Rehilade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere ja kaunist päeva sulle. Kallis raadio, kahe kuulaja. Järgneva tunni raadioeetrit täidab rännusaade reispass. Mina olen sinu teejuht Ivo Tšetõrkiniga ja see on meie selle hooaja viimane kohtumine. Raadio kaks läheb suverežiimile. Kuid siiski võite püsida meie meelte sagedusel ka suvistel pühapäevadel, sest igaks pühapäevaks valin ma samale tunnile mängima mõne juba varem eetris kõlanud saate milles püüame teid viia mõtterännakule kodust kaugele. Ning mul pole kahtlust, et ühel või teisel viisil jätkab see suur sinine planeet, mida saame nimetada oma koduks keerlemist ka siis, kui suvest on taas kord saanud sügis. Kuid puhke- ja vaba aja nõudis, on kindlasti ka tänane saade. Ma jalutasin täna hommikupoole kakumäel asuvas Haveni jahisadamas. Vaatasin võib-olla veidi igatse valt merele. Võtsin väikese keelekaste võileivaankru nimelises sadamakõrtsis ja mõtlesingi, et räägin oma selle hooaja viimases saates teile ühest merereisist. Ning kui aega jääb, siis ka mõndadest sadamakõrtsides kuhu elu on mind pillutanud. Ma tahtsin seda teha sealsamas kai peal ja algul kõlgutades, kuid ausalt öeldes lõi meretuul veidi mikrofoni ja otsustasime ikkagi siia stuudiosse tulla. Aga Ma alustan seda rännakut. Kolumbia sadamalinnast karta heinast. Ning ühest jahisadamast, mis oma välimuselt ei erine palju sellest samast kakumäe omast. Purjekad ja kaatrid reas, päike paistab, õhk on kindlasti kordades ja kordades niiskem. Ja põhjus, miks ma selles jahisadamas paati otsisin. Aasta oli 2009 ning ma võiksin öelda, et sel ajal elasin ma kirjade järgi Peruu Amazonases kuid tulime sealt koos elukaaslasega mõneks kuuks laia ilma rändama. Et siis aasta teises pooles jälle Peruusse tagasi minna. No ja olime siis tulnud mööda oma saunast allavoolu Kolumbiasse, sealt rändasime läbi terve maa väikeste siks aktidega, kuni jõudsime Kolumbia põhjarannikul Kariibi mere ääres asuvasse karta Hiinasse. Või Jakarta heina või ametliku nimega karta heinade, Indias on üks Lõuna-Ameerika vanimaid siis koloniaallinnu jah, öelda, et see on üks vanimaid linnu, oleks ise suht kolonialistlik, sest Lõuna-Ameerikas olid linnad ammu enne, kui Hispaania konkistatoorid karta heina asutasid tooli ja siis kaardil aastast 1533. Aga on karta heina minu meelest, eks romantilisemaid linnu terves Ladina-Ameerikas kus mul on olnud au viibida. Okei, see romantika oli kindlasti tingitud ka minu tolleaegsest meeleseisundist meie tripi olemusest endast, aga jah no selline piltilus, vanalinn munakivi teed, hobukaariku, tead restoranid, ilusat Promenaadid sellised mõnusad õhtused laulsid. Aga väike soovitus, kel sinna kanti asja kunagi siis karta heinas on tegelikult kaks vanalinna, üks on selline nii-öelda vanalinn, vanalinn, mis asub vanalinnamüüri sees ja kõikides turismi brošüürides ja kus käivad kruiisituristid ja mitu laeva päevas ikka ja hoolimata kogu ilustan ikkagi pigem selline nagu natukene muuseum. Sest päris päris tänavaelu seal on nagu vähe. Ja siis on selline väline vanalinn, mille nimi on ketse maani. Võib-olla nad nagu omal ajal oli Toompea ja alllinn sest noh, käsitööd, need Toompea ülikud just alllinnas kõrtsus ja naiste seal lõbutsemas ja muidugi ma ei tea õhtuti elu nautimas. Ja vot selles ketse maanis, ehkki ta võib-olla ei ole õhtuti nii valgustatud ja tänaval tuleb ikka igasuguseid Tuitavad uita tegelasi vastu ja nii et ma soovitaksin elada ikkagi selles ketsemanis. Õhtul käid ringi varrettides, vanamehed mängivad tänaval malet või kabet või Päkämmanit või mingit reisi ümber maailma ja elutubade uksed avanevad otse tänavale ja on lahti ja vanaema keerab roki rutt lokirulle seal köögis ja, ja vaatab telekat ja samal ajal raadio mängib ja naaber karjub ja mida kõike. Sigin-sagin elu-melu, et. Aga võib-olla ka saab ka seal Getsemani tunda, milline karta heina oli oma sellistel vanadel hiilgeaegadel, kui tal oli selline meremeeste ja piraatide ja ägedate paaride tänavakunstnikke ja kõige selle melu ka, et selline nagu päris päris ajakapsel. Ja noh, lisaks sellele, kui seal vanalinnas on selliseid butiikhotell ka vanade ilusat kindlasti ja nii siis ketse maanis võib leida selliseid noh, mitte tingimata päkker hostele, aga noh, ka mõnusaid peremajutusi, aga perenaine on selline. Uhke Kolumbia kreoolitar, pikk ja sihvakas ja peente maneeridega ja flamenko kontsadega ja kindlasti selline suurim oma riigi patrioot ja ja samal ajal sellist külalislahkust ja hoolitsuste sõbralikkust ja poputamist nagu, nagu Kolumbias. Noh, annab otsida tervest maailmast. Jäin siin karta heinasse kinni ja tahtsime liikuda sealt edasi panamasse. Selle ühendusega on selline nali, et et Kolumbia panama vaheline piir on ainuke koht kahe Ameerika kontinendi peale, kus, kus mais maade piir katkeb või siis nad piire, katke aga läbipääs, maismaa läbipääs katkeb, et isegi kuulus pan-Ameerika maantee pan-Ameerika Pan American aveel pan American haju ei, mis algab? Noh, sõltuvalt siis vaatepunktist või kontekstist, kas Alaskal või lareedos Texases ning kulgeb siis läbi terve Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika kuni kuni siis alla Argentiina tulemaal asuva Ushuaia ani välja. Ja ja see maantee on muidugi täiesti omaette kultuurinähtus, sellest on tehtud filme ja kirjutatud raamatuid ja mul on olnud õnn näha Lõuna-Ameerikas ikka väga eripalgelisi sektsioone sellest täiest. Ja see ei ole paljudes kohtades mitte mingisugune ilus sile kiirtee, vaid ka selline noh, takistusrada, kus tee ääres käib elu ja puulobudikud ja katkised veoautorehvid ja eeslid ja muulad ja kanad ja härjavankrid ja kõik tahavad sinu auto või mootorratta rataste alt läbi joosta. Kuid see maantee katkeb ühes kohas ja see on siis Kolumbia panama piir, mida nimetatakse ka tariieni lõhex ehk tarian, käpp. See on umbes sajakilomeetrine osa, mis on täis sood, džunglit, jõgesid ja väidetavalt on maantee läbi ehitamine sealt lihtsalt liiga kallis. Lisaks sellele on sellele ka vastu keskkonnakaitsjad, sest selles džunglis elab palju Emmdeemilisi liike ja ja ilmselt ka paljud kaupmehed, kes teenivad suurt hulka nutsu selle pealt, et veavad kaupu ning inimesi laevadega mööda Kariibi merd ümber sele Tarien käpi. Tegelikult on olnud lugeda, et mingeid ohvreuderid on aastate jooksul oma Land Cruiser jäid sellest soost läbi vintsinud ja sellega ka ajalukku läinud ning väidetavalt on ka jala võimalik teekond ette võtta, kuid see on seotud mõningate riskidega selline matk, sest piirkond on üsna eraldatud ja seal toimetab ka üksjagu pahalasi. No vot, aga kuna Lõuna-Ameerikas on ikkagi väga palju rändureid, kes soovivad rännata Kolumbiast panamasse ja vastupidi ning karda heina ja panama ja Kariibi meri on väga mõnus paik meremeestele, kes soovivad oma elu veeta purjejahil siis on seal saanud kaks ja kaks kokku ja, ja väga paljud purjejahid pakuvad reisiveoteenust ümber Tarieni, siis karta heinast panamasse ja, ja vastupidi. Ja sellel põhjusel ma seal sadamas laeva otsisingi see ei ole kõige lühem merereis või noh, sõltub muidugi taas vaatenurgast, ma ei hakka siin võrdlusi tooma Bellingshauseni või Uku randmaa suurte purjeprojektidega, aga noh, minusuguse marati jaoks on kuus päeva merel ikkagi täitsa esmakordne lugu. Ja foorumitest on lugeda, et laevu on palju ja noh, tasub nagu valida ka, sest sest see Kariibi meri ja see selle see liin, mis otseselt see tõmbab ligi igasuguseid Igasuguseid päevavargaid etteulatuvalt ehk ütlen, et kokku olen seda ülesõitu sooritanud kahel korral, kuid teisest korrast räägin siis natukene hiljem. Igal juhul ka kuus päeva ei ole, ei ole lihtsalt sõit mööda avarat vee välja. Sinna vahele jääb selline väga huvitav piirkond, mille nimi on Kuuno Jaala. Hispaaniapäraselt tuntakse, seda ka san plassi saarestikuna ja ja kui nüüd päris täpne olla, siis kirjapilt on ka muutunud. 2000 11. aastani kirjutati Kuuno jala Kaagaja ja alates 2011.-st aastast siis keega Uno jala. Kuunade keeles tähendab see kuunade maad. Ja asustavad nad siis nii seda Tarieni mandriosa kui ka Kariibi merepoolses osas asuvad täpselt 365 saart ja laidu. Selline kosmiline numbrimaagia ja, ja elatuvad kalapüügist ja kookospähklite korjamisest, mida nad siis müüvad peamiselt Kolumbia lastest, kokkuostjatele ja julgemad seljakotirändureid sõidavad ümber tarianiga nende kookospähklilaevadega. Kuid sellega kaasnevad lisaks. Merekõlbulik jumala välimusele või nende laevade sellisel ajal igale loga olekule ka ka muud riskid, et et kui ühel hetkel piirivalve laeva läbi otsida, selgub näiteks, et pooled pähklid sisaldavad kookospiima asemel mingit muud valget pulbrilised ollust, siis siis ei päästa rändurid see jutt, et mina ei tea asjast midagi, et mina olen siin lihtsalt süütu turistina peale, et ma ainult reisin sellel laeval. Ja ühesõnaga erinevate selliste ajalooliste sündmuste keerdkäikude tõttu mille hulka kuuluvad muidugi ka relvastatud vastu hakut panama, võimudele on siis kuunadel õnnestunud säilitada ja oma keel kui kultuur ja saavutada suisa ametlik autonoomia ja sõltumatust siis sellest panama riigist. Võib-olla tasub taustaks ka mainida, et tänane panama riik tekkis tegelikult, et nii-öelda projektipõhiselt aastal 1903, kui USA aja Kolumbia ei jõudnud kokkuleppele panama kaja kanali rajamise osas siis ilmselt seetõttu, et Kolumbia ei olnud rahul selle piskuga, mida USA valitsus neile sellest sellest pakku satsis Kolumbia kõige kolkalikumaste ligipääsetav noh, mitte ligipääsetavatest provintsist see kanal läbi raiuda ja ja siis muidugi tõstsid kohe tolleaegses seal nagu võluväel Blop tõstsid pead. Iseseisvust taotlevad mässulised, keda siia jäi, oli mõnusast enne välja õpetanud ja püssiga varustanud ja kelle iseseisvuspüüdlusi siis USA kohe viivitamatult toetas. Ja nii sündiski panama vabariik. Et selline suurte poiste poolt majanduslikel eesmärkidel loodud maa, millel täna loomulikult on, on täielik oma identiteet nii riigi kui ka rahvusriigina, kuid kuid ka üksjagu põlishõime kellel oma keel ja kultuur, mis erineb tugevalt nii Kolumbia kui panama. Sellisest post kolonialistlikust, kreooli kultuurist. Ning seal kuuna jalas puudub igasugune noh, liiniliiklus ja peaaegu täielikult ka turismi infrastruktuur. Üks väidetav põhjus selleks on see, et kuna ühiskonnakorraldus on matriarhaalne võim maa üle on naiste käes. Ja siis öeldakse, et noh, nad ei ole nii altid seda maad välismaistele investoritele arendamiseks müüma või rentima, kui, kui võib-olla mehed oleksid ja selliseid Loodžannad ise ehitanud. Majutusi aga panjasid, aga aga pigem siis nendele mandrile, lähematele ja rohkem asustatud saartele. Kaugematele saartele saab ikka läheneda pigem pigem mere poolt ja ette tõtates see matriarhaalne võim paistab juba kaugelt silma. Et kui naised käivad sellistes värvilistes riietes, kirju-mirjud ninas, kõrvades igal poolrõngad, rahvariided ümber, jalgade on seotud sellised peenikesed värvilised keed, aga hästi tihedalt niimoodi, et need katavad sääremarjad ära, aga samal ajal on need mustreid jälgitud niimoodi. Noh, see on väga peen töö. Et ta moodustab sellise sellise tervikliku mustri. Võib-olla ma ei tea, mitu tundi võtab ühe sellise ühe sellise kee punumine ümber ümber sääremarjad. Siis mehed käivad sellistel kaugematel saartel lihtsalt ringi trussikute väel. Ja ja noh, muidugi öeldakse purjejahiga selles piirkonnas, seilamisel on ka noh, kui sul ei ole just päris selline oma oma purjekas, millega sa juba oled siin ümbermaailmas seigelnud siis siset, et sellise purjeka tšarterimisel on omad ohud. Et esiteks, mereolud on keerulised, karisid on palju tuuled on sõltuvalt aastaajast tugevad lained suured ja igal aastal upub, mõni ära, kaob. Tõsi, reisijad enamasti pääsevad, et seal on sellised mingeid karisid ja teinekord on foorumitest lugeda, et kuskil mõni seal läheb külili ja tükkideks, aga, aga ei ole veel. Noh, nii hull see lugu ei ole, mingi Huued nagu eluohtlikuks oleks läinud. Aga igal juhul noh, öeldakse, et kaptenile tuleb ikka enne pardale minekut hoolega silma vaadata, et nagu, nagu ma ütlesin enne, et igasuguseid päevavargaid on, et et kõik paljudel meremeestel, kes mingil põhjusel nendesse vetesse seilama on jäänud, on mingisugune kiiks juures, räägitakse seal, ma tea joodikutest narkomoonidest, ahistajatest kergelt mereröövlisugemetega merekarudest ja ja näiteks mõni aasta tagasi juhtuski lugu, kus, kus kapten läks purjus peaga öösel tekile pissile ja kukkus üle parda ja ja, ja siis kamp noori jäi sinna mingi kaheks nädalaks selle jahiga triivima avamerele ja ja jõid seal mootori radiaatorist jahutusvett, et enne kui, kui nad lõpuks ära päästeti. Aga igal juhul see kapten, kelle meie leidsime oli belglane. David oli ta nimi, noormees, sihuke selge silmavaatega ja ja kena Kolumbia tüdruksõbraga. Ja lisaks neile siis oli meie laevale Ennast ennast Mellinud veel veel kaks inglise tüüpi noormeest, jah. Ja oi see õhtune väljasõit karta heinast. Selline asi ei lähe nagu eales meelest, et päike loojub, karta heina asub sellises kitsas Uudmega lahesopis. Omal ajal oligi see koht valitud selleks, et et piraadid ei saaks linna ära, rüüstadaja. Nad muidugi ikkagi tegid seda mitmel korral. Ja noh, vaikselt-vaikselt sõidad siis sellest lahesopist välja ja ja seal on üks ka selline suur moodne linnaosa, mille nimi on Bocagrande kõrged valged pilvelõhkujad kuhu muide vähemalt 2009. aastal oleks saanud meie tavalise Mustamäe kolmetoalise korteri hinna eest endale ikka väga korraliku miljoni vaataja suure rõduga korteri osta. Ja kõik see värjub, värvub loojangus punaseks ja, ja punane on ka see väike veinipokaal sinu käes ja ja ees on järgmiseks peaaegu kaheks ööpäevaks, kuni jõuad siis esimeste saarteni ainult selline suur ja sume ja silma piiritu Kariibi meri. Ja sellel esimesel merereisil see meri sellel päeval oli täiesti tuulevaikne. Öösel tulid, mäletan vist need olid pilootvaalad jahtsalisetelt liinist veidi suuremad tüübid, aga mitte päris vaala mõõtu. Tulevad siis parve kaupa sinna purjeka kõrvale noh, ma ei teagi, mida tegema, tantsima, mängima. Ja vesi helendas öösiti kohati selles Flores seltsis, et see on selline naljakas plankton, mis hakkab helkima, kui vesi liigub, ütleme ta nagu, nagu ookeani virmalised. Ja noh, ma kerin siinkohal oma mõtet veidikene edasi, sest ma ei oska neid oma kaugusesse vaatamise, tunde ja tunde ja tundeid ja mõtteid, mis mul seal tekkisid, siin kuidagi arusaadaval kujul edasi anda või oluliseks pidada. A üks selline vahejuhtum leidis küll aset, see oli siis nüüd teisel ööl vist jah, istusime laevalael. Paks udu oli, oli mere peal kuskil päris ikkagi täiesti paks, et, et juba juba enne päikeseloojangut, et suurt midagi ei olnud näha ja aga meri oli endiselt täiesti vaikne, et mootoriga läksime purjepurje ei saanud kasutada. Ja, ja David siis rääkis lugusid, noh, ta oli mitu korda üle Atlandi purjetanud ja piki Lõuna-Ameerika rannikut kuskilt sealt alt, siis oli hiljuti tulnud ja mida kõike ja ja siis rääkis igasuguseid merelugusid, et üksik, selliseid nutestest merekonteinereid vedeleb meres, et, et noh, mis seal laevade pealt kulud ja ja sellise uduga, noh, ei pruugi neid ju näha, et ja nad ei ole väga palju veest väljas, et nad ongi parasjagu niimoodi veepinna piirile, et on oht nagu sellistele otsa sõita ja ja siis ta rääkis, et kaubalaevad mis öösel sellistes lava merel sõidavad, et, et kui sa mõtled, et seal keegi roolimadrus vaatab binokliga pingsalt kogu aeg merele, et kus nüüd on jäämägi või purjekas, et siis sa eksid sügavalt, et seal on tüübid võivad olla täiesti silmini juua, tähisem magada ja laev sõidab autopiloodil läbi, et mingit sellist asja ei ole, et et keegi seal raadio ääres või kuskil mastikorvis nagu öö binokliga kaugusesse vahib, et. Ja siis ma valetaksin, kui ütleksin, et sa kohe juhtus pärast seda seda viimast, viimast lugu, aga no natuke aega läks mööda ja, ja siis järsku vaatame tuleb, tuleb nagu selline nagu valgus paistab läbi udu eemalt. Ja, ja sissevalgus läheb nagu tasapisi tugevamaks. Ja siis kapten ütleski, et näed, vot noh, umbes sellisest asjast räägingi, et näed, et noh, et seal midagi nagu on, eks ole. Aga see valgus nagu läheb tugevamaks ja siis ma mäletan, see oli, noh, ma valetaksin, kui ütleksin, närvi läks, ta ei läinud närvi, ta nagu vaatab niimoodi tšillilt ütleb, et kuule, tead ma vist ikka ma korra võtan raadio nagu raadioaines, keeras seal mingeid nuppe seal raadios ja midagi sinna ütles ja inglisekeelse sõna ütlustasin nimel kollišenkors. Ehk siis kokkupõrke kursile et ja midagi, aga no ta ei karjunud närvitsendat, aga midagi seal niimoodi seal valguse järjest tugevamaks läks ja siis pani selle ära, ütles, et noh, ma ei tea, ei vasta mulle, aga noh, see kõik läbi udu ja niimoodi, et ta paanikas ei olnud, aga nagu niimoodi kergelt ärev. Siis siis ühel hetkel nagu saime aru valgusel juba päris palju veel tugevamaks läinud läbi udu, et see ei olnud mingisugune laed, lihtsalt kuu tõusis, täiskuu tõusis lihtsalt läbi selle uduülesanne selle Kariibi mere kohal, eks. Me naersime mingisugune pool tundi järjest, siis mul tuli just praegu meelde, et David ütles, et kuule, palun ära räägi mitte kunagi kellelegi. Sorry David. No ja siis ühel hetkel jõuad ühel ilusal päeval siis esimeste saarteni. Paradiis on selline klišee sõna, mulle ei meeldi seda kasutada, aga aga no kuidas ma neid saari teisiti kirjeldan? Nagu ma ütlesin, siis neid on seal 365 tükki ja ja enamuse ümbermõõt on mõnesajast meetrist mõne kilomeetrini. Ja isegi see üks aga hirmu, ma ei tea, kas see nüüd sellesse arvestusse läheb, aga päriselt see haga hirmuse saar, kus aeg-ajalt koomiksites läbi käib, kus on täpselt niisugune väike liivaplats, on ju kolm ruutmeetrite, üks palm seal püstikohaga hirmus siis teinekord merehätta jääda. Ja nende saarte vahet ei ole Kariibi mere mõistes suured korraga on ikka mitu tükki silmapiiril ja mõnikord ka neli-viis tükki kobaras koos, vaid mõnesajameetriste vahedega, et et siis nende vahel ei ole ka mingit erilist suurt lainetust ja ja meri paistab läbi ja, ja igal saarel on siis kobaras koos kaetud kookospalmide kaja, neid kõiki ümbritseb liivarand. Ja igal saarel elab üks kuuna perekond siis palmiokstest hütis. Tegelikult kui päris täpne olla, siis tegelikult ei ela. Kuuladel on ka suuremad kogukonnad ja mõnel saarel ja ka maismaal. Seal kannavad mehed trussikute asemel hoopis dressipükse ja ja, ja ametlikult on asustatud 50 saart ja kuula sisse, maismaa osa on 370 kilomeetrit pikk ja et sesse ehk annab mingi tunnetuse või perspektiivi salajasele ala suurusest. Kuid enamust nendest 365-st saarest kasutatakse siis kookospähklite korjamiseks, mida, mida siis müüakse, nagu ma ütlesin endale Kolumbia kokkuostjatele ja saarel roteerub üks perekond elab samal ajal seal, kuid neid pähkleid korjab ehk siis kogu hooaja ja võib olla mitu kuud või pool aastat järjest nagu suvilas. Ja noh, silma hakkavad ka sellised väikesed, ühe puutüvega nuud. On niimoodi paari meetri pikkune ja vähem kui 40 sentimeetrit laia ja selle küla peal siis põlvepikkune poisike, vaid täiskasvanud mees ja sellel mängupaadil on siis veel omakorda väikemast ja puri ja sellega siis balantseerib seal mööda laineid ühelt saarelt teisele. Hämmastav vaatepilt. Ja noh, juhtus ka nii, et ujub seal sinu jahikülje alla ja pakub mingi täiesti olematu raha eest müügiks sellist küünarvarre suurust homaar ja või siis suurt meritigu, mille siis selle kapten Davidi Kolumbia lannast tütarlaps Ps Marsi Eda keedab sulle ära ja nii, et eluks ajaks jääb meelde. Ja väga omapärase välimusega inimesed. Nagu ma ütlesin, naiste riietus on selline hästi kirev ja nende näojooned on ka sellised noh, eristuvad väga selgelt kõikidest teistest Ameerika põlisrahvastest, keda mul on õnnestunud kohata. Ja tegelikult, et hinne yang oleks tasakaalus, siis ma räägin ühe ühe episoodi, mis üheks kord juhtus seal saarel, mida mul on veidi või mitte veidi, vaid päris piinlik rääkida. Sest mul on häbimehe käitumise pärast tol päeval sellel saarel. Tavaline skeem, oli see skeem, tavaline, oli see, et, et ööbisime laeval mõne saare juures ankrus ja siis päeval ikka käisime vahepeal saare peal ringi ja jalutasime sellele tiiru peale. Ja no vot siis sellel päeval ujusimegi, mina ei aja siis minu elukaaslane ja siis need kaks inglise poissi, hüppasime vette, lihtsalt ujusime ühele saarele ja see kapten David jaamarsi Edajaid laeva ja ja jalutasime seal piki randa ja läbi metsa ja siis ühel hetkel vaatasime, et wow, et siin metsas palmide all on suur suur kilpkonn lihtsalt okste all ja see ei olnud seal mitte nüüd see kõige suurem 500 kilone seal mingi nahkselg kilpkonn kõige vaid vaid, aga ikkagi ma ei tea, üks poolteist meetrit suur ja võib-olla ligi meeter lai. Ja oli ta siis tagurpidi oma kilbi peal ja tal mingisugused õnge või need kalavõrgu mingid köied olid nagu ümber ja niimoodi me saanudki päris täpselt aru, kas ta on sinna pandud või on ta iseennast nii õnnetult nagu sisse mässinud. Ja siis muidugi me tõmbasime need köied ära ja ja lükkasime selle kilp konnakese seal õigetpidi ja ja siis ta hakkas vaikselt sinna vee poole minema, Priulli, ran Forrest trenn ja ja, ja, ja meie läksime edasi või noh, juba tegelikult sinna, kust me hakkasime siis omakorda sinna purjeka peale tagasi ujuma ja ja siis vaatame selja taha ja ja, ja vaatame, kuidas ta on juba kilpkonn on juba peaaegu vee juures, aga, aga jookseb täie jõuga see kuuna indiaanlane jookseb talle järgi järgi järgi ja nagu sellel hetkel, kui kilpkonn oli juba niimoodi seal põlvini vees ja juba oleks peaaegu pääsenud, viskus talle selga niimoodi viimasel hetkel põmm ja ja, ja tõmbas ta siis nagu kaldale tagasi, aga noh, see juhtus juba päris nagu kaugele mingi hääleulatusest kõigest väljas, et me ronisime sinna laeva tagasi rääkima, mis rääkisime, mis juhtus ja ja, ja siis David ütles, et kuulge, lollakad olete peast või mis asjade teete? Et tüüp, võib-olla kaks kuud seda kilpkonna seal toidab, annab süüa talle, et et et hoiab teda seal nagu, nagu, nagu noh, nagu kodulooma või looma, et et ja siis te lihtsalt tulete teise hoovia ja asetada lahti, et, et ega see, et need liigid on näiteks kaitse alla ei anna. Noh, ei anna õigust teise koju tungida, et et tema võib olla kilpkonna 1000 aastat söönud ja ega ei ole kindlasti süüdi ka selles, et et need kilpkonnad väljasuremisohus on. Et selles on ikka süüdi lääne inimene, kelle tegevuse mõjul nende need elu ja paljunemiskohad hävivad. Ja noh, sellepärast mul ongi piinlik lugu ka rääkida, et muidugi on väga tore hoolida kaitsealustest liikidest, aga aga seda tuleb teha jätkusuutlikud viisil, mitte nagu piraattungid inimese koju ja noh, ma ei tea, ütleme tuleks välismaa noor turist täna, eks ta eestimaatallu ja laseks laudast seanutsu ja ja lehmavissi metsa alla laiali, sest mina leian, et nii on õigem. Vohh aga võtame siinkohal hetke korraks hinge tõmmata ning ma mängin teile pala filmist millel nimeks armastus koolera ajal. Muidugi on see loodud siis Gabriel Garcia Marquezi raamatu põhjal mille tegevus toimub sealsamas karta heinalinnas, kust meie mereReiski alguse sai. Ning esitab seda lugu karta Heino naaberlinnast. Paran Kiiast pärit ja ühtlasi terve Kolumbia kõige kuulsam tütar Shakira. Kallis raadio kahe kuulaja pala filmist armastus koolera ajal kus mängib suurepärane Hawyerbardemm ja kellel see film peaks juhtumisi jääma, siis väga soovitan vaadata, karta Heno romantika oma täies hiilguses. Aga meie tookordne rännak jätkus veel mitu nädalat panamas Ecuadoris ja ja siis tagasi kodus Peruus. Aga ma kerin nüüd lihtsalt korraga päris mitu head aastat edasi ja uuesti sinnasamasse karta heinasse ja ja nüüd siis juba nii-öelda reisikorraldaja rollis ja see seda Tarien käpist möödumist Kolumbiast läbi Kuuno jala saarestikus panamasse reisimist nii-öelda organiseerima. Seda Davidit enam leida ei õnnestunud. Lisaks sellele oli meid seekord veidi rohkem ja, ja seetõttu oli meil vaja ka veidi suuremat jahti. Ja seekordne kapten kelle, kelle me leidsime poolakas, Domek igas mõttes hästi usaldust äratav meremees, et esiteks oli suur, kui karu, noh, üle kahe meetri pikk ja turske ja juba selline välimus avaldas aukartust ja usaldust ja teiseks olid tal ikka korralikult paguneid ka peale, et et kui ma nüüd õigesti mäletan, siis ta oli kuues inimene, kes oli sõitnud üksinda peatumata oma siis purje ka vastuhoovusi. Ehk siis vastupidiselt tavasuunale ümber maailma ja, ja selle fakti callida siis k kinessi rekordite raamatus. Ja ainsaks kaaslaseks kogu sel teekonnal oli tal siis Jack Russelli terjer matchak. Ja see koer sebis nüüd ka väga selline palju lugenud ja elu näinud pilguga mööda laeva edasi-tagasi ja. Ja siis tee peal rääkisse Domeke. Et jah, et ta võttis sellele merereisile kaasa 800 purki õlut, aga et need said juba seal kolme kuuga otsa ja siis ümber Kap Hoorni neeme sõites oli tal hakanud nii hirmus, et selline kole vihm ja külm ja üksildus ja see laev ka ragises krudises igast otsast, sest ta oli ikkagi üle 30 aasta vana. Ja ütles, et oli katus nii ära sõitnud, et eemaldas laevalt siis sellised mingid läheb vajalikud voolikud ja torud ja tegid omale puskariajamisaparaadi, et ma ei tea, mis vanadest kartulikoortest või millest hakkas omale seal mingit muundžaini valmistama, et ta ütles, et muidu ei oleks närv vastu pidanud, oleks hulluks läinud, et. Igal juhul, et kui ma selle esimese korra peal või esimese mäe reisi ajal sealt kartahelast välja sõites oli, oli meri rahulik, siis nüüd oli Kariibi merel tormihooaeg ja esse kapten ütles, et täna me küll välja minna ei saa, et lained on liiga suured. Ja siis ma olin natuke mures, kas homme on siis ikka seif. Ja siis ta ütles, et noh, et tegelikult on täna ka seif, et mul on päris hästi meeles meeles täpselt sõnad, mis ta ütles, et ta ütles, et don't vory põutvulbifain. Ja siis käskis meil kõigil minema visata kõik Eestist kaasa ostetud merehaiguse vastased tabletid ja ütles, et nüüd lähete apteeki, ostate sellist ravimit, retseptiravimit, millele nimeks Mare ool. Kolumbias on ääremärkuse korras, siis ütlen kõik retseptiravimid vabamüügis, jah. Et sa ütlesid, see paneb su magama, et see esimene 36 tundi selle avamere peale, et sa muidu ei umbes, et muidu sa oled ikka väga raske hakkab seal ja ja ega järgmisel päeval see laine palju ei olnudki järgi andnud ja ja tõepoolest, see hetk, kui see karta Heenasalt lahesopist välja sai, siis romantik ka enam selline romantiline ei olnud jah, nagu esimesel korral, et öö läbi üles-alla ja mäletan pooled oksendasid hoolimatusest, Mare oolist ja teistel oli lihtsalt paha ja ja Vince Mare ool panin küll magama, aga andis ühtlasi ka sellised košmaar, laadsed, sihukesed pool psühhedeelsed unenäod, et mingid kollid sõitsid ikka kogu aeg edasi-tagasi. Päris hull värk. Ja õue ei tohtinud öösel värsket õhku hingama minnes Domek ütles, et kui selle lainega üle parda kukkuda, ta isegi näeb seda, et siis mingit varianti sind kätte saada. Enam ei ole. Aga selgelt on meeles järgmine hommik, ronisin tekile ja, ja päike paistis ja tormi enam ei olnud, aga selliseid laineid? Ma Läänemerel küll ei ole mitte kunagi näinud või ühelgi teisel merel, kus ma olen, ma ei tea, kas kaldal või siis mingi paadiga olnud, et et sellised Viru hotellisuurused, mäed lihtsalt tulevad peale ja, ja siis laev lihtsalt niimoodi sõidab seal künkast ülesse, nii et näed hästi kaugele-kaugele, siis vajub jälle kuskile sügavale uru põhja ja see enam nagu ei raputanud, et sellises lihtsalt selline kiikumine ja ma ei kujuta ette, kui suur see amplituud võis olla, et et jah, päris päris päris äge. Seekordne merereis ka ilma suuremate viperusteta veel kõrges, kui mitte arvestada, noh pidevalt üles ütlevad autopilooti, mille siis Domek iga kord seal kõvahäälse kurva kurva saatel seal ikkagi ära suutis parandada ja ja noh, laev jah, 45 jalga vistel pikk, mis teeb siis mingi 15 meetrit ikkagi päris suur purjekas, kahemastiline luuka nimeks. Ja, ja lisaks nendele ümber maailmasõitudele oli ta siis ikkagi oma selle kolme-neljakümne aasta jooksul kõike omanikke ikkagi kindlasti päris hästi teeninud ja kohal me kohale me jõudsime. Ajapuudusel ma praegu rohkem kuunadest teile ei räägi, kuid võib-olla seda, et jah, et seekord me olime veidi targemad, mingeid kilpkonni ümber pöörama ei hakanud ja ja seetõttu saime ka ühe öö veeta laeva asemel ühe kuuna perekonna juures onnis. See oli ka selline täiesti korraldamata värk, lihtsalt jälle ühel saarel tulid need indiaanlased juurde ja, ja et kas te meile ei taha ööseks jääda, et et me lükkame oma lapsed ja tädid siin ühe seina äärde ja te saate siis olla selle teine seina ääres, et noh, lihtsalt see üks ühetoaline siis palmilehtedest hütt, selline täiesti omakasupüüdmatu vastuteenet, mitte ootav külalislahkus. Hetk, mis jääb igaveseks südamesse. Aga ma räägin äkki natuke piiriületuse eest, sest me ju ikkagi sisenesime Kolumbiast panamasse ja sellega meil oli küll seal väike eks ess. Me sildusima siis selles linnas Portobelo paramas Ühe veel pärastlõunal ja kuna meil see reis lükkus ühe päeva edasi selle selle tormi tõttu tegelikult pidime sama päeva pärastlõunal juba lendama Panama City'st, mis on teisel pool Vaikse ookeani ääres, sealt pidime lendama põhja pool asuvasse pokastel Tooro saarestikku. Ja noh, et ühesõnaga seal mingi varupäev, mida me oleme arvestanud, üks läks siis karta heinas juba ära. Ja siis muidugi selgus, et eelmine päev oli olnud panamas suur rahvapidu ja, ja kõik inimesed, kaasa arvatud piirivalvurid on, on lihtsalt juua täis või jubedas pohmellis ja selles piiripunktis, kus, kus me pidime siis oma formaalselt korda ajama, seal ei olnud mitte kedagi, noh, loomulikult ei oleks mitte keegi keelanud meil lihtsalt maale kõndida ega sinna panamasse jõuda, aga noh, siis kui sa tahad juba seal noh, kas siselendu sooritada või hiljem riigist väljuda, siis muidugi on jama, kui sa, kui sa oled riiki sisenenud illegaalselt. Ja siis pika otsimise peale, noh, lõpuks toodi poole tunni autosõidu kauguselt üks naine, kes, kes siis pidi meid aitama ja siis selgus, et ta saab meid aidata küll, aga tal ei ole selle piiripunkti võitik. Siis hakati otsima kedagi, kellel oleks võti. Aga siis, kui võti lõpuks jõudis, sellest oli omakorda mingisugune pool tundi möödas, siis siis oli see naine juba sinna tagasi läinud, kus ta tuli siis telefoni teel helistati jälle, et kuule, tule uuesti, siis ta ütles teine uuesti ma küll ei hakka tulema, lõpetage ära ja ja, ja siis eelduse oskuse piiripunkti ülem on, et see on ka sealsamas kolonni linnas, kus naine tuli ja ka täis kui pinal, et ja siis sellel võtmega kodanikul, kes selle punkti lahti tegi, temal jälle ei olnud seifi võtit pitsat. Ja noh, ausõna ei lõhnanud üldse asja altkäemaksu järele, sest oli teada, et seda tuleb anda niikuinii, aga, aga sellistele olukordadele alati kombeks lõpuks kuidagi ise paika loksuda. Et noh, natuke aega seal seal veel närvitseda aja siis siis saabus veel kusagilt keegi, kellel oli võti ka sellesse templi kapja ja oligi jälle meie passid tembeldatud ja ja kõik korras ja kihutasime viimasel hetkel minema. See oli siis 2012. aasta märtsis ja 13. juulil saatis see jahtlaev Luka välja hädakutsungi kuna laeval oli purunenud keset keset avamerd roolimehhanism ja kapten domet Lewandowski suri samal päeval oma laeval südamerabandusse. Ja hiljem sain teada, sest ma tema tema naisega linnaga ühenduses et tal oli juba enne tuvastatud, et noh, mingi südameklapi puudulikkus ja pidin minema siis varsti-varsti juba poola operatsioonile sellega ja ja siis sellel tormisel merel, kui see rooli mehhanism purunes ja siis selle parandamisel tekkinud stressikäigus ei pruukinudki olla ilmselt kõige lihtsam olukord ütles ta seda lihtsalt üles. Jaa, see oli ühtlasi ka tema 52. sünnipäev. Ja olgu igaks juhuks öeldud, et kõik reisijad, kes sel ajal laevas olid, pääsesid ilusti elu ja tervisega, kuid ega ma täpselt ei kujuta ette, kuidas nende käsi seal laevas edasi käis, kuni abi saabumiseni, et. Et vot selline lugu sellise lõpuga aga kel huvi, siis soovitan kindlasti võimaluse korral see merereis ette võtta. Või siis vähemalt mõnes kartahela kohvikus lugeda paar lehekülge markesi raamatust armastus kole rajal. Minuga on küll üldiselt nii, et ükskõik kauge või kättesaamatu, mõni unistus näib siis, kui ikka seda mõtet kuklasagaras kusagil sügaval hoida ja mitte päris ära unustada, siis teed kogu aeg oma väikeseid valikuid, nii et et ja liigub selles suunas, et ühel hetkel imestad ise ka, et oh et kuidas ma nüüd ikkagi siin olen. Aga sellega läheme nüüd siit suvevaheajale, kuulake siis ikka pühapäeviti ka kordussaateid või otsige omale sobival ajal ja kohas üles reispassi 152 rännakut kokku isegi ohoh. Saate seda teha ükskõik millises podcasti programmis või raadio kahe kodulehel. Lõpulooks kõlab aga hoopis Peruu ketšova keelse räpiprintsessiks tituleeritud artist Renato Flores kes tõlkis oma 70 kaheaastase vanaema abil inkade keelde Maiken läksani laulu Veiumeik Meifiil. See on selle poolest Kuulat. Noh, näitab selgelt, et, et get cha, inkade keel on, on Lõuna-Ameerika andides vägagi elus. Ei ole ainult rahvariided ja Gondori lend. Ma vaatan, kui siin veel pärast veel minut või paar jääb aega, siis siis mängin etega teise pala sellest samast armastus koolera ajal filmist. Reisige siis kõikide meeltega hashtag sensoorial Travel. Te kuulasite rännusaadet, reispass, mina olen Berkin. Suur tänu, tervist kõigile igaühele. Värske vaba on raadio kaks ning adjozzamyygos. Jäigi paar minutit aega. Okei, kujutame siis ennast korraks ette veel sinna karta heina, tänavate rägastikku ja Shakira lugu. Filmist armastus koolera ajal.
