me nägime eelmine aasta, et number üks,  kõige tähtsam asi on see, kui palju ma palka saan. Ja teiseks, kõige tähtsam on see, et oleks meeldiv töökeskkond,  meeldivad kolleegid, niisama hea töötada. Ja siis kõik teised tegurid tulevad juba riburada pidi  pärast seda Nii et see ei ole sugugi kõige olulisem,  et säästa keskkonda, päästa maailma. See on üllatav, sest on üllatav, sellest räägitakse  nii palju, kuidas noorte jaoks kõige tähtsam on,  on päästemaailma, aga, aga meie uuringust tuli välja,  et tegelikult nii-öelda top kolme olulisema teema seas seda  toodi välja ainult 10-l protsendil umbes. Väga väike osa, huvitav, kuidas see uuringus sees oli,  äkki need küsimused olid kuidagi niisugused,  et see noor lihtsalt ei, ei saanud aru, et see puudutab  maailma parandamist? No seda oligi sõnastatud, nii et mis on sinu jaoks tööelus oluline,  maini ära, need, mis on neid kõiki valikuid,  mida teie siin näete, sai valida. Et eks siis te võite tõlgendada, kas see oli kallutatud,  meie arvates oli väga neutraalne ja eks me tahamegi ju teada seda,  mis on noortele oluline, et siis me teame,  mida neile pakkuda. No meil on üks noor inimene ju kohe stuudios võtta,  kas tõepoolest siis Nikol näiteks sina, kui sa mõtled oma  tulevasele tööle, sul ei käi peast läbi see,  et aga kuidas see mõjub näiteks meie maailmale,  meie keskkonnale? No kindlasti tahaks teha tööd, mis kuidagi mõjutab keskkonda,  aga. Kui mõelda esimese töökogemuse peale, siis palk huvitab  ka inimest, aga mina isiklikult eriti ei looda,  et minu esimene palk oleks väga kõrge, et. Sa oled praegu mitmendas klassis kümnendas klassis  ja sul on juba mingisugune kokkupuude ka töötamisega. Ainuke kokkupuude, mis mul on, on olnud malevaga,  et suvevaev kolm nädalat. Aga see töövarjuteema, oled sa seda proovinud? Paljud noored proovivad. See oli esimest korda minu jaoks, et ma proovisin see aasta jah,  et klassijuhataja kutsus ja see oli väga hea kogemus,  et just vaadata, kuidas kuidas kaubanduse  siis kõik töötab ja jah. Mis sa arvad, kui sa nüüd kooli kõrvalt töötaksid,  kas see võiks kuidagi mõjutada sinu õppimistulemusi? No ma olen proovinud, aga tööandjad ka ise väga ei taha  võtta õpilasi töö kõrvalt tööle, õigemini kooli kõrvalt tööle. Sest et nad teavad, et kool on tähtis ja nad ikka ise  ka tahavad, et õpilased panustaksid rohkem aega koolile. Ja olen mõelnud selle peale, aga siiski ei ole läinud teile jah. No Nelesel ongi ju nagu mitu aspekti, eks ole,  ühest küljest võib-olla mõned tööandjad ei taha pakkuda,  sest õpilane justkui ei ole nii kindel töötaja. Siis on seesama aspekt, et kuidas see õppimist ulemustele mõjub. Ma arvan, et see sõltub ettevõttest ja sektorist,  nii palju, kui mina tean, siis kaubandusettevõtted on väga  huvitatud sellest, et noored tuleksid ka kooli kõrvalt tööle  ja üks põhjus ongi just see, et see tööaeg on  nii paindlik, me ei tööta üheksast viieni,  me töötame väga suures vahemikus ja selliseid paaritunniseid  tööampse saab meie juures teha. Et selles mõttes, kui see neid koolile huvi pakub  ja ta arvab, et ta saab ilusasti koolis hakkama,  siis julgustan kindlasti, proovime, aga kooli kõrvalt soovi korral. Aga jah, see töövarjupäev, millest me rääkisime  või õigemini töövarju nädal oli väga tore projekt,  mida me esimest korda tegime, kus me siis tutvustasime  selliseid kaubanduse telgitaguseid, töökohti nagu  arendusjuhid ja loovjuhid, tegevjuhid, personalijuhid  ja nii kole, siis varjutas ühte meie ühe meie ettevõtte  sellist loovisikut moevaldkonnas. Eraldi teema on suvel töötamine, on olemas seesama maleva võimalus. Ega vist väga palju muid võimalusi ei ole  või on? See ongi nüüd võimalus, et ma meie, teiste  või õigemini, ma oskan rääkida ainult meie sektori kontekstis,  et meie oleme oma kodulehele teinud alamrubriigi suvetöö  kus me siis oleme välja toonud ettevõtted,  kes pakuvad suvel tööd kaubanduses ja et kuhu  siis pöörduda, et, et selle nii-öelda töökoha osas infot saada,  et kas saab ja kus saab ja noh, need, kes on maakondlikult  siis väljaspool suuri keskusi, siis me soovitame lihtsalt  soovi korral pöörduda mõnda kodulähedasse kauplusse  ja uurida, et kõige levinumad töökohad kaubanduses on suvel  kaupade väljapanek ja saalis siis klienditeenindus  ja meie uuring näitas, et need on ka need tööd,  mida noored kõige rohkem tahavad teha. Lisaks siis e-poe assistendi kohale. Ja lõpetuseks Nigol, kuidas sulle tundub,  noored omavahel, kui räägivad, kas on nii,  et noh, tahaks tööd teha või on see pigem see suhtumine,  et peaks midagi tegema, saaks natuke raha,  ostaks midagi kihvti. No see on ikka natuke mõlemat, et minu vanuses on juba  imelik vanemat, et kogu aeg tahab küsida,  et et see, et kui, kui tahan tööle minna,  siis ikka, et enda raha teenida ja olla sihuke  vastutustundlikum ja. Suur aitäh teile, et tulite uuringu põhiline,  ma saan aru, järeldus on siis ikkagi see,  et kõige tähtsam noortele on palk. Aga no võiks olla tähtsam, ka see maailma päästmine. Noh, ütleme nii, et töökeskkond tõenäoliselt on ikkagi see,  et oleks tore, vahva, huvitav ja et inimesed oleksid meeldivad. Aitäh ilusat päeva teile. Meie asume nüüd üle vaatama värske ja. Ja tõepoolest, tänane Postimees on võtnud teha ühe väga  toreda ja ütleme siis vajaliku eksperimendi teinud tööpäevi  kaasa postiljonidega, kuna siis viimastel kuudel on väga  palju räägitud sellest, et ajalehed jõuavad üha harvem  kohale ja postiljonide leidmine on väga keeruline  ja siin on tõepoolest mari mets teinud siis mitu päeva kaasa  postiljonide ringi ja ta ütleb, et tööjaotuse ümbermäng käib  selle nimel, et lehed jääksid õigel päeval kohale viimata  erinevates piirkondades, mitte pidevalt ühes  ja samas ehk siis juhul, kui postiljoni näiteks ei ole  siis talle asendajat leida on pea võimatu  ja see tähendabki seda, et mõnes kohas jäävad lehed lihtsalt  kohale viimata. Aga samas ütleb ta nende postiljonidega rääkides,  et posti aniele meeldib nende töö just sellepärast,  et nad on ise oma aja peremehed ja neile meeldib ringi käia  ja inimestega suhelda. Tänases Maalehes on artikkel sellest, mis puudutab liikide kadumist. Teatavasti tänavu mai algul avaldatud ÜRO raport hoiatab ühe  miljoni liigi kadumise eest maailma loodusest kui midagi  ette ei võeta, nii et tegelikult midagi ette võtta ikkagi saab. Siin Suurbritannia Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste  majanduse vanemteadur ütleb, et, et näiteks esimesed  olulised asjad on süüa rohkem kohalikku taimetoitu  ja veidi vähem liha siis transpordiga seotud valikud  võimalusel näiteks ühistransporti kasutada  ja kolmas oluline asi on energiaga seotud valikud. Näiteks toatemperatuur ei pea olema liiga soe,  ei pea olema näiteks talvel alati nii, et sa saaksid pesust  toas ringi. Aga Eesti Päevaleht on võtnud luubi alla  siis ministrite nõunike palgad, täpsemalt  siis poliitiliste nõunike Need on need inimesed,  kes vahetuvad ka koos ministritega, kes pidevalt  ministeeriumites ei tööta. Siin on välja toodud, et uue valitsuse ministrite nõunike  palgad küündivad 3000 euroni. Ministritel on vaba voli maksta nõunikele  nii palju, kui nad soovivad, tuleb ainult jääda eelarvesse  ja näitena on toodud siis kõige rohkem poliitilisi nõunike  on võtnud rahandusminister Martin Helme,  kelle nõunike kõige kõrgem palk on 3130 ja kõige madalam  2700 eurot ja on öeldud ka, et näiteks kaks ministrit,  maaeluminister, Järvik ja kaitseminister Luik saavad hakkama  ühe nõuniku Kaks pealkirja kiirelt veel äripäeva esikaanel on lugu  imetlusväärne edu see puudutab siis Transferwise'i  ja kõik töötajad on seal väga õnnelikud,  sest neil läheb nii hästi ja kasum muudkui kasvab. Ja noh, ikka on ju tore tõdeda, et kellelgi läheb hästi. Ja absoluutselt ja teine teema õhtulehes on intervjuud teletupsuga,  nii et saate siit teada, kes on see inimene,  kes la la sees on selle 30 kilose kostüümi sees aastaid olnud. Tere hommikust, kui te olete meiega just praegu liitunud  ja silmad lahti teinud. Arvestage sellega, et täna võib mitmes Eestimaa paigas  ka vihma tulla, aga samas ei pruugi. No Tallinna poe peal ikkagi oli selline pilve märk,  aga mitte vihmamärk otseselt. Õhus on jätkuvalt õietolmu ja muide õige pea me räägime sel  teemal ka, mis puudutab all allergikuid ja seda õietolmuseiret. Kuidas ikkagi seda seiret tehakse ja miks need allergikud ei  saa infot nii operatiivselt kui tahaks. Ja aga raudtee ülesõidukohtade turvalisusest hakkame  ka kohe-kohe siin stuudios rääkima, täpsemalt  siis Tallinna omadest. Ja Udo sepp on meil täna külas, nii et vahetult enne  uudiseid kuuleme, mis häält ta teeb, mis laulude laulab. Ja aga etteruttavalt võib öelda, et seal teises tunnis on  stuudiosse oodata ka Eesti oma, siis ussikesi või. On, jah. Me räägime siis sellest, et roomajad on ärganud  ja uurime, kuidas neil tegelikult see talvitumine käib,  uurime näiteks ka seda, mis siis ikkagi peaks teadma,  kohates näiteks rästikut. Võtan siit eest ära, uurime, uuri oma, uurin üks. Aga uuri sina siis raudtee. Ülesõidu kohtade turvalisuse teemat edasi,  tere hommikust, Alvo Rüütelmaa Tallinna linna poolt  ja tere hommikust, Lauri Saatpalu luite asumist. Selle intervjuu ajendiks loomulikult on seesama traagiline õnnetus,  mis siin paar päeva tagasi juhtus sealsamas luite ülesõidul. Ma küsin niipidi, Tarmo Rüütelma kõigepealt teie käest,  et kuidas on võimalik, et Tallinna linnas see on ikkagi  linna sees kõigile inimestele olgu öeldud siis,  kes nii hästi kursis ei ole, võib-olla et  kus see ülesõit on. Linna sees on ülekäik. Mis on sõna otseses mõttes lihtsalt niimoodi ületatav miks  ei ole tehtud sinna maa alla või üle raudtee midagi? No kindlasti on see küsimus Eesti raudteele,  kelle vastutusala see on, aga kõik see, mis jääb nüüd  sellest raudteest väljapoole, see on kindlasti Tallinna  linna pärusmaa. Kui me ka seda fotot vaatame, siis me näeme et just selleks,  et inimene ei satuks rongi ette tulles jalakäijana  või jalgratturina, siis tänavaliiklusest on pandud sinna  ette torupiirded ja ka silt, et tegemist on ülekäiguga just selleks,  et äratada inimeste tähelepanu ja nad oleksid tähelepanelikud. Praegusel hetkel on koostatud ka nimekiri nendest kohtadest,  kuhu on siis kavas perspektiivis rajada eritasandilised. Raudteeületused või siis? Alttunnelid. Kas seesama koht on ka seal nimekirjas? See koht hetkel ei ole seal nimekirjas, küll on Eesti  raudtee kinnitanud, et sinna on kavas panna  siis nii valgusfoorid kui helisignaalid. Mida linn on omalt poolt Eesti raudteele  siis nii-öelda survestamiseks teinud, et linna sees selline  ülekäik peaks olema ikkagi kas tunnel või,  või tõesti selline sild üle raudtee? No antud oludes oleme koostöös jõudnud sinna on välistatud  siis jalakäijate jalgratturite sattumine raudteele  juhuslikult on pandud piirdeaiad, on pandud see torustik  ja eks iga ristmik, iga raudteeületus, seal on kaks ohutuse komponenti,  üks on see korralduslik ehituslik pool, aga teine pool on  ka raudteeületaja endapoolne tegevus, nii et see ohutu,  kus saavutatakse nii ületaja kui ka siis korraldajapoolse koostööna. No Lauri, teie olete igapäevaselt selle raudtee ületaja  sellest samast kohast. Milline see kohaliku pilgu läbi on see raudtee ületus,  koht. See kohaliku pilgu järgi on see kõrgendatud ohuga. Küüniline. Inimestest absoluutselt mittehooliv. Ja kuritegelik. Ülekäigu koht. Rääkida luite asumiinimestele ma ei räägi nüüd Luite asumi nimel. Lihtsalt ma olen Luite asumis elanud juhuslikult 54 aastat,  ehk siis sünnist saati tuleb tunnistada,  et kahte esimest aastat ma väga hägusalt Mäletan. Rääkida iga päev erinevate instantside poolt luite asuma inimestele. Te peate olema ettevaatlikud. See on eriti küüniline. Tallinnas luite asumis ei ole inimesi, kes ei oleks ettevaatlikumad. Kui, kui tavaline inimene on siin tegelikult on kaks aspekti. Siin tuleb vaadata aastaid tagasi juba, et siin oli ju  tegelikult korralik ülesõit. Tõkkepuuga algus vooriga kella, aga autod sõitsid üle Eesti raudtee,  väida väitku mis tahes. Lasi selle lihtsalt kinni panna, sest see,  see oli nii mugavam, siin projekt, siin oli mitu osapoolte  Tallinna endine linna valitsus, ka projekt Kaamos,  Eesti raudtee, kes selle ära susserdasid. Kodanikuühiskonnast üle sõideti endine linnapea ülbitses. Luite asumiga lihtsalt sõideti meist üle nagu ennem seda. Üliõpilastest, kes siis tahtsid ka tasuta linnatransporti saada,  kuigi nad maksavad makse. Ühesõnaga, oli selline aeg. Sõideti kodanikuühiskonnast üle, pandi see kinni  ja ehitati siis. Jalakäigurada, millest põhimõtteliselt saab? Hea tervise juures tõepoolest üle enamus inimesi on kõik  ellu jäänud. Sealt lähevad üle lapsed. No vanad inimesed, kõik, kõik kõik, eile ma rääkisin näiteks  ühe oma sõbra, kes sõbraga, kes on invaliid,  kes pikemaid maid sõidab siis ratastooliga lühemaid maid Sõidab karkudega. Kui me vaatame nüüd seda ilusat pilti, siis, Noh, kuidas see oleks tavalise ülekäigu puhul. Tõkkepuu läheb alla, minuti pärast tuleb rong,  kellad kõlisevad, punased tuled, vilguvad invaliid ei lähe  sealt üle. Tõuseb tõkkepuu üles, hakkab vaikselt minema. Ta, ta liigub kuskil kilomeeter tunnis. Sellisest ülekäigust see inimene näiteks üle ei saagi,  sest rong tuleb ühelt poolt 15 sekundiga,  teiselt poolt on see See viimane kell, mida ta kuuleb, on täpselt enne surma. Ta ei jõuagi sealt eest ära. Noh. Lihtsalt niimoodi on, et ega siin nagu keegi süüdi ei ole Aga noh, keegi on selle asja siia teinud  ja Eesti raudtee jutt, et nemad ei tea midagi,  on. See on küüniline vale ja seda on lihtsalt jälg kuulata. Talvo Rüütel, ma küsin üle uuesti, et Eesti raudtee on  öelnud pärast seda õnnetust nüüd ka, et jah,  et hange on tehtud, foorid tulevad, helisignaalid tulevad. Kui hanget ei vaidlustata, siis ehk järgmise aasta alguses. Miks see kõik nii kaua aega võtab, kui seal on? Ma saan aru, et mitu aastat tagasi pandi ülekäik kinni  autodele ja tekitati selline ülekäik, et miks ei saa? Jah, see on küsimus Eesti raudteele, aga,  aga kui vaatame seda liiklusohutuse seisukoha pealt,  siis täna me räägime konkreetselt veereni ülekäigukohast. Aga selliseid ülekäigukohti on ju üle Eesti päris mitmeid  ja päris palju ja nad on lahendatud samalaadselt. Kui me vaatame Lääne-Euroopasse, siis me näeme,  et selliseid lahendusi kasutataksegi päris palju. Ehk. Küll mitte kesklinnas. On nii ja on naa, aga kindlasti iga täiendav ohutusmeede. Kui siia lisatakse veel juurde foorid ja,  ja signaalkell, siis ta muutub veelgi ohutumaks,  aga ei, kao ära inimfaktor. Ja kahjuks me teame, et kõnealuses õnnetuses mängis  ka oma osa inimfaktor. Inimfaktor mängis kõvasti osa mõlemal poolel,  kahtlemata oli Jüri ajameelne. Ma lihtsalt. Ma ei taha öelda seda, aga, aga, aga ei pea olema  inimhingede insener või psühholoog. Et kui inimene on nii-öelda omas mullis et kui teda ärritada  näiteks mingite punaste suurte vilkuvate tuledega  ja alarmkellaga, et ta teoreetiliselt võiks sealt mullist  ära tulla, nii nagu ka eelmises Juhtumis siin mõned kuud hiljem, kus inimene jäi täpselt  sama kohas rongi alla väidetavalt enesetapu tulemusena,  võib-olla teda oleks ka ärritanud mina mind,  mind huvitab veel see Eesti raud hange selles mõttes,  et see, see on kuidagi eriti küüniliselt veel,  kõlab peale peale neid. Peale neid surmajuhtumeid, et. See jama korraldati siin umbes neli aastat tagasi,  see oli novembrist 2015, politseivalve ajal likvideeriti see ära. Toonane linnapea kartis ilmselt midagi. Ma ei tea, mida ta küll kartis, aga politsei ees kord,  kellel niigi vähe. Ressursse aeti valvama hävitustööd korraliku ülekäigu koha hävitustööd. Hange. Mis te tahate sinna ehitada pilvelõhkuja  või kvartali või, või koopa hange äratuskella ga valgusfoorile? Aga mis te vana ära viskasite? Kuulge, see oli jumala töötav valgusvoor oli ei no kõik  Eesti raudtee. See on küsimus Eesti raudteele, aga küsimus  ka Tallinna linnale, et kui selline liiklusskeem muudatus  tehti seal, mida linn siis omalt poolt tegi ikkagi öeldes  Eesti raudteel, et sellist asja ei ole võimalik teha sinna,  sest see muudab ülekäigu ohtlikumaks. Antud koha on meie andmetel üle vaadanud  ka tehnilise järelevalveamet, kes on tunnistanud  selle koha ohutuks. Ja kindlasti iga raudteeületuskoht on teatava Ohumääraga. Meile teadaolevalt on kavas tihendada rongide graafikuid  ja sellest tulenevalt ka siis need likumaks. Jah, selles mõttes küll antud kohta siis sellest tulenevalt  on plaanitud siis need, et tuled ja, ja signaalid täiendavalt. Kui me vaatame liiklejate üldist käitumist,  siis nii nagu maanteeameti uuring näitas,  siis Tallinna linnas ligemale 70 protsenti liiklejatest  eirab punast tuld. Ja kui me vaatasime seal kohapeal peale seda õnnetust  ka seda liiklus olukorda, siis kahjuks jalakäijad isegi  rongi nähes isegi rongivilet kuuldes riskivad oma eluga  ja lähevad lähevad sealt üle. Nii et kindlasti on see kurb sündmus aine,  mille üle mõelda ja, ja, ja, ja mitte riske võtta. Selles mõttes küll, et ega sa hullu ei peata niimoodi,  et kui ikka inimene tahab hirmsasti rongi alla sattuda,  siis ta leiab Looduse, aga kui ta ei taha, kui ta on lihtsalt ajameelne,  siis siis tuleks teda ikkagi igal võimalikul juhul. Talle märku anda, et asi on tõsine, see rong sõidab tõesti  väga suure kiirusega, mis on täiesti lubatud kiirus,  ta sõidab umbes 90 kilomeetrit tunnis. Ühelt poolt mõõtsime Marek Strandbergiga Stopperiga ära, kui kiiresti võiks rongijuht näha,  kui ta tuleb, noh, nii-öelda maa poolt mitte balti jaama  poolt ja kurvi tagant ja siis ta lõpuks see oli üllatav tulemus,  see oli kuskil kuus-seitse sekundit. Ma soovitan kõikidel inimestel, kes ütlevad,  et see on seaduspärane, ületada seda. Teed näiteks karkude või ratastooliga. Ma tahaks esiteks teada juba, millal nad arvavad,  et nüüd nad hakkavad minema. Aitäh teile täna hommikul tulemast selle teema üle arutamast,  loodetavasti see arutelu jätkub ja see koht siiski saab turvalisemaks,  kui praegu. Aitäh. Ja. 31. mail läheb televisioon eetrisse aasta kooliks valitud  koolist konkurss aasta kooli tiitlile veel käib,  minge hääletaja rahvusringhäälingu portaalis novaator oma  lemmiku poolt, aga täna hommikul näitame teile ühte kooli,  mis siis aasta tiitlile kandideerib. Selleks on Põlva gümnaasium. Kuulutan välja väitluse teemal Põlva gümnaasium aasta kool  2019 esimene sõna on jaatusel. Ma. Põlva gümnaasium ulatub oma koostööhaardega üle terve  Euraasia mandri erinevad Edviningu projektid  ja sellest aastast oleme ka tunnustatud Edvinningu kool. Kuna oleme üks osa üle-eestilisest riigigümnaasiumite võrgustikust,  pakub see meile väga palju erinevaid koostöövõimalusi. Näiteks juuni alguses toimuval valikkursuste nädalal on meie  õpilastel võimalus peale kohalike valikkursuste käia  ka mujal Eestimaal. Samuti saavad teiste riigigümnaasiumite õpilased meile tulla  Kagu-Eesti riigigümnaasiumite koostöövõrgustik  ehk kerg sel kuul. Meie koolist tuleb juba varem väga menukaks kujunenud öögümnaasium. Kergi koolide õpetajad käisid sel õppeaastal varjutamas. Meil on lausa oma direktorite bänd. Kuna meie koolis on kohustuslik vähemalt 20 tundi kogukonna praktikat,  on meie õpilased käinud abis kõrval olevas lasteaias talgutel. Ettevõtlikkus on ka üks meie kooli väärtustest. Koostöös sihtasutus Põlvamaa arenduskeskusega toimuvad meie õpilasfirmadele. Koolitused õpilasfirmasid toetavad oma erialaste teadmistega,  meie õpetajad näiteks keemias ja bioloogias. Hästi tugev on meie kooliperetoetus. Klassijuhatajad meil üldsegi puuduvad, selle asemel on meil mentorsüsteem. Igal mentoril on grupis erinevatest klassidest inimesed koos,  et arendada ka klasside vahelist suhtlust. Mentoritega saad jagada kõik mured, rõõmud  ja tema jälgib seda aeg-ajalt, kuidas sul läheb näiteks  õppimise või loengutega. Mentorgrupid saavad üksteisega suhtlemiseks  ja kasulike tekstide videode lugemiseks kokku igal  esmaspäeval kasulikul ajal. Kasulik aeg on igapäevane 80 minutiline aeg päeva keskel,  kus on aega 30 minutit, et tasuta söömas käia  ja veel 45 minutit, et käi konsultatsioonides muidugi  ka meie koolimaja. Eesti esimene liginull energia koolihoone toetab aktiivselt mugavat,  puhast ja turvalist puhkamist, mängimist  ning muidugi kvaliteetset õppimist. Neile, kes on hädas, on mõeldud juurkursused  ja neile, kes soovivad rohkem, on olemas rattakursus. Kokkuvõttes on meil kõik asjad omavahel sümbioosis  ja toimivad omavahelises koostöös. Karjääriõpetus saab omavaheliseks tervikuks koostöö  töötukassa spetsialistidega ja erinevate kõrgkoolidega. Töövarjupäeva kogukonna praktika ja külalisloengud  koolieksam lõid kokku inimeseõpetuse, karjääriõpetuse  ja mentortundide lugemised ja sel aastal lisandusid meile  ka täiskasvanud õppijad, sest Põlva gümnaasiumis õppida on  äge ja sellepärast ongi Põlva gümnaasium aasta kool 2019. Aitäh, aitäh jaatusele eitusele, minut mõtlemisaega. Ja. Õhuseires tuleb meil nüüd juttu, paar päeva tagasi oli  õhtulehes ka artikkel sellest, et väidetavalt allergikud ei  saa nii operatiivselt infot kätte selle kohta,  mis puudutab õietolmu nii operatiivselt,  kui nad tahaks. Tere hommikust, Eerik, miks nad ei saa nii operatiivselt siis? Ütleme nii, et tagasisidet on erinevad, on  kes kurdavad, et võiks tihedamini saada või rohkem  ja on need, kes on väga rahul ja samuti ka eks,  me oleme suhelnud allergialiiduga ju sel teemal. Ja nemad väidavad, et, et see on nagu piisav el hetkel. Muide, sealt allergialiidu kohta oli väidetud seal artiklis  ka seda, et sellele inimesele, kes ütles,  et ta liiga operatiivselt justkui ei saa seda infot talle öeldi,  et noh, vaadake lihtsalt aknast välja ja tunnetage  ja see kõlab natuke ikkagi jaburalt. Ma ei oska kommenteerida, ma ei ise allergia all ei kannata,  et ma ei tea seda kahjuks öelda. Aga rääkides sellest, kuidas see seire siis tegelikult käib,  kuidas see käib? No see käib niimoodi, et Eestis on viis seirepunkti,  kus on siis üleval spetsiaalsed kogujad kus  siis seade, väike, kus imetakse õhuproov läbi  ja ja seal sees on niisugune kleeplindike jookseb. Mis liigub edasi kaks millimeetrit tunnis,  ehk siis kahe nelja tunni jooksul 48 millimeetrit  siis iga päeva lõunal pannakse uus lint üles  ja järgmisel päeva lõuna võttis maha, siis see lint läheb laborisse,  seal tuleb väike eeltöötluse, siis läheb panaks mikroskoobi  alla ja inimene hakkab siis lugema. Nii et põhimõtteliselt inimressurss on siis see,  mis, mis mängib olulist rolli, kui kiirelt need tulemused valmistatud. Puhas käsitöö, et siin võib ekraanil näha,  et, et inimene, siis, kes on nagu välja õppinud,  peab siis suutma siis mikroskoobi all tuvastada,  tuvastama erinevaid, siis neid Õietolmuterakesi ja teatud liikide on päris sarnased. No see tähendab seda, et selle metoodikaga ju ikkagi võiks  ka saada asja teha kiiremini, kui oleks rohkem ressurssi. Mitte väga palju, ütleme nii, et ikkagi inimene seda  õietolmu proovi, noh, kui on väga vähe õietolmu,  ütleme seal varakevadel juba veebruar, märts. Et see läheb ka tunnike selle lugemise peale,  pluss eeltöötluse, aga ütleme siin kase näiteks õitsemise tipus,  nüüd maikuus, kui Tartus näiteks olid väga kõrged tasemed et  see võib kuskil neli tundi olla, kus inimene seda linti läbi loeb,  kas on olemas mingi kiirem metoodika? On olemas automaatseadmeid, aga automaatseadmete muidugi ma  kas ütlen, probleem, aga on see, et ikkagi see fototuvastus  ei ole veel nii täpne, et väga paljude liikide sarnast  õietolmu ta ei suuda nagu eristada, aga loomulikult annab  üldise informatsiooni selle õietolmuseaduse kohta. Ja noh, neid seadmeid Euroopas väga palju veel ei ole,  et kuskil kui ma vaatasin tolmu kaarti kuskil,  kus 15 punkti, kus on automaatseadmed üleval. Meil ei ole neid seadmeid sellepärast, et need maksavad palju. Jah, päris kulukad ja et kui rääkida sellest Eelarvest siis õietolmu aastane eelarve on 38000 see viie  punkti peale kõik kokku. Aga üks selline seade maksab kuskil 200000. Kui arvestada, et, et sellise metoodikaga ikkagi läheb aega,  siis kui suur on see tõenäosus, et tegelikult selleks hetkeks,  kui see info avalikustatakse, on see õietolmu olukord juba  veidi muutunud. No kindlasti ta mingil määral muutuda, aga loomulikult kui  mingi liik õitsema hakkab, siis see periood on ikkagi noh,  ütleme seal, kas nädal, paar või kuu aega,  sõltub nüüd higist. Ehk ta üle ei muutu. Kuidas teile kõrvaltvaatajana tundub, kas see on kuidagi  äkki allergikute poolt üledramatiseeritud,  et noh, mis siis on, võtad natukene rohkem seda  allergiarohtu ja ei ole hullu? Ei, ma ei arva, et üle dramatiseeritud kindlasti,  sest inimesel on tõsine mure, et allergia on probleem,  et ma isegi tunnen neid inimesi, kellel on see tõsine  probleem ja, ja selge see, et nende jaoks on oluline seda  infot saada operatiivselt. Ja ja kindlasti noh, mingil määral võiks seda prognoosi  poolt nagu lisada juurde. Vot üks asi ongi ju prognoos ehk ennustamine,  kuivõrd see tänasel päeval on Eestis võimalik,  et saaks lihtsalt ette prognoosida olukorrale. Ütleme, ennustamine on selline tänamatu töö,  et et kui siin operatiivsuse üle kurjatakse  ja ennustama hakata ja seal mööda panna,  siis võib-olla see pahameele suurem. Et ennustamine sõltub, ütleme, ilmastikutingimustest  ehk ta tugineb metoprognoosile. Et seda peab arvesse võtma samuti varasemate aastate kogemused. Ja kui vaadata neid ütleme, siis tolmu seire neid aasta  erinevaid aastaid, siis see võib väga erinev olla,  et puhtalt selle kogemuse pealt ka alati ei saa ennustada. Või see teatud musta anna. Lõpetuseks Erik, kas mingi helgem perspektiiv paistab,  kas on mingi tõenäosus, et lähemal ajal ma ei tea,  tuleb raha, tuleb inimressurssi juurde, et olukord muutuks paremaks. Ei, ma niimoodi kohe lubada ei oska ja ei tahagi lubada,  siin vähemalt mitte. Aga kindlasti me ütleme, et teeme sellest nende võimaluste  piires nii hästi, kui oskame seda tööta. Selleks teile jõudu, kahjuks siis selle positiivse noodiga  me praegu lõpetada ei saa, et kohe tulevad uued masinad  ja palju uusi inimesi. Rahalaev. No äkki tuleb rahalaev. Aga meil tuleb nüüd eetrisse Uudo sepp. Vaatan lõket saamas, toaks. Sõelu hinges unistusi. Ja toidan tuld, sest ma ei tahas. Leegist alles jääks vaid süsi. On ju kõige muhe Kas kannab see mind ka vetepäev? A. Kuus alla, mille, Küll lapse külge. Kõnnin üksi eises linnas. Ma neid tänavaid ei tunne. Siiski tulitab mul rinna. Lauldes tesin oma õnne. Kallis tahtsid, et ma ei läheks. Ma võõraks ise endal jääks. Oi. Oli ka loll, mis. Laulmata. Küllap see. Käes. Värise. Siis lahti saada. Tunnistused. On? Laulmata. Küllap see köögile. Hoia ulmis. Laulmata. Küllap see külge. Joo toliko. Tere hommikust neljapäeval ja tundub, et jälle ikkagi üsna soojal. Loodame, et veel äkki ilmateade seekord eksib natukene. No tasapisi veidi jahedamaks läheb, aga eks see kulubki ära käibki,  see ilm ju ikka nii, et vahepeal on natuke soojem  ja siis on jälle natuke jahedam. Ja aga siin, saates, millest õige pea rääkima hakkame. No näiteks me räägime suvejalatsite hooldusest,  ma arvan, väga paljud inimesed käivad ikkagi suvehooajal  nende niinimetatud tossudega või siis tennistega mingite  selliste riidest jalanõudega näiteks aga kuidas neid  siis korras hoida, kuidas neid hooldada,  kuidas neid puhta? Ansumani endale äkki mõni ni või midagi. Näe, mul on sellised on väga hooldatud praegu nad on täiesti  valged ja hooldatud, hambapastaga vesid või ei,  lihtsalt hoia korralikult. Aga räägime ka Eesti looduse ühest võtmeliigist,  kopsusamblikust, kui te ei ole varem sellisest liigist  kuulnud siis saate täna hommikul teada, tuleb stuudiosse  kopsusamblak ja tuleb stuudiosse ka vähemalt üks madu,  võib-olla tuleb ka mitu. Nii et kui te olete see inimene, kes pelgab madusid,  ma tean, mul on mõni tuttav, kes näiteks viskab ajakirja  käest maha, kui näiteks näiteks ja siis noh,  hoidke telekast lihtsalt natukene kaugemale,  siis tundub, et see madu on ka justkui veidi kaugemal. Kustele lehelugejatele keegi on väga ametis. Tere, põnev, põnev. Te olete justkui uppunud lehe teemadesse keti alustame sinuga,  millesse sa uus? Ja hea meel, et telemajja on jõudnud postkohale ilusasti  ja meil on lehed käes, sest et Postimees kirjutab kui lausa  esikaane lugu, et Raplamaal on nimelt postiljonid,  ei jõua oma tööd ära teha, et neil on nii palju ületunde ja,  ja kui nad võtavad siis oma ületundide arvelt vaba päeva,  siis on nädalavahetuse lehed näiteks on kõik vedamata,  et post hilineb ja, ja töötajate põud on  ja siis on väga kena lugu, kuidas üks Postimehe reporter ise  siis andis oma abikäe Eesti postile ja tegi väikese  postiljoni tööpäeva kaasa ja, ja tõepoolest see probleem on,  nii et ma ei tea, võib-olla siit ka üleskutse,  et kes võib- olla suveks tööta, et tahab,  et võib ju täitsa proovida kätt ka postilolliametis,  et ilmselt siis on autojuhilube vaja. Tööpäevad on pikad, ma arvan, ärkavad enam-vähem sama vara  kui teie siin hommikutelevisioonis. Et, et ja probleem Raplamaa näitel siis on väga ilusasti  välja toodud. Abi postiljonid, siis abipostiljoni, siis kuulutame välja  konkursi abi posti ja ikkagi saab päris postiljon iks ka. Kui sa ainult suvel oled, kas siis ma arvan,  et saab ikka siis. Ma juba mõtlesin ise praegu välja, et. Probleemi, et siis leia lahendust, et, et  kellel tõesti nagu lisatööd vaja on, et Eesti Post otsib  endale abiliste Samas ütlesid seal need postiljonid, et neile meeldib oma töö,  eks ole, et, et see ei ole see, et noh Istud kontoris Kogu aeg nii-öelda ringi sõita ja liikuda. Võib-olla tulekski võib-olla tähelepanu pöörata nendele  vanadele ja väga olulistele traditsioonilistele ametipostidele,  nagu ongi postiljon, et mina küll mäletan,  et kui tuli toodi lehti hommikul, sa kohe ootasid,  et millal ta jälle selle valge autoga sulle tuleb  ja laseb ja jooksid talle vastu lehtedele,  et ma arvan, et postiljon tuleb hinda tuua aastal 2001. See vist Eesti postijuht ütleb ka, eks ju,  et probleem ikkagi on, et palgad taaskord,  aga äkki on lootust, et tõusevad ja siis on  ka lihtsam inimesi leida sinna. Reigo võtame järgmise teema ja teema on tõsine,  loodan, et leht jõuab õigel ajal kohale ja  ja lahendused tulevad, aga mina leidsin ikkagi lauluga  seotud teemasid. Ja. Õhtulehes on, näete siin viiendal lehel juttu natukene sellest,  et värskendus kuuri läbinud laulukaar ootab lõõritajaid  lõõritajaid ehk siis lauljaid, kui keegi hakkas mõtlema,  lõõritaja te omavahel ka ikka räägite, nii et,  et sa oled ka lõõritaja ja see lõõritaja ma. Ei ole ka kunagi kuulnud, et tere, tere,  kallis kolleeg, et lähme lõõritame veits,  et mina seda sõna lõõritaja ei kasuta, aga väga ilus,  tore sõna. Aga teemast siis lähemalt, et tulemas on ju 150  aastat laulupeost ehk siis laulupidu, suur juubel,  siin väike mõtteaine, et kui me pikka aega rääkisime ja,  ja tegelesime sellega, et Eesti vabariik sai 100 aastaseks,  siis mõelge, et laulupidu saab 150 aastaseks. Nii et suur väärikas juubel, mida kindlasti võiks. Kogu selle aasta vältel käsitleda ja sellest rääkida,  sest et sealt ju nii-öelda Eesti rahvas nii-öelda oma identiteedi nii-öelda hakkas nagu kujundama,  et. Ma kahjuks ei jõudnud, sest meil oli Estonias muusikali  vestsait storis proov ja sealt ei lasta niimoodi niisama ära  isegi siis, kui laulukaar on avamisel. Me küll küsisime, et kas äkki, aga noh, ei sealt ei tulnud  niisugust positiivset vastust. Aga ei, aga, aga see oli tore üritus. Eile, kus, kus siis avati uus laulukaar,  mis on siis valmis suureks juubeliks? Reigo lisaks sellele, et laulukaar avati ühes lehes,  kirjutas ka täna seda, et laulupeo supipõhjad Uued põhjad on ja need ei ole needsamad,  mis eelmises laulus järgi jäi. Täiesti uued põhjad. Supi põhjad, sest mina mäletan, mina olen ühe korra  laulupeol osalenud kuueaastaselt, sest ma ei tahtnud porsisuppi,  vaid hernesuppi ja siis ma kadusin selle suure laulukaare  möllu sees, kadusin ära mikrofonist, öeldi Keti Uibomägi otsib. Supipõhjad. On ka valmis, saan teemal on veel Tartu Postimehes viimasel  lehel siin kaheksandal kirjutanud Alo Põldmäe,  ehk siis esimesel laulupeol laulis maarahvas end Eesti  rahvaks siis Voldemar Jannseni Tegevustest ja, ja ajaloost ja, ja Lydia Koidulast,  nii et et laulupeo teema on täna täna üleval. Sest laulupidu tuleb lähemale Pidu tuleb kogu aeg lähemale ja, ja, ja annan teada,  et ega laulupidu ei toimu ainult ju ju Tallinnas,  laulupidu toimub igal pool Eestis laulupidusid  ja ja väga suur ja uhke programm on ka siis laulupeo  sünnilinnas Tartus. Siis 20.-st juunist kuni 22. juunini toimub  siis Tartu laulupidu. Nii et, et kutsun kõiki ka Tartu laulupeole. Muide, kas te ise lähete laulukaare alla,  laul mina? Mõlema käest on küsida. Ausalt Tartu laulupeol, kui ma olen selles mõttes terve,  laulan ühe laulu koos meeskooridega, aga juubelilaulu peol Tallinnas,  aga solist, ma olen siis tõesti solistiks olnud,  kutsutud mind. Aga Tallinnasse mind kutsutud veel ei ole,  nii et Televisioonis on juba üleskutse. Kui ma laulan Tartus hästi, siis ma hoian pöidlaid,  et äkki ma saan Tallinnas kala, aga Keiti,  kas seekord tuleb lisa sellele ühel korral äkki laulupeole? Laulmisele kahjuks mitte, et mind on kõik koorid elimineerinud. Et ma karjun ja laulan kõigist üle. Kui, siis ainult solisti. Aga ma arvan, ma lähen publikusse koorilaul,  sa oled juba hästi palju käinud? Ei ole ole, sest et ma ei sobinud koori. Ketile sobib rohkem see laulmine, kui on mikrofon,  sest vaata, siis saab helipuldist alati natuke. On kaks tüdrukut, maks, kaks tüdrukut juures. Kaarele ja sellistele toredatele teemadele on tegelikult  tuleb õnnelik olla, et meil on Eestis on  nii asjalikud ja nii targad ettevõtjad ja me räägime  Transferwise'st ja, ja nii Äripäev, kirjuta kui Postimehes  igal pool nendest veergudest võib lugeda,  et nüüd siis kaheksa aastat hiljem, et teda nimetatakse  maailma ühe kiiremini kasvavaks tehnoloogiaettevõtteks ja,  ja täna on siis see hetk, kus nende väärtus on kasvanud  siis 3,5 miljardi dollarini ja, ja millest nad  siis rõhutavad seda, et et kui kõigepealt Nad ettevõtet  hakkasid tegema, siis töötajad tulid Skype'ist  ja SEB-st igalt poolt üle ja nende palgad olid natukene väiksemad,  kui muidu nende alal võiks olla ja aga nendel kõigil oli  võimalus siis osta saada osa nii-öelda ettevõttest,  ja täna siis on see aeg, kus töötajad on saanud oma osakuid müüa. Ehk siis ka miskese sellest osa saanud, aga Transferwise  tõesti on, et kui me nii palju räägitakse sellest,  et Eesti on selline startup, ide riik ja  mis see startup ja mis need idufirmad on  siis Transferwise on minu meelest väga hea suunanäitaja,  et kaheksa aastaga sa võid ennast nagu miljardäriks saada. Reigo. Mida sul vastu on panna sellele? No ma kogusin raha ka natukene viisa. Inimlikku kadedust ei tekita natuke, miks ma ei tööta,  see minul on ainult suur rõõm ja ma mõtlen,  et hea meelega. Aga võiks minna Hinrikus ja Käärmanniga lõunale  ja küsida, poisid, kuidas te seda teete ja äkki  ka nagu panustada. Meil on siin mitu üleskutset juba, eksole,  laulupeole solistiks, siis lõunale võiks kõiks. Nii et mul on tõesti hea meel, nii et Transferwise'i töötajad,  kes on juba kontoris, et hea töö, tubli naist Ei tohiks tunda ja töötajad siin ise ütlevad ka,  et tõesti õnnelik märk. Rohkem peaksime peakski olema õnnelikud ja rõõmsad nende üle,  kellel läheb hästi. Ei saa kogu aeg kadestada inimesi. Sina pesta servise töötajat. Ei, miks? Minul on ju Eesti. Ütlesid seda kuidagi? Ei, ei, ei ole. Ei miks? Mul on ju väga hästi, ma laulan. Mul on ju kõik maailma parim töö. Kui, kui sina töötad Estonia teatris ja,  ja Estonia teatripiletimüük läheb nii hästi ja,  ja sina hakkad ka osa saama ja sina oleks üks Estonia teatri osa. Ooperimuusika klassikalise muusika austajate kogu aeg suureneb,  kogu aeg suureneb väga hästi piletite hinnad,  kogu aeg tõusevad, mis tähendab seda, et varsti varsti on  Eesti ooperilauljad ka paari miljardi, aga piletite hinnad  tõusevad sellepärast, et kvaliteet läheb aina paremaks. Reigo, sest sina oled aina paremaks. Kas jõuame ühe pealkirja öelda kiirelt äkki? Kuna ma olen tapalt ja minu jaoks rongiliiklus on hästi oluline,  siis siis vene rongid lausa murravad Eestisse,  on tulemas uued liinid. Tallinnast hakkab siis saama kiirrongiga Peterburgi,  pluss hakkab veel Tartust saama Moskvasse  ja Tartusse või sinna Peterburgi. Nii, ja juba praeguse Tallinn-Peterburi Moskva rongi  tavapärasest kaheksa vaguniga koosseisus on pikendatud  siis 16 võrra juba, nii et 16 vagunit kokku,  nii et nii et siin Päevalehes 12 leheküljel harilehel on  juttu jutu rongiliiklusest, see ei suregi veel välja. Kanga te siit stuudiost praegu ei lahku,  aga kui te juba nii vara hommikul üleval olete,  siis kuhu te lähete? Meie, kuna me mängime ühes uues muusikalis West sit Story mängime,  siis mina olen siis Toni ja Get Maria. See oli väike nali. Aga me mängime nii, me mängime selles muusikalis  nii et meil hakkab kohe proovi homme meil esietendus. Meil on täna kaks publikuga läbi mängu ja homsest tõesti  saab siis Estonia teatrisse tulla muusikali. Vaatame homme on esietendus ja, ja teine esietendus on pühapäeval,  kus on siis mängime kahes keeles, nii inglise  ja eesti keeles, nii et tulge vaatama, aitäh,  et tulite ja jõudu teile. Lisaks laulmisele, millest ma siin väga palju rääkida Järgima tuleb ka tantsida aeg-ajalt ja tantsupidu on ju  ka lähenemas ja terevisioon ootab siis enne suurt pidu teie  poolt ka väga vahvaid selliseid videosid sellest,  kuidas teie tantsurühm laulupeoks ja tantsupeoks tantsupeoks  siis ikkagi valmistub. Pange meie poole teile, kuidas, kuidas teie tantsurühm  näitab mõnda tantsu tantsib üks selline minutiline  pooleteistminutiline video we transforiga näiteks televisiooni.err.ee,  siis me saame seda ka näidata ja täna hommikul näitame ühte  Saaremaalt pärit tantsurühma, mille nimi on tõmba Jüri 25  aastat on nad tegutsenud. Jah. Tantsu juba oli nüüd natukene laulu ka mudilaskoor,  sära on meile saatnud ka oma video ja laulavad seal Puratino laulu. A. See on täiesti väga, see on. See. On täiesti. Parima. Et. Mudilaskoor sära laulis meile siis nii, aga meie räägime  nüüd juttu selle inimesega, kes täna saates  ka veel laulab. Tere, Udo. Mudilaskoor oli laval, sa oled kunagi mudilaskooris laulnud? On küll ja see on nagu väga põnev aeg, sest sellel hetkel ma  veel nii hästi ei hoidnud seda nooti. Ja siis alati muusikaõpetaja ütles, et ta laula sellel  hetkel natukene vaiksemini ja siis oligi,  mul tekkis natuke kurbus sisse, aga ikkagi läksin koju  ja harjutasin need lood selgeks ja siis sain juba järgmine  kord eputada ja siis kui läksin, siis ikka kõige kõvema  häälega koori kisasin seal. No täna sa oled natuke suurem kui mudilane  ja natuke natuke oled. Ja muide me ütlesime ennem, et meile esineb Uudo sepp,  aga sa ei olnud ka mitte üksi, kes sinuga koos täna. Ja minuga koos oli Karlo Sukareda ja siis Joosua lige et  siis nende poistega tahaksin nagu veel rohkem musitseerida koos,  et vaatab tulevikuplaanidesse, et äkki saab kuskile veel  esinema nendega minna, et kui meeldis kellegile,  miks ka mitte? Kui kindel sa oma tulevikuplaanides täna oled,  kas sa ikka oled kindel, et sa tahad muusikaga kogu oma elu  elu seostada või vahel mõtled ka, et läheks  ja teeks maatööd. Ainult muusikaga ei ole planeerinud enda tulevikku seostada,  et pigem ka mitte isegi maatööd. Et olen mõelnud ärinduse suunale, et oleks tahtnud. Jah, et sellised huvid on ka hästi sügavad,  et tahaks tegelikult jah, õudselt ülikooli minna. Ja praegu ongi nõnda, et noh, peab veel seal eksami tulemusi parandama,  et aga liigub sinna õigesse suunda, mis see ärivaldkond  võiks olla, mis sind huvitab? Pigem ärijuhtimine ja sinnakanti, et mulle meeldib õudselt  süsteeme luua ja siis inimesi nagu siis noh,  et koostööd teha või noh, selles suhtes,  et ma Mõistad? Nii et võimalik, et tulevane ärimees, aga see suvi sisse  astuma ei lähe veel see suvi, ma üritan minna,  proovin teha Taltechi korduseksamit vist,  või selline eksam? Ja ma tegin gümnaasiumis, tegin eksami, aga  siis ta ma oligi selline jama, et mul oli lai matemaatika  ja siis ma tahtsin õudselt. Või noh, ma kartsin eksamit ja siis ma võtsin kitsa  matemaatikaeksami ja siis sellega ei saanud ülikooli sisse  ja nüüd sellepärast pean uuesti tegema jah. Tulles tagasi muusika juurde, siis kus, millega sind lähemal  ajal näha saab? Lähimal ajal on esimene, oota, ma võtan telefoni välja,  mul on tegelikult kaks kindlamat asja, mis ma tahan rääkida. Et esimene juuni on Mustamäe männipargis üks selline kontsert,  see oli vist lastekaitsepäev, kui ma ei eksi. On 17, null null, on kindlasti algus, et sinna võite tulla,  kes siis soovib esimesel juunil, lastekaitsepäeval? Jah. Ja teine on siis Tallinna merepäevad,  merepäevad mulle õudselt meeldib, see on  siis 13 null seitse, see on siis juba juulis,  juulis ja juulis ja seal on ka 19 30 hakkab kontsert. Et siis võtsin telefoni välja. Päris kindel ikka. Väga tore täna sa esitada meile ka veel ühe laulu,  mis laul see on, mis varsti? See on su akende all, et see on hästi, mulle  nii meeldib see laul. Selle me tegime suvel valmis ja see räägibki sellest,  et kuidas vanasti teate, filmides oli hästi palju neid mehi,  kes selle suure kõlariga olid tüdruku akna taga  ja lasid muusikat ja nutsid, et palun võta mind tagasi,  see on midagi taolist. Selline varsti tuleb, Udo aitäh. Jõudu sulle, aitäh sulle. Maa. Me räägime nüüd suve jalanõude, sellise riidest valmistatud  jalanõu hooldamisest, ega see väga lihtne ei ole. Tere hommikust, Mari-Liis. No räägime kõigepealt jalanõu pesemisest,  sest tegelikult paratamatu on see suvel on palav  ja mingil hetkel see jalats jõuab sinnamaale,  et oleks vaja teda pesta. Kuidas. Tegelikult on pesemine imelihtne, maksimaalselt võtab see  aega tegelikult viis minutit, et tänapäeval on juba olemas  väga head vahendid. Näiteks selline universaalne puhastusvaht sobib tegelikult  kõikidele materjalidele nii nahast materjalidele,  tekstiilidest ja eriti hea on teda kasutada just sellise  kombineeritud materjalide puhul, kus on jalanõul  siis seemisnahk, tekstiil. Nii et see maht on täiesti lubatav kasutada ükskõik  mis materjali puhul ja see on väljast puhastamiseks,  nii, kuidas see siis käib, lihtsalt paned vahu peale  ja nähid. Kõigepealt svammile kanda ja seejärel ühtlaste ühtepidi  liigutustega tuleb siis see mustus eemaldada. Miks ei tasu hõõruda, on see, et sa lihtsalt hõõrud  selle mustuse sügavamale sisse. Kui te olete nüüd tulemusega rahul, siis tegelikult saab  ka välistalda samamoodi selle puhastusvahuga puhastada. Sest see on ka täiesti üks teema, et just nimelt seesama  serv läheb mustaks, eks ole, isegi kui jalanõu veel ei ole,  aga see serv on. Aga kui nüüd on selle valge jalanõu peal  või heleda jalanõu peal noh, mingi konkreetne tume jutt oled  kuhugi ma ei tea, tänavasillutise vastu läinud  või pedaali vastu. Samamoodi nüüd kindlasti juba jalanõusid ostes tasub  konsulteerida klienditeenindajaga, kes saab teile soovitada  spetsiifilised hooldusvahendid konkreetselt teie jalanõule. Aga kui nüüd näiteks tekstiilist jalanõu puhul noh seda  sügavat jutti, noh nii lihtsalt ei teki on ju,  aga samamoodi puhastada siis puhastusvahuga. Nahast jalanõud on siis veidi keerulisem selles mõttes,  et teda tuleb kindlasti samamoodi puhastada. Kui see jutt on veel näha, siis on olemas pigmendiga kingakreemid,  millega te saate siis seda nii-öelda ära katta  ja samamoodi valgete taldade puhul, kui on nüüd selline  sügav jutt siis on olemas ka spetsiaalne vahend,  millega te saate ka välist alla ära värvida. Põhimõtteliselt nagu viltpliiats või marker Kuidas selle puhastusvahuga on, kas see tuleb pärast  ka kuidagi maha pesta näiteks riidest jalanõus võiks ju arvata,  et see vaht imbub sinna sisse, kuidagi pärast on mul keemia jalas. Maha pesta, et väga lihtne on puhastusvahuga,  teete ära, jätate toatemperatuurile jalanu kuivama  ja seejärel siis toidate nahka või siis tekstiilist jalanud  sellise spetsiaalse spreiga, mis siis tagab selle,  et tulevikus teil mustus ei imendu niivõrd sügavale sisse  ja teil on lihtsam puhastada. See on see väljast puhastamine, aga kui sõna otseses mõttes  jalanõu on ära higistatud, nii kaua on kantud,  siis mis pesumasin sse või? Teate pesumasinasse ma kindlasti ei soovita panna,  sest see on täielik loterii. Te ei tea, mis sealt välja võib tulla, aga soovitan kasutada,  sisetaldasid, et alati saab neid ära võtta,  vahetada. Ja see samamoodi tegelikult puhastus vahuga saab väga  edukalt nagu puhta. Ka seest ma olen kuulnud igasugu imenippe,  et küpsetuspulbriga saab sooda vette, tuleb seisma panna  nii edasi. Mis te selle kohta ütlete? Tegelikult kui ei ole nüüd käepärast spetsiaalsed vahendid,  siis hambahari söögisooda tegelikult. Toimib toimib ja aga aga soovitan ikkagi kasutada  spetsiaalseid hooldusvahendeid. Aga kas seda valget jalanõud nii nahast kui est  põhimõtteliselt võiks ka söögisoodaga paastada. Põhimõtteliselt ma pigem soovitan ainult välistaldadele  kasutada söögisoodat, et. Spetsiaalne vahend on ikka parem. Ühele vahend on alati parem. Siin on sellised väga fane ide kaunistustega jalanõud,  kuidas neid saab? Kindlasti ennem kandmist tuleb alati alanud ära kaitsta  niiskuse ja mustus, kaitse, spreiga ja samamoodi  ka välistallad, et see tagabki siis selle,  et nendele uhketele lipsudele ei lähe mustust sisse  ja teil on lihtsam seda puhastada. See pesumasina teema oli nagu te ütlesite,  natuke selline riski asi, et võib-olla tuleb välja korralik jalanõu,  võib-olla ei tule. Aga kes tahab ikkagi riskida, siis kas peaks pesema külma  veega või mingi õrna pesu? Tegelikult on olemas jalanõu, mida võib juba masinas pesta,  seal nendel on küljes üldiselt ka spetsiaalne märgistus. Kui te nüüd tahate riskida, et soovite jalanõud  pesumasinasse panna, siis kindlasti väga madalal temperatuuril,  enamus masinatel on ka käsipesu programm ja,  ja noh, võidke pöialt. Et tuleb pöidlad pihku panna, no nahktoodete puhul on ju  palju neid spreisid, mis lastakse ennetavalt peale,  et jalats mustaks ei saaks, kas riidejalanõu puhul  ka midagi selle? Ongi nüüd erinevad spreid, et kindlasti konsulteerige klienditeenindajaga,  milline sprei teile kõige paremini sobib,  aga on ka universaalsed spreid. Kui soovite investeerida vaid ühte spreisse,  siis saate kasutada ühte spreid nii nahast toodete puhul  tekstiiltoodete puhul kui ka kunstnahast toodete puhul aga  ei soovita kasutada kindlasti lakknahast,  sest ta võib matistada ja ja peate kindlasti lugema  kasutusjuhendit pudeli pealt. Nii palju heledatest jalanõudest muide lõpetuseks,  kui on hoopis tumedad jalanõud ja on see probleem,  et see mitte ei määrdu ära jalanõu, vaid jalg. On ka spetsiaalsed vahendid, nii-öelda, mis värvipigmenti  hoiavad kinni ja jalanu hoiab värvi ja jalg ei saa mustaks. Et põhimõtteliselt on tänapäeval kõige jaoks spetsiaalsed  vahendid olemas, ainult tule poodi ja küsi. Just tulge poodi, küsige klienditeenindajad oskavad  suurepäraselt nõu anda, mis sobib, parim. Tänan, nende nõuannete eest ja jõudu jaksu. Täna tere hommikust, kell on viis minutit,  pool üheksa läbi televisiooni veel koos teiega,  rohkem kui pool tundi. Ja täna on neljapäev, nii et homme on juba reede  ja siis tuleb juba nädalavahetus, nii et täna on üks  äraütlemata tore päev. Muide, meie saate viimane osa on suuresti pühendatud lootus. Ja me hakkame rääkima siin kopsusamblikust,  terevisioon tutvustab siis Eesti looduse võtmeliike  ja kopsusamblik on üks neist mille poolest ta  nii oluline on, milline ta välja näeb? Kõike seda saame kohe kohe küsida ka vihjana võin öelda,  et kopsusamblik on stuudios. Kahest väga olulisest maost räägime ka, sest no ainult kaks  siin Eestis neid ongi rästik ja nastik. Ja võib-olla tuleb madu siia stuudiosse ka. Näis ja Uudo sepp. Teeb muusikat loomulikult, aga nüüd räägime kopsusambrikust,  nagu välja sai lubatud. Tere hommikust. Tere hommikust. Missugune see siis on, see on siis kuivatatud kujul  kopsusamblik ja see siin laua peal on nüüd lihtsalt kuiv kohv,  kopsushämblik tõesti. Et et võime ta vette panna ja vaadata, mis  siis juhtub, siis ta võtab niisuguse oma loomuliku kuju,  kuidas seda metsas märja ilmaga näha võib,  näiteks see kuju, see kuju on siis selline kuivatatud  ja kohe-kohe üks hetk, ootame natukene. Vaata, mis ta teeb, kui ma panen, panen selle natuke värskem  ja ja ta näeb natuke ikka selline välja. Väga samblane pakutakse peenetes restoranides,  et olen natuke rohkem paremini näha ka et muidu,  kas ta peab üle vee sees olema ja täita ette vajutada? Et kuiva ilmaga on ta niisugune hallikas,  rohekas, hall, suhteliselt märkamatu, võib olla puutüve peal,  siis märja ilmaga kohe näeme, läheb ta siukeseks täiesti  roheline ja, ja kuidas ta nüüd ära tunneb? Me juba näeme, et on suur puutüve peal ja tal on siugune  roided peal ja siis roiete vahel on nagu sellised lohud  või pallid. Ja kui nüüd teistpidi keerata, siis oleks nagu selline  ebakorrapärane mullikile, aga ikka samblik selline mõnusalt  pehme ja, ja siis, kui ta on märg, kui ta kuivan,  siis ta on siuke täiesti krõbe, kus seda leida on,  ta on ikkagi väga haruldane, Eesti looduses ei ole,  ei ole, väga, ei ole üldse mitte haruldane,  kuigi ta on kolmandas kaitsekategoorias ja  ka punase nimestikus ohu lähedane liik siis. Siis teda on Eestis mitusada leiukohta tegelikult. Et aga mis teeb ta nagu eriliseks, on see,  et ta kasvab just vanades metsades. Et ja oluline on tema jaoks see, et see mets  või see ala, selle metsasus oleks säilinud pikka aega,  et ei ole niimoodi, et võetakse noh, lage raie  siis ta ei suuda hästi levida lihtsalt tagasi. Et tal on väga väike levimisraadius ja seetõttu kasutatakse  siis vanade metsade indikaatorliigina. Ja ta on võtmeliik, mis teeb temast võtmeliigi Eesti looduse jaoks. Just see teebki see tema omadus, et ta soovib kasvada vanas  kohas vanas metsas. Eelistab üle 100 aasta vanuseid ja metsi  mis on siis arvestades meie raieringi juba väga vana mets,  et looduslikku metsa ta on väga tundlik õhusaaste suhtes. Ja tema levimisvõime ütleme, et ta levib talluse tükikestega  hästi väikestega ja levimisvõime on kuni 30 meetrit,  ehk siis see, see sobiv elupaigai, see sobiv puu peab olema  siis 30 meetri kaugusel. Selline suhteliselt pretensioonikas tõesti looduse mõttes  ja aga samas, seda on Eestis päris palju. Et ta ei ole väga haruldane meil, aga võrreldes  Kesk-Euroopaga või Lõuna-Euroopaga, kus õhusaaste  ja suure raiumise tõttu on ta põhimõtteliselt mõnes kohas  välja surnud või väga haruldane ta võtmeliik,  mis juhtuks, kui kopsusomblikult ühel hetkel ei ole,  et ütles, et, et ta pigem on sellistes vanades metsades. Aga kui mets maha võetakse, siis ta ühel hetkel ilmselt enam  ei ole ja siis see näitabki meile seda, et,  et et vanad metsad on kadunud. Et temale sobivad elupaigad ja koos sellega  ka teised liigid, keda me nii hästi ei näe nagu teda  või ei oska ära tunda, siis ka need liigid on kadunud. Et sellepärast ongi niisugune võtmeliik,  mis siis juhtub, kui vanad metsad ära kaovad,  tulevad uued peale ju. Aga need uued on noored. Ütleme, et nad on majandusmetsad, neid raiutakse tihti. See tähendab, et, et niisugused liigid, kes ei ole  nii hea levimisvõimega, nad ei suuda nagu hüpata siia-sinna,  onju otsida endale niisugust elupaika, et need liigid  lihtsalt kaovad ära, neil ei ole enam elupaika,  surevad välja. Kas tal on mõni selline lemmik puu ka, mille peal ta väga  meelsasti on või on ikkagi erinevad lehtpuud,  lehtpuud just, aga erinevad, haab. Vaher saar tamm, et ta võib ka kasvada ohkaspuudel,  näiteks kuusel, kui on väga head tingimused  ja ka samad unud kividel, aga see on harva. Kui suureks ta kasvab, kas puu võib seda täis olla või,  või ainult valib sellise ühe koha endale seal puu peal? No teda võib seal olla seal tüve peal mitmes kohas  ja ikka päris palju. Aga noh, ütleme ta võib olla sihukese väikse tükina on ju  niisugune peapesa suurune, aga need kogumikud võivad olla  ka segused, suure praetaldriku suurused ikka suureks võib kasvada. Et on hästi märgatav ikka, ta on siin vee sees,  meil nüüd leos olnud natukene tõepoolest on muutunud  rohelisemaks võrreldes selle halli tooniga,  mis ta enne oli just et see on nüüd sellepärast,  et et kui ta vett saab, siis ta muutub läbipaistvamaks  ja need seeneniidid seal peal nagu lähevad kohevamaks  ja see vetikas, kes seal sees on, sest et samblik koosneb ju  seenest ja vetikast, need, siis tulevad paremini esile. Kas kopsusamblikust saab inimene midagi enda jaoks  ka teha või ta on lihtsalt selline üks osa loodusest lihtsalt. Nüüd. Ajaloos, või siis keskajal kuna tal on niisugune kopsu  meenutab kude, siis temaga raviti inimesi kopsuhaiguseid  ja ma tean, et erinevates maailma piirkondades,  kus on traditsioonilised võtted nagu rohkem au sees  või kasutatakse rohkem, siis teda kasutatakse siiamaani ravimisel. Näiteks veritsuste ravimisel pannakse peale lihtsalt kuidagi  haaval või jah, või siis tehakse, noh Ma ei tea,  uhmris või kuidagi tehakse mingisugune niisugune möks temast,  äkki ma täpselt ei tea, aga lihtsalt tean,  et kasutatakse. Ja temast saab mingeid erinevaid aineid,  võib-olla keemiatööstusele, temaga saab lõnga värvida. Nii kollane, pigem ma olen kuulnud, et sihuke kollakas ta on,  et nahka parkida, et niisuguseid erinevaid kasutusviise on,  aga need on, ei ole väga tähtsad, et pigem on ta lihtsalt  üks oluline liik, kelle järgi me saame siis aru,  et tegemist on puhta looduse ja vanametsaga. Aga süüa ka passib äkki või, või ei ole veel proovitud  peenetes restoranides seda sambliku list kuidagi hõrguks teha? Vot, ma ei tea ta maitset nüüd, et kas teda saaks süüa,  aga kuna ta on ikkagi siuke haruldane liik maailmas,  Eesti mõistes küll mitte nii väga, aga siiski looduskaitsealune,  siis mitte siis süüa. Igal juhul lõhnab täiesti nagu samblale kohale. Et. Kui puutute metsas kokku mõne sellise toreda samblaga,  siis teate, et selle nimi on kopsusamblik kopsusambla,  sellist toredat rohelist värvi aitäh täna hommikul tulemast  andma siis aimu, mis on Eesti üks looduse võtmeliikidest,  aitäh. Aga OP. Pluss on täna õhtul Eesti Televisioonis eetris kell kaheksa,  vaatame, mida siis hooaja lõpupoole näidatakse. Teate. Tere kultuurisõbrad, nii uskumatu kui see  ka ei ole, siis meie esimene ja ühine plussi hooaeg hakkab  otsa saama. Ja tahad sa midagi lisada? Enesetunde kohta või nii? Enne sügist. Igal juhul me oleme üht-teist õppinud ka vigadest  ja mis kõige tähtsam oleme suutnud endale  ja vaatajatele tõestada, et Eesti kultuur on täpselt  nii tihe ja värviline et sellest annab teha vähemalt tund  aega päris köitvat saadet igal nädalal. Aga täna me oleme eriti raskes olukorras  sest kuidas mahutada oma viimasesse saatesse kogu eelseisva  rikas kultuurisuvi? Ega midagi. Loomulikult ei saa me üle ega ümber laulupeost Viljandi  pärimusmuusika festivalis ja eriti rikkast Pärnu muusikasuvest. Alustame aga Võromaalt, sealt linnu, laulusest  ja kuller kupulisest kevadest oleme siia Tallinnasse  meelitanud mari kalkuni. Okei. Roomajad on ärganud ja just nimelt roomajatest me nüüd räägimegi. Tere hommikust, Peeter. Hommikust. No üks tore, armas väike madu on meil siin laua peal,  kes tema on? Noh, kuna me nüüd täna ehk natuke rästikutest räägime,  siis see nüüd on meil vastavalt võimalustele,  rästik ta küll ei ole päris seesama, kes elab meil Eestis. On pärit Hispaaniast, see on sümplina rästik. Ta on ikkagi selline, et teda kätte võtta  ja pai teha ei maksa või. See oleks väga ja ebamõistlik. Ta on ikkagi rästik, ta on mürgine. Noh, muidugi, tõenäoliselt ära ei sure, kui selline  hammustab liselt sama nagu meie oma just räägimegi just  nendest meie omadest. Rästikud on ärganud, millal nad ärkasid? Rästikud üldiselt ärkavad kuskil märtsis. Et võib-olla need inimesed on need praegusel ajal nüüd nagu  natuke rohkem näinud, aga tegelikult ikkagi juba siis,  kui lumi oli alles maas, päike tuli, rästikud tulid juba  esimest soojendama ennast, nüüd on juba praktiliselt  lõppenud ka paaritumisaeg ja pulmaaeg, vastab see tõele,  ma olen lugenud, et võib olla nii, et rästik talvitub  praktiliselt üksi, aga võib olla ka nii,  et, et on selline ussipesa, kus nad tead koos  ja see ongi niimoodi, et, et see sõltub,  kuidas on neil Neid soodsaid võimalusi talvitumiseks. Et seal võib olla nii, et on kõik kohad neid soodsaid  võimalusi täis on üks on siin, teine seal. Aga kui on ühes piirkonnas nagu üks selline hästi hea koht,  siis nad kogunevad kõik sinna kokku. Aga see tõenäosus, et ma nüüd satuksin sinna rästiku pessa,  see on ikkagi üsna väike, sest see on kusagil sügaval  ja see on ikkagi kuskil kändude kivide all maa sees  piisavalt sügaval, et seal leiaks ka talvel plussi temperatuur. Kuidas see ärkamine tal toimub, et ta on seal kusagil  sügavuses ja siis lihtsalt tunneb, et läheb soojemaks  ja ta tunnetab, et nüüd on õige aeg väljas juba päike soojendab,  aga kui uuesti tuleb külm ilm, siis läheb ta läheb uuesti tagasi. Kaua üks rästik elab üldse? Soodsat mõnes tingimustes ta võib elada kuskil 20 aastat,  umbes ossa. Sa ütlesid, et tark ei ole rästikut kätte võtta. Tark ei ole ka Eestis minna rästikut torkima,  kuidas on tark käituda, kui sa kohtad rästikut? Tark käituda ongi rästikut kohates, nii et paanika ks ei ole  mingit põhjust. Hästi, paljud inimesed tahavad, jookseme ära  või mis nüüd juhtub? Mitte midagi ei juhtu, tahavad selfit ka teha. Ta aga jah, ma ei usu, et ta nagu väga hästi peale jääb,  siin aga aga. Ta ei tule sind ründama, aga jäta ta rahule,  ära teda torgi. Noh, inimesed, kas saavadki niimoodi hammustada,  et kas nad siis kogemata panevad oma käe kogemata astuvad peale,  ei märka teda või lähevad teda meelega torkima. Looduses on praegu see selline järglaste saamise aeg  ja siis räägitakse ka sellest, et paljud loomad on  siis oluliselt agressiivsemad, sellepärast et neil on pojad. Kuidas rästikud? Noh, rästik on tegelikult nii enam-vähem ühesugune kogu aeg et. Noh, ta võib olla muidugi Sellise jahedamas temperatuuris mõnevõrra uimasem lihtsalt ja,  ja soojemaga läheb nagu aktiivsemaks. Pojad sünnivad neil suve teises pooles, siis augustis  enamasti ja elus pojad ja elus pojad. Nastik on meil see, kes muneb just kohe räägime nastikust ka,  aga rästikust korra veel, mis siis ikkagi teha,  kui saab salvata? Inimestele mõjub see kindlasti erinevalt,  aga. Kindlasti mõjub mõnevõrra erinevalt. Punkt üks on muidugi see, et ärme nüüd lasku paanikasse  kindlasti suremisega, meil on veel aastaid aega. Aga esimene asi peaks olema kindlasti nende sellised asjad,  sõrmus. Kui sa oled saanud siit käest hammustada,  siis see sõrmus tuleks kohe ära võtta, sellepärast et see  läheb paiste. Seepärast ei ole väga hea Ja teine asi jätame meelde, et me ei seo midagi kinni. Ja kolmas pöörduma arsti poole. Sõrmus, ära midagi kinni ei seo arstile,  kui kiirelt. Kuidas see rgis vastavalt? Mürk hakkab mõjuma ikkagi kohe sa hakkad seda võib-olla  tundma neid õigeid õigeid tundeid umbes poole tunni pärast. Noh arsti juurde, lähme siis ikkagi nii,  nii kiiresti, kui on võimalik, eks ole. Aga ei juhtu midagi, kui ma jõuan sinna näiteks tunni pärast,  no tõenäoliselt sa jõuadki niimoodi. Ainukene, mis, kui on ülikiire, kui inimesel peaks tekkima  allergiline reaktsioon kui peaks tekkima,  et siis on väga kiire, räägime siis sellest teisest maost ka,  ehk nastikust nastikul mürki ei ole, kas see tähendab seda,  et tema juurde ma võin minna rahulikult pai teha,  sest ta ei saa mulle midagi kurja? No põhimõtteliselt noh, mitte et nüüd oleks vaja minna  ja nüüd neid vaitada seal looduses. Kusjuures ta on kiire, ta põgeneb ära. Astikute puhul ka mul on tihti räägitud,  no hammustas ja, ja läks mõnevõrra paist  ja marus oli inimene ei tee vahet. Nastikut üldreeglina ei hammusta üldse ja kui hammustab,  siis on täiesti mõttetu tulemus, et saad mingi tillukese kriimu,  mis ei lähe paiste, ei ole valus, mitte midagi ei juhtu,  kuidas tema ennast kaitseb? Nastikul on siis ikkagi, esiteks ta teeb sellist näitemängu,  et ta nagu sööstab sinu poole ja näitab,  et ma olen hästi täiesti kuri ja tige ja ma ründan  ja hammustan tegelikult eamust. Kui sa võtad kätte, siis selline mõjuvam kaitse on see,  et ta laseb su täis, aga. Väga vanasti haiseb, nii et kui näiteks läheks  ja püüakski teda sülle võtta, siis ta tõenäoliselt kolm  korda enne kui puhtaks saad. Kas on mingid sellised põhimõttelised vahed veel rästiku  ja nastiku puhul, et oi, nastik elab hoopis lühema eluea  või elab hoopis teistsugustes tingimustes? Nad elavad hästi tihti üheskoos, asjad saavad omavahel hästi läbi,  väga hästi mingit probleemi ei ole, et tihti on sellised  kohad looduses, mis sobivad mõlemale. Aga nastik on põhimõtteliselt seotud rohkem veega. Tema tema tüüpiline saakloom on siis kas konn  või kala. Ma olengi nastikuid kohanud ka ennekõike just vee lähedal. Millest siis rästik toitub, tal on teine toit,  vastikul natuke teine toit enamasti, et ta võib  ka konna süüa, aga põhiliselt siis väiksed närilised. Sisalikud midagi taimset valu ei siis kui su ei,  kõik maad on nõus nälga surema enne kui ta midagi midagi sellist. Inimesest, ta ei saa ka selles mõttes midagi,  et ta saab ainult noh, rästik siis seda mürki  või nastik korraks hammustada, aga ta ei saa sealt väikest tükikest,  et saaks kõhutäidet ka, ei inimest hammustatakse ikkagi  ainult täiesti enesekaitseks, lihtsalt. Millal nastiku, munad ja pojad tulevad? Jällegi, et munad tulevad nüüd. Suvel esimeses pooles vast ja pojad jällegi  siis sõltuvalt temperatuuridest sünnivad umbes augustis  kuskilt kompostihunnikust. Lõpetuseks, kuidas nende arvukuse seis on,  kas meie madudel läheb hästi, meil meil õnneks siiski veel on? Küllaltki hästi. Ei, ei tasu vist väga nuriseda, muidugi nende arvukus läheb allapoole. Aga just näiteks ma lugesin, Inglismaal on jõudnud  nii kaugele, et umbes 20 aasta pärast peaks olema rästik  välja surnud. Mis me teha saaks, et neil läheks paremini? No jätame nad rahule seal, kus nad saavad elada. See ongi just nii, et, et kui kõik kohad ehitatakse täis ja,  ja, ja võetakse loodus maha, siis, siis neil ei jää enam kohta,  kus olla lihtsalt ongi see. Jätame maod rahule, laseme neil olla ja loodetavasti tuleb  neid aina juurde, kuigi ma tean, et kõik inimesed  nii ei mõtle. Peeter aitäh, aitäh ja tuletame teile meelde,  et aasta kooli valimine veel käib, aga tõepoolest,  aega on jäänud vähe, nii et hääletage novaator.err.ee  kadriis ja just teist sõltub, millisesse kooli  siis televisioon kohale läheb. Näitame teile nüüd kiili gümnaasiumi videoklippi. Ja. On meeles mul see päev, mil lõpuks kooli lähen,  seal palju rahvast, suured kimbud lilli. Ja sajad rõõmsad näod neid praegugi veel näen,  mis aktusel veel keegi mängis pilli? See maja tundus suur ja mina liiga väike. Mul ema pihus higiseks läks käsi. Ma seisin esireas, kuusk kiiliga, müts peas,  ussak kui vana, mille puhtaks pesi ema. Ei. Kust kule tundis? See. Seinad kuulnud on salajasi, mitte unistusi,  lubadusi, siis ma. Tunnen igat, kus sina külmustus ja koridore,  treppe taga. Siin on mind riieldud ka tihti asja ette,  kuid ikkagi sain tunnistuse kätte. Koosolek. Ja mu südame. Selline on siis kiilikooli video. Minge hääletage novaator.err.ee oma lemmikkooli poolt,  sest 31. mail läheb terevisiooni eetrisse just aasta kooli  tiitliga pärjatud koolist. Tule, tule, tule seisa pakend all. Kui kuusa ki, kes kava kell lööb? Kaunis, et. Ala kui. Magama. Tole saavamu. Sioodanud ammu? Ja teised veel ei tea, ei reeda silmi su nad teadma  ka ei pea. Vaid aina midagi. Ta. Ei pilvede seal. Ja. On laenuks öine aeg, sala tuusel. Rõõmus suinena ei näe ma midagi. Kui ümber räägin? Tule. Tule, tule. Seisa uued all. Kui kuusai keskööd kaval kell lööb. Kaunised rea nüüd. Maga maailm neli. Tule saamissammud maid siin oodanud ammu. Siin oodanud. Mu. Tee. Kui sulgub päeva auks, me käime Koidu, nii ööl otsin  meeletuks ja hommik lahku. Kuid homme kohtume. Tule. Kui kuu sai kesköö? Kel löök Kaunis. Magama, s. Musi. Te. Tule siis. Kui kusagil keskel kavalke Kauem. Tole. Saamise samu. Made sinutanua. Tulevad ja kaunis alatu nüüd. Ja neil. Siis. Sinu täna. Ühte.
