Siis on siin büroohoone katusel, inimesed valmistuvad, pingutavad veel viimaseid trass ja nüüd räägid minuga Slak lainer Jaan Roose, kuidas tunnen? Tunnen väga hiline, siis mõtlesin, et ma olen siin juba varahommikul teinud katse kõndimise päiksetõusuga tunne on hea ja mulle meeldib, see oli selline hästi ilusa vaatega, et poju kahe tigutorni vahel ja ülimalt kõrge, kuidas ilmaga on, kas on sobiv ilm liiga tuline? Praegu vähemalt siin katusel seistes tundub nagu mõnus tuul, et natukene tuult, see on, see on isegi sihuke jahutav. Viimased lihvid, viimased ettevalmistused, fotograafid teevad pilte kahe hoone vahel 300 meetrit. Kas teie teadsite, et see toimub siin juhuslikud ja teadsin küll, tulin sihilikult. Et kui ikkagi sellist veel väga põnev, tundub, et tal on kõik hästi, sest liigub taga sirgjooneliselt ja ei ole mingit loksumist ja hakkab juba vaikselt tigutorni poolega jõudma. Väike närv ka äkki kukub Emajõkke, seda otseselt mitte, aga ise küll ei julgeks seal üleval olla, isegi selle kinnitusega. Blogist kuulda on, siis on noormees kohale. Võimas võimas, eriti et edasi ja tagasi ja mul tekkis neid koperdamisel momente, kus ma olin kas siin äärepealt kaotanud tasakaalu, sõitsin lihtsalt ülikiiresti reageerida, päästa ennast, sest tuul mängis rolli kõvasti, keha oli füüsiliselt juba väsinud, lihased krampis. Kas rahvamass on üllatav ja ma vaatasin, et rahvamass ei olnud ainult turusilla, tal tuli ka ümberringi, et tigutorni juures ja nagu muruplatsidel.
