Raadio stuudios tervitada külalisi linde Annette verte ja Mikk langeb on ja nende instrumendid viiul ja akordion on samuti kaasas, see tähendab, et ilmselt me kuuleme täna ka pisut muusikat. Tere tulemast teile. Tere. Tere. Kuidas suvi on kulgenud, kes päikest olete saanud nautida või olete te pigem sellised, kes ei kibele väga päikese kätte? Palava ketta? Ja et täna, kui me siia klassikaraadiosse tulime, siis ma kohe nägin, et Linda on täitsa kõvasti saanud, on, et Calga, mina olen päikse käes aega veetnud ja käikest sajand ja puhanud. Ta nautinud mõnusat suve kes muusikute jaoks on siis suvi ainukene puhkuse aeg? Tavaliselt tegelikult pigem kipub vastupidi jääma, et suvi on kõige tihedam aeg. Aga see aasta on meil üldse siin teistsugune aastani. Ta on see puhkus juba juba tegelikult vägagi kaua kestnud. Ja nüüd ongi homme nii-öelda ametlikult esimene tööpäev ehk esimene kontsert pärast mitut-mitut kuud, millel viimane kontsert oli. Niimoodi ametlikult oli ikkagi jah, ütleme märtsi esimestel päevadel oli vist viimane selline kontsert ja aga siin on vahepeal ikka saanud natuke õnneks pilli mängida küll, et aga mitte küll niimoodi kontsertkorras, et seda kontserdit me just ootame tõesti väga-väga pikkisilmi juba. Mina Eestis mängisin viimati jaanuaris, nii et pool aastat olin ära ja siis märtsis nii nagu ilmselt kriisil. Kas kinnine olukord aitas teil ka mingisuguseid seniolematuid mõtteid mõelda või pilli kuidagi teistmoodi avastada? Jah, et tegelikult eks siin sai igasugu variante kohe seal eriolukorra alguses proovitud, et isegi ka näiteks vahepeal mõtlesin, et nüüd äkki kogu asi kolib internetti ära, et siis peaks, äkki hakkame elektronmuusikat tegema. Ja siis vahepeal sai rohkem klaverit isegi harjutatud ja kõike selliseid toredaid teistmoodi tegevusi. Uusi kontserdikavu sai mõeldud. Ja siis lõpuks ka tegelikult sai ka mõni lugu kirjutatud, et see oli selles mõttes selline teistmoodi. Et otseselt ei, on nagu puhkus, aga, aga jah, et oli selline teistmoodi aeg. Mina pean tunnistama, et mina läksin küll kohe suure rõõmuga puhkuselainele, ei mõelnud, et mis saab edasi või mis on praegu, et pigem oli selline tihti vaikne, endasse vaatav ja ja rahulik kodune olemine, mida ma väga väga nautisin ja harjutamine oli ka lihtsalt selline enda rõõmuks see, mida parajasti tuju oli mängida, seda mängisin teadmata, et kas ja millal seda jagada saab. Aga ma arvan, et mu jaoks oli väga-väga hea ja kasvatav ja kosutav aeg. Aga nüüd nende nädalalõpukontsertidele vastu minnes, kas teil on väike närv ka tekkinud, publiku ette minna, näiteks? Pigem sihuke tore elevus, see kontsert tegelikult oli planeeritud juba enne eriolukorda, aga noh, pikalt ei teadnud, et kas toimub ja kas toimub nüüd või kunagi hiljem, et kõik oli lahtine. Kui selgus, et toimub, siis see on ikkagi selline eriline ja elevust tekitav, et nüüd see on see esimene kontsert, kui saab jälle jagada muusikat inimestega. Jah, tõepoolest, et ma arvan, et on tekkinud selline teatud mängimise nälg et ei ole ammu nii-öelda publikule saanud esineda ja, ja kui on mitu aastat seda tehtud niimoodi, et siis siis ikkagi see nagu annab, annab mingid sellised võõrutusnähud, tekivad nagu muusikutele ja siis siis ma arvan, et me lähme seda kontserti veel seda, seda suurema innuga tegema, nüüd. Aga linde Mik üldse, millal te esimest korda koos musitseeris, et see ju ka alati nõuab aega, et teineteisega harjuda et leida kasvõi see repertuaar Nendele kahele instrumendile viiulile ja akordioni. Kas te mäletate esimesi katsetusi, kus tegelikult ametlikult on esimene katsetus praegu? Kunagi vist varem koos mänginud jah. Et küll kunagisel Helsingisse nii-öelda tutvusime Sibeliuse akadeemias, kui me mõlemad õppisime. Aga jah, et niimoodi kontserdi mõttes on see tõesti meil esimene kord, et me siin nüüd oleme ikka mõnda aega juba proovi teinud, et, et päris niisama peale ei lähe, aga aga jah, et tõesti ootame huviga. Aga see k idee tuli tegelikult Mikult see idee, et teha ja Soome-Eesti muusikat, mis tundus nii loogiline, et me oleme koos Soomes õppinud ja kuidagi sujuvalt tulid need ideed ja ja asjad said kiiresti klappima. Jah, ja nendele lugudele me oleme ka niimoodi lähenenud, et noh, nagu siin võib arvata, et akordionil viiulile alati kõik kõiki lugusid ei ole kirjutatud. Et siis mõned lood oleme võtnud niimoodi, et mis on kirjutatud näiteks ka viiulile ja klaverile, et on siin tehtud mõningaid asju ümber. Ja siis mõned siiski me leidsime sellised originaallood ka, mis on väga kiftid, et mida, võib-olla Eesti publik ei olegi kuulnud. Kus kohas te neid noote, teoseid kaevasite just viiuli akordioni repertuaari silmas pidades? Mul tegelikult oli, õnneks oli kuidagi niimoodi sealtsamast Soomest oli, oli nagu kaasa võetud sellist repertuaari ja siis tegelikult ka väga tore moment oli see, et mul on küll see Sibeliuse akadeemia lõpetatud, aga ma võtsin ühendust endasele eriala õpetajaga, kes on ka nüüd praeguseks ajaks juba pensionile jäänud ja tema saatis mulle lausa postiga ühe noodi ja saatis veel sellise kirja ka, et ma ei ole ühtegi sellist kirja niimoodi ammu saanud. See oli väga selline südantsoojendav kogemus minu jaoks. Soovitasite kirjevani, Nutiga jääte tegelikult kirjutas ka, et tema on mänginud seda Pekka kuusistoga, kes on siis Soome üks väga hinnatud viiuldaja, et selline salvestus on olemas, et soovitab seda kindlasti kuulata. Nendest lugudest ja siis muidugi on meil piks lugu viiulile ja Gordonile, Miku sulest. Ja see väljub vajadusest. Õnneks oli, see oli juba kuidagi oli, varem oli kirjas, et seal tegelikult sündis ja 2017 juba ja ta sündis niimoodi, et sealsamas Sibeliuse akadeemias oli vaja muusikateooriast ja kodune ülesanne ja siis ainult akordionil tundes natuke nagu igav kirjutada, et siis mõtlesin, et võiks mõni soolopill sealjuures olla siis viiul tundus selline selline tore variant. Selle pealkiri on siis intermetso, mis tähendab sellist nii-öelda väikest vahepala ja see ongi kontserdi keskel täpselt, et siis ta jagab mehe kontserdi nagu kaheks pooleks. Ja see on meil ka täna siin pulli veel ootamas, et. Metsad, palun, nüüd ongi õige aeg. Väga kihvt, ma jäin rega tõesti kuulama ja mõtlema, et vist ei olegi viiuli ja akordionikooslust kuulnud, et aga põnev tegelikult mõlema pilli puhul toob nagu hoopis teistsugused sügavused välja. Mis teie jaoks on olnud nende proovide käigus nagu sellised suuremad väljakutsed või, või nüansid, millega on vaja tegeleda? Mina ei ole kunagi ka kordeniga varem mänginud ja kuidagi ma olen kohe nii hakkas meeldima see kooslased. Ma juba hakkasin mõtlema, et tahan, võiksime, järgmiseks saame mängida. Et lahe nii väga teistmoodi. Noh, mingis mõttes ju, et kui mängimegi teost, mis on viiulile, klaverile, siis võiks arvata, et see on kuidagi sarnane, aga kõik see kokkumäng ja see on tegelikult väga erinev. Jah, mul on ka siiamaani väga meeldinud need proovid Lindaga, et ta on väga-väga hea mängija, selles, aga võib-olla välja kuldsetest ta ongi see, et Lindal siin võrdles klaverit akordionit juba, et needsamad lood, mis on algselt näiteks kirjutatud klaverile, et siis neid on natuke pidanud nagu mõtlema ümber, et kuidas teda võib-olla kõige paremini toimiks akordionid, aga ma arvan, et see on päris head lahendused, on leitud isegi, et. Teie kontsertide pealkirjad on valged, ööde muusika. Ma tahaksin teada, kas teie jaoks on ka selline hooajaline muusika olemas, kas suvel kõlab mõni teos ühtmoodi ja talvel hoopis teistmoodi või, või on Teie noodiriiulist tõesti mõni teos, mida te suvisel ajal üldse välja ei võta? Kapist? Vastupidi, kas on olemas näiteks suvemuusika? Minul selle kontserdi pealkirjaga üldsegi tegelikult meenus, tuli selline tunne, et, et kuna need kontserdid on küll kell kaheksa hakkab näiteks Tallinna kontsert, aga et peale seda tavaliselt, et kui kontsert läbi saab, et siis siis on õhtul juba pime, aga kuna praegu on selline just jaanipäev, oli ära, et siis ilmselt saab nagunii-öelda kontserdilt koju minnes seda nii-öelda valged ööd nautida, et sealt, ma arvan, vähemalt minul tekkis selline tunne. Aga jah, et kavame, mõtlesime ka, et, et kuna on suveaeg, et siis tegelikult see teos, mis te siin äsja kuulsite, oli võib-olla natuke tõsine, aga meil on ka selliseid toredaid, suviseid rahvalikuma sisuga teoseid ka kavas. Jah, ma ei ole isegi mõelnud niimoodi, et kas mul on rohelisi, eelistasid muusika suhtes, aga, aga publikule võib-olla see on jah selline natukene kohati kergem suvisem kuulamine, et ongi nii soome kui eesti rahvamuusikat ja siis natukene tõsisemaid meeleolusid ja siis selle kontserdi pealkirja osas siis, jah, ma arvan, et see siis loodetavasti inimestele on see kontsert siis nagu õhtu alustuseks alles kontsert on läbi ja siis saab veel suveõhtut nautida. Meil on siin nende nii-öelda rahvaviiside kõrval on ka mõlema riigi sellised kõige nii-öelda kuumemad nimed, et Arvo Pärt ja Jean Sibeliuse on kindlasti kavas, et kui me niimoodi mõtlesime, et on Eesti ja Soome muusikakava, et siis sellistest heliloojatest on keeruline mööda vaadata. Olles mõlemad Siberlases õppinud, siis kui tugev seal oli see Soome muusika nagu roll, et kas see pidi olema repertuaaris igal õppeaastal näiteks? Otseselt kooslust ei andnud, et võib olla orkestri seisukohast ikkagi titi, oli Soome muusikat kavas ja muidugi mängitakse palju, aga, aga selles mõttes seda mingit kohustust, et nüüd kõik peavad mängima Sibeliuse viiulikontserti ja alati midagi, saame muusikat. Kavatsed seda ei olnud? No näed, siis oli pigem loomulikult ometi sa oled mänginud seda küll. Aga see rahvamuusikasuund, kas oli teie enda huvi ja isu? Tegelikult võib-olla rahvamuusika on niimoodi natuke selline noh keeruline öelda selle kohta ka, et nii-öelda heliloojad on teinud nendest nii-öelda seaded, mis tegelikult võib-olla otseselt liiga sellist rahvatraditsioon ja isegi ei jälgi. Aga jah, näiteks sellesama eelmise küsimuse kohta, et et soome muusikat sai tõesti seal mängitud niimoodi. Soomel on väga head, sellised nüüdismuusika teosed on akordionil kirjutatud just aga näiteks Sibeliuse koha pealt, mina Sibeliuse ei mänginud mitte kordagi Sibeliuse akadeemias, et see on naljakas kokkusattumus. Nüüdismuusika heliloojad armastavad akordionit. Jah, et on selles mõttes lühikese ajalooga pill, et siis nii-öelda nende nüüdisaegsete heliloojate muusika on just temaga nii-öelda sündinud akordioni ka koos, et siis siis see on üsna loomulik jah, et, et on just rohkem sellist nüüdismuusikat akordionil kirjutatud. See on tegelikult tõesti kummaline, teie ühendavaks lüliks on just Sibeliuse akadeemia, ometi olete mõlemad ikkagi Eestist pärit ja mulle meenub, et teil on ka teine ühendav lüli või selline joon klassikatähed kuigi mitte samast aastast. Aga nüüd siin lõppevale kevadele mõeldes, kas te natukene jälgisite ka teisi muusikuid, kes seda konkurssi rada alustasid ja kellele see veel pooleli on? Aga kes sügisel lõpule jõuavad, et millise tunde või rõõmu tunda või kahjutundega? Ka selles mina elasin küll rõõmud kaasa ja ootan põnevusega, et, et läheb edasi. Jah, mina vaatasin ka, olen kõik kõik need saated ära vaadanud, kahju, et kohapeal on praegu keeruline seal minna, aga ja seega head headmelindaga samal aastal ei olnud, et Lindast karm konkurents. See on vist selline konkuress, mis jääb kuidagi igavesti teiega kaasas käima ja millest võib-olla raske lahti öelda? Jah, et ma arvan, et see on pigem selline auasi, et seal on käidud, et, et sealt sai kindlasti väga-väga sellise tugeva hüppe karjäärised, tekkis palju kontserte ja ja nii-öelda kohe olid pildis, et sellest on ainult hea meel olnud siiani. Mina ei, Johanna ütles, et meil on mingi muu ühine lüli mulle absoluutselt tädile õigs olla, aga mul tuli meelde, ütlesime Mikuga, tutvusime. Me tutvusime Soomes niimoodi, et tavaliselt ikkagi väga harva kohtad eesti muusikuid, keda sa ei tea. Siis me tutvusime niimoodi, et me hakkasime inglise keeles rääkima, ütlesime ja siis oli see seal, kust sa pärit oled. Eestist A minaga. Mina olin ka kuidagi jube kindel, et hindan soomlane. Et kuidagi sealsamas seltskonnas vist olid, olid mõned soomlased veel ka ümber ja siis kuidagi ma arvasin, et ta on Soomest, jah, aga. Soome keele saite selle ajaga selgeks? Jah, täitsa niimoodi, eestlasel hakkab ta üsna niimoodi hästi külge. Ma arvan, et on, miks sa nii hästi selgeks? Vähemalt teie kavas olevad teosed on siiski instrumentidele ja laulvad ei pea näiteks. Aga mängige veel midagi meile kuulamiseks sellest suvisest valgete ööde muusika repertuaarist hängime siis ühe lõbusama. Ja meil on ka selline huvitav helilooja, on kavas nagu Mati murto, et võib-olla temast ei olegi nii palju kuulda olnud. Aga et tema on siis teinud näiteks sellise toreda rahvaviisi seade, mida meil tegelikult neli tükki, aga me mängime ühe kõige viimasena. Ja see on sellise huvitava pealkirjaga nagu kilu, kilu. Väga uhke. Aga ma nüüd ei tea, kas ma olen õige kava või mingisugune varasem versioon sellest siin spiikrina laua peal ees, et ma näen, et sellesama helilooja sulest on tangoga kavas? Jah, jah, et see, see ongi muuseas see lugu, mille mu õpetaja mulle saatis, et soomlastele muidugi väga-väga hingelähedane tango, et me ei saanud seda ka välja jätta kaasnevaid, seda ma mõtlen, akordion ja tango ja viiul ka veel juurde. Mis ikkagi siis soomlastel selle tangoga on? Mina mõtlesin näiteks vaatama televiisorit Soomes ja siis seal on lausa selline omaette saade, nagu klassikatähed on meil, aga neil on tango markinad ja siis endast selline lugupidav soomlane ikka vaatab seda ja elab kaasa seal siis tangokuninga ja kuninganna sündimisel. Rohkem ei oskagi. Ja, ja minu jaoks on ka Garden ikkagi selline pill, millega tangot võiks alati mängida. Et see tango meil sinna kavasse lisandus ka natuke hiljem, et peaaegu oleks tulnud ilma tangot, aga õnneks ikkagi see olla, et ei ole. Ei ole jah, ta ei ole ei Eestist ega Soomest kahjuks. Aga sellega seoses mul tuli juba meie järgmise kontserdi idee hommikul pole rääkinud. See soome tango on kindlasti natuke võib-olla teistsugune, et see nüüd on muidugi kavas, mis on natuke selline moderne tangoga üldiselt. Et Soome ja argentiina tango on ikka korralik selline vahe sees ja et võib-olla mõni teinekord mängima pead. Solla Tangosid. Aga kui kellelgi tekib hirmus tahtmine teie kontserdi ajal tantsida, kas see oleks teile muusikutena vastuvõetav ka? Muidugi alati. Alati tantsida. Et see muidugi lausa on võib-olla kompliment, et kui tekib selline mingisugune emotsioon inimestel või, või soov kuidagi niimoodi kaasa elada, meile kindlasti on väga tihti tekib ka pidevalt kontserdil tantsitakse. Mina just arvasin, et eestlane on tagasihoidlik. Aplaus, on see kõige magusam? Kiiduavaldusi? Muusikutele pärast kontserti aga linde seal juba keerlevad, uued mõtted peas viiuli ja akordionikooslusele mõeldes. Lihtsalt mängibki lei koos siis ikkagi juba tekivad, et on, on need lood, mida on tore mängida, aga mul on see mingisugune üks samm kuskil eespool juba juba tekkivadi ta, mida nüüd veel tahaks teha ja et siis võib-olla, kui praegu on selline põhjamaisem, et siis midagi tulisemad. Järgmine kord kaaluks mängida. Jah, ja et kui piirid on veel kinni ka, et eestlane praegu võib-olla saab, eks ju Soomes käia ja nende kultuuriga ka seal tutvuda, et siis võib-olla mõne aja pärast, et kui need olukord ei leevenet, siis, siis me peamegi hakkama nii-öelda läbi enda siis seda välismaa kultuuri siia tooma kas või siis sellesama argentiina tango näol. Kontserdid on täna Palmse mõisas ja homme Teaduste Akadeemia saalis. Kas need paigad on teile tuttavad ja kui jah, siis on need head kontserdipaigad. Minu jaoks on mõlemad esimest korda esimest korda mängin olemas. Jah, minu jaoks, ma arvan, Teaduste akadeemias vist olen mänginud ka varem, aga Palmse mõisas kindlasti internetist vaatasin pilti, et on väga selline idülliline koht tegelikult, et ootan huviga. Ja ma ka mõlema koha suhtes on selline tore ootusärevus, et tore on mängida uutes kohtades. Ma loodan, et ka pärast neid kontserte teie omavaheline koostöö jätkub ja lennukaid mõtteid sünnib aina juurde. Suvi pakuks nii päikest kui pillimängu ja inspiratsiooni. Ma ei tea, kas järgmised kontserdiplaanid on teil ka paigas või on seal selline ootusärevus järgmiste projektide suhtes. Peate juba midagi kindlat praegu. Ja et tegelikult siin, kui kõik need nii-öelda pausile pandi, et siis inimestel ikkagi tekkisid väga palju selliseid lennukaid ideid ja ja et ehk siis tulevikus on ka nüüd tore, et need kontserdid jälle pihta hakkavad ja on võimalik neid siis hakata ellu viima neid igasugu ideid. Ja nüüd ikkagi saabki, juulist saab hoo sisse ja põnevaid asju on tulemas. Aitäh tindajanete verta ja Mikk langeb endale klassikaraadiosse tulemast ja suur suur tänu selle ilusa muusikalise üllatuse eest Mistele Meie stuudioseinte vahel pakkusite ilusaid kontserte, aitäh, aitäh.
