Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele jõulu paiku maha sadanud, maha jäänud ja vahepealsetel nädalatel aina lisa saanud paks lumi kaitseb taimi hästi pakase eest. Aga võib oma raskusega ka palju paha teha. Nii mõnedki metsaalused ja aiad on täis lume raskuse all murdunud puuoksi või kuulduvad oksad võrast välja. Võtsimegi telefonikõne Räpina aianduskooli õppejõule Andres Vaasale, et kuulda, mida ja millal selle suure lumega peaks tegema, et kahjustused ei oleks pöördumatud. Selle ta rohke lumi, võib-olla praegu veel ei ole seda kahju nii palju teinud, sellepärast et ta on olnud suhteliselt kerge, kohev ja paljudele taimedele on ta ka kasulik, sest siin temperatuur on langenud ikkagi 25-le miinuskraadile osades Eesti piirkondades ja selle võrra on ta kaitsnud aga ohuks muutute sellisel juhul, kui läheb sulaks. Lumi muutub raskemaks. Sellisel juhul tuleks sulalumi ikkagi maha raputada, kui seda ei ole varem tehtud. Siin vahepeal olnud sulaperiood on sellel natuke kokku sulatanud selle esimese lume ja võib-olla on ta natuke ka kleepunud sinna okste külge. Selle tõttu ei tohiks seda lund praegu hakata sealt küljest maha raputama, sellepärast et kui okstes koed on külmunud, praegu on meil nii palju külma, et seal miinus seitse kraadi selles rakkumas külmub. Sellisel juhul tekitame puule palju mikropragusid ja need ei ole head. Kindlasti ära see sula ja kui on juba niisugune paar paar päeva olnud sulailma, et siiski tema raputada ja need oksad, mis on kas välja kooldunud, siduda siis pehme sellise nööri või siis sidemega kinni ja püüda puule taastada see esialgne kuju, nii et praegu ei tohiks seda lund hakata vägisi küljest raputama, et mõnikord ka sinna kinni kleepunud. Ja selle asemel me näiteks õrnemate okstega puudel näiteks elupuud võime tekitada kasu asemel pigem kahju, et las ta olla praegu nii. Ja siis, kui on sulaperiood, siis me raputame selle lume maha. Aga võra kuju taastamine ja okste sidumine, seda ei tohi jätta kevadeks. Üldiselt on see liigispetsiifiline, et kui meil on tegemist kuuskedega, ütleme, et seal hariliku kuuse sordid ja seal nulgude sortidega siis nende võra üldiselt taastub ja võib-olla vajab väga vähest kohendamist, aga suurem probleem on juba mitme tüveliste harilik elupuusammas sortidega milledel sagedasti need tüved koonduvad kahele poole laiali ja, ja tekivad sellised v-tähe, kujulised puud. Vot sellisel juhul, kui see on tekkinud, siis tuleks siduda pärast lume maharaputamist see kinni, et uus lumesadu ei tekitaks samu olukorda, et võib-olla seda lund sajab veel kevadeni mitmel korral. Et vältida siis seda ohtu. Teine selline tundlik perekond on kadakate perekond, seal siis ka kaljukadaka ja ütleme seal Virginia kadakasammas ja sordid, et nemad on ka väga tundlikud selle lumesuhted, nii et kui inimestel on nii palju aega, siis tuleks lumi koheselt raputada, nii nagu ta tuleb regulaarselt maha, et mitte lasta teda sinna kuhjuda või koguneda liiga palju ja selleks on otstarbekas kasutada sellist Toas kasutatavat pehmet harja või, või ka see, millega me tänavad, pühime, mis oleks selliste elastsed pehmed plastikust harjastega, et sellega on nagu kõige kõige sõbralikum seda pealt maha raputada, aga antud hetkel on see lumi nüüd vahepeal olnud sula tõttu jäänud sinna okste külge ja, ja see ei tule sealt nii kergesti maha, enne kui ta sulaks läheb. Te nimetasite kadaka sorte elupuusorte. Missuguste puude põõsaste suhtes tuleb veel niisuguse lumise talvega tähelepanelik olla? Kõik need okaspuude sordid, millised on meil maad ja võraga, ehk siis nende võra hoiab maapinna lähedale ka nendel võib tekkida sellest paksust lumekate, sest probleeme paljud näiteks roomama, kadaka sordid võivad jääda sinna lume alla uruks lume, siis see tähendab seda, et sulalumi tiheneb, tema õhustatavus väheneb ja selle tagajärjel võib see padjandina kasvav roomav kadakas jääda sellesse keskkonda, mis omakorda võib esile kutsuda kliiseenhaiguste puhangu seal lumekihi all kevadperioodil, eriti kui ta jääb sinna lume alla väga pikaks ajaks just sulalisekse märja lume alla. Ja teine põhjus on see, et need adjandid võivad sattuda ka jää siis, et kui nüüd alumine mullapind ei lase seda sulalumevett läbi, siis tekib sinna jää. Sellisel juhul, kui neid padjandid on sattunud näiteks veeloik, kus siis püüda seda vett kuidagi ikkagi ära juhtida, kui see on võimalik või ära lausa korjata see vesi, et jää sisse ei ole okaspuudel hea jääda, see võib peda üsnagi kurvalt, aga no loodame, et see sula, mida siin küll nüüd sellel nädalal siin prognoosid, et see siiski nii suur ei oled, mida kohevam see lumikate talvel on ja mida vähem sulasid on, seda paremini ta taimele mõjub, sest On ju teada, et kui on sulad, siis lume nii-öelda isolatsioonivõime soojus, et läbi lasta või ütleme, külma mitte juurde lasta, väheneb, et mida koheva mon, lumi, seda parem ju tegelikult kõikidele nendele roomavate lab taimedele, mis praegustel lumikatte all on igati hea, et see lumi seal peal on, aga kui ta nüüd sulaks läheb, siis tuleks võib-olla mõningad taimed välja päästa. Kas udu, mis sind vähemalt Põhja-Eestis meil juba mitmendat päeva külas on, kas see muudab lumeokstele kuhjunud lume v rohkemaks ja niiskemaks ja seetõttu ka raskemaks? Üldiselt küll, et ütleme, kui temperatuur läheb sinna plusspoolele, siis kindlasti muutub raskemaks siukse udu suurendab seda aga praegusel juhul, kui mina siit Räpina aianduskooli aknast välja vaatan, siis antud hetkel härmatis, mille tõttu on puud muutunud ülimalt kauniks, on väga hea asi, sellepärast et tema ikkagi seda taime suudab natuke kaitsta. Kui siin on olnud sillerdavad päikeselised päevad ja öine temperatuur on küllaltki madalale langenud, siis see härmatis siis on ikkagi taimedele kaitseks ja ja pole ju kaua aastaid olnud niisugust väga ilusat lumerohket, talve ja veel vähem härmatist, nii et keegi inimene peaks seda kõike nautima ja tegelikult taime seisukohalt on see härmatis hea. Ja ma tahaksin lisada siia veel selle, et, et kuna siin on nüüd jõulude aus aastavahetus, on möödunud, et inimesed, kes on kasutanud oma okaspuude eestimisel lamp, et mida rohkem need lambid soojust eritavad, on muidugi väga selle lambi spetsiifiline, et kui ta on niisugune soojaks muutuv, siis need lambid ei ole ikkagi puudele mõeldud pikaajaliseks kasutanud tamiseks, et hea küll, kui nad olid seal jõuluajal ja võib-olla aastavahetusel põlesid, et need ei, ei ole soovitatav jätta neid siis väga pikaks ajaks sinnapoole külge põlema, sellepärast et praktiline kogemus on näidanud, et Nendel kohtadel, kus see pirn puutub otse okkaga kokku, on see siis kuusel või nulul, võib esineda värvuse, muutuseid kal dokad muutuvad selle koha pealt kas heledamaks või, või natuke siukseks pruunikamaks. Kui on jõulud läbi ja aastavahetus ka läbi, et siis need lambid ikkagi võetakse ära või neid ei põleta pikaajaliselt seal küljes, et seda on nagu praktiline kogemus näidanud, et sellisel juhul võib esineda okkavärvuse muutuseid, mida me suvel siis näeme. Te ütlesite üle-eelmises vastuses, et lume all on vett mis tähendab seda, et maapinnast sügavamatest kihtidest tõusnud soojus on lumemadalamates kihtides ära sulatanud ja see tähendab, et lume all saavad vabalt tegutseda ka mutid ja hiired ja mügrid. Mis nõude siin aiasõpradele annate? See, kus piirkonnas näiteks on see lumi võib-olla tõesti sulatanud selle külm maa Aramis siin võib-olla enne lume tulekut natuke aega oli külma ilma, küll see võib tõsi olla, ma ei oska seda nii täpselt määratleda ka rannikualadel, kus on nüüd väga paks lumikate, kui Tallinnas oli seal ka 62 sentimeetrit, siis tõesti võib-olla see mullapind suhteliselt tagasihoidlikult külmunud, Lõuna-Eestis oli siin tõenäoliselt on ikka natuke rohkem külmunud, aga klassikalisel kujul võiks puude ümbrus ja ütleme viljapuudel ja niisugustel liikidel milliseid siis hiired võivad oma toiduks tarvitada sellised noored puud, kus värske koor. Sellisel juhul tuleks ümber puude kinnid alluda see lumi, et hiirtel ei oleks võimalik seal väga hästi tegutseda. Klassikalisel kujul, nüüd on muidugi hilja seal, et selles mõttes rääkida, on ju aednikud kasutanud mulla üles kuhjamist tüvedele, seda muidugi siis, kui sulamullaga on võimalik seal teha, aga kui kellelgi on näiteks turbamulda või ütleme, et see on selline kaitsva funktsiooniga materjal, kas siis saepuru või nii edasi, siis seda võib ju ka kaitseks panna panna sinna juurde, et võib-olla need, kui säranud külmub, siis tekivad sellised kuhjad, et see siirei ei jõuaks siis selle tüve lähedusse niimoodi. Tavalisel kiired ei roni kõrgele üles. Selle mullakuhila mõte ongi selles, et suhteliselt selline laiskloom, kes kõnnib siis sellisel juhul ümber selle kuhila ja ei jõua sinna tüveni. See oli küll hea nõuanne ja talv ongi niisugune aeg, millal aiasõpradel on aega oma teadmisi täiendada ja midagi uut juurde õppida. Mida Räpina aianduskool aiapidajatele harimise mõttes pakub? Räpina aianduskooli kodulehel on terve suur rida kõikvõimalikke koolitust, sellega võib siis meie kodulehel tutvuda ja sellel aas Tal on Viljandis planeeritud minu poolt ka selline kursus, kus käsitletakse siis ilupuude ja põõsaste kasutamist talude kinnistute haljastamisel. Praegune seis tõenäoliselt Eestis soosib seda, et inimesed tahavad paljusid asju ise teha. Esiteks on see majanduslikult otstarbekas. Lihtsalt enda teadmistele, paljudel on olemas ka juurde õppida või saada kinnitust oma teadmistele, selline kursus on siis neljakümnetunnine ja planeeritud siin märtsi-aprillikuusse, et see on meil toimumas, siis Viljandis. Vahva, ja ma usun, et paljud muudki aiandus ja ja metsanduskoolid korraldavad aiasõpradele talvel kursusi ja mis olekski parem õppimise aeg kui talv. Igal juhul ma tänan teid nõuannete eest, Andres Vaasa. Uus aiasaade jälle tuleval pühapäeval. Seniks saab nõuportaalist aianduspunkti kuulmiseni.
