Kell sai kuus ja te kuulete pühapäeva, 12. juuli Päevakaja, mina olen toimetaja Reene Leas Isamaa ja EKRE viimaste nädalate sõna lahingud on Isamaa meeldetuletus koalitsioonipartnerile, et nad on olemas, leiab Toomas Sildam oma nädalakommentaaris. Me oleme olemas, nii võiks nüüd üritada tõlkida Isamaa juhtide, avaliku ja mitte avaliku püsti tõusmist. Me tahame olla nähtavamad ega soovi jääda EKRE varia. Saaks lisada. Paljud rahvusvahelised pulmad jäävad sellel aastal koroonakriisi tõttu pidamata. Tartu kassisõbrad saavad nüüdsest aga käia koduta loomade varjupaigas kassipoega süles hoidmas. Võib olla oht saada tehnikemad kriimustada, siis antakse ka sellised paksud kindad kätte, aga iga kassipoja puhul pole neid neljade ajasid, pannakse lihtsalt käteräti sisse, näiteks. Ilm tuleb eeloleval ööl ja homme päeval vahelduva pilvisusega ja hoovihma võimalusega. Õhutemperatuur on öösel viis kuni 15, päeval 16 kuni 21 kraadi. Laupäeval üle Eesti liikunud tormi tõttu oli tänaõhtuse seisuga vooluta veel üle 5600 kliendi. Kõige rohkem neist asus Viljandi, Rapla, Tartu ja Pärnumaal. Katkestused loodab elektrilevi likvideerida valdavalt veel tänase jooksul, kuid mõnel pool kestavad tööd arvatavasti veel hommegi. Laupäeva hommikupoolikul ja lõuna ajal lääne poolt Eestisse saabunud torme tõi kõige rohkem katkestusi Hiiumaale, kus korraga läks rivist välja kaks toiteliini. Vooluta jäi üle 7000 kliendi. Samas suudeti need rikked kiiresti kõrvaldada. Tormi tipphetkel oli Eestis vooluta üle 34000 majapidamise. Toomas Sildami selle nädalakommentaar lahkab Isamaa ja EKRE viimase aja sõnasõja tagamaid. Isamaa näitab hambaid, olid viimasel paaril päeval mitmed poliitikahuvilised üllatunud, jälgides Isamaa ja EKRE sõnalahinguid. Tegelikult Isamaa ei näidanud hambaid, vaid meenutas koalitsioonipartneritele, et ka nemad on olemas. EKRE lühike poliitiline kogemus on tekitanud selle, et nende paljude juhtpoliitikute jalad on maast õhku tõusnud. Seda võib ka nimetada suuruse hullustuseks. Nii ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, Eesti Päevalehe Joosep Dixile. Seeder on sageli otsekohene mees, aga selline torge valitsuspartneri pihta oli ometi üllata. Sobimatu toon ja keegi seedri nimeline vend olid EKRE esimehe kohalt taandunud. Mart Helme kõige leebemad kommentaarid. Karmimad ennustasid Isamaa parlamendifraktsiooni lagunemist. Seederi suutmatus partei juhi tööga hakkama saada ja kuulutasid EKRE mittenõustumist, et järgmine president võiks tulla Isamaast. Lisaks moodustas Isamaa koos Keskerakonnaga veel tõhusa liidu EKRE vastu, et suruda rahvuskonservatiivid järeleandliku selle võõrtööliste riiki lubamise asjus ning lahendada tööjõumure põllumajanduses ja ehituses ka tööstuses. Välisminister Urmas Reinsalu Isamaast oli selgelt peaminister Jüri Ratase kõrval ja vaata kust otsast tahes. EKRE oli kuuendal juulil sunnitud leppima kompromissiga. Valitses taasavas Eesti piirid töö- ja õpirändeks. Piirangud on minimaalsed. Aga kuudepikkune omavaheline jauramine. Et mida teha võõrtöölistega ja sellega kaasas käinud Eesti põllumeeste nööritamine, näris valitsuse sisemist usaldusvaru. Nii on EKRE uuel esimehel Martin Helmel õigus, et see ei ole hea, sest igasugused vaidlused, tülid ja teravused poliitilises koostöös söövad usalduskapitali või head tahet, mille najalt on palju kergem asju ajada. EKRE juhid ei osanud ette näha, et nende põikpäisus puhub Isamaas järjest valjemaks. Küsimuse, kaua me kannatame? Avaliku arvamuse küsitlustes viie protsendi piirile langenud toetus näitab, et see valitsuserakond on kadumas teiste varju. Kuigi neil on suurt nähtavust, lubavad kaitse-välis- ja justiitsministriportfellid, mida kannavad ka mõjukad poliitikud, kes vähemalt nii jääb mulje. Mõnikord häbenevad enda seos selle koalitsiooniga. Me oleme olemas, nii võiks nüüd üritada tõlkida Isamaa juhtide, avaliku ja mitte avaliku püsti tõusmist. Me tahame olla nähtavamad ega soovi jääda EKRE varju. Saaks lisada. Kui selline selgitus Isamaa juhtide tegutsemisele on õige, siis näeme koalitsioonis põnevaid hetki ja saame teada, kuivõrd kehtivad ka valitsusliidu kohta. Martin Helme sõnad, et me elame hullumeelsel ajal. Paljud rahvusvahelised pulmad jäävad sellel aastal koroonakriisi tõttu pidamata. Anett Peel uuris asja. Paljud pruutpaarid otsustasid olenematta koroonakriisist abielu eriolukorra ajal registreerida. Eriolukorra ajal registreeriti päevas kaheksa kuni 12 abielu. Tallinna perekonnaseisuameti juhatuse asetäitja Kristi Kaili sõnul mõjutas abieluavalduste esitamist suletud piirid. Kuna Tallinna perekonnaseisuametis sõlmitavatest abieludest abiellujääjatest umbes 15 protsenti on välisriigi kodanikud Kuigi abielu registreerimise eriolukord palju ei mõjutanud, siis kevadised pulmapeadpidi edasi lükkama, räägib storistor peo- ja pulmakorraldusagentuuri juhataja Irina Jakobson. Kui meil siin märtsi alguses tegelikult alles hakkas selgemaks saama, et mis see koroonakriis meerimises piirangutega tähendabki, siis meil pidi olema pulmapidu väiksemas pereringis, 40 külalisega 20. märtsil ja me lükkasime selle siis väga positiivse lootusega kolmandale Juulile, mille me siis nüüd rõõmsalt saime tegelikult ka ära pidada ja on pulmimis maikuust ja juunikuust tegelikult liikusid augusti ja ka isegi septembrisse, et inimesed tahavad siiski olla kindlad, et kõik saavad seda nautida, vanem generatsioon, et saaks nautida seda ilma hirmu tundmata. Jakobsoni sõnul mõjutas eriolukord enim rahvusvahelisi pulmapidusid. Nii Saksa-Eesti, et kõik sellised pulmad tegelikult me siiski lükkasime 2021 aastasse, et kus oli ka väga palju lihtsalt külalisi, et võib-olla küll pruut, peigmees, ise mõlemad Eesti Eesti riigis tegevad. Aga külalisi tulemas üle maailma, et siis ikkagi lükkasime praegu neid pulmi, et saaks kõik kohale tulla, keda siis oodati? Jakobson ütles, et praegu korraldavad pruutpaarid pulmapidusid juba üsna julgelt. Kui vahepeal isegi tekkis selline väike paus ja mõned pruutpaarid, võib-olla panid oma korralduse pausi peale, siis täna on ta uuesti kõik aktiviseerunud inimesed on optimistlikud, need, kes oma pulmad aastasse 2020 planeerisid ja saavad seda teha, siis need teevad selle ära ja täpselt samamoodi ikkagi 2021 aastat. Pigem on täna kalendrit tihedamat tegijatel tänu nendele siis rahvusvahelistele edasi lükatud pulmadele, nii et 2021 aasta pruutpaarid ei ole võib-olla keerulisem. Tartu koduta loomade varjupaik ootab abilisi, kes seal kassi poidi oma süles silitakse rahustaks. Ode Maria Punamäe käis ja nägi, et kasside sotsiaalseks harjutamine on tõsine ja pisut isegi ohtlik töö. Olen Tartu loomade varjupaiga kassipojamajas, kus sellest nädalast alates saavad vabatahtlikud käia kassipoegi süles hoidmas, üks neiu just jõudis siia, vaatame, äkki saan ka mina seda tööd proovida, võib olla oht saada tõsisemalt kriimustada, siis antakse ka sellised paksud kindad kätte, aga iga kassipojaga muidugi vajasid, siis pannakse, heitab käteräti sisse, näiteks vahendeid ja näitajat edastatakse aga varjupaiga juhataja Kirke roos. Mis on need juhised süles, hoidutele tuleb rahu säilitada, tuleb kassi rahustada, meil on päris palju selliseid nagu tursuvad ja natukene inimkäega võõrad, siis see annab võimaluse just nimelt. Kas harjub inimkäega, praegu on lihtsam kodu leida, saab hinda uija kassidega varem tegelenud, siis diad kapsas moodi, seda kurvi kassima lahklil käisimegi siis ei pea erinevalt naljad käppadega ei ole võimalik. Istuda heegeldan teda vaikselt ise huvi, aga nüüd ei maksa seda tegutseda. Pigem pigem niimoodi ilusti ja teoreetiliselt kõrgestuvad kuskil mune unelmad viljardiga valguses kõrvaldama. Loomuliku häälega, noh ta lihtsalt harjunud selle inimese häälekõlaga, nad üldiselt kipuvad magama jääma mingi aja pärast, kas siis võib siis endal paksu kinda käest ära võtta, ühe teise igaks juhuks jätta ja siis selle käeotsaga pärast pesapaiga käsiselt oled endaga kaasa ja, ja see on niisugune eneseteraapia, kassiteraapia üldiselt sünnipäeval, osad on meil päris mitu korda käinud ja osad on nii minu süles olnud, kassipoeg nimega Ellis läks puuri tagasi. Teda polnud üldse lihtne süles hoida, sest ta oli väga energiline rätiku vahelt välja hüppama, samast minu kõrval istunud tüdruku süles kass juba täitsa magas. Ilmast räägib nüüd sünoptik Helve Meitern, palun. Homne madalrõhulohk väisab meid ida poolt. On vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Öösel on peamiselt sajuta, kuid vastu hommikut suureneb saju võimalus. Loode-Eestis ja päeva sajab ja kõikjal hoovihma. Samuti on võimalik äike. Tuul puhub läänekaarest kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel kaheksa kuni 14, päeval 16 kuni 21 kraadi. Aitäh. Päevakaja on lõppenud rahulikku õhtut ja kuulmiseni.
