Stuudios on Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist ere. Mingis oleme alustanud pikka teekonda Aafrikasse, mis saabki olema meie uue hooaja sihtpunkt. Tänast järjekorras kolmandat saadet hakkavad sisustama siis Aafrika kõrbed, mäed ja metsad. Ja alustame, nagu siis Aafrika looduse peale mõtlemisega hästi suures plaanis. Ja niimoodi kõlaseks. Piigo rahva lummav laul. Liigud on üks pantu rahvastest ja need rahvad elavad. Ka Aafrika kõige kõrgema mäe Kilimanjaro ümber ja kui me püüame täna nagu mõelda Aafrika looduse peale üldiselt ja meil on silmade ees Aafrika kaart, siis sedasama Kilimas Maran, Mägi praegu Aafrika keskel, aga ikkagi ütleme ekvaatori juures praktiliselt täiesti, aga natukene ida poole nihutatud siin Ida-Aafrikas ekvaatori lähedal. Aga kui me nüüd vaatame ja mõtleme kogu Aafrika mandri peale, siis esiteks, kui me paneme ta maailmakaardile, siis Mandritest on ta ju Euraasia järel suuruselt teine manner ikka hiigelsuur, et kui näiteks Ameerikas ka Lõuna-Ameerika Põhja-Ameerikaga võrrelda, siis põhjast lõunasse enam-vähem sama, aga idast läände mõne koha peal ikka tohutult suur, nii et ta on väga suur manner. Ja minu jaoks Aafrika mandri eripära läheb paika selle maa kaardiga just selles mõttes, et Ta ei ole ühtegi teist mandrit maakeral, koostis, ekvaator läheks mandri keskeltläbi ja kui me kujutleme, et me lõikasime näiteks välja Aafrika mandrikontuurid ja murraksime pooleks siis on täpselt niimoodi, et selle selle poole peal ongi see ekvaator, mis tähendab seda, et ei ole ühtegi teist mandrit maakeral, kus nii tasand kaalustatult oleks siis üks pool põhja poolkeral ja teine pool lõuna poolkeral. See on huvitav ja see tegelikult annab omamoodi niisuguse hea aluse sellele, et milles ka Aafrika looduse eripära seisab. Lihtne, tähendab klimaatiliselt on tema põhja ja lõunaots püksula topsis põhja, poolkeral lähistroopikas peaaegu parasvöötmes välja siis ütleme, Aafrika keskosa on väga kuum ja siis lõunaosas uuesti Aina jahedamat vööndit, kuni siis päris lõunaots on jälle lähistroopika või peaaegu parasvööde. Ja ma olen mõlemas nendes otsas olnud ja ja näiteks, kui ma mõtlen siin kuskil Maroko kandis sinist paania, vastus vee põhjaotsas nendel mägedel atlase mägedes, sinna olid niisugused kuivad võsad, sihukene, kuiv maa, taimed väga, suurelt jaolt samad, mis näiteks Lõuna-Hispaanias. Et ta on ühesõnaga noh, meile mõnes mõttes nagu tuttavam, niisugune lähistroopiline vöönd tekkis Vahemere ääres käinud siin Aafrika põhjaotsas on umbes sama. Aga nüüd, kui me mõtleme selle lõunaotsa peale, siis temperatuuri mõttes on siin sama, näiteks kui me hea lootuse neemel ringi kolistasime ja Lõuna-Aafrika lõunarannikul täiesti niisugune Vahemere või vaata, et peaaegu et niuke Kesk-Euroopa kliima tundub olevat täiesti talutav, oli täiesti mõnus, väga mõnus kliima seal meie eestlaste jaoks. Aga need paigad, kus on säilinud siis nagu seda algupärast loodust, taimed on absoluutselt teised, mis on siin Aafrika põhjaotsas, sest see on ju lõunapoolkera hoopis teine taimestik ja, ja pärast me jõuame oma rännakutel ka siia hea lootuse neemel kanti ja räägime pikemalt sellest, aga siin näiteks on just see, mis mulle sügava mulje jättis. Afrikaadi keeles on selle taimestiku nimi Finboss kui inglisekeelsel, siis Faim Bush ehk siis ilus võsa. Ja tõesti Ta on võsa, aga need tohutult palju lilli, tohutult palju õisi, eri värvi õisi, väga unikaalne taimestik kogu maakera ulatuses on just siin, Lõuna-Aafrikas ka lõunaotsas. Nii et kriimasama taimed täiesti täiesti erinevad kummaski otsas. Nagu mõelda, et Aafrikas on taimi kordi vähem kui Ameerikas ja Aasias, siis võiks arvata, et iga taim on seal kuldaväärt. Jah, sest kui me jälle väga suures plaanis mõtleme aafrika peale, siis tüüpiline Aafrika maastik on ikka selline karune veevaene ja võrdlemisi lage taine aene taime vaenesin on valdavad kõrbed, poolkõrbed, vannid ja need niuksed, eriti taimestikurohkeid alad, need on nagu mingi toaasid siin ja seal. Ja üldse ainukene nisugune erriti lopsaka taimestikuga paika on ju otse Aafrika südames. Ja see on nüüd see siin ekvartoriaalne vihmamets, ütleme praeguses Kongo demokraatlikus vabariigis Aafrikas mõõtmed ja vahemaad on alati pöörased. Kui me paneksime selle tükikese ekvatoriaalsetes vihmametsa, mis on tervikuna kõik siin ühes kandis keset Aafrikat koos tõstaksime selle Euroopasse ümber. Selleks üks kolmandik Euroopat oleks kaetud riitil lopsaka niiske, eriti liigirikka elukooslusega. Aga see ongi ainus suur erand kobav, kas seal kõrval on jälle kontrasti põhimõttel need hõredad ja kuivalembesed metsad täpselt mõlemal pool nii lõunasse kui põhja isegi idasse tähendab, no lääne pool on, pole ka veel viga, siin lääne poole läheb peaaegu rannikuni välja siin ekvaatori juures Aafrika keskelt sihukene lopsaka mala aktsia on nüüd kõik kultuuristatud, aga ütleme, no ikkagi, see on lihtsalt üks hiigelsuur metsasaar keset kuiva ja metsatud aafrika maastik. Nii et kuna noh, vaikselt, ilmselt inimestel ongi ka selline kujutluses vastabki tõele, et kui sa kujutad ette, mis on aafrika maastik kõige tüüpilisem, tavalisem need on siis kad, niuksed, üsna lamedad, lõputud künkad üksikute puudega ja niisuguse poolkuivanud niukse pruunika, hõreda rohuga. See on kõige tüüpilisem, aga muidugi loodusteadlased jagavad neid maastikke siis igat moodi küll vähem viljakateks, rohkem viljakateks. Aga kui mõelda, et Aafrika teiste mandritega võrreldes, et, et kui mõtleme, kus maailmas on siis kõigevägevamat kõrbed, metsad, ohtlad, siis kahtlemata just Rohtlate ja kõrbet tõepoolest on Aafrika maailma vägevaim manner koos oma maailma suurima Sahara kõrbe Caniust ja selle saha. Ma arvan, et ma olen natukene nuusutanud, olen käinud läänes haaras siit Marokost üle antiatlase mägede, see oli küll kummaline elamus, sest vist eestlastel on kujutlus Sahharast. Ta on pööraselt suur, ta röögatus on üheksa miljonit ruutkilomeetrit siis Euroopa kogupindala on 10 miljonit ruutkilomeetrit, ehk siis praktiliselt seal on sama suur kui kogu Euroopa väike õnnetu miljon, ongi vahet, jah, sisuliselt sama. Ja muidugi tema erinevad osad on väga erinevad ja millegipärast on, on vist kui nüüd öelda inimesele kirjeldas haaret ja hakkab kohe Parhaanid lage liiv, mingi kaamelikaravan, mingisugused Pedueenid seal tuules lehvivate hõlstidesse, midagi taolist. Tähendab õhk, virvendab õhk, meeletu kuumus. Ja mida mina siit metsid siis Lääne-Sahara otsast sisse minnes nägin mingit liiva. Lage oli tõesti tasanalid hästi, aga kogu maali kaetud kividega mõned olid rusikad suurused, mõned inimpea suurused ja silmapiirini välja nisugune, sisuliselt ainult kivid, muud mitte midagi. Ja nende vahel siis need üksikud noh, kes ei ole loodusala inimene, arvab, et need on, eks ole, kaktused, aga need on need piimalillelised, nad on väga kakluste moodi, neid hõredalt ka hõredalt siin ja seal sellel elutul kiviväljal eriti vaprad on need piimalilled, siis saavad hakkama just nagu kaktus hetki, et sellepärast avadki samamoodi välja, et nad elavad samasugustes oludes äärmuslikes oludes. Aga tegelikult ütleme, kui kogu seda hiigelsee haarat mõelda, siis enamik Sahharast ongi just selline nagu mina siit lääne Saharast nägin seal nüüd looduseuurijate järeldus. Et need liiva klaasid, need on ka muidugi meeletult suured, sadu kilomeetreid läbimõõdus ja nii edasi. Need jäävadki põhiliselt siia põhja ja, ja Ida-Aafrikasse. Ja võib-olla on see kindel kujutlused, Sahaara peab olema liiv. Just sellest, et noh, kus meie tänanegi turist tihti käib, eks ole, Egiptus Tuneesia, seal on just liivakõrbed valitsemas. Aga kogu härra peale on kivi, kivi on põhivalitseja ja muidugi on kummaline, et keset seda saab haarata, et on ka päris kõrgeid mägesid. Ja mõni nendest ulatada tuleb siin kuskile kolme kilomeetri kõrgusel. Ja loomulikult on nad väga elutud, aga see, et ta tõuseb nii kõrgele, tähendab seda, et seal tipus läheb talvel ikka päris külmaks, kas seal tuleb lumi maha? Põhimõtteliselt on tänapäeval täiesti võimalik käia, haaras suusatamas, käiakse ka, käiakse ka. Ja kuigi kui mina olin siin läänes pärast natukene nuusutamas sõda, sahh haarad, siis oli talv detsembrikuu ja keset päeva päike loomulikult paistis, agaa seb, päike oli, oli nii nagu meie suvel niisugune mõnus mahe. Liiga palav ei hakanud, kuiv oli küll, aga niisugune mõnus Eestimaa suvi tundus olevat. Aga muidugi seal kohalikuga jõudsin pikemalt rääkima ja see nagu ütles, et miks sa siis nüüd talvel haarasse tulla, et siin on nii külm, et tule ikka suvel, et siis on tore. Loe. Vaata, mis see külm oli siis, mitu kraadi? No ma arvan, kuskil 22 paadi umbes niimoodi varjus. Nojah, kui me iseenda möödunud suve siin meenutame, siis vaata, et hakkame nõustama varsti, meil oli siin ka pärast sahara, eks ole, juuli ja augusti jah. Aga muidugi, jälle, kui meil nüüd siin suvel veelgi palavamaks läheks, siis võiks mõelda küll suvises aha vara peale, siis ei tundugi nii väga palav Eestimaa, sest siin siis on suve keskmine on kuskil 45 kraadi. Ja siin on maailma kuumarekord, haaras mõõdetud, see on siis 58 kraadi. Saite sellist, kuhu ma ise ka ei, ma olin detsembrikuus, aga noh, ütleme kui mõelda nende teiste kõrbete peale, siis. Ta on maailma suurim kõrb. Ja jällegi Namiibia kõrb. Lõuna-Aafrikas on maailma vanim kõrb, ütlevad loodusteadlased, et varase hiigelsuur kõrb on nagu looduslooliselt uskumatult noor. Ta on tekkinud pärast viimast jääaega siis kui palju aastaid, no ütleme pärast jääaega vahetult kuskil 9000 aastat tagasi oli praeguses haara kohal väga viljakad alad. Inimasustus, hiigelsuured järved, siin oli üks järv, mis oli suurem kui praegune Kaspia järv. Ja siis tulid kliimamuutused ja kuskil kuust 1000 aastat tagasi tekkis siis see Sahaara, mida me praegu teame. Ja ütleme noh, looduse mõõdupuu järgi, see on tohutult noor kõrb. Veebibeebi täiesti lapse eas. Namiibia kõrbevanuseks loetakse kümneid miljoneid aastaid. Kirjeldamatu ja isegi raske kujutleda, kui, kui suur nendevanuste vahe. Ja no huvitav mõelda, milline see kõrb siis oli, 10 miljonit aastat tagasi, näiteks siin on umbes samasugune teadlased ütlevad, et umbes niuke Namiibia kõrbe moodi pikk soolikas siin Aafrika mandri, ütleme edelarannikul 2000 kilomeetrit pikk ja 100 kilomeetrit lai. Et see kuskil hakkas kujunema 50 miljonit aastat tagasi. See on kujuteldamatu aeg lähest, ajatu ja 10 miljonit aastat tagasi oli ta täpselt samasugune nagu praegu. Et see on kõik väga raske kujutleda, eks ole, kui inimkond, me rääkisime eelmine kord, et isegi kaasa arvatud inimese eellased on ikkagi paar-kolm-neli-viis miljonit hädapärast maakeral üldse olemas olnud, eks ole. Et sinna meilgi kõrb oli ammu-ammu enne seda miks ta ning stabiilne on, et sellest me kunagi rääkisime, kui me rändasime Namiibias ringi yhes skoola rändaja hooajal ja põhjuseks on siis see, et siin rannikul kulgeb üks külm hoovus ja noh, kui hästi lihtsalt seletada, siis külma hoovuse poolt tulevad kuumale mandrile igal hommikul udud külmad udud ja nüüd valguvad mööda maapinda ja ei lase maapinnalt vett aurata. Selle tõttu ei teki sinna kohale iialgi pilvi ega ka mitte vihma. Kui pilvi pole, siis pole ka vihma. Ja niimoodi Annamiibi kõrb mõnikord aastate kaupa ilma ühegi tiba vihma. Et, et seal sajab palju vähem kui näiteks haaras. Ja teistpidi Namiibia kõrb, elurikkam kui Sahara. Sest siinsed olendid on kohanenud, jooma udu. See on, see on fantastiline udupumbad, täiesti, igaüks on oma triki välja mõelnud ja võib-olla nendest kõige fantastilisem on just see sisiklaste hulka kuulub niisugune mustmardikas, keda ma olen ka seal luidete peal näinud. Ta ronib siis igal hommikul sinna luite kõige kõrgemale harjale, ajab oma taguotsa niimoodi püsti ja tal on keha peal niisugused plaat või niisugused kihmukesed nende vahelal pisikese trennid. Ja nüüd, kui see udu tuleb, siis selle temperatuuri vahe, tohoh, mis ta selle mardika kehaga on, see udu hakkab kondenseeruma tilkadena tema nende tühmukeste peale ja voolama niimoodi mööda selga, alla täpselt Mardikale suhu. Ja niimoodi on ta uskumatult ja sealt tuleb kogu tema vesi ja ta on miljoneid aastaid niimoodi hakkama saanud. Täitsa uskumatu kujutada ette, kui meie inimestele siin ühel päeval nüüd alates homsest enam vett ei ole. Ja et nüüd hakkate samamoodi jooma olema, muidugi juhtub seda udu ja noh, see on ka muidugi täpselt seal, et see on nagu kellavärk käinud miljoneid aastaid, et tõesti iga päev tuleb see udu ja iga päev ta saab oma pisikesed veetilgad keset kätte sealt ja lisaks nendele Mardikatele, kes seal veel suudavad, siis hakkama saad. No seal on näiteks samblikud meie samblikud, näiteks kui need kuiva kätte jätta, nüüd on õige varsti surnud, sest samblikud elavadki ainult õhust tulevast niiskusest, eks ole, imavad endasse ja ja nüüd siin Nad saavad kogu selle vee kätte kodust emme imevad seda udu endale sisse ja, ja muudavad selle endal veeks jälle, kasutavad seda nagu teised samblikud maailmas kasvatavad vihmavett samamoodi ja asi toimib, samblikud vist jah, tõesti mõelda niimoodi puhtvisuaalselt, et nad ju natukene meenutavad käsna, et nad saavad selle uduga tõesti päris hästi hakkama, aga ma võib-olla erinevalt mõningatest teistest tegelasi, kes peavad rohkem vaeva nägema, ainuke vahe, et seal võib ka juhtuda ikkagi niimoodi, et Ta ei ole seda uduga pikemat aega ja need pikalt ka ei ole, ei ole ja, ja siis näiteks need samblikud elavad sellistes paikades noh, võrreldes nende süsitlastega sisiklased on alati kusagil kõrgel ütleme, luidete harjadel. Ja seal on udu nagu kindel, aga samblikud on tihti hästi maapinna ligidal hästi madalal ja võib juhtuda udud, käivad neist üle ja ei ulata nendeni välja. Ja Namiibias on näiteks määratud selliseid samblikuliike, kes on siis ka aastaid võimelised ilma uduta elus püsima. Siis nad muidugi lähevad krõbekuivaks ja muutuvad täiesti halliks nagu surm halliks. Aga nad on ikkagi elus tegelikult elus, nad on nagu poolunes ja tuleb see udu üle mitme kuu ja korraks pandud peal ja samblikutele tekib värv. Ühed on roheka töödanud punakad kollakad, Sanoskama, silmamoondus ja thercodell ja elu värvitavad sisse. Et see on, see on fantastiline kõrb ja maailma vanim siis Namiibia kõrbes me räägime jätkuvalt just ja selle järgi, onju see Namiibia riik oma nime saanud selle kõrbe järgi, mitte vastupidi. Ja muidugi kolmas eriti võimas kõrb Aafrikas on Kalahari kõrb. Seal lõuna poolkeral meenuvad väga võluvad loomakesed, kes kahel käpal seistes uudishimulikult ringi vahivad, aja need kala ja need on, need mao saavad ja, ja muud niuksed. Huvitav on see, kui öeldakse, kõrb siis kujutled niisugust, noh, ikka praktiliselt elutud maastiku, nii nagu on Sahara Namiibia kõrbes, tüüpilised kalahari on teistsugune. Ja kui keegi iganes näitab teile pilti Kalahari kõrbest, kus on liiv, ainult liiv siis ta petab teid. See on äärmiselt, et haruldane juhtum Kalahari kõrbes märksa rikkalikum, see paik hea Kalahari on muidugi kohutavalt suur. Tema pindala. Talle tõsta Euroopasse ümber on umbes ühe kolmandiku suurem, kui on kogu Prantsusmaa Eestist siis kirjeldamatult palju suurem ja seal on kõike, aga tüüpiline Kalahari kõrb, nii nagu ka meie nägime, on ikkagi selline noh ütleme, mingisugune põõsast ikka mingid mingid põõsad ja kui on põõsad, siis on ka muud elusi, seal linde ja loomi. Nemad ei pea udu jooma. Harrison palju rohkem vett ja ka vesi on mõnel pool isegi ka põhjavesi suhteliselt lähedal, seal on suurepäraseid oaas ja näiteks, kus ma olen ka käinud. Et ühesõnaga Kalahari ka loodusteaduslikult ta ei olegi kõrb, vaid ta on tegelikult poolkõrb. Aga võimas ja eriline on ta kahtlemata Aafrikat vist rohkem iseloomustavadki poolkõrbed. Ahnus on nii sujuv üleminek, et mis asi on nüüd kõrbe, mis on nüüd poolkõrb? Väga tüüpiline on, ongi niisugune hästi hõreda taimestikuga koivad maastikud, eks ole. Et loodusteadlased veel vaidlevad siin omavahel, kus see piir täpselt läheb ja nii edasi, aga, aga jah, võib-olla tõesti, kui mõelda, kõrbed ja poolkõrbed, praktiliselt neid ongi võimalik nagu täpselt eristada. Aga sa vannid, need on nagu hoopis teised asjad, neid on lihtne eristada Rohtlad, Rohtlad ja vahel nad ka ei tarvitse Rohtla dolla näiteks vannidest, me räägime ka veel üks kord pikalt, aga on olemas puissa vannid näiteks kus on päris palju puid tegelikult. Ja üldse, kui nüüd eestlase pilguga Aafrikas liikuda, siis ütled, et tooksin, on nii vähe metsa, palun, aga aafriklasele on metsakäsitlust teistsugune. Ja näiteks kui need rahvad, kes on tuhandeid aastaid savandias elanud, nemad ikka nimetavad teatud savanni osasid ikka metsadeks. Eestlane vaatab, no umbes ta meenutab puisniitu võib olla hädapärast, et noh, et on niisugused puud või puuderühmad hõredad puude rühmad nende vahel on heal juhul põõsastikutega vahel poolega põõsastikku. No ühesõnaga, eestlase jaoks nagu see nüüd on, eks ole, ja kahvli erandiks on siin vihmamets, millest meil ka juttu oli, seal hoopis midagi muud. See on päris mets, see on päris mets, on väga uhke metsaga just ma räägin nendest ta savanni metsadest, mida seal nimetatakse metsadeks ja eestlane ei taha seda kuidagi metsaks pidada. Ja siis on siin ka palju niisugusi, noh, nii-öelda tork, võsasid need tohutu suured alad. Sõidad päev otsa ja kogu aeg on ühtemoodi niisugune tõesti niuksed, torkivad tihedat põõsastikku, peaaegu halli värvi. Ja jällegi no ei ole eestlane nõus, et see on mets. Kohalikud ütlevad, et see mets, võpsik, mis torgib eestlase jaoks ja see mingi mingi võpsik, aga väga lihtne aafriklaste jaoks on see mets sellepärast et siit ta saab oma küttepuid, eks ole, vahel saab natukene isegi ehitusmaterjali, ühesõnaga mets annab temale metsloomi, linde ühesõnaga kõik see, mida meie oleme harjunud nagu metsast saama saab aafriklane, sealt oma tork võsast. Kuidas te selle torkimisega hakkama saab? Kuidagi? Väga hästi saab, see on seal on ikka niimoodi, et väga tihti on nad inimesele läbimatud täiest talongi Astlad, paljudel põõsastel on tugevad astmed just nimelt, et ega te ei sattunud siis äkki jälgima jah, et kuidas ta sellest läbimatust võsast läbi saab ja, ja nende miljonite okastega. No neil on oma rajad ja nad teavad maastikke. Kui sa väga hästi maastiku tunned, siis sa kuidagi seal nende tohutute põõsaste alade vahelt ümbert laveerida laveerida b kuidagi ja teistpidi on ka mingid tead, mis on juba raiutud sisse ja seda mööda liigutakse. Et noh, seal liikuda saab aga hästi ebamugav, oi kui ebamugav. Üksinda ei soovita, ei ja ära eksimise võimalus on väga suur seal, sest ta ulatub tihti ikka üle silma kõrgusse. Ja siis lähed kuskile kõrgele künkale, siis nagu saad mingi ülevaate jälle ja väga tüüpiline Aafrika maastik, tork võsad, mida nemad siis ikkagi justkui metsaks peavad, nii et, et see metsamõõt oleneb sellest, mida sinu oma manner sulle pakub, eks ole. Et me oleme lihtsalt harjunud, et peavad olema puud nagu mastimännid, et võivad olla ka niuksed, mis nabani mõnel maal. Ja kui nüüd mõelda selle peale, et kogu see Aafrika manner ja, ja mis on sinna kõige iseloomulikum terviklik pinnavorm, mille sarnast ei ole ühelgi teisel mandril, siis on see Ida-Aafrika alang kujuteldamatult võimas pinnavorm seal. Ühesõnaga öeldaksegi jälle, et kosmosest näiteks ütleme, on võimalik näha neid eriti vägevaid pinnavorme ja nii nagu Austraalia idarannikult jookseb mööda merepõhja suur vallrahu, eks ole, tuhandeid kilomeetreid pikk. Vot siis see Ida-Aafrika alang on midagi väga sarnast, võib-olla vist kilomeetrite sügavune, ta võib olla vähemalt siis kõvasti üle kilomeetri sügav, tema pikkus on 6000 kilomeetrit ja laius on kümneid kilomeetreid. No umbes niisugune tunne nagu, noh, kui kosmosest vaadata või maakaardilt, kui oleks Aafrika mandrist tekkinud üks uskumatult fantastiline, kohutab pragu. Ja see pragu algab siit lõunast pihta. Et lähme siit kuskilt Mosambiiki st ja, ja kulgeb siis noh, siin Aafrika idaosas sügavalt maa seest ja jõuab kuskil Etioopia kandis siis jälle suhteliselt mere lähedale välja ja selle ümber ja lähistel on siis väga võimsaid pinnale vorme selle tõttu, et see uskumatu pragu aafrika Mandrises on tekkinud siia. Noh, see on iseenesest siis nagu ütleme Aafrika laama sisse tekkinud pragu, see ulatub välja väga sügavale koorde ja, ja ta laieneb kogu aeg ja selle tõttu selle põhjas on kogu aeg vulkaaniline tegevus. No mis tähendab seda, et siin on väga tihti tuhandete kilomeetrite peal on vulkaane, mõned uinuvad, mõned toimivad ja selle põhjas on, on tohutult suuri järvi, järvede keed, lausa väga suured järved ja ridamisi lähevad niimoodi nende kohta öeldaksegi, Alan, kui ära. Ja, ja mõnikord on nende järvede veepind palju palju madalamal kui maailma meretaseme pind ja ma olen nende järvede juures käinud siin ühes kui teises paigas üsna tihti, nad on kohutavalt soolased, sest sealt see vesi aurab selle kuumaga. Aga tihti annad aga elustiku rikat, mingite tuhandete pealised flamingo. Hirved, keda ma näiteks olen näinud seal ja, ja elu on seal päris palju. Aafrika kõige uhkemad järved on kõik rivistatud selle suure alangu sisse, tegelikult ja ka Aafrika kõrgeim tipp Kilimanjaro on jälle selle alangu servas jälle vulkaaniline tegevus ja nii edasi, nii et kõik loodusimed vaat et koos peaaegu jah, et see on nagu mingisugune kee, mille peale või noh, nihukesed lülidena lükitud siis Aafrika kõige uhkemad helmed, ütleme niimoodi. Ja huvitav on see, kuidas ta siis laieneb see Ida-Aafrika alang, ta laieneb kogu aeg keskmiselt neli millimeetrit aastas. Aga kuidas see täpselt toimub, see ei käi niimoodi, et igal aastal tuleb neli millimeetrit, vaid on niimoodi, et aastakümneid või aastasadu ei juhtu midagi. Ja siis mõne tallaga toimub meele võimas loodusprotsess ja teadlased on ühte Niukest saanud jälgida siin tioopial osas, siin tekkis siis kolmene Tal aga kuskil, kus oli kuue kilomeetri pikkune ja kaheksa kilomeetri laiune niukene lõhe maa sisse muidugi tohutult vulkaanipursked ja nii edasi sinna juurde see kolme nädalaga tuli kaheksa kilomeetrit ja siis on jälle aastaid täielik vaikus. Nii et hoovõtt on pikk. Aga kui tuleb, siis tuleb jah, sest tegelikult ütleme seal maakoore sees on meeletud pinged ja need kogunevad kogunenud ei paista välja. Aga ühel päeval siis lööb nagu lahvatab välja ja tekib no looduskatastroof sisuliselt ja, ja niimoodi see alang laieneb ja loomulikult ei homme ega ka 1000 aasta pärast ei toimu veel seda, aga miljonite aastate pärast on absoluutselt kindel, et ta suur lahmakas praegusest Aafrika mandrist eraldab Aafrikast. Ta on natuke väiksem kui kogu Austraalia manner. Ja sinna voolab merevesi sisse. Ja siin tekib nihuke meretee, niukene pikk, läbi praeguse Aafrika mandri täiesti midagi. Pöörast fantastika eeldused on täiesti olemas ja protsess kulgeb ja see protsess on pöördumatu ja kindel protsess. Ta ületab täielikult igast inimlikud mõõdupuud, see ajaline mõõde. Aga protsess on ühesuunaline. Et niimoodi ta on, see on võimas asi tõesti Aafrikas kõige võimsam. Võib-olla tõesti kõikidest nendest protsessidest, mis Aafrikas suurejooneliselt toimivad. Ja kui nüüd jällegi mõelda mägede peale Aafrikas siis on niimoodi, et ütleme, päris maastikke on kõrgemaid maastikke, üks on siin Loode-Aafrikas see on siis atlase antiatlase mäed. Need on siis ütleme, anti maailma nii-öelda geograafide nägemisulatuses olnud juba antiikajal ja sellepärast on ta saanud muidugi nii uhke nime eksale atlase mäed. Aga teine niisugune võimas mäestik, ütleme siin Lääne-Aafrika mäestikes, ma olen käinud antia, lase mägedes, need on niuksed kuskil ka ikka üks, nelja kilomeetri kõrgused, need atlase antiatlase mäed siin kuivad, suhteliselt hilja, toda ka võimsad mäed siis kõige võimsam mäestik tervikuna on siis hoopiski siin ütleme siis Kirde-Aafrikas ehk siis Etioopia aladel, see on Etioopia mägismaa, see on mingi üle 500000 ruutkilomeetri ehk siis jälle võrdleme Prantsusmaaga praktiliselt tantsus maa suurune tükk on kõik ühtlane mägismaa. Ja seal on väga võimsaid Type, seal on kohutavalt Beatoritavad sügavaid orgusid ja siin on ka olnud tsivilisatsioon päris kaua paigad, orud on päris viljakad, aga need kõik asuvad merepinnast kuskil 1500 meetri kõrgusel, nii et täitsa kõige madalam piir üldse seal mäestikus on poolteist kilomeetrit merepinnast ja kõrgemad tipud lähevad seal nelja ja poole kilomeetri peal. Väga eriline ala ja, ja palju ta, et selle mägismaapiirkonnad on tänaseni ligipääsmatu, et inimesed käivad seal väga vähe ja loodus on seal säilinud algupärasel kujul, seal on palju haruldasi taimi ja loomaliik. Ja noh, minu jaoks on üks niukene hea sümbolloom, võib olla Etioopia mägismaal on kellaadid. Kes need on, need on, ütleme siis niimoodi, et väga pika karvaga ahvid tegelikult kuuluvad Paavianite ka, aga kuna need elavad ju seal, Nad on tõelised Mägilased, seal on hirmus külm, talvel ja vahel sajab vihma ja pikk oleme korralik kasukas ja see on ikka võimas niukene, nihukene, võimas kasukas on nende lahvideleti pildi pealt sa kohe tunned ära, et see ei saa olla keegi muu kui see, Etioopia mägismaa Celiad. Nii et looduse poolest väga põnev paik ja, ja vot seal üks nendest paikadest, kus ma ei ole käinud ja ma tahaksin kangesti minna. Et väga eriline paik Aafrikast. Aga nüüd jälle ei atlase mägedes ega Etioopia mägismaal ei ole Aafrika kõrgemad tipud, vaid Aafrika kõrgeimad tipud on, on just siin selle suure Ida-Aafrika alangu veerel ja kas kõige kõrgemat on siis Kilimanjaro ja Keenia mägi ja selle Keenia mäe peal ma olen käinud? See on nüüd huvitav jälle, et kui on niisugune viktoriiniküsimus, et kas Keenia riik on saanud nimegeen ja mäe järgi või on Keenia mäe nimi pandud Keenia riigi järgi siis ikka esimene vastus on õige, et enne oli ikka mägi, siis tuli riik mäe juurde üsna vist loogiline ka. Nojah, et ikka Muhamed tuleb Lähen juurde, mitte vastupidi. Ja see Keenia sümbol, riigi sümbol, seal sai käidud ja me läksime kuskil kahe kolmandiku selle mäe peal, tema kõrgus kokku on ligi 5200 meetrit, et siis natuke üle viie kilomeetri ja me läksime kuskil kell sinna nelja juurde, nelja kilomeetri peale välja. Ja see oli selles mõttes huvitav ju, matc, et et sa liigud nagu võiks ka siis nii-öelda, et et sa matkad jala troopilisest džunglist, mis oli seal jalamil, arktilistele lagendikel. Sa saad seda jala teha, see on huvitav. Et nii ta käis, et seal vahepeal olid veel mingid bambuse metsad. Aga igas selles tsoonis mäel jalamil olid erinevad taime- ja loomaliigid, erinevad linnuhääled. Aga seal päris päeval olid siis niuksed, lagedad, alpiaasad ja ja niisugused hiid, lobeliat, need nagu nuiad, niisugused nelja meetri kõrgused nuiad seisavad keset lagedat. Ja sealt edasi meie ei läinud, sealt tulid siis veel kaljud ja lumi ja päris arktikaks kätt päris. Ja need Keenia mägi on Kilimann pärast täpselt 700 meetrit madalam ja Kilimanjaro on siis nagu see tippude tipp-Aafrika jaoks. Ja Kilimonziarat. Ma olen vaadelnud kaugelt. Ma olen näinud teda tervikuna üleni. Aga me olime hamboselli rahvuspargis ja see oli sa vannis ja lihtsalt Kilimanjaro paistab kohutavalt kaugele ära, sest teda loetakse maailma kõige suuremaks üksikmäeks. Ta sisuliselt seal ei ole mingit mäestikku ümber, vaid lihtsalt üks hiigelkoonus. Keset lagedaid kerkib üles erak, nägi erake mägi. Tema on tekitanud tegelikult kolm erinevat pulka Taani, kes kõik koostöös niimoodi kasvatasid selle koonuse niimoodi hästi kõrgeks. Aga ta näeb kohutavalt uhke välja just selle tõttu, et ta on üksi, etati mägedes on ju niimoodi. Ta on, mäestik on kõrges, seal on mingid üksikud niuksed hambad, eks ole, need on tipud. Aga Kilimonsaaroniusse Ta paistab oma täielikus manisteetlikkuses täielikult ära. Ja see on muidugi mõjub väga-väga võimsalt ja see oli elamus, oli Kilimanjaro selline mägi, et keskmine päev siis need temperatuuri vahe selle tipu ja jalami vahel tekitavad pilved ja Kilimanjaro on mähitud siis pilvedesse, sa ei näe teda kunagi mitte üks film ei olnud pealkirjaga Kilimanjaro lumi, see on Hemingway väga kuulus lühijutt. Ja selle järgi on tehtud ka film Gregory pekiga peaosas. Vot nii. Ja, ja Hemingway olete näinud ja ma olen seda näinud ja Emmingu ei, see, mille põhjal see on kirjutatud, see lugu, see, eks ole no väga suurelt jaolt just toetubki sellele noh, nii-öelda Kilimanjaro mäe võrd kujul. Et on kõik kirjeldamatult võimas, jõuline asi, tegelikult paneb inimesed proovile ja ja noh, seal ka ju asjad läksid väga traagiliseks, selles mingu ei loos, eks ole, mees ei gangreeni ja ja üldiselt asi oli kurb hämming või kirjutas selle üsna oma hilisemas eas tal ise ka juba vana mees sel ajal. Aga Ta on mõjunud väga-väga paljudele ja, ja noh, ma ei saa midagi teha mu kõiki teadsin seda, et see on võimas, aga kui ikkagi Päeval vahtisime, vahtisime ja ainult lagedat savanni. Me nägime ja, ja õhtul, kui siis pidi hakkama nägema Kilimonsaarot, meie vaatame ümberringi, mingid künkad on, pilved on. Aga noh, ei ole, need künkad ei anna nagu mõõtu välja, et kas siis nii madalam Kilimanjaro ja siis meie teejuht ütleb, et vaadakem vaatama. No ei ole. Vaadake kõrgemal. Otse taevas. Me olime kümneid kilomeetreid eemal, tegelikult Gidemonsi arust sisuliselt otse taevas niisugune hästi ümar Bel kaetud lumega sinna peale ei osanud vaadata või ei tulnud selle peale. Ta oli liiga kõrgel. See ei kujutanud ette, et midagi nii kõrge mägi, aga eestlane arvab, et kui sa mäge vaatad, noh, tõstad natuke pilku, eks ole. Aga vaat mäge, mis on kümneid kilomeetreid eemal niimoodi, et vaatad nagu peaaegu otse üles. Et see, see oli midagi täiesti arusaamatut. Ja ma arvan, et tegelikult see ongi Kilimanjaro eripära võrreldes muude mägedega maailma tippudega on väge, on suursugusust, on üksi suur, üksik, suur üksiklane, see loob selle erilise salapärasuse loori tema ümber ja ja lisaks Sist muidugi teadmine, et on tõesti Aafrika tipp. Ja muidugi tänapäeval Kilimanjaro otsa ronimine seal käib igal aastal tuhandeid turiste. Nii nagu võib-olla siin Euroopas Mont Blanc, eks ole, noh, on võimalik ronides on väga ebamugav seal üleval juba tipu lähedal juba see kõrgus mõjub ja sa pead kindlasti arvestama mingi peavaluga ja, ja et jalatudisevad all ja näe, haigus on selle nimi. No peaaegu ja igal juhul. Ühesõnaga, kui ma oma kogemuste pealt tean, et kas sa oled juba kõrgemal kui viis kilomeetrit, Sa ei saa ennast väga hästi tunda. Aga selle nimel siis, et seal käia, siis, siis seal käiakse ja see on täiesti reaalne ära käia, seal praegusel ajal on hästi korraldatud need retked ja seal üleval on siis kõige tipus on ka siis säilinud seda igilund. Kuid võrreldes näiteks Hemingway aegadega võrreldes sajanditaguse ajaga on toimunud katastroofiline muutus. Et Kilimanjaro sellest nii-öelda jäämütsist sellest igijääst on sulanud umbes sajandi jooksul 85 protsenti ära. See ei tähenda sugugi seda, et, et kui sa praegu lähed sinna Aafrikas Tansaania või Keenia Poolale ja vaatad Kilimonsaarot, et tema tippe ei oleks lumega kaetud. Nii kui midagi seal üldse sajab, siis sajab ainult lumena ja sellepärast nihukest lund on sadanud, hiljuti on seal väga tihti aga see, mis püsib terve aastaring ja üldse ei sula, vot see, see on katastroofiliselt kahanenud ja praegu ennustatakse, et aastaks 2015 on see viimane igijää sealt läinud. No selle põhjused ei ole mõtet siin seletama hakata, isegi loodusteadlased vaidlevad selle üle, et miks see täpselt on, see ei ole nii lihtne, et ainult kliima soojeneb ja kogu moos palju keerulisem. Aga see suund on ja muidugi jällegi bioloogilisel ajaarvamise järgi on ikka nii, et et mingite tuhandete aastate järel ongi limonsaarele olnud väga võimas jää siis on sulanud ja siis on jälle tekkinud ja nii edasi. Aga ta on väga vägev mägi ja ja kui me olime seal all seal vannis sel õhtusel ajal ekse eemasse Killimonsaurabastise me hakkasime siis nende kohalike teejuhtidega siis nagu juttu ajama lihtsalt seal ja ja tuli ka jutuks, et noh, et, et Eesti, et mis see siis on, polnud õrna aimugi. Et kas püüad seletada ja et noh, et meil tuleb lumi ja et on, mitu kuud on lumi maas ja sihuke maa on olemas ja ja 20 kraadi külma ja, ja tõsta, imestavad, kuidas ikka võimalik on, ja siis kuidagi iseenesest vaatad niimoodi sinna tirima poole ja siis head näidata, et näed, vaata et seal otsas. Mis te sellest ära siis. Ta ütles, et tema ei olegi ülimaid saarel käinud, aga et Keenia mäel ta on käinud ja et see oli nii õudne, et ta lausa karistas õlgu selles kuumas savanni, õhtused. Et mina enam sinna iialgi tagasi. Ja siis loomulikult nagu meie poole, et kes need niisugused on, need on ellu jäänud veel. Ja Eke lumine kogemus oli olemas ja enamik aafriklasi ei ole lihtsalt elu sees lund näinud. Väga lihtne. Ja loomulikult, kui sa niimoodi mõtled, kui erinev on Meie ja aafriklaste kogemus lapsepõlvest saadik siis võib-olla on tõesti kõige lihtsam seletada talle, et meie oleme need, kes elavad seal üleval kõrgel, seal, kus on lumi. Ja mingis mõttes tuleb siis endal ka niisugune uhke tunne peale, et peaaegu ju nagu kreekas olid Tolümpos, eks ole, oli kõrge tipp ja seal elasid niuksed, erilised olendid, meie oleme need, kes suudavad elada ja rõõmu tunda sellisel maal elamisest, et et võib-olla selle mõttega nagu lõpetakski kuulaks. Seesugune oli siis tänane saade aafrika hunnitutest kõrgetest mägedest ja metsadest ja kõigest, mis sinna juurde. Kuulub millest tuleb juttu järgmises saates läheme Aafrika jõgedel ja järvedel, aia ookeani, randa ja saartel. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula. Rändajat. Rändajat.
