Eesti metsanduse ja põllumajandusega tegelejad pole Euroopa Komisjoni elurikkuse strateegia eesmärkidega päri. Meelt erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärvele jääb arusaamatuks eesmärk, millega soovitakse võtta kaitse alla 30 protsenti Euroopa Liidu maismaast ja merest. Ei tea päris täpselt, eks ole, mida, mida siis tuleviku nimel teha tuleb, et kas metsaomanikud täna peaksid oma mütsi veel hooldama ja majandama või on see perspektiiv selline, et need kõik lähevad tulevikus kaitse alla, et siis pole mõtet ka mütsi uuendada, ka? Hooldada? Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma ütles, et 30 protsendi nõue pole kõikide riikide jaoks läbiv kohustus. Elurikkuse kaitsel tuleb Aasma sõnul vaadata laiemat pilti. See, kuidas meie kaitsealad tegelikult nii-öelda toimivad võrdne lähenemisega sellistele üldisemate eesmärkidel ehk liikide ja meie elupaikade hea seisund ja teisest küljest, millised on need toetavad alad lisaks meie meie riiklikele kaitsealadele, mis ka elurikkusele kaitsta tegelikult suunatud? Kutse anda strateegiale tagasisidet sai ka liikumine Eesti metsa abiks. Ühenduse kommunikatsiooni ja koostöö koordinaator Linda-Mari Väli tervitab strateegiat, sest elurikkuse osas ei saa Eestis hõisata. Ka mitmesuguste metsaliikide, eriti just vana metsa liikide olukord on pidevalt halvenemas. Seda näitavad ka seireandmed ja metsalindude arvu vähenemisest on siin palju räägitud ja Eesti meediasse isegi tõstatus siin ju hiljuti rahvusvahelises ajakirjas neid seal avaldatud teadusuuring kus tuli välja, et Eesti on Euroopas metsa laiujate hulgas lausa esirinnas. Viimase 10 aasta jooksul on keskkonnaamet väljastanud majandusliku laiet lubavaid metsateatisi enam kui 116-le 1000-le looduskaitsealusele hektarile. Sellest siis üle 6000 hektari on lihtsalt lageraiet. Põllumajandus-Kaubanduskoda ja erametsaliit on seda meelt, et strateegia rakendamisel tuleb tagada mõlema sektori elujõulisus. Aasma sõnul kujundab keskkonnaministeeriumi strateegia osas seisukohad septembris. Seejärel liigub see edasi valitsusse. Väga paljude punktide osas selles strateegias komisjon on, on antud ka sõnumi, et tegelikult sellised detailsed põhimõtted lepitakse kokku järgneva paari aasta jooksul alles.
