Jah. Maa. Tere reede hommikust, terevisioon alustab,  viis minutit on puudu kella seitsmest. Tere hommikust ja kätte on jõudnud siis selle nädala viimane tööpäev,  Neil, kel tööpäeva arvestused käivad esmaspäevast reedeni,  aga muidugi On juba puhkavad ka, muidugi ju. Ja, ja koolid enamasti on läbi saanud, viimased,  võib-olla ekskursioonidevõi midagi sellist veel toimuvad,  võib-olla mõned kahemehed veel teevad järele. Tahaks muidugi see kahemees olla, kes peab siin juunis  tahaks kahe mees, keegi ei taha kahemees olla,  aga jah, nii see on, et tõesti juunikuus me oleme jõudnud  siis kuupäevani. 14. Ja, ja muuseas, kui see 14 siin juba öeldud on,  siis tähtis kuupäev on see sellepärast et täna täpselt 23 59  kukub see kell ja pärast seda te enam ei saa hääletada aasta  küla poolt, nii et tuleb täna ära teha see otsus. Kui te olete siiamaani kahelnud näiteks valik,  on teil seal kahe-kolme küla vahel, siis nüüd tuleb see ära teha. Tungivalt palun hääletada. Just, kes veel tegelikult ei ole käinud hääletamas,  siis minge meie menulehele ehk siis menu.err.ee  ja sealt te leiate üles siis selle aasta küla hääletuse,  seal on täpselt 15 küla ennast seal ritta sättinud,  iga küla on teinud enda kohta ka tutvustava video,  mõned pildid meile saatnud tutvustavat juttu saab  ka sealt juurde lugeda ja siis tehke oma valik. Ja juba täpselt nädala pärast sel samal kellaajal seisame me  siis selles aasta küla valimise rahva lemmikkülas,  rahvas olete siis teie, kes te valiti selle  ja siis saamegi öelda, et tere tulemast näiteks vot sellesse külla. Jah, et keegi ei tunneks, et tema üldse ei saanud osaleda,  siis saate küll täna veel tervelt päev otsa aega. Ja pealekauba ma piilusin eile korra siin hääletustulemuste  sisse ka, muidugi ma ei ütle, et kes juhib  või kes, kes natuke tagapool, aga ma võin seda öelda küll,  et see, see hääletus on hästi pingeline,  nii et kui nüüd veel kuskil mõni külainimene on,  kes oma küla on üles andnud ja tal on see tunne,  et tahaks ikka tohutult saada rahva lemmikuks,  no miks te ei peaks tahtma, siis minge, hääletage veel ka. Aga tänases saates, millest me räägime, kuna täna 14. juuni  siis jutu küüditamisest aastal 1941 ja suur juuni  küüditamine täna mälestuspäev, süüdatakse küünlaid,  räägitakse sel teemal taas rohkem meie siin terevisioonis  ka Ilmar Taska, kes on tegelikult siis sündinud  ka küüditatud peres Kirovi oblastis ja kirjutanud  ka suurepärase raamatu, mis on pea 10-sse keelde juba  tõlgitud pobeda. Täna hommikul kell seitse 37 siin terevisiooni stuudios. Nii et täna on tõesti ka leinapäev oma oma olekult ja,  ja mõtetes kindlasti tuleb sinna ka jutud viia,  aga me räägime ka sellest, et juba homme tuleb siia Eestisse  külla Taani kuninganna Margrete teine ja me räägime ühe  taanlasega siis siin täna hommikul õige pea juba  terevisiooni stuudios juttu ja räägime sellest,  et kuidas taanlased ise oma kuningannasse suhtuvad ja,  ja kui suur rahva lemmik tema seal omas riigis on. Igatahes juba kolmandat korda, minu andmetel tuleb ta siia Eestisse. Ja sellel nädalal on olnud Eesti televisiooni kavas  ka väga põnevaid Taanis tehtud filme ja kuni  selle nädala lõpuni siis selline Taani eriprogramm,  nii et leidke need saated ka. Just, ja kui olete mõne maha maganud, siis tasub minna meie  veebi ja sealt saab uuesti vaadata ja, ja  kes eile käis meie veebis proovis lugeda,  siis tõesti eile oli meil väikseid tehnilisi probleeme,  väikseid katkestusi, aga nüüd on kindlasti meie portaali töö  jälle taastunud ja saab uudiseid lugeda ja vaadata saate. Ja, ja millest me veel räägime kohe ma vaatan päikesest  ja äikesest. Ma tahaksin väikesest väike pauk, on üks tore raamat,  Sven Erik Enno, kes võib niimoodi lihtsalt öeldes on selline  äikeseteadlane eile õhtul Tallinnas ka müristas  ja välgutas päris hoogsalt. Ja siin viimastel päevadel selle nädala jooksul on,  On seda äikest üle Eestimaa olnud, kas see,  kui lähevad ilmad soojemaks ja sellest kliima soojenemisest räägime,  kas siis Eestis ka tuleb neid äikeselisi päevi juurde? See on minu küsimus. Üks tuline teema on meil ka tõesti veel. Teema on see, et kõik, kes tahavad teada natukene rohkem  grillimise kohta, peaks täna eriti hoolega jälgima  televisiooni ja miks mitte ka siit telemaja lähedalt  politseiaiast läbi astuma, sellepärast et täna me teeme  sellise suure grillide võrdlustesti või,  või siis erinevate grillide. Noh, ABC võiks selle kohta vist nii öelda,  et meil on siin söegrill, meil on olemas uus  ja moodne, selline keraamiline, suur munakujuline grill,  meil on olemas siin ka gaasigrill väikseks suhkru,  suitsuahju elemendiga võib selle kohta vist  nii öelda ja me paneme sinna siis peale proovile kindlasti  grillvorste erinevatelt Eesti tootjatelt oma paremik on nad  meie poole teele pannud ja, ja saame proovida  ja kutsume teid ka üles tegelikult, et kel täna mahti aeg on,  siis alates kaheksast juba võite vabalt läbi astuda  politseiaiast siitsamast Gonsiori tänavalt telemaja  raadiomaja lähedalt ja saab natukene maitsta  ja oma arvamust avaldada siis ka, et mis teile paremini  peale läheb. Vot sinna puude vahele peaks jõudma. Mis praegu siin pildis? Paista sinna puude vahel. Sajune ja äikeseline tuleb päev, aga kui nädalavahetuse  poole vaadata, siis mis juhtub? No siis on pigem selline pilvealune ilm,  kui siin vaadata tõesti laupäeva ja pühapäeva prognooside peale,  siis temperatuurid öösel vahemikul 10-st 15-ni,  mis on tegelikult soojad ööd, võiks selle kohta öelda  ja päeval 17 kuni 25 kraadi sooja ja tõesti,  kui tänase päeva peale vaadata, siis siin niimoodi täpsem  ilmaprognoos ütleb, et seda äikest võib tulla Ida-Eestis  ja ka kuskil seal Eesti lõunanurgas allpool ütleme. Põlvamaa võiks valmistuda äikeseks sarnaselt  ka Valgamaale. Ja ka 20 aastat tagasi, muuseas oli 30,7 kraadi Tallinnas sooja. Selliseid temperatuure me ei näe. Võtame laupäeva peale, siis tegelikult noh,  nagu me näeme, puhas päike natukene ütleme,  ida poole jääb mõned sellised pilverüngad  ka ilmselt ja võib-olla pilvealune pisut. Aga taas jälle esmaspäeval on siis oodata selliseid  sajuhoogusid pühapäeva sarnaselt laupäeval peaks tulema  ka päiksele, nii et võib-olla siin-seal on seda pilvealust ilma. Tore nädalavahetus, veetemperatuurid on natukene allapoole läinud,  ma vaatan Pärnu rannas ainult pluss 19 oli siin eelmine  nädalavahetus pluss 24. Aga juunikuu keskpaik on käes ja laulupeo tuli liigub  Eestimaal ringi sellepärast, et ega selle laulu  ja tantsupeo alguseni enam väga palju jäänud ei olegi. Ja meil on tulnud ka Heiliki Pukilt üks tore pilt,  kus laulupeo tuli jõudis siis Pärnumaale uulu  ja võeti seda vastu väikese rongkäigu ja kauni rahvalik  hommikupoolikuga seal Uulumõisapargis. See tuli liigub, et tead, mis veel selline huvitav asjaolu,  täna hommikul juhtus mina jalgrattaga, väntasin hommikul  siia telemaja poole ja siis tead, kas autoga minust möödus. Jüri Muttika, kes jälgib ETVs peale kauba  selle tule tulemist Läks hommikul vara juba kuskile trassile,  kahjuks meil ei olnud põhjust niimoodi ristmikul kohtudes  juttu puhuda, seda võimalust ei ei olnud,  aga me saime igatahes viibata üksteisele nii-öelda head  päeva soovida, et ma tean, et Jüri Muttika jälgib seda  ka ja seetõttu ETVs õhtuses programmis tasub pilku peal hoida,  näeb, kus see tuli tegelikult liigub ja kuidas need  vastuvõtmise tseremooniad erinevates paikades toimuvad. No põnev see igal juhul on Uulu kanti me muuseas,  satume täna hommikul veel kohe selles esimeses pooltunnis,  sellepärast et seal on väga toredad rannaniidud,  kus veised krõmpsutavad ja nad ongi toodud sinna sellepärast  et need rannaniidud oleksidki päriselt rannaniidud,  mitte siis kõrkjatesse kasvanud, mis ühel hetkel peaaegu et  üle pea ja merd sealt üldse ei paistagi. Aga täna on põhjust rääkida ka Taanist ja Taani kuningannast,  sellepärast et Taani kuninganna juba homme tuleb Eestisse  ja homme siis on, on põhjust taanlastel olla uhke  selle üle, et nende rahvuslipp, Tanneburg saab 800 aasta vanuseks,  sest et tuletame meelde, Valdemar teine siia Tallinnasse  saabus ja 1219. aastal toimus siin Tallinnas Lindanise  siis linnuse juures lahing eestlaste vastu  ja just siis seal 100. taevast alla. See risti lipp ja taanlastel oli nutuvõrra juba suu ümber,  aga risti oli ja taanlased võitsid selle lahingu. No ütleme, ajaloolastel on erinevaid arusaamu,  kas see ikka päris nii oli ja kas seda lippu mitte siiski  juba varem ei olnud kasutada, igatahes toreda legendina ta  selline on ja tõesti Taani kuninganna tuleb siia Eestisse  ka seda tähtpäeva tähistama ja ja me räägime täna hommikul  ühe toreda taanlasega siin juttu ja uurima  ja kuidas taanlased ise oma kuningannasse suhtuvad,  seda vastu võta. Aitäh. Nüüd on põhjust rääkida hoopis Taani kuningannast,  kes tuleb juba homme meile siia Eestisse külla ja,  ja põhjust tal siia tulla on, sellepärast et Tanneborg  tuntud Taani ristilipp saab 800 aasta vanuseks,  aga nüüd on meil hea meel siin võõrustada ühte taanlast,  tere hommikust, Ma Mihkel, tere hommikust. No te olete elanud siin Eestis küll juba 20  ja võib-olla isegi natukene peale aastat,  aga sellegipoolest ma usun, et teil side Taaniga on  nii hea olemas, et teie käest võib küsida,  et kuidas taanlased ise oma kuningannasse suhtuvad,  et on ta selline populaarne riigipea, kuninganna. Jah, on küll üldiselt populaarne, on väga vähe neid,  kes kes tahaksid vabariigi, et ma arvan. Valdav osa taanlasest taanlastest nad tahavad. Kuninga riiki ja, ja nad austatud teda ja ta on päris populaarne,  sest ta on ka väljaspool Taani, Taani on ta hea reklaam  riigile et selline eriline kuju No kui te tema isiku peale vaatate, ta on tõesti selline  eriline kuju ja temast temast räägitakse ja,  ja tema tema sellised ülesastumiset kindlasti on populaarsed,  jälgitakse aga, aga mis puhul eraldi just  või eriti temast räägitakse, et mis see teema on,  millest taanlased omavahel räägivad, kui nad räägitakse  kuningannast Margarete teisest, siis mis see teema on,  mis esile kerkib või, või millest räägitakse temaga seoses? No kindlasti on iga, iga aasta algul on Räägitakse sellest, et, et mis ta nüüd ütles  selle vana-aasta õhtu kõnes, mida ta iga aasta peab. Sest muide, ta ei ole poliitiline, ta ei tohikski  poliitiline isegi olla. Aga noh, seal saab ikkagi välja lugeda mõned mõned üldisemad  suunad või, või midagi, mis, mis tekitab debatti arutelu ühiskonnas,  et et aga muide noh. Tema välisreisid või, või Taani, Taani, siis sisuliselt  raisid ka, et, et siis kui ta on kuskil,  siis tulevad inimesed kohale ja, ja vaatavad teda  ja ka tema tema sünnipäeval 16. aprillil,  siis on alati lossi esine inimesi täis, kes tulevad teda tervitama,  ta läheb siis perega rõdule ja ja siis saab teda näha. Millal veel teda niimoodi näha saab, et et on tal mingid  sellised kindlad spetsiifilised üritused,  kus ta iga aasta alati osaleb? Ma ei tea, kohtub ka rahvaga seal muuhulgas. Noh, see on üldiselt need, kus ta külastab mingi mingi mingi  linna või midagi, aga noh, see ei ole nii,  et iga aasta on ta teatud linnades, aga,  aga Ta käib ikkagi ringi ja tal on ka mitu lossi Taanis,  et ta ei ole kogu aeg seal Kopenhaagenis ja,  ja. Noh, muidugi faäri saartel ka ja Kreenimaailmas  ka kuuluvad Taani alla, et, et seal ta käib  ka päris tihti Kui lihtne on Taanis täitsa harilikul taanlasel lihtrahval,  siis nii öelda kohtuda kuningannaga. Noh, see on Suhteliselt keeruline, et, et üldiselt noh,  saab audientsi, et saab paluda, et sinna sinna minna,  et. Noh, näiteks kui inimene on saanud Riikliku ordeni. Mida väljabki, mida annab välja kuninganna? Et siis Siis ongi? Reegel, et siis siis lähebki inimene sinna,  täname teda, et aga noh, ta saab nii palju kirju  ka ja, ja et ta Noh, tal on inimesi, kes, kes tegelevad sellega,  et vastata nendele kirjadele ja, ja nii edasi,  et. Et see on siiski natuke keeruline, et nii niisama tulla,  et peab olema mingi põhjus. Ja ilmselt siis, kui kuninganna käib Taanis ringi,  siis nendega rahvaga kohtumisüritusi on,  et, et seal saab temaga nii-öelda teda tervitada. Jah, põhimõtteliselt saab, saab küll tervitada ja. Pikemat juttu ajada võib-olla? Ei noh, see jälle oleneb, et mis, mis üritusega on tegemist,  et, et on ka sellised üritused, kus on kutse kutsutud  külalised ja siis. Siis nemad saavad muidugi rääkida natuke temaga,  aga. Kui palju Taani ajakirjandus, ma pean silmas pigem sellist  kollast ajakirjandus pidevalt jälgib seda,  et mis parasjagu seal kuningakojas toimub  mis tema pojad printsid teevad, mida kroonprints Frederik  näiteks teeb või mida kuskil kuninganna ütles või,  või tegi, et, et kas see on pidevalt ka Taani kollase meedia tähelepanu? Jaa, on küll, et on, on sellised väljaanded  ja on selliseid inimesi, kes, kes väga pingsalt kogu aeg seda,  seda jälgivad, et, et, et see on kindlasti osa osa ajakirjandusest,  nad, nad on väga selle selle teema sees. No meenub teile mõni selline lihtsamat sorti skandaal,  millest hiljuti on näiteks Taani ajakirjandus kirjutanud  seoses kuningakojaga. Ja. Noh, seal oli natuke sellised kuulujutud,  et tema, tema abikaasa ju suri eelmisel aastal ja,  ja viimastel aastatel oli, olid sellised kuulujutud,  et, et nad väga ei Ei salli teineteist ja ja nad üritavad eraldi hulla  ja ja samamoodi. Ühe selle printsiga on nagu ka mingid kuulujutud,  et tema perega ta väga-väga Hästi. Läbi ei saa, aga noh, ikkagi päris sidemed kadunud ei,  ei ole. Et, et samamoodi ju Ta ikkagi Olid need matused ja, ja kui, siis, kui ta eelmisel aastal  tema tema abikaasa suri, et, et see Oli siiski. Näha, et, et ta ka hoolis temast, jah. Üks asi, mille poolest teie kuninganna on,  on väga tuntud, on see, et ta suitsetab ja,  ja suisa isegi vist ahel suitsetab, et kas sellest  ka kuidagi taanlased panevad seda pahaks näiteks või,  või vastupidi, see muudab teda inimlikumaks kuidagi lähedasemaks. Ja. Ma ei mäleta, et keegi oleks seda otseselt,  see on tema enda otsust, et keegi oleks seda nagu väga väga  pahaks pannud, et, et, et. Eks muidugi, see on. See on mõnes mõttes Halb, aga aga noh, paljud inimesed suitsetajad,  sest paljud on ka ahelsuitsetajad. Ta on siiski ka jah, suurt numbrit ei, ei tehta minu arust sellest. Üks asi, mida ma tahaks teie käest kindlasti küsida,  on, on see, et Taani kuninganna tuleb ka siia sellepärast et  Taani lipp, Tanneborg saab 800 aastaseks. Lugesin iljuti ühte ajalooraamatut, kus väideti,  et kõik Taani koolilapsed teavad, kus on Tallinn  ja seda just sellepärast, et nad teavad seda Tanneburgi legendi,  vastab see tõele. Päris nii ei ole, aga tõepoolest on nii,  et, et paraku siiamaani on, on Eesti suhteliselt tundmatu  maa noh, rääkimata sellest, kuidas ta oli nõukogude ajal,  kui oli täitsa täitsa tundmatu. Aga. Paljud taanlased, üsna paljud taanlasi siiski teavad seda legendi,  aga päris päris kõik ei ole ja kõikides koolides see  ka ei ole, nii et, et see oleks väga, väga tähtsal kohal,  aga, aga üldiselt, kui taanlased teavad midagi Eesti kuhta  siis või, või Tallinna kuhta, siis on, on see kindlasti üks  üks asi, mida, mida teatatakse. Aitäh mas Mikal täna hommikul meile külla tulemast  ja kõigile, kes tahavad Taani kuningannaga  siis kohtuda, siis mõnes mõttes see võimalus Eestis on olemas. Laupäeval ehk 15. juunil, siis kella 11-st kuni kella  kolmeni toimub Tallinnas Vabaduse väljakul selline suur  Taani teemaline perepäev ja Taani kuninganna Margrete teine  ja meie president Kersti Kaljulaid astuvad sealt  ka läbi, nii et sealt on oma silmaga võimalus teda näha. Aga me läheme siit nüüd Eesti looduse juurde  ja vaatame, kuidas elavad Läänemaal meie rannaniidud. Teatavasti on nad olnud ju sajandeid siis karjatatavad  ja on seal olnud veised. On olnud seal peal lambad ja meie hea kolleeg Katrin  Viirpalu käis uurimas, kuidas läheb Läänemaa rannaniitudel. Nüüd tänasel päeval. Jaa. Eestis on teatavasti tööjõupuudus, tuuakse näiteks Ukrainas keevitajaid,  ehitajaid, meie ise läheme Soome tööle, aga Eestisse on  toodud šotlased. Ja muuseas, minu meelest teevad nad oma tööd väga hästi,  vähemalt kui ma vaatan siia oma jalgade ette. Tere, jan, sinu kari. Oled sa nendega rahul, nad söövad selle rannaniidu just  nimelt nii paljaks, kui tarvis on. Jah, et nendega saab rahulolu küll jah, et ei ole siin  ühtegi etteheit näinud. Kui palju sul loomi on? Tänase seisuga on siin nii 138 looma, see on kokku kolm karja,  siis. Nad on jah, jagunenud kolmeks erinevaks karjaks. No kui neid veiseid siin ei oleks, siis oleks pilt selline,  nagu paistab, siin selle aia taga või. Siis oleks see pilt selline nagu siin aia taga. Et see konkreetne ala siis on nüüd poollooduslike koosluste  hulgast nagu väljas ja juba praegusel ajal  siis enne jaani on see pilliroog, näete siin juba kohati kahemeetrine,  kasvab veel ja kasvab veel jah. Et ka siin konkreetselt sellel alal tegelikult kasvas  täpselt samasugune pilliroog enne. A. Võivad nad päriselt sõjakad ka olla, sest tegelikult natuke hirmuäratavad,  päris suured sarved on. No kuidas sulle otsa vaatamise arved, nii et jõudu  ja võimu nagu, aga ei, tegelikult on väga sõbralikud. Et võib-olla ehmatab ka see, et nende silmad ei ole niivõrd näha,  et vaata, tahad ikka teise inimese silmi,  nagu kui sa räägid. Ja kui seal need silmad nagu näha ei ole,  siis tekib selline väike, selline ebalus küll,  et. Mis ta nüüd mõtleb, aga tegelikult on sõbralik. Ega? No Hanno, me oleme keset loodust minu arust samal ajal sina ütled,  et see on siis nüüd poollooduslik kooslus,  mis see tähendab? Võime seda nimetada ka pärandmaastikuks pärandkooslus,  eks, aga tegelikult poollooduslike koosluste all me tõesti  mõtleme selliseid elupaiku nagu niidud luhad,  loopealsed ehk alvarid, mis tegelikult täna sellisel kujul  enam ilma inimese sekkumise ta ei püsiks. Aga kui ei oleks neid veiseid siin, siis põhimõtteliselt  oleks meil siin rinnuni pilliroog lihtsalt. Pilliroog, mis on ju ka üks tore tore elupaik,  roostik, aga on ka palju teisi teisi elupaiku. Roostikus on roostiku liigid, aga rannaniidul jälle rannaniinuliigid,  nii et ikka see mitmekesisus on tähtis. Kas meil nende rannaniitudega ongi natukene kehvasti,  et me peame eraldi nende peale mõtlema või? Noh, kõikide selliste pärandniitudega ju tegelikult kus,  kus inimtegevust on vaja, kus karjatamist on vaja ju  tegelikult täna taastama, me hooldame neid  ja ligikaudu 40000 hektarit pärandmaastikke on täna  taastamises hooldamises ja kui me räägime  ka sellest sõnast pärandkooslus, siis tegelikult on olemas  vahva paksunahaliste hüpotees, mis räägib,  et siis kui inimest üldse ei olnud veel siis olid hoopiski elevandid,  ninasarvikud, need, kes kujundasid, need seal suured  maastikud laias skaalas ja hoidsid neid lahti,  kui nende aeg sai otsa, tulid tarvad, tulid piisonid,  kes omakorda neid alasid karjatasid ja nii et me olemegi  tegelikult need saanud pärandiks sellistelt olenditelt,  nii et kõik me võime. Tegelikult on see kõik looduslik, lihtsalt täna vajab see  inimese kätte, et püsida, püsida sellisena,  nagu ta kunagi on kujundatud. No võib ju arvata, et kuulge, laske looduses olla  nii nagu on, et pole meil neid veiseid vaja ongi,  siin on pilliroog ja mujal on seda niitu  ja aasa, et aga peab sekkuma. Kui me tahame niitu ja aasa, siis me peame ikka niitma  ja karjatama. Ei muidu me neid saa. Seda me saame ainult inimese abiga, et me mõtleme küll,  et see on selline looduse osa, aga pigem ikka inimese abiga  saadud liigirikkus. Niitmist ja, ja karjatamist ikka, see on täna pärand,  mille me oleme saanud hoidmiseks kõikide nende liikidega  ja täna ei ole enam. Meil siin tarvaid üldse ei ole piisaneid,  ei ole meil enam. Aga meil on need šotlased, aitavad. Külased ikkagi nii, et meil on uued, uued. Kuld ajad. Tänased lehed oleme ka siin Reimuga hoogsalt läbi lapanud  ja kuna on reede, siis on ka sirp ja õpetajate lehte  sirbides on üks huvitav lugemine, nimelt Harju rongiga,  selline pealkiri Mari Jussi on selle kirja pannud  ja põhiküsimuseks on tegelikult nii selles loos kui  ka linnade planeerimisel siis see, et kas kiire ühistran,  transport iga inimeseni või kõik inimesed kiire ühistranspordini. Et mari kirjeldab siin seda, kuidas tuleks  siis uusi elamuid ehitada ikkagi nendesse paikadesse,  kus on juba olemas võimalus siis ühistranspordiga liita liikumiseks,  kus on olemas juba trammid, kus on olemas rongid  ja kirjeldab, et Taanis on selle üle väga palju mõtteid  vahetatud ja päris hea süsteem tekitatud,  et tõepoolest siis sinna, kuhu on potentsiaal ehitada majad,  seal peaks olema juba olemas siis liiklus,  mitte et me ehitame majad ja siis on mure suur,  kuidas need inimesed sealt saavad kas bussi,  trammi või rongi peale, sellepärast et see kõik on  nii kaugel. Kui sa Taanist räägid, siis mul on ees ja käes praegu siin  LP pluss päevaleht, mis siis nüüd tõesti reedeti koju jõuab  ja meile siia on jõudnud ja siin on tore lugu sellest samast  kuningannast Margarete teisest kes tuleb  siis homme Eestisse, lihtsalt kuninganna on  selle pealkiri ja siin inimesed meenutavad,  kes on seotud olnud tema siis möödunud kordsete siinkäikudega. Nimelt täna tuleb siis või teeb homme tuleb  siis teisele ametlikul visiidile, ta on korra käinud  ka eraviisiliselt siin, kolmas kord kokku. Kolmas kord just jah, ja ma küll ei tea,  kas mõni teine Taani kroonitud pea pärast Valdemar teist Just on nii sagedasti sattunud siis siia Eesti kanti. Järva teatajas on konkreetne lugu Eesti maasikatest,  need on täiesti juba olemas ja siin Lõhmuse mahetalu  peremees kirjeldabki, kuidas ta praegu ikkagi tegeleb sellega,  et otsida Ukraina töölisi, kes need maasikad ära korjaksid  ja Eesti maasikas on juba valmis, saak, ütleb ta,  ei pruugi väga hea tulla sellel aastal. Äripäeva esikaanelt leiab loo, legend leidis kasulikuma äri,  räägitakse sellest, et Tallinna mööblimaja  siis lõpetab oma tegevuse. Ja seal küll on muud asjad, tulevad sinna sisse asemele  ja ütlen lihtsalt kiirelt postimehest ühe pealkirja. Kõlvart, kool on filmide nii, nagu ütlen  või ei filmigi. Sellest kirjutatakse tänastes lehtedes rohkem  ja peaaegu et kõigis tõepoolest, aga me oleme sätin. Hakkame grillima ja grille tutvustama ja seda aitab meil  teha Hendrik Jalak, kes on siis politseiaia pargis,  näete, seal juba paneb grille üles, peagi on nii-öelda tuli  all ja saab hakata siis juba testima ja,  ja vaatama ka erinevaid grillvorstikesi,  nii et kell mahti. Täna pärast kella kaheksat astuge läbi. Ja minuti pärast on uudised, aga enne seda laulu  ja tantsupidu läheneb ja need toredad videod on meile saadetud. Suur hulk tulihänd on Põltsamaa kultuurikeskuses tegutsev. Sega rahvatantsurühm. Jaa. Jaa. Ja. Tere hommikust, vaatame korraks otsa ka nädalavahetuse  ilmapildile ja enamasti vaatab sealt vastu  päikesearmastajate jaoks rõõmustav pilt. Sellepärast et nädalavahetus tõesti tõotab tulla võib-olla  kergelt selline pilvealune, aga pigem päikseline  ja need vihmad, mis meid siin täna tabavad koos mõne äikese,  hoo või tugevama tuulehooga siis need peaks tagasi tulema  jälle esmaspäeval, et praegu me siin näeme laupäeva  ilmakaarti ja. Üleliia kuum ei ole selline mõnus suvesoojus. Ja just, ja vaatame Ida-Eestis ja seal Lõuna-Eestis  võib-olla kagunurgas on rohkem seda pilve ja,  ja sellist vihmahoogude ootust. Nii et eelolevat nädalavahetust võib siis suvirinnus nautida küll. Meie läheme täna ka välja, sellepärast et nädalavahetustel  tavaliselt inimesed väikseid toredaid suvepidusid  korraldavad ja on isegi naerdud, et grillimine on eestlaste  rahvuslik spordiala. No nii see on ja täna tõesti nagu te näete,  meil on üsna suur valik erinevaid grilltooteid pandud valmis  erinevatelt tootjatelt, aga seal on ka kala,  seal on ka natukene liha, sealiha ettevalmistatud  ja grillmeister Hendrik Jalakas seal kolme grilliga juba  ka askeldab ja tõesti täna nii on, et, et meie saate teises  pooles me, me tegutseme sealsamas politseiaia pargis olete  lahkelt palutud ka sealt läbi astuma, saate natukene maitsta  ka ka siis erinevaid vorstikesi ja anda oma hinnangu,  et millised need Eesti nii-öelda parimad vorstid sellel  hooajal teie arvates on ja tõesti, vaatame üle,  et mis näiteks on gaasi grilli erinevus selle moodsa muna  grilliga või keraamiliste grilliga võrreldes. Ja aga nagu ma ütlesin, tänast kuupäeva,  neljateistkümnendat juunit juba mainitud siin mitmel puhul  ja üle Eesti täna siis leinapäev, sellepärast et aastal 1941  üks küüditati suur hulk inimesi Eestist,  siis Venemaale, Siberisse ja täna süüdatakse väga paljudes  kohtades leinapäeval ka küünlad. Meie täna hommikul räägime ka sellest. Ilmar Taska on juba jõudnud televisiooni. Aga me räägime ka äikesest, sest tõesti suvi toob Eestisse  kaasa tihti äikest, nagu ka neil päevil täna öösel väga  mitmes kohas näha sai ja ja võiks öelda,  et vist küll. Eesti parim äikeseteadlane tuleb meile külla  ja räägib siis, miks meil on suviti nõnda palju äikest  ja kuidas see äike tekib, aga lisaks on meil täna hommik. Mul külas ka ansambel Svingers. Ja õige pea on nad siin stuudios ka ja siis panevad  korralikult muusikamürtsu. Nii on aga tere hommikust, Ilmar. Rõõm sind siin näha, ehkki teema, millest me rääkima hakkame,  on natuke selline kurb ja karm, aga sina oled sellega väga  isiklikult kokku puutunud. Kui kaua sinu vanemad olid küüditatud Eestist ära? Tegelikult 15 aastat, kui mõelda, siis see oli pikk reis  ja ja see algas ju paljudele väga ootamatult,  näiteks ka minu perekonnad siis nii mõlemi vanaisa poolt  jõudsid samasse rongi. Täpselt jälle, jah, 14. juunil ja ja ometigi üks oli ju tuntud. Kunstnik Eduard Taska ja teine oli ka diplomaat ja,  ja, ja tähendab, et ei oleks nagu olnud põhjust neid saata  ja eile muidugi nad said ju rehabiliteeritud posthuumselt. Aga, aga muidugi jah, see oli väga. Ehmatav hommik paljudele eestlastele ja,  ja näiteks mu ema, kes on senini veel elus  ja ja oskab sellest rääkida, ütles, et noh,  et see oli üllatav, see hommiku hommikul vara nagu  hommikutelevisioon või, või igasugune asi,  mis liiga vara hommikul tuleb, tähendab,  mõju mõjub sulle tähendab üllatavalt huvitavalt,  aga see oli, tähendab jah, ehmatus, seda enam,  et, et paluti hakata kohe tähendab kiiresti pakkima asju  ja vana vanaema oli arst, ta oli krulli haiglas,  võttis vastu keerulist sünnitust. Kaksikud, nüüd mul on endal kaksikud ja,  ja tulid ka jälle need samad mehed ustele sed ei ole vaja  siin midagi seda sünnituse edasi vastu võtta,  jäta pooleli. Tule, hakka kohe tulema, eksole. Ja, ja tähendab, pakkimine läks ka niimoodi,  et nii palju kui siis lapsed oskasid ise pakkida. Kõik pakiti ju kokku meeste ja naiste riideid  ja tähendab pärast tuli välja, et mehed läksid teise ešeloni  teise rongi. Nii et vanaisa sõitis siis Siberi laagritesse ilma ilma  soojade riieteta ja, ja jällegi vanaemal ja,  ja, ja, ja, ja lastel tähendab puudusid kingad,  nii et esimene asi, mis neil oli, oli palju riideid küll aga  pidi minema kõigepealt kohe turule, tähendab,  et äkki saab mingid viisud osta. Et, et see oli, tähendab väga-väga raske  ja muserdav hommik. Ilmar, kas su ema räägib sellest pigem hea meelega,  meenutab, sest tegelikult ju palju aega on mööda läinud  või pigem ta ei tahaks sellest üldse rääkida,  selle peale mõelda. Ta räägib sellest päris rahulikult, sellepärast et palju  aega on mööda läinud, aga mitte ainult seda,  eks ole, et kui niisuguseid asju peab meenutama,  et see teeb tegelikult meid tugevamaks, kogu meie rahvaga  tugevamaks ja, ja ütleme, kui vaadata, siin see sama asi  juhtus ka lätlaste ja leedulastega ja valgevenelaste,  paljude teistega. Ja isegi tähendab Eestist ei viidud ju välja ainult eestlasi,  aga oli, oli ju, oli venelasi kõike, tähendab,  kes jällegi ei sobinud sellele uuele režiimile  või olid küsimus märgikiks ja, ja selle võrra tähendab,  et, et kui me nendest asjadest räägime, räägime,  tähendab, et see teeb meid tugevamaks ja minu ema samuti,  kui ta on juba 15 aastat Siberis käinud,  siis teda enam surm ei võta, et aga sa muutud juba,  tähendab, eks ole, tähendab immuunseks nende nende raskuste  suhtes ja ma arvan ka, tähendab, et, et,  et me kõik need aastad oleme läbi elanud. Ütleme näiteks seesama pobeda raamat räägib küll,  tähendab juba natuke hilisematest aastatest,  aga aga see väljasaatmine kestis ju pidevalt ja,  ja tähendab see ei olnud ainult 41, täna me ei meenuta  ainult ühte, aga samuti 40 üheksandat ja,  ja kõiki teisi aastaid, et kogu aeg läksid inimesed kaduma ja,  ja, ja, ja need need väljasaatmised olid suuremad  või väiksemad. Aga nad toimusid pidevalt ja kui mõelda niimoodi,  tähendab, kui palju eesti rahvast on läbi imbunud,  siis nendest ka Siberi katsumustest ja kõigest muust,  et ega kohapeal ei olnud kergem ja, ja nagu näiteks jälle  ema ja tädi räägivad, et isegi need, kes olid pandud  siis teenindama need, need küüditajad, nad ise olid  ka ehmunud, mis toimub ja, ja siis nad aitasid viia neid  väikseid kirjakesi paberilipakaid ühest rongist teise,  et mehed ja naised saaksid omavahel suhelda  ja ja, ja küsimus oli, eks ole, et kuhu jällegi panna need lapsed,  tähendab ühisvagun, eks ole, sul on üks väike augukene seal  tualeti asemel kuskil selles loomavaguni nurgas ja,  ja, ja oli lapsi, tähendab, kes oli täpselt samuti üles korjatud,  tähendab, et kui see küünitamine pihta hakkas  ja kui vanemaid polnud kodus, siis võeti lapsed kaasa,  nii et olid ka need üksikud lapsed, kes siis tähendab,  tegelikult ei teadnud üldse, mille eest nad kuhu sõidavad. No praegu ajalooõpetajad ütlevad ka, et siin paarkümmend  aastat tagasi oli see teema selline, mis tegelikult väga  paljusid inimesi ka ajalootundides lapsi väga erutas,  nad tahtsid sellest kuulda, sest sellest ei olnud räägitud. Praegu on pigem selline nagu vaiksem periood,  kõik need lood justkui on ära räägitud ja lastele tegelikult  lähevadki korda need sellised sarnased lood nagu sina räägidki,  et näiteks ei olnud, kui kingi riideid oli tohutult palju,  aga kingi selles kohvris ei olnud, eks mis läks  siis sinu vanematega kaasa, et need selliste lugude kaudu  tuua see noorteni ka ilmselt täiskasvanud inimesteni on  tõenäoliselt kõige targem, et need arvud võivad meid  ehmatada korraks, me jätame need meelde,  aga nad ei räägi nii palju. Ja see on tõsi, sellepärast et lastele on ju alati kõik  seiklus ja ja ütleme isegi minule esimesed aastad Siberis,  ega ma ei teadnud, kus ma sündisin, et kõik oli ju võrdselt  huvitav ja esimesed koduloomad olid ju lutikad,  eks ole, kes öösel tähendab sulle pähe potsatasid  ja hommikul viidi küll madratsid välja ja raputati  ja tehti kõiki asju, tähendab, aga pääsu ei olnud. Ja, ja esimene mänguasi näiteks oli jälle tähendab üks  mingisugune niisugune papagoi, mis oli siis Maaotsetungi  Hiinast saadetud ilmselt kingituseks nõukogude lastele ja,  ja, ja see oli, tähendab, mida ma siis noh,  nagu närisin, eks ole, kui hambad hakkavad kasvama  ja kõik tähendab, ja muidugi tal oli hea keemiline maitse  ja aga näed, Hiina mänguasjad olid juba siis tähendab  lastele kättesaadavat Siberis, kuigi see oli ainuke mänguasi  ja ja see ainuke papagoi Aga sa seda Siberis olemist ju mäletad põhimõtteliselt  ikkagi ainult oma ema juttude järgi, eks. Ja on ka mingisugused, tähendab, väiksed esimesed kujundid  ja asjad, eks ole, tähendab, et mis tulevad üles  ja alateadvusest ja esimene ehmatus, ütleme selles rongis,  kui rong manööverdab ja ja, ja sa oled üksinda seal selles vagunis,  tähendab, et on mingid asjad, mis, mis siiski on,  tähendab meeles ja aga, aga muidugi tähendab ütleme oma  vanemad olid ju niisugused 16 17, aastased noored,  nendel oli see ka väga huvitav seiklus. Lihtsalt oli huvitav vaadata, kuidas laps seal raudtee ääres  närib leivakannikat šokolaadi asemel suure naudinguga. Aga hiljem nad said aru, et ei ole enam ka seda  leivakannikat kuskilt võtta, eks ole, et kui sa saad,  tähendab seda loomapeeti kolhoosi põllult öösel varastada,  siis sa saad võib-olla vähemalt midagi. Raamat pobeeda on erakordselt. Hästi tegelikult seda inimese hingeelu ja seda perioodi kirjeldav,  seda on tõlgitud nii mitmesse keelde juba,  millest ma teen järelduse, et see tegelikult lähebki korda  väga paljudele inimestele, mis siis, et tegemist on Eestis  toimunud küüditamisega. Kui palju selles raamatus on sind ennast? No natuke ikka on, tähendab, oma isa ma niimoodi tähendab teadmatult-tahtmatult. Üles ei andnud, aga muidugi seda teeb ka see raamatupoiss. Ju tähendab teadmatult ja. Aga ikkagi tähendab, ütleme isegi minu noorus,  mis oli natuke hilisem aeg oli ju sama ja,  ja, ja, ja, ja loosungid ja mõtted ja tähendab see kahepaikne. Elu tähendab, kui sa ei tea, tähendab mis on,  mis on tõde ja, ja kes räägib tõde ja, ja,  ja kas, kas sa kuuled tõde koolis või sa kuuled tõde kodus ja,  ja tähendab, eks meilgi oli, tähendab kodus natuke see,  niisugune skisofreeniline. Ütleme elulaad sellepärast, et vanaema oskas jutustada sellest,  kuidas ta käis ka, tähendab. Taanis kuninglikus pulmas tantsimas, nüüd tuleb meile,  eks ole, Tan. Ja, ja ja tähendab, kuidas nad olid vanaisaga nitsas palmide all,  aga tähendab neid fotosid, tähendab mulle öeldi hiljem,  et nendest ei ole vaja rääkida ja, ja neid ei ole vaja  ka näidata, sest et meil nagu ei kasva need palmipuud  ja siis tekivad küsimused ja probleemid,  et et miks ja kus, et see elu oli, jah, tähendab väga noh,  nagu ikka autoritaarses süsteemis. Väga täpselt läbi mõeldud, mida sa võid teha,  mida sa ei tohi teha ja, ja, ja muidugi ka need aastad  Siberis tihtipeale inimesed proovisid ja seda tähendab nagu  matta nii-öelda vaiba alla ja mitte sellest rääkida,  sellest on huvitav raamat, mille moment ta on välja andnud ja,  ja samuti Imbi Paju on sellest hästi kirjutanud,  et et need tõrjutud mälestused on, on samuti ju,  eks ole, tähendab probleem. Mis hiljem kunagi ikkagi tähendab üles kerkib ja,  ja ütleme näiteks juudid, armeenlased, paljud teised rahvad  on ju sellest väga palju rääkinud ja, ja räägivad senini  ja pidevalt, et me siiski seda ei unustaks,  tähendab ka neid neid raskeid aastaid. Ilmar aitäh täna hommikul tulemast ja leinapäev  siis täna on küünlaid, süüdatakse üle Eesti  ja põhjust tõepoolest siis meenutada seda 41. aasta  küüditamist ja mõelda üldse meie vabaks olemise peale. Jah. No sellel nädalal siin möödunud päevadel on äike väga  korralikult raksutanud, välku on löönud ja meil on nüüd hea  meel Sven-Erik Ennole, tere hommikust öelda,  kes tegelikult teab äikesest kõike. Tere hommikust. Mis äike, nii huvitav on su jaoks? No ma ei oskagi ütelda, kust see huvi pärineb ilmselt lapsepõlvest,  et sellised tugevad äikesetormi, millega kaasnevad kiiresti  muutuvad pilved ja ilgused, dramaatilised pilved  ja tugevad tuuled ja niisugune võimas ja huvitav nähtus. Miks on nõnda, et üks välk, mis sisse lööb,  paneb maja põlema, teine lihtsalt lööb seal kõrval puupilbasteks. Et see on küllaltki juhuslik, et ütleme,  teatud välkude puhul, nad on kuumemad kui teised välgud,  välk on üldiselt kuum nähtus, aga osad välgud on veelgi  kuumemad ja kestab see kuumus kauem, et see  siis on selline välk, mis süütab ja samas on  ka välkusid, kus see kuumfaas kestab näiteks 1000 korda  vähem kui võrreldes selle pikema välguga  ja see, see siis pigem lõhub ja, ja pilbastab materjale. Kas Eestis on, kui sa mõtled näiteks viimase 10 aasta peale  on äikest rohkem kui näiteks 10 aastat tagasi. Pigem on sellised nagu tsüklilised muutused kümne-viieteist  aastase perioodiga, et palju oli seda äikest viimati 2010  kuni 2014 ja, ja siis nüüd sellest ajast on olnud vaiksemad aastad,  aga, aga selle perioodiliselt võiks ütelda,  et võibolla lähiaastatel siin on jälle ka rohkem väikeselisi  aastaid oodata. Kas see võiks olla ka seotud temperatuuride tõusuga,  et mida kuumem suvi, seda rohkem äikest tundub loogiline. Üldiselt nii ta mõnikord ka on, siiski mitte alati,  et sõltub ka, kust see kuumus meile tuleb  ja kas on piisavalt niiskust, sest äikese jaoks on  ka niiskust vaja. Et on olnud ka täiesti kuumi äikesevaeseid suvesid näiteks  2006 ja 1992 oli küll kuum suvi, aga äikest nagu eriti ei olnud. Kui palju seda energiat ühes äikesepilves on,  kui me oleksime targemad, kas me saaksime seda kuidagi enda  heaks paremini ära kasutada? No väikesepilvede niisugune võimsus või kogu energia on  võrreldav ikkagi tuumaplahvatustega aga selle kasutamiseks  ei ole eriti palju võimalusi, sest see lihtsalt hajub sinna õhku. Et niisugune välgupüüdmine ei saaks kunagi olla  majanduslikult tulutoov, et seda on arvuti tustega täiesti  võimalik näidata. Kas ma saan kuidagi ikkagi seda, seda äikest  ja välku ja seda õnnetust enda majast ka eemale hoida? Hästi, palju igasuguseid erinevaid legende on,  et ma ei tea, kibuvitsaoks aitab ja, ja siis ei tohiks olla  suur puu päriselt trepi ees ja. Noh, kõige paremini aitaks ikkagi selline korralik piksekaitsesüsteem,  eriti siis eramajadel ja maapiirkonnas tuleks  selle peale mõelda, et see on kõige efektiivsem,  et kui on suured puud ümber majaosad, arvavad,  et see võiks nagu kaitsta. Osad ütlevad, et tõmbab ligi, jälle vastupidi. Jah, täpselt, et kui see puu nüüd saab pihta,  siis võib see välk tegelikult hüpata ka sinna  selle hoone peale, et seda nähtust nimetatakse külgvälguks,  siis. Mida ma saan teha, kui ma olen ikkagi õue jäänud kuhugi  välja ja tuleb suur äikese pilvi ja välgutamist on päris hoogsalt. No see on tõsi, et 99 protsenti välguohvritest viibib väljas  sel ajal, kui nad selle tabamuse saavad,  et ikkagi kui on vähegi võimalik varjuda,  siis varjuda, ka sõidukisse, sulgeda kõik uksed,  aknad või, või siis hoones varjuda samamoodi. Võimalust pole, olen jalgrattaga liikumas lihtsalt,  mis siis? No siis, kui, kui ikkagi on reaalne enne  selle tormi lõppu jõuda varjualusesse, siis jätkata  liikumist ja vältida lihtsalt kõrgete objektide lähedal  viibimist suurte puude, ütleme piksevarraste elektriliinide,  et seal on see oht suurem. Et pigem olla siis lageda peal, lihtsalt kui viis võimalust  ei ole, kui seda varjualust ikkagi lähedal ei ole. Ja pigem jätkata liikumist siis selle varjualuse suunas ikkagi,  aga kui, kui ei ole reaalne sinna jõuda,  siis jah, hoida madalama koha peale. No kui palju äike tegelikult päriselt pahandust teeb,  lihtsalt meieni jõuavadki ju teate, et kui kuskil on maja  põlema süttinud või mingi õnnetus on juhtunud kui suur protsent,  siis tegelikult Eestis see äike? Kui meil on äike sellise päevi kuskil paarkümmend suvel  või et palju siis seda pahandust tehakse? No Eesti oludes jah, hoonete välgutabamused kuskil 10 kuni  mõnikümmend juhtu tumit aastas ja siis samuti,  mis võib olla, teeb rohkemgi pahandust, on  siis need äikesepilvede alused tuulepuhangud,  mis murravad siis suuri metsaalasid meil mõnikord ja,  ja ka hoonetel, katuseid viivad ja, ja samuti suuremates  linnades eriti nagu Tallinn ja Tartu on sellised äkktulvad,  kui see äikesevihm väga tugevalt juhtub tulema,  et siis teatud piirkonnad ujutatakse üle  ja esineb aeg-ajalt ka siis rahe suuremõõtmelist,  et eilegi näiteks Järvamaal tulid sellised kahe-kolme  sentimeetrised raheterad, mis siis teatud piirkonnas peksid  kõik maasikad ja, ja niisugused köögiviljad  ja taimed ära. No väike pauk on raamat sul valmis kirjutatud  ja siit saab siis tegelikult nii välgu kui  selle müristamise hingeeluga päris põhjalikult tutvuda. Aitäh sulle täna hommikul tulemast. Aga Reimo on nüüd siinsamas, telemaja lähedal politseipargis. Tere hommikust, ühesõnaga siit telemaja lähedalt politseiaia  pargist ja me oleme täna siia üles pannud sellise  väligrilliala vist võib selle kohta öelda. Tere hommikust, Hendrik, Sulle ka. Tere. Nõndaks me katsume täna siis teha sellist nii-öelda grilliõpetust,  vaadata üle, millised need grillid on, mida inimesed kasutavad,  siin on sul gaasigrill, eks ole. Jah, siin on nüüd üks kvaliteetsemaid gaasigrille,  töötab hästi. Siis on siin selline klassikaline ufo grill,  noh ta on niisugune suurem versioon, siin on erineva  suurusega neid müügis kindlasti väiksemaid suuremaid  ja see on söegrill, et kui seda nüüd kaant üles tõsta,  siis siin all. Ahaa, sul on juba, söed on, on vaikselt olemas,  sed on täitsa olemas, et grill on olemas  ja siis see, mis meil siin nüüd kõrval on,  see on selline, noh, ma ütleks, viimase aja moeröögatus  ehk selline muna grill ja, ja see on keraamiline grill oma olemasolu. Jah, see on täiesti keraamiline grill ja  selle poolest on ta pigem eriline, et sellega saab nüüd  kõike teha, et mida saab teha söeka peal  ja kaasika peal saab teha ka. Teeme korra lahti piilumise sisse, see ei ole tuline,  eksole, ahah, suitseb ka ei, suitseb ka ja mõtlesin,  et käepide on. Siis see on natuke nagu ahju moodi asi, isegi et siin ma tean,  mõned inimesed on, teevad pitsat umbes siin sees teha pitsad köögivilju,  seda pirukaid, liha, mida iganes. Selline selline keraamiline ill põhimõtteliselt võiks olla niielda,  väliköögisüda. Just et ma arvan, et ta täitsa asendab valikööki,  kui ümber ehitama hakanud ei ole, siis sellest piisab esialgu. Nõndaks, aga siia, nüüd tulles selle laua äärde,  siis tegelikult meil on ka see mõte, et täna kõik,  kes siit politseiaiast läbi astuvad võiks tegelikult tulla  natukene mekkima seda kraami, mida me grillide peal teeme ka,  et me neid mitte niisama ei pane lihtsalt soojaks  ja siin on, on erinev valik siis tüüpilisi grillvorste  ja vist on nii, et eestlased armastavad neid grillvorste,  et neid ikka kõige rohkem tehakse. Vist on ka see, et lihtne on neid teha. Jah, ma arvan, et selle pärast armastus selle vastu ongi,  et teda on lihtne teha ja kindlasti maitseb hästi  ja variatsioon on hästi lai, et seda võib seinast seina  ja tänapäeval on ju see sisse pannakse ka juurvilju  ja juustu ja et maitseained on ka seinast seina,  magus, soolane, mida iganes. Ja põhiline, mis mulle tundub, kui siin pakendit  ka vaadata, hästi palju ongi erinevate juustudega neid vorstikesi,  aga lisaks sellele oled sa ka nüüd ise natukene liha meisterdanud,  siin valmis? Räägi, mis liha siin kausi sees meil peidus on? See on natukene seisnud sea sisefilee, et ta on nüüd veidi  peenem seatükk, mida pigem võib-olla eestlane kardab valmistada. Et sellepärast ma täna välja tõin, et näidata,  et ta tegelikult ei olegi midagi keerulist. Ja siis on, see on lõhe või see on, see on lõhe. Jah, see on nüüd plangu peal plangu peal lõhe,  et ta läheb koos planguga grilli peale. Aga sellesama alusega, mis siin on, et sellega läheb ta koos,  see suitsu siin on suvikõrvitsat ja lihtsalt  selle läheb või läheb see ka grillile, kõik kõik läheb grillile. Nõnda siis jälgige täna saadet saate natukene grillide kohta  ja vorstikeste kohta rohkem teada, aga kui teil on täna mahti,  astuge siit politsei ja pargis telemaja lähedalt Gonsiori  tänavalt ka läbi ja saate maitsta, et mis  siis täna siin küpseb ja saate aidata meil  ka valida. Milline vorst on kõige parem nendest valikutest,  mis meil siin laua peal parasjagu on, aga me läheme siit  edasi nüüd muusika juurde. Svingers on meile külla tulnud ja see lugu,  mis kõlab, kannab pealkirja suvi. Nüüd, et jätkub selle talve Ja. On reede ja eeloleval nädalavahetusel tuleb  ka selline suviselt mõnus ilm, laupäeval  ja pühapäeval temperatuurid üleliia kuumaks ei lähe,  Lõuna-Eestis kindlasti soojem kui siin Põhja-Eestis  ja rannikul. Pilvealune, aga vihma väga palju, siis ei lubata täna küll  äikest ja vihma üle Eesti siin ja seal. Siin terevisioonis, aga me täna hommikul räägime veel Esto,  st 27.-st juunist kuni kolmanda juulini Helsingis,  Tartust Tallinnasse, kõik toimub siis üle maailma,  eestlased eestlast hoidmas, sellised suured kultuuripäevad  ja meil on täna hommikul siia televisiooni tulemas külaline Aharebas,  kes siis on käinud viiel Estol ja elab ta tegelikult  siis hoopis Stockholmis, Rootsis, õues oleme  ka täna siit tere isiooni stuudiost väljas hoopis. Ju. Ja tõesti, me oleme siin Tallinnas keset linna politseiaia  pargis ja eesmärk on viia ennast kurssi grillimise maailmaga. No tõsi, tänane ilm on selline pisut sombune  ja võib-olla keskmiselt hea grilliilm ei ole,  aga no eestlane sellest ju ei hooli, et suvi on,  on külm ja jahe ja pakaseline. Teinekord me tõesti siinkohal Hendrik Jalakase,  kes on grillmeister, täna tegeleme erinevate vorstide  ja lihadega. Üks küsimus sissejuhatavaks on see, siin on vorstid,  need on küll lahtised, aga siin selle paki sees need  peenikesed vorstid, aga tihti on nad koos,  kas need tuleks lahti lõigata või tuleks jätta kokku. Üldiselt on niimoodi, et ikkagi ettevaatlikult lahti lõigata,  et mitte vorsti kahjustada. Lihtsalt eesmärk oleks, et saada ikka liigutatavast grilli peal,  sest et vastasel juhul lihtsalt kogu seda ühte pikka  vorstijuppi ümber keerata on suhteliselt võimatu. No vot selliseid häid grillinõuandeid me täna hommikul siin jagame,  kes saab mahti, kellel töötee või muu selline hommikune  askeldamine läheb siitkandist politsei ja pargis mööda  astuge läbi sellepärast et need vorstid lähevad õige pea  siia grilli peale ja ühtlasi saab neid ka siin hiljem maitsta. Grilli peale läheb ka liha, kala ja köögiviljad,  nii et kõike seda siis võimalik sealsamas politseipargis  ka tõepoolest esteerida. Aga ajalehed nüüd tänan reede, nii et ajalehti,  näiteks õpetajate leht ja sirp on valik on päris suur. Tere hommikust, Liina ja tere hommikust,  Merili. Tere hommikust ja Merili, palju õnne  ka sünnipäeva aitäh ja sina saad sel puhul  siis alustada ka oma teemaga, okei, selge,  et. Kõigepealt ma valisin välja selle Elroni teema  ja uudis on selline, et Elron saab kuus uut porgandit et on  siis valitsus andnud heakskiidu, et kuus uut rongi,  millest siis neli on hübriid ja kaks elektrirongi  ja see siis soetamise aeg, täpsemalt siis oleneb  ka sellest, et millal Haapsalu rongiliin välja arendatakse. See diskussioon, et neid ronge vaja on, tekkiski sellest,  et tegelikult on teatud tipptunnid ka rongiliikluses,  kus inimesed ei mahu rongidesse ja ei mahu  ka siis jalgrattad ja siis tehti need tunnid,  et ratastega ei saagi ja see tekitas päris palju pahameelt. Aga samal ajal on ka need hetked ja neid ei ole ju  ka nädalas vähe, kus rong on pooltühi. Et kui nüüd neid uusi ronge veel, et siin tekib selline  väike arutelu koht ilmselt uuesti. Eks neid kindlasti arutatakse ja analüüsitakse,  et kuhu siis nagu kus kõige kitsam on, kus kõige kriitilisem  on ja kus, mis aegadel, mis päevadel need uued rongid  siis peaksid väljuma ja mis suundadel sõitma,  ise sõidate rongiga ja mina käin Viljandis näiteks aeg-ajalt rongiga. Ratast ei ole võtnud, aga lastega ja siis on tegelikult küll,  et kui veel käru oli vaja kaasa tassida,  siis tegelikult läks ikka päris kitsaks,  seal aga päris püsti ei ole pidanud seisma olen,  on ka seda juhtunud. Ja see ilmselt ei ole tore. Ei ole jah ja, ja kas rong on, ongi siis päriselt nagu  puupüsti täis? Minul lihtsalt ei ole põhjust rongiga väga liikuda,  sest kõik saab aetud bussiliinidega, kui tarvis,  et sinna rongi sõida, kuhu minul vaja minna on,  aga kas tõesti, et kui buss on vahel puupüsti täis,  kasvõi linnaliini buss niimoodi, et tõesti seistakse väga  niimoodi sooja südamega üksteise kõrval,  kas rongi on täpselt sama olukord või? On olnud küll mul kogemusi, et ja see ei ole väga meeldiv,  et, et selles mõttes ma väga tervitan seda otsust,  et niimoodi kiirelt kui otsustati, et uued rongid liinile tulevad. Et siin on ka kirjas tegelikult see, et seoses sellest ajast,  et kui need uued rongid nüüd tulid, et tegelikult sõitjate  arv on kahekordistunud, et rahvas on selle väga hästi omaks  võtnud selle rongi kasutamise Liina, sina oled ka rongiga sõita ja, ja olen teadlikult  läinudki rattaga ja eesmärgiga Aegviitu maastikurattaga  sõitma minna. Et ja noh, siis ma tegelikult, et olengi sihilikult võtnud  mõne päevase rongi ja see on tõesti inimtühi olnud  ja väga mugav on olnud see ratas sinna rongi panna  ja teha oma trenn ära ja tagasi tulla. Vot sellise trenni või niisama sõitmise pärast saab valida  selle rongiaja, aga paljud just peavad ju valima  selle aja, et tulla tööle või minna töölt  ja siis need rongid täis on ja need rattad sinna ära ei mahu  ja lapse vankriga ka veel seal. Vahel. Et minul on haakuv artikkel, et inimtühi turba alavik saab  kaheksa miljonit eurot maksva raudtee, mis  siis tegelikult ongi seoses siis sellega,  et, et uued rongid siis tulevad. Ja, ja Elron loodab siis alla 1000 elanikuga külast leida  100000 uut rongireisijat aastas 273 inimest päevas  ja et, et tekkis nagu tõesti dilemma, et 1000 elanikku,  aga samas kui siit lugeda, et väga palju ümberkaudsed  inimesed saaksid seda võimalust kasutada Tallinnas tööl käimiseks,  et tuleb siis suur parkla kuhu saab auto parkida ja,  ja hästi vahva on see, et põhimõtteliselt on siin kirjas,  et kohalikud raudtee vastu ei ole, aga samas  siis Ütleb 40 aastat raudtee ääres elanud mees,  et et varem sai ikka rongiga sõidetud, aga minul seda rongi  vaja ei ole. Tihti nagu see suhtumine ongi, nii et see,  kellel on vaja, see siis nagu pooldab ja samas see on üks  osa inimesi, kellel on täitsa ükskõik, sest. Kui tõesti, see mees elab seal raudtee ääres tulevase  raudtee ääres, noh siis ilmselgelt jah, tema,  võib-olla siis eelistaks mitte rongid liiguvad tegelikult  väga vaikselt ja, ja siin ongi tegelikult ära märgitud,  et tulevad siis sellised liibrid, mis on nagu kõik ühte keevitatud,  et et ei ole enam ratas. Ja, ja mis nagu veel, siit võib välja lugeda,  et Boriss, kes siis oli alevikus ja ajakirjanik kõnetas teda,  ütles, et tema ei ole sellest midagi kuulnud,  aga oli väga rõõmus selle uudise üle, kuna tema käib  Tallinnas turbasse tööl ja, ja töötab siis koos 30 kuni 30  inimese brigaadiga kes tulevad kõik oma autodega Neil oleks rong, selline õnn ja ta ütlebki,  et saaks palju kiiremini ja lihtsamini. Jah, ja, ja turbaalavik on siis poolel teel Haapsalusse  ja tulevikus siis on plaanis siin jah, kinnitatakse seda,  mis on tegelikult korduvalt teemaks olnud,  et Haapsalu ni välja. Ja, ja noh, mina nagu, kes ma ise pooleldi toimetan  Haapsalus ja Vormsi saarel, et siis mina kasutaks väga seda  rongiliiklust selleks, et sõita siis turbasse  ja sealt rattaga edasi minna. Ühesõnaga, need rongiuudised kõnetavad teid mõlemad just  nimelt selles positiivses suunas. Mis veel ajalehele. Mina lugesin läbi artikli Nolani suurfilm jääb ootama  Kõlvart leebumist, et tegelikult sellel teemal juba pikalt  on siin kirjutatud ja mõlemad lehed Postimees kui Päevaleht  jätkuvalt käsitlevad filmivõtted juba käib,  filmivõtted käivad ja tegelikult tuli eile vist uudis ka,  et roheline tuli, et Laagna tee osas on kokkuleppe,  saavad. Ja siis tuli uudis, et ei ole saabumata,  selline väike segadus. Uusi nüansse selgunud, et tegelikult ka kõik Laagna kanalit  ületavad sillad tahetakse kinni panna, see tähendab ka,  et jalakäijad ei saaks enam liiga. Ja lisaks veel ka mingid uued, sellised asukohad,  tänavad on siin ka välja toodud täpselt,  et kus siis veel tahetakse tegelikult filmida. Ja Postimehes oli ka seda juttu, et nüüd  siis linn analüüsib seda, neid soove ja siis uue nädala  alguses tegelikult tehakse siis omapoolne selline ettepanek. Kui see ei sobi, siis siis. Ei tea, mis saab olukord jah, päris keeruline,  samal ajal ma saan aru nendest inimestest,  kes tõepoolest seal Lasnamäel peavad ka liikuma pääsema,  aga ma nüüd ei usu, et see on täitsa selline lahendamatuse  teede sulgemine, see sealt tegelikult. Ikkagi igapäevaselt voolab läbi väga palju 100000 Tallinna  elanikku ja väljaspoolt siia tulijat, et ma saan täiesti  saan aru, et kuu aega kinni panna üks tee,  et see tundub natuke ulmeline, tegelikult. Nojah, kui ta olekski kinni iga päev 24 tundi,  aga ma saan aru, et seal on võimalik leida need hetked,  kus see tee ei ole kinni ja kus ta siis on,  millal need filmivõtted käivad, et oleks tore,  jah, kui nüüd ei ehmatatakse neid suuri filmitegijaid siit  Tallinnast minema suure kiiruga, et laadige oma asjad sellepärast,  et. Tegelikult ei saada kokkuleppele, et. Järgmise nädala alguses oleme targemad, just et  siis on uusi uudiseid oodata, tore. Üks teema, väline ja alkohol alkoholiletid poes. Et uute piirangute järgi tuleb alkohoolsed joogis joogid poes,  siis teistest kaupadest eraldi paigutada  ja piirata nähtavust, et kui kunagi varasemalt ma ei mäletagi,  mis aastal see oli, oli kellaajaline piirang,  et siis vähendada tarbimist, siis nüüd tegelikult tuleb  ka nähtavust piirata, et ei oleks siis alkohol poodi minnes  ja poest ära tulles. See viimane toode, mida sa näed, peab olema seina taga,  peab olema seina taga täiesti eraldatud ja näiteks  alkoholivabad joogid, mis on siis ikkagi nagu õlle  ja siider. Et see jääb siis kaupleja südametunnistusele,  kui ta paneb selle, siis. Mahla või karastusjoogi kõrvale, et, et see  ka ikkagi nagu tuletab seda alkoholi mõtet meelde,  aga ma ise nagu hakkasin mõtlema, et siin tegelikult ütleb  ka seda, et piirang siis hetkel tuli kehtestada ainult  nendes kauplustes, kus muudatused on müügisaali omadusi  arvestades mõistlikult tehtavad. Ei ole mõistlik ja siis ei pea jah, aga,  aga noh, ma saan aru, et ikkagi sinna suunas liigutakse  ja ma mõtlesin kohe maapoodide peale, et huvitav,  kuidas seal see võimalik on. Et maapood pooleks? Jah, et tegelikult tihti on ju need Kuskil ühes riiulis müüja taga, et. Müüa tõmbab kardina omale selja taha. Ja korraks näit. Kuigi Liina Merili, aitäh täna hommikul tulemast lehed  siis üle ja läbi vaadatud, kui suured grillisõbrad te olete  ikka natuke ikka, kas siis pigem nagu liha  või kala või isegi vorstike vilju. Köögivilju ka? No kõik, no vot, minge sealt politsei pargist  ka sellepärast, et seda kõike me täna hommikul pakume ka. Aitäh. Nõndaks siin tõesti politsei pargis me oleme ja,  ja praegu just Hendrik paneb siia peale lõhe,  sest aeg on nii kaugel ja sa jätad selle puidu siia alla,  sellepärast et muidu lõhe kõrbeks ära. Üks asi on see, et lõhe kerbeks ära ja teine asi on see,  et me tahamegi natuke põlema läheks see plank,  seene, suitsumaitse ja midagi on see on nüüd päris Eestimaa  lepa lepa puidust. Jätab lepasuitsu maitse, mis on nagu klassikaline kala  kalalütsetamise putt. Nõndaks, aga nüüd siin selles ma tõstan selle kaane pealt ära. Siin on nüüd liha, sa oled pannud, see oli  siis sea sisefilee. Kaua see peab küpsema, grilli peal. Kuna see asi lee on niisugune nõrk tükk,  siis ta on vastavalt Ma ütlen vastavalt suurusele kuskil 20 25 minutit  ja ma, mina hetkel teen nüüd natuke tagurpidi,  alguses soendan ülesse ja pärast lasen talle  siis krõbeda kihi ja triibud peale siis tagantjärgi. Aga kas sa pead teda veel pööritama siin ka? Tegelikult oleks ideaalne, et teda keerata ainult üks kord,  et praegu ma lasengi teda alustan vaikselt  ja lõpetan siis kõvema särtsuga, nagu näha  siis ta on veel üsna tore, et just jõudis peale. Aga siin korra söest rääkides ka siis ma vaatan,  et, et süsi on nii, et ta keskelt hõõgub päris korralikult  punaselt ääred, noh veel veel mitte, et see on nieda varuga  nagu pandud, et et see järjest kukub siia peale  ja süsi hoiab ennast just öös. Kestab kauem ja pluss siis on söed pandud  ka äärtesse. Et see on siis kaudne üritusviis, et mitte otse sõe peal,  vaid eemal, siis tekib just ahju efekt, et ei teki,  see ei kõrbe liha ära, aga küpsetanagu ühtlasemalt. Ja kui siia nüüd see kaas peale panna, siis siin sees see  käibki nii-öelda ringi ratas, see õhk ja,  ja soojendab teda ja kuumutab teda just. Ja sellepärast on siis ka, miks on UFO kuju  nii klassika populaarne, et see on kõige parem,  mis on praegu leiutatud väidetavalt, et kuidas kuumus liigub  alt käib ringiratast sees, siis tekivad õhukeerised  ja küpseb kõige ühtlasemat liha. Mis see temperatuur peaks olema, no siin praegu me alles  panime värskelt kaane uuesti peale, et see ei ole,  ei ole nagu õige siin umbes 100 peal hoiab ta vist praegu. Läheb ikka ülesse, et ma ütleksin, et lusikareegel laast on  ahju temperatuuril, aga sisefilee puhul 150 200 kuskile  sinna vahemikku, et täppisteadus ei ole,  aga võib siis juhiseseisva enam-vähem selle temperatuuri vahemikku. No mul on siin käes ka ühed sellised jämedamad vorstid,  siin on Ameerika on grillvorst ja, ja see siin on  merevaiguga grillvorst. Kas selline jämedam vorst peab umbes sama kaua küpsema nagu  selle sama jämedusega liha tükk? Tegelikult mitte, et need jämedavorstid on seest ikkagi  küpsed juba, et nendel on siis eesmärk. Neid eesmärk oleks mitte neid lõhki lasta,  et mahl välja ei tuleks ja siis pealt lasta pruuniks  ja küpseks, et tegelikult nad toored nagunii ei ole. Toorvorstist erinevalt võib nendega natukene olla julgem  ja lihtsalt pealt pruunistada. No kui nüüd kellelgi peaks olema tõesti selline ahvatlev  valik grille, nagu meil siin parasjagu on kolm tükki,  siis vorstid, kas sina pigem teeksid gaasigrilliga  selle ufo grilliga süte peal või siis hoopis  selle keraamiline munakujulise grilliga,  mis nende vorstide jaoks kõige parem on? Vorstidega on nüüd see, et mina ütleksin,  et nendega on kõige vähem vahet, mis grilli peal teha. Et gaasililli peo kõige lihtsam temperatuuri ühtlasemalt,  et nagu ma praegu tegin, siis osad põletid töötavad,  osad osad ei tööta ja siis selle eesmärk on see,  et vorsti ühtlaselt üles soojendada, et mitte lasta teda  kohe liiga kõva tule peale, et ta lõhki viskas  ja siis vedeliku välja läheks vaid alguses soojendada teda  nii-öelda siis tulest kaugemal ja pärast lata  siis prunistamiseks peale ta siis otsese tule peale. Väga tore, me jätkame nende vorstide grillimist  ja liha grillimist siin terve saate jooksul kuni kella  üheksani kell mahti ja astuge läbi, õige pea saab neid juba  maitsta ka. Aga õige pea algab Esto ka 27. juunil kuni kolmanda juulini,  siis kaheteistkümnendad ülemaailmse eesti kultuur tuuri  päeva ehk lühend Esto, ma arvan, on väga paljudele tuttav  ja meil täna hommikul siin üks estolane,  Aho Rebas. Tere hommikust. Aha, te olete viiel estol käinud, kuuel koguni  ja nüüd siis järgmised juba seitsmendad tulemas Helsingis  Tartus Tallinnasse kõik toimub, miks seda tarvis on,  et kui me mõtleme esta peale, siis me saame ju siin kodus aru,  et see on selline väliseestlaste asi, et kokku saada  ja eestlane olla. Jah, see on, see on hea küsimus ja, ja ega sellele head  vastust ei ole. Sest juba ma arvan, see oli 1995, prooviti ära lõpetada  Estot ja Esto olid ju algusest peale nii-öelda välismaal  elavate eestlaste nii-öelda suur ühine kultuurifestival,  aga ka poliitilise taga mõttega, et kokku tulla  ja ka poliitikutele asukohamaal, kus need toimusid,  näidata, et Eesti on okupeeritud, me nõuame vabadust,  meil on oma keel, oma kultuur ja et meid on vahetevahel  küllaltki palju koos ja aga see põhjus on ära kadunud  ja mis on juhtunud aastakümnetega, see on ju,  et on tulnud uued inimesed, uued põlvkonnad,  kellel võib-olla ei ole see ajalooline tagapõhi teada ja,  ja nad teavad, et Esto oli suur vahva pidu  ja tahavad nüüd selle nime all teha uue peo ja,  või kokkusaamise ja see on ju kena omamoodi,  aga ka see põhjus on vähe. Et ongi jäänud selline suur tore kokkusaamise pidu,  pigem selline kultuurisündmus võiks. Küll kui palju välismaal olevad eestlased ma ei mõtle isegi  mitte teie põlvkonda, vaid ma mõtlen neid noori inimesi pigem,  kes siin praegu viimaste aastakümnete jooksul näiteks on  välismaale läinud. Palju see neid huvitab? Seda me näeme, minu arusaamine on, et üldse need,  kes on läinud välismaale ja ka ka need, kes kunagi põgenesid,  tähendab minu vanemate põlvkond ja nii suurem osa neist on  ju assimileerunud lihtsalt kadunud nii-öelda asukohamaa  rahvuse ja kultuuri ja, ja ei tee eriti palju välja oma  Eesti tagapõhjast, aga siis on alati olnud  ka üks väiksem grupp, kes on väga huvitatud oma juurtest  ja oma kultuurist ja pea see grupp peab üleval  siis väga palju kõiki neid organisatsioone,  mis on, ma ju töötasin selle asjaga nii-öelda  professionaalselt siin mõned aastad tagasi ja,  ja leidsin umbes 600 Eesti organisatsiooni väljaspool Eestit. See on päris suur number. Aga need on olnud palju, palju rohkem. Kas need organisatsioonid on vaeva näinud  ka nende inimeste puhul, kes siis justkui on mõelnud,  et me oleme selles ühiskonnas, et et see eestus on küll siin  südames kuskil olemas, aga tegelikult mitte sellises  igapäevases toimetamises, et pigem oleme ükskõik,  kus me siis elame, Brasiilia, Rootsi, selle riigi kodanikud  ja assimileerimegi Ja ei, no on ju proovitud kaasata nii palju kui võimalik,  kui tehakse suured üritused igal pool, kus on mingi suurem  Eesti kogukond, seal on ju traditsioonilised vabariigi  aastapäeva aktused ja suvepäevad ja kultuuripäevad ja,  ja muidugi iga korraldaja tahab sinna saada  nii palju rahvast kui võimalik. Aga kui vaadata nii-öelda tõele näkku, siis  siis on võib-olla üks kümnendik või nii nendest,  kes võiksid tulla, kes tulevad. Ma ütlen, ma, ma olin alles möödunud nädalal oli meil seal  Lääne-Rootsis nõndanimetatud Koitjärve suvepäev,  mis on ka aastakümneid peetud. Uute boris me arvame, et seal elab kaks 3000 eestlast,  aga sinna tuleb võib-olla 200 Nendest ja see on kaunis tavaline,  peab olema midagi täitsa erakordset, et oleks rohkem  ja oli näiteks kui oli see laul ja revolutsioon  siis kui kui korraldasid suuri üritusi, siis tuli te kokku  terve see suur kontserthoone, mis mahutab 1300 inimest,  oli täis ja, ja nii, aga see oli paar aastat  ja siis jälle on läinud selle normaalse peale niiöelda. Kui kaugelt seekord kohale tullakse, te teate,  või kui toimub Helsingis, Tartus ja Tallinnas see pidu nüüd. Ei no tulevad ju inimesed USA-st, Kanadast,  Austraaliast ja nii, aga ma ei arva, et eriti suurel arvul  vaid see on need nii-öelda fanaatikud, need,  kes on väga huvitatud sellest ja kes niikuinii tulevad  laulupeole muidugi, et laulu ja tantsupeole tulevad päris mitmed. Kas sellisel juhul on taas tekkimas ka diskussioon,  et kas ära lõpetada, et kui korra on püütud juba  siis ei tulnud midagi välja, et noh, nüüd on aasta 2019 juba  ja maailm on sootuks teistsugune, kui siin mõned kümned  aastad tagasi. Tuleb huvitav näha, kuidas see siin Esto õnnestub,  tähendab, kui palju rahvast tuleb kokku ja kuidas see läheb  nii-öelda majanduslikult, sest see on alati olnud üks suur  probleem või vähemalt need viimased korrad,  kui on Estosid korraldatud, et korraldajad on täis entusiasmi,  teevad suured plaanid ja, ja nii, aga siis lõppude lõpuks  määrab tihti raha, et mida saab läbi viia. No üks kõige põnevam üritus teie enda jaoks sellelt 12.-lt  tulevalt estolt ainult üks. No kus mulle kõige rohkem nii-öelda ise teha  ja see on rahvuskongress, mis on vist teisel juulil,  kestab terve päev, sinna tuleb president,  tuleb välisminister, tulevad kõiksugu huvitavad inimesed ise,  pean seal ettekande pool tundi, tähendab just. See on nimetatud globaalne Eestlus noh, tähendab üldse väliseestluse ajalugu võiks ütelda,  kuna me oleme üldse tähele pannud, et teadmised on kaunis väiksed,  nii, nii noh, mitmel pool, et mis on tehtud ja,  ja, ja, ja mida võiks edasi teha ja nii et,  et ei leiutata jalgratast pidevalt, vaid meil on vaja üks  nii-öelda ühine teadmiste baas, millest lähtuda,  kui me üldse räägime eestlastest välismaal  ja ma katsun selle üles selle nii-öelda ülevaate teha poole  tunni juuksed. Pool tundi on päris lühike aeg, nii. Ka üle setest. Aitäh täna hommikut. Hetkel tulemast ja 27.-st juunist kuni kolmanda juulini  siis Eesto 2019 Helsingis, Tartus ja Tallinnas. Ta. Siit Tallinna politsei ja pargis tõuseb tõeliselt head  grillilõhna ja, ja noh, seal on praegu siis lõhe  valmistamine käib siin selle gaasigrilli all. No kui siit nüüd sellest läbi näeb, on siis erinev valik  vorstikesi ja ole hea, ütle, kas nad hakkavad juba minu  arust valmis saama küll, no pealt saad ühekorra need ümber  keeranud pealt, on need sellised tumepruunid  ja vist vorstiga on see, et, et kui sa näed,  et ta hakkab minema, siis juba võta ära,  sest valmis, sest see vorsti ise natukene sees see liha,  soojuse ga veel veel küpseb, et et pigem natuke varem ära  võtta kui hiljaks jääda. Pigem küll jah, et kuna vorst on nii õhuke asi,  siis ta jätab kuumust enda sisse ikka piisavalt kauaks  ning nad küpsevad natukene nagu hiljem tagantjärgi ka. No ma lõikan selle ühe siit katki ja siin on tegelikult näha,  see liha on sees minu arvates küll täitsa küps juba,  et seda võib hakata põhimõtteliselt mekkima  ja siin, kui vaadata neid mõni vorst küpsebki selliseks  pisut tumedamaks, teine natukene vähem, et sõltub,  mis ümbrisel on ilmselt. Just et see on pigem on petlik, et mõni vorst näeb välja,  nagu oleks juba kõrbenud, samal ajal, kui tegelikult on sama  küps kui, siis teine vorst, mis natuke ka välimusega veel. Ma võtan siit tiku ja proovin seda esimest juba siin  ka natukene maitsta, et tõesti siis kinnitust anda,  et et see on valmis, näete selline välja  ja see on klassikaline, see peaks olema siis rannarootsi klassikaline,  selline vorstikene ja. Väga hea ja õige küpsuseast, et ta mahlane veel. Temas on säilinud sellist mõnusat, head mahlast,  soolast, heast liha maitset, et ta ei ole kindlasti üle küpsenud,  et kui te juba näete, et teie vorstihakkab oi,  krimpsu tõmbama, siis ilmselt on väga-väga hiljaks jäänud  vorstide keeramises ka mitu korda seda vorsti peaks keerama  ikka jälle ühe korra. Ideaalis ikka üks kord jah, sest et vorstil on hästi õrn see  sool peal ja muidu võib sool katki minna,  lihtsalt, mida rohkem sa seda kirikust ära võtad,  seda rohkem on oht, et siis seda õrna soolikat lõhud. Kas selle peenikese vorsti puhul on see,  et kas seda võib panna sellise ühe suure resti vahele,  et oleks korraga mõnusam keerata seda külge  nii ja naa? Kindlasti võib, eriti kui sa šlõki vanni peal teed,  seda näiteks prilli peal, kus kaant ei ole. Et siis on mugavam panna selle resti vahele lihtsalt  ja siis ongi üht ja teistpidi keerata. Väga lihtne. No mõni vorst hakkab sul siin ka katki minema,  siis ilmselt on paratamatu, et need vorstid natukene lagunevad. Jah, see sõltub juba pakendist tulles, et mõni  ega noh, see ei ole niisugune ideaalne kaader värk,  et mõni võibki juba olla siis natukene katkisem juba tulles  või siis on see, et jääb midagi ka resti külge,  et seda kartma üldiselt ei pea, et ega maitse ei kannata  ja mahlasus püsib ka ikkagi enamasti sees. No nõndaks grillitegu meil siin jätkub, läheb edasi,  õige pea on kella. Siis kaheksa kolmekümnesed uudised, seejärel hakkame siin  juba laiemalt maitsma ja erinevaid kraami on meil siin ka,  meil on liha ja veel, kala on tulemas grilli pealt ja,  ja natuke läheb siin ka siis seda kraami  ehk suvikõrvitsat grilli peale, et küsige meiega  ja kes saab, võib läbi astuda ja saame siin pakkuda  ka maitsta. Me oleme siin politseiaia pargis suur grillide testimine  ja grillvorstide maitsmine läheb siin õige pea lahti,  siin grill, meister Hendrik jalakas muudkui aga võtab  järjest vorste grilli pealt täna. No ja Svingers, kes meil täna hommikul laulab,  on ka siiani rivi üles seadnud. Tere hommikust. Kui suured vorstimekijad, maitsed, grillijad,  te olete. Tere hommikust muidugi kõigile ja see sõltub kindlasti  olukorrast ja suvel on kindlasti see, kus sa oled grilli  taga ja suvel on just see vorst võib olla populaarsem  vähemasti minu jaoks kui muul aastaajal. Ja tere hommikust ka minu poolt ja eriti sõltub sellest,  kui tühi täpselt su kõht on ja praegu on väga tühi,  et vaatan, ei saa, ei saa kuskile vaadata. Võtke võtke tikud ja, ja piske vorstidesse sisse ja,  ja andke aga tagasisidet, et mis teile maitseb,  mis mitte ja milliseid nüansse siit tunnete,  Tanja, ole hea, lahkelt. Nii esimesed muljed. Nagu Tanja ütles, kõht on tühi, nii et minul ei ole praegu  üldse raske muljet avaldada. Ma ei tea, mis iganes seal on, aga praegu ta mulle maitseb. Ei no see on super hea, igatahes mulle meeldib,  kui vorsti on hästi krõbe grilli peal, alati saab liha  ja vorsti väga krõbedaks ka. Nii et ei, no super maitsev ja meil on just praegu grilli otsimine. Et meil on vaja siis koju grilli osta, nii et mulle tundub,  et see veeber on meid kuidagi vist ära võlunud juba  selle esimese vorstiga. Kuidas maitses? Väga super, väga hästi tehtud vorstid, eelistan alati vorsti grilllihale. Kas kas teile, muuseas, siin on päris palju vorsti meil  valikus kus sees on juustu. Kuidas teile see asi tundub, et kas, kas  selle vorstisees pigem täis liha või pigem juustuga? Minu puhul juust on alati see, mis teeb ükskõik  mis toidu enamvähem paremaks ja Mul praegu seda mõnusat  kompaktset ja head grilli vaadates tekkis mõte,  et me lähme augustis oma ansambliga tuurile  ja miks mitte, me läheme kaheksas kohta üle Eesti  ja miks mitte võtta seesama grill kaasa igal pool grillida  seda süüa vorste koos rahvaga ja teha muusikat mõnusalt. No no väga tore, ühesõnaga laske hea maitse kõik tegelikult ka,  kes vähegi meid täna hommikul vaata, aega on,  astu siit. Mõtet sööta kõik ära, ärge laske hea maitse,  neid vorste meil jagub, et tulge ühesõnaga  ja maitske ka neid. Neid vorste, mis meil siin on, aga hea meelega teeks üleskutse,  et vaatame ühte toredat laulukoori mis viib meid  siis Haapsalu maile ja Haapsalust ongi pärit neidude koor Cansoone,  kes teatavasti läheb ka laulupeole, nii et vaatame,  kuidas nad ise ennast tutvustavad ja oma paremat külge näitavad. Te ei. Linnale silma? Eelsus. Mis sa Ei noh. Ei. Nii siin on järjekordsed vorstid on, on valmis saanud  ja no tagasiside oli Svingersilt väga hea,  õige pea, me näeme neid stuudios veel ka meile laulmas,  see peaks olema nüüd Kreeka jogurtiga vorst. No seda Kreeka jogurtit siin sees kohe niimoodi näha  otseselt ei ole, aga, aga. Ma ei tea lõhnast, ei ole ka tunda sellist. Ma arvaksin, et see jogurt annab äkki mahla susele juurde,  just et seetõttu on ta seal sees, aga ega  ega ei ütleks, et siin jogurtid sees võiks olla,  kui ei teaks. Samas siin on mingi selline. Kerge nagu hapukas või selline võib-olla niisugune pehme  ja hapukas koorene. Koorena on see õige sõna, mida ma otsisin praegu tegelikult on,  on siin olemas ja näe, palun sulle ka üks tikk. Just just, et proovisime seda Kreeka jogurtikassa,  siin see ja see peaks olema nüüd. Siis liharikas, no siin on tõesti näha, siin on siin on seda  liha liha sees küll ja küll, et ta värv ka teistmoodi,  et näeb selle lihakas värv välja. Roosa see pole proovinud ki veel. Mulle see lihakes tegelikult meeldib väga-väga hästi. Kui on Kreeka jogurtiga, kas siis peaks olema nagu Kreeka  jugurti maitset ka või? Ei ole oluline? Pigem selline selline koorene maitse, kas pole mitte? Ta nagu pehmem, natuke selline. Köhiajaproovi proovi järgmist ka. See on lihakam maitsesee. On on oma olemuselt sellise tummisem mulle rohkem. Just. Räägime nendest grillidest veel nüüd lähemalt,  et kui meil on selline klassikaline gaasigrill,  kui sa korraks teed selle lahti ka, kui nüüd su grillitegu  siin väga ära ei riku, et siis siis kuidas  selle gaasigrilliga on? Ta on, mulle tundub oma olemuselt selline grill,  mis kõige rohkem võib ära kõrvetada toitu. Ma arvan, et see hirm on asjatu tegelikult,  et sõltub ka gaasigrillist gaasigrilli mõjutab natuke rohkem tuul,  aga samas kui on hea gaasigrill, siis on  ka isolatsioon tuule osas on natukene nagu parem  ja on vähem ohtu, kindlasti, mida ma jälgiksin,  on see, et malm rest oleks, sest nagu siin praegu näha,  siis see rest on nii kuum, et kätt ma võin peal hoida,  aga samas sporti saavad ka valmis. Ja kas see reegel, et siis on kuumus õige,  kui kuskil niimoodi 10 sekundit suudad hoida oma kätt  niimoodi kolme-nelja sentimeetri kõrgusel või? See reegel täitsa olemas, aga see on nüüd ma arvan,  pigem söegrilli puhul, et halmrestiga on see asi,  et ta on nagu pann. Et see hoiab sooja enda, akumuleerib sooja enda sisse  ja küpseb nagu panni peal praeksid, et panni kohal kätt  ka hoida saab, aga toit saab valmis. Ja ja, ja aga, aga kuidas vältida seda, et kui kõrbema  läheks päriselt, siis kuidas ma saan aru? Tasa ja targu kannatus on alati see kõige asi. Tegelikult ei lähe üldse nii kaua, et ongi suure hurraaga  pannakse alati makimum kuumuse peale. Võtta valmis, aga tegelikult. On gaasigrill, mõnes mõttes on nagu laisa inimese kell,  ka saad ta ruttu soojaks. Et sa, et sa ei pea sütega mängima, ootama kõike seda,  et saad nagu kiiresti soojaks küpsetusvalmis. Jah, et ma ütleksin ka, et mina seda gaasikilli maha ei laida,  mõni grillmeister ütleb kohe, et gaasiküll ei kõlba kuhugi,  maitse jääb täitsa vajaka, onju, aga tööpäeva lõpus tuled koju,  siis viis minutit on grill, kuum toit peale. Õhtul valmis, naised ei viitsi hakata mässama  nädalavahetusel samas teed mida iganes. Huvitav. Võtame korra selle selle söegrilli ka ette,  siin on nüüd see liha on peal. Noh. Pole temaga midagi juhtunud, seda vaba on juba soojeneb vaikselt. Selle selle asja eesmärk ongi see, ma saan aru,  siin Eerik just enne rääkis, et kõigepealt soojendab  selle liha nii-öelda üles, küpsetab seest läbi  ja siis seejärel tuleb pruunise täpselt just just just pruunist. See tundub mõnes mõttes kui võimalik. Võimatu, et kuidas sa nüüd siia selle ägedama tule  siis alla saad, mis hakkab teda pruunistama,  et, et kas sa lased resti sütele lähemale. Lähemal või. Võlurohi on ainult õhk, et kui kaas peal on,  siis lükkab remperatuuri kohe alla ja lasta õhk ülesse. No hetkel siin on ikkagi nagu temperatuuri järgi näha oli,  sest 100 100 150 kraadi on siin kaane alt läks püsima. Et mõnel määral hoiab see gaas ise ka kuuma. Aga see on põhimõtteliselt see koht, kus sa näed grillmeist  aeg-ajalt sellise suure taldrikuga muudkui  ka vehkimas vehkimas, et tuleks, tuleks seda õhku siia,  süsi läheks hõõguma. No ta jah, tegelikult no siin võiks natukene,  võiks soojem olla, et ei oleks ka mingit riski,  aga rusikareegel on see, et madalatemperatuuril,  mida pikemat aega, seda maailmasem liha püsib,  kui pikka aega, siis lõppkokkuvõttes nüüd jällegi on,  ma ütlen, et ahjutemperatuuril võiks see sisefilee valmis  saada isegi 15 20 minutit, aga me praegu teeme noh,  vastavalt siis jooksvalt. No selge, loodame, et saame siin maitsta,  saatsid? No meil on siin väike vorstimaitse ka,  kuidas sulle meeldib see vorst? Hästi maitsev vorst ja seda on rõõm kuulda. Kas sa oled selline suur vorstisööja? Väga mitte. Aga vorstid maitsevad, aga ole hea, maitse erinevaid vorsti  ja pärast ütle meile, mis sulle kõige rohkem  siis meeldis. Nii, aga me tõstame sellel viimasel siis kaane pealt ära  ja äkki natukene efektsem välja. Ahah, näha midagi oskan teha ka. See on väga kaunis vaadata, isegi see on selline,  kus teeks kohe pildi praegu. Jah, et miks siis vürtsi lisamiseks ma panini juurde  kirsstomatid ja siis suvikõrvitsat veidikene,  et ei oleks lihtsalt igav, igav liha. Siin oli muidugi, kui ma vaatasin, kui ta siin õues askeldasite,  huvitav see, see lauaplank läheb siia kaasa  ja see mitte lihtsalt nii pärast, et sellel oli oma mõte. Ja täitsa oma efekt on tal, et ta ongi üks efekt on see,  et ta kõrbe alt ära resti peal või tee otsese tule peal  ja teine efekt on siis see, et ta läheb natukene alt põlema,  nagu näha siis ääred natukene isegi mustad pruunid  ja hakkab suitsema alt ja siis annab ka tossu juurde,  et tuleb ka natuke suitsuliha, aga siin täpselt  selle sama söe sisse, mis läks ka sellesse ufogrilli täpselt sama. Nüüd. Siin ei ole vahet, kas sellesse grilli mind väga huvitab,  võib näiteks teha nii, et sa teed, tule sisse,  võtadki päris puud, paned siia sisse, kütad ta nii-öelda  soojaks ja hakkad tegema. Täiesti võib, aga noh, siin on pigem nüüd see asi,  et kui sa seda lõkke sisse teed, Ta hoiab niivõrd hästi kuuma,  et pärast maha jahutada natukene nagu natukene keerulisem. Et söega on ikka oluliselt tänapäeval lihtsam,  et tehakse töö sinu eest ära. Et sütt ise valmistada on küll väga hea ja nüüd ökoloogilise valik,  aga et mina len jäänud ikka sõe juurde, et ma enamasti ise  sütt ei tee. Selge, kas sa. Siin inimesed maitsevad vorst, et kuidas,  kuidas mekib, kuidas maitseb. Mekibe, hästi, olete te oma lemmiku siit  ka juba tuvastanud, tulge teie proua sealt  ka lähemale. Tulge, tulge aga maitse, et proovige, mis siin valmis on,  siin tuleb kohe järjest seda kraami veel juurde ka,  võtke siit. Tikkusid. No mis siin oli, vot näed nüüd juba nii ära söödud,  et ma ei, ma enam ei mäletagi, mis selle koha peal. Ja siin oli üks Kreeka jagu veel ja see vist oli  ka klassikaline, mis oli, oli siin väljas,  see on kassikaine. Ja siin tõesti oli see. Ja siit tuleb neid järjest veel juurde ka. Need on juba valmis. Jogurti reeka jogurtiga meeldib teile. Väga tore, tulge ka maitske, andke teada,  mis teile meeldib, mis mitte. Nii ma tahan, sa veel. Selle ma nüüd See peaks olema, see oli nüüd uus. Juustuga Forte juustuga väga väga huvitav. Esimene variant, ma tahaks nende köögiviljade grillimise  kohta veel küsida, et sa panid sinna üks tomat oli  ja suvikõrvits kas põhimõtteliselt võib kõik köögiviljad  laduda sinna grilli peale? Sisuliselt küll aga peab arvestama sellega,  et köögivilja grillimine natukene. Ma ütleks isegi peenem kunst kui liha grillimine. Mulle tundub ka, et liha nagu rasvane ja saab alati valmis,  aga see köögivilja nagu, kuna ta ise on niisugune hõrgum  ja õrnem, siis ta lihtsalt kipub minema kas kõrbema  või ära kuivama. Eks porgandit grillid on ikka nagu paras,  paras tükk tööd või. Aga jah, et Eestis ka tehakse ka vegegrillivõistlus,  et siis eks pantporgandit ja siis köögivilju,  aga noh, see näiteks on väga lihtne, et panedki lihtsalt  kirsstomatid kobaraga koosneb, efektsem välja,  tõstab korraga peale korraga maha keerama neid ei pea. Aga kui on suur tomat, eks ju noh, näiteks pihvitomati  lihatomat siis kas lõikan pooleks või? Või viilut? Et mainitakse ikka nagu ploomtomatit või kirsstomati,  mida väiksem, seda parem, et see ongi siis enne võiks  töödelda tegelikult ikkagi õliga, et mina tegin liiniõliga  kokku soolapipart peale veidikene ja siis nüüd ma ootan,  et tõmbas kortsu natukene siis on näha, et ta on,  on ka ja sin nii-öelda valmis. Ja siis peab olema ettevaatlik, kui sööma hakata. Keelt ära ei kõrveta, see juhtub väga lihtsalt sellise tomatiga. Kaua see suvikõrvits peab siin? Sisuliselt on ta ka toorelt söödav, et lihtsalt  nii kauaks, kui ta pehmeks läheb. Ja see on ka tegelikult väga lihtne, ma panin välimuse jaoks,  panin talle veidikene peale paprikat, suitsupaprikat,  maitseainet ja soola. Et tegelikult ta on ka väga maitsev, lihtsalt ilma  maitseainet täitsa ja vastavalt saab ka tegelikult  siis viilu paksusele. Arvati, et ma lõikasin pigem õukesed liilud. No need on sellised sentimeetrised, see sinnapoole natukene. Et ma lõikasin ka selle jaoks, et saakski kiiremini valmis,  et oleks lihtsam hallata. Ja pöörad ringi, siis on mõlemalt poolt kena triibul. Tõmbabki ühelt poolt natuke niisuguseks pruunikaks kortsu  ja tegelikult ta on ka siin mõne minuti pärast valmis. No see selle asja eesmärk ja ongi, oota,  ma küsiks ikka, sa tahad veel midagi küsima,  küsin porgandi kohta ära. Kuidas see porgandi grillimine käib, panen lõikan porgandit  pooleks või mismoodi? Ma pole seda kunagi teinud, sa ütlesid, see on küll keeruline,  aga juba tundub huvi. Porgandiga jah, näiteks kõige lihtsam on ta teha mingisuguse  malmpanni peal nagu voki pann või siis mingisugune  köögivilja näiteks pool. Peale panna, siis lõikad pooleks ja õliga kokku  ja siis teda lihtsalt noh, mingi hetkega mingi hetk,  ta läheb pehmeks, aga alati mida saab teha,  ongi siis kaudsel tulel, nagu me siin ka teeme,  et söed ei ole otse all, ära ei kõrveta,  sest et muidu läheb porgand põlema ja siis jättagi teda  mõneks ajaks sinna, nüüd niiskuse ja kuumuse kätte küpse  madala temperatuuril ja läheb ta varem vilja pehmeks nagu ahjuski,  aga maitse tuleb natukene mõnevõrra huvitavam. Mul on küsimus selle grilli kohta veel, et no praegu teeme  siin kala, noh siin järjest lähevad vorstid iga igal pool,  kas selle grilliga, mida ma veel saan teha,  sest ta on nagu ahi, põhimõtteliselt, kas ma korra ma  mainisin seda pitsategemist, mida ma olen näinud,  et on, on sellega tehtud? Ta näeb nagu pitsaahju välja, mõnes mõttes. Et sellised kraamilised ahjud, noh, nendega tehakse,  mida veel siin saab teha, mis ta nagu oma olemuselt on,  et mida kannatab. Miks seda? Ma ütleks, et kõike, mida saab panna ahju,  saab grilli peale panna. Et ei ole mingisuguseid piiranguid, et suitsumaitse läheb  tegelikult kõigele juurde, näiteks miks mitte banaani  karamelliseerida väga populaarne. Võiks väga hea olla just jah. Iga lõikad banaani pooleks pikkupidi, paned siia peale või? Ära lõika, ei, koorega ei pane, üldiselt ma panen lihtsalt  võtagi koore pealt ära, panen ta resti peale korraks ühelt poolt,  teiselt poolt suhkru, läheb natuke karamelliseerima krõbedaks,  paned sinna ühe tüki jäätist juurde anili jäätist  ja siis on juba niimoodi, et banaan on pealt on krõbe  ja seest on ikkagi magus ja karamelliseerunud. See tundub tohutult hea plaan. Kui sa ütled, et see on nagu ahi, kas ma leiba saan siin küpsetada? Saab täitsa leiba kasutada tänast natukene vilumust. Mina nüüd leivameeste sellest ei tembeldaks,  sest et seal on kindlalt mingisugused temperatuurid  ja perioodid ja juuretise kuidagi, kuidas ta toimib. Aga temperatuuri saab hoida siin ka 100 kraadi juures. Eriti profid olevad ka 80 kraadi juures,  nii et võimalused on veel piiritud, et 80-st kuni ütleme  300-ni kõike saab teha temperatuuri. Kas erinevus on ka valge ja punase kala grillimisel punane kala,  lisa, eks ju suurema rasvasisaldusega ütleme. Grillimise puhul nagu väga vahet ei ole,  et võib-olla valge. Võib-olla valge ala vajab natukene rohkem nagu teda kuidagi  võiks määrida mingi kastmega näiteks võikastmega  või kuidagi niimoodi. Aga ma arvan, et neil on suhteliselt sama samma patta. Ei ole mingisugust segust piirangut. Aga mis on see kõige suurem viga, mida tehakse ikka vist see kuumus,  et saaks kiiresti ja hästi hoogsal. Kannatamatus jah, et ma arvan, et see ongi pigem,  et üldiselt tuleks tasa ja targu ja pärast  siis saab vungiga pruunitule peale, et see on lihtsam variant. Et muidugi stegi puhul vastake, i puhul tehakse  ka teistpidi, see on klassikaline variant,  on siis algul saad pead krõbedaks liha poorid kinni  ja pärast sa saad talle siis tükk aega seal mahlasuses  küpseda veel. Aga noh, mina eelistan niimoodi teha, et alguses soojaks  minna ja pärast pealt pruuniks see on nagu niisugune kindel,  et läheb hästi, et algul tiksub seal rahulikult. Kas kala puhul tuleks seda keerata ümber  ka või piisab sellest, kui altpoolt see kuumus tuleb,  ja pealt, siis mis kaane alla jääv kuumus küpsetab? Üldiselt kala, ma arvan, et keerata eriti lahtise fileed ei  ole põhjust, et et alt läheb krõbedaks, siis alt lähki krõbedaks,  kus naha pool on ja pealtpoolt siis see niimoodi ringõhuga,  et hoiab, hoiab sooja. Kuule, me rääkisime kõigest sellest, mida võib grilli peale panna,  mida ei tohiks panna, millega nagu ei maksa mängida,  et sealt ei tule head nahka. Tead. Jäängi katuse võlgu, aga no näiteks arbuusi ma kunagi grillina. Ma ei kujuta, arbuusi läheb ka sees, ma kujutan ette,  läheb keema, kui sa äkki kellelegi sellega liiga äkki. Suurepäraselt. Aga see on niisugune asi, mida näiteks ei tuleks nagu ette grillida. Sa näiteks kapsas grillinud seepärast, et mõni aeg tagasi  vist eelmine või üleeelmine aasta USAs ma kuskilt nägin,  oli selline trend, et lõigati kapsale auk sisse,  kapsa peale, sinna pandi tumeda õllepurk sinna sisse  ja see õlu siis hakkas seal mullitama, kees välja sinna  kapsa peale ja see olnud tõeline hit. Toode ja kapsast olen ka grillinud ja see on tegelikult  päris kihvt, et kapsas kaitseb tegelikult liha kuumuse eest. Käisime just Kilpest enne nädalavahetus toimus Pärnus  ja seal ka USA grillmeister, kes oli meil Põhja -Karoliinast,  oli kohal, USA-st, näitas ka selgust, tehnikat,  et ta panigi suured lihatükid, pani kapsa pea sisse,  võttis seest välja ja jättis sinna sisse küpsema. Et iseenesest väga kihvt, et pärast lõikad lahti kapsast  ka juurde mekkida, et ei ole lihtsalt nagu liiga rasvane,  kuidagi liiga rammus. Asse oli nagu küpsemiskamber põhimõtteliselt selline,  nagu ümbris kõrbe eest. Õõnestus tühjaks pani liha sinna sisse. Ja mahla hoiab ka sees, tegelikult, et no  nii niiskuse sa välja minna, kui tal pole kuskilt välja minna,  on ju, et fooliumi asemel näiteks miks mitte ökoloogilise variant,  pane kapsa sisse. Üks küsimus, mis mind selliste restiga grillide puhul alati huvitab,  on see, et, et noh, see on, on uhi uus, eks ole,  ja liha siin küpseb ei ole seda probleemi,  aga teinekord juhtub see, et see grill on,  ta on juba selline mustema kasutatud ja liha hakkab külge  kinni jääma. Kas see on see trikk, et enne peaks nad ka õliga üle tõmbama? Ma tean, mõned inimesed teevad Just tegelikult resti võiks alati õliga öelda  või siis kui on ka mingisugused orgaanilised aspreid,  siis on ka olemas õlispreisid, mis tehakse,  et on siis näiteks päevalille õli baasil,  et piustatav variant, aga üldiselt piisab sellest,  et paber paberile natuke neli peale ja siis määrida sellega üle. Aga mida ma tahaksin rõhutada, on see, et pigem nakkub,  siis ütleme, uus grill kinni, et tänavu on pigem probleem nakkumisega,  et kui grill on juba läinud rasvaseks mustaks rest,  siis must rest. Seda ei tasu karta, et pigem see aitab siis seda vältida,  et liha kini aks. See on nagu mõnusasti sisse töötatud jah. Vaatame korraks siia, kas see kala on juba valmis saamas,  mulle lihtsalt meeldib oluliselt kala, rohkem kui liha  ja vorstikesed. No ma usun Mis see nägu ütleb meile praegu, kuidas tema valmimis aste on? Ma arvan, et on tegelikult on valmis. Et täitsa täitsa söödav, et võib-olla lasen tal olla veel  nagu mõned mõned minutid veel, aga mitte liiga palju,  et ta üle ei küpseks. No tomatid on ka natuke juba krimpsuks suvikõrvitsa väiksed mullid,  kaks minutit. Aitab nekkida kohe. Ma arvan, et lahti lõigata ega midagi enam juhtu. Ja seda liha me korra siin vaatasime, et sellega läheb nüüd  ikkagi veel aega. Sellega kutsun aga. Selge see meie saate lõpuks valmis ei saa. No meil saate lõpuni on, on õige vähe aega,  üks selliseid viis minutit kokkuvõttes kella üheksast uudis. Siis me saame nõksti siia peale visata pärast seda,  kui me oleme kala ära võtnud, et siis ta läheb võib-olla kiiremini. No igatahes, et see toit ei läheks raisku,  kes elab siin kandis ja tahab hommikul sellist tugevamat  tummist lihast hommikusööki võtta, siis,  siis võib võtta. No meil on, on olnud siin üksjagu inimesi,  kes on, on testinud neid vorstikesi ka, mis meil siin välja  pandud on ja ja praegu siin meie assistent ütles,  et kõige enam on läinud see fortega. Forte juustuga vorstike on, on läinud peale. Ma võtan selle peale veel seda niimoodi. See on see korda juustuga ma maitsen ka sina,  mõte, juust on muidugi alati nii nagu Mihkel ütles,  siin selline kindla peale minek, et kui sa oled juustu sõber,  siis see sõna juust juba tekitab selle tunde,  et see võiks olla maitsev. No ta on See juustumaitse on siin täitsa täitsa sees olemas,  kas juustuvorsti ga see, millel juust, on sees,  versus lihaga vorsti kuidagi see küpsetamise eripära on ka,  et läheb üks kiiremini läheb teine aeglasemalt. Ma arvan, et on keskeltläbi sama, et vorsti puhul  selle pärast muretsema ei pea. Et pigem on see juus selle jaoks ja seest mahlasema  ja nii-öelda niisama. Millist sa ise eelistad, mis sulle endale kõige rohkem meeldib? Minule tegelikult meeldib ise vorsti teha ka,  see on nagu omaette äge protsess, saad oma maitse ja. Ma pigem eelistan. Ta on ikka liharikast vorsti, liha ja sibul  ja niisugune lihtsad lihtsad kombinatsioonid. Et pigem kõik need sellised ahvatlevad, erinevad  juustumaitsed või midagi muud, jäetakse isegi kõrvale,  et kui on vorstis liha Jah, pigem küll, aga parim kokk on ikka tühi koht. No meil on üks minut täpselt tagunud enne veel,  kui svingers uuesti lavale tuleb. Et tahaks seda kala maitsta, tahaks seda kala. See kõrvetab, ma usun, et see kõrvetab para  ja mul on üks kiire küsimus sulle. Kuidas sa aru saad, et kala on valmis? Kas see on mingi selline tikumeetod, et paned tiku sisse,  vaatad, kui jääb puhtaks, on okei. Ei, ma arvan, et seda meetodit kalaga nagu katsetama ei pea,  et tegelikult lõhe süüakse ju toorena, et ühel on,  pigem on oht see, et ta läheb liialt, küpseb üle  ja läheb ja läheb kuivaks või siis ongi seest keema,  läheb liiga pudruks. Aga ma arvan, et selles mõttes, et nagu kui on näha,  et pealt läheb mingi kiht läheb kuivaks juba natukene,  siis on nagu suht kindel värk, et ta on grilli peal nagu valmis. No vot, ma jäingi praegu hätta, siin meil ei ole,  ei ole ennast varustanud kahvliga, aga kui ma  siis lõikan lahti, vaata selle koha, siit on,  on, on näha, et see tõesti on sees mõnus selline roos. Keeran selle kuidagi siia niimoodi, et see oleks näha,  see on tõesti vaata sees selline ilus valmis  ja ma võtan siit, noh. Sain ma olen osav. Kuule, proovi ka nüüd tikuga võtta, ära,  ära hoia ennast tagasi, see on. See on tõesti väga hea. No vot, sellised grillimise jutud meile siia saate lõpu,  me natuke proovime tõesti kell aega mahti,  me oleme natukene veel siin, sellega saate tulla  ka maitsma. Igatahes nüüd on Svingersi kord ja seejärel juba kella  üheksased uudised ja kena nädalavahetust. Just kena nädalavahetust esmaspäeva hommikul taas. Ja. Vee kaasa. On vahune laine. Ja minu. Elada võib ka elada, võib. Elada võib ka.
