Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist veerev. Rändame Sis ringi Aafrikas hiiglaslikus maailmajaos ja täna teeme tutvust selle kuuma ja kuivavõitu kandi vesisema poolega. Jõgedel, järvedel. Niimoodi kõlab Aafrika saare Madagaskari muusika, see on mu üks lemmikpaiku Aafrikasse Madagaskar ja, ja see pill on ka väga huvitav, tema nimi on val iha ja ta võiks öelda Madagaskari nõmmel. Aga ta on torukannel siis tühja puutoru ümber on väljaspool keeled ja 10 sõrmega mängitakse siis selle peal hoides seda pilli enda ees niimoodi nagu väljapoole sirutatud. Hästi kummaline pill. Ja hästi fantastiline hääl. Väikesed lapsed praegu mängivad, kõik oskavad seda ja need 10 sõrme käivad ikka tohutu osavalt ümber selle ümmarguse kandle ja saartest. Me räägime saate lõpus õieti, aga alustame aafrika jõgedest ja ja tuntuim Aafrika jõgi on kahtlemata nii ilus. See on ka maailma kõige pikem jõgi 6650 kilomeetrit. Kas ka maailma kõige mustem jõgi, küsin ma ebaromantilise küsimuse vahele, sest et ma mäletan Egiptuses kune Niilusele olime siis giid, midagi taolist väitis, see on ilmselt nii, et mida suudme poole, seda mustem ja Joel on mingise puhastusvõime ja teatud hulga inimese taastada suudab nii-öelda lahustada. Aga see osa Niilusest, kus ta nüüd seal suudmeosas laiemaks läheb ja kus ta laieneb nagu orgu ja nii-öelda see muistse Egiptuse alad, seal on ta tõesti ilmsed taga saastane. Mina pean tunnistama, et mina olen Niilust näinud ainult taevast, üks kord. Me lendasime Keeniast tagasi mupo poole ja siis ja siis oli hästi selge ilm. See oli väga õpetlik pilt, mida näed, lennuki aknast nägin hiigelsuur v toon selle ümber mõlemal pool, noh, me olime väga kõrgel, nii et mõlemalt tegelikult ikka kilomeetrite võib-olla kümnete kilomeetrite laiune niisugune roheline tsoon, kus on ka siis palju asustust ja edasi mõlemal poolel täiesti tühi maa, kollane kõrb. Ja see oli, ma ei tea, kus oli, aga ma arvan olnud päris seal Niiluse Ruus vaid ta oli natukene rohkem ülesvoolu. Aga teie olete Niilusel ju käinud? Et kuidas enda silmaga ja ninaga ja kõrvaga tundus? No kui sa paned silmad vidukile ja ei vaata, mis seal jões tegelikult toimub, tan sellistel puhkudel väga ilus, aga mis ma küsisin selle reostatuse kohta, siis tundub, et noh, seal, kus on inimesi, seal ta on mustem ja kus ta on vabas looduses seal anda puhtam, sest ega inimesed nagu eriti risti ette ei löö. Või mis iganes uskne seal on, vaid nad viskavad kõik, mis neil vähegi üle jääb, sellesse jõkke, nagu meile räägiti, kaasa arvatud vaatelt lõppenud hobusedki. Jah, ja nii on sellist olnud muistse Egiptuse aegadest saadik tegelikult ja ta nüüd 21. sajandil ja paraku nüüd on inimesi tohutult juurde tekkinud ja seda ka seal neil tuhandetel kilomeetritel ülesvoolu, kust see vesi tuleb, sealt ei ole ka ta enam nii puhas, aga ilmselt ma kujutan ette, et jah, et seal kuskil päris alamjooksul võib ta üsna talumatu olla ja ainult see kujutlus sellest, mis tähtsus on Niilusel olnud maailma Ajaloos, võib pehmendada seda üsna jõhkrat pilti, teinekord aga praegu muidugi me teame seda, et nii ilus on just 6650 kilomeetrit pikk ja ja mis seal ülemjooksul kõik on. Aga tuhandeid aastaid on teatud ainult seda Niiluse alamjooksu seal seda oru osa ja tõesti on väga tabavalt tööl nad Kreeka antiikajaloolane Roodottes juba 2500 aastat tagasi. Egiptus on Niiluse kingitus mis on väga ilusti öeldud teelt loodus on kinkinud inimkonnale selle egiptuse kultuuri. Et igal aastal väga regulaarselt see nii ilus sai üle ujutatud ja need viljakad mudad. Et sealt jõest sattusid põldudele. Ja egiptlased oskasid siis ehitada veel niisuguse niisutussüsteemi, mis ära kasutas viimseni seda üle ujutatuse ajal tekkinud vee hulka. Ja see kindlustas väga regulaarsed ja väga head viljasaagid igal aastal. See oli muistse Egiptuse alus, selle tsivilisatsiooni õitsengu vundament tegelikult. Jaa, seda ju me kõik teame, et Vana-Egiptus on inimkonna kultuuri üks nurgakivisid ja, ja nii ilus on omakorda egiptuse kultuuri ka kivi. Sellest pole mingit kahtlust. Aga Niiluse ülemjooks oli oli palju, palju sajandeid täielik mõistatus. Ja no kuskil juba viis-kuussada aastat tagasi teati, et Niilus haruneb seal kusagil ülemjooksul kaheks. Üks on siis valge nii ilus ja teine on sinine Niilus. Aga kust Need alguse saavad, see oli tõeline mõistatus. Ja see sinise Niiluse saladus avastati varem. No see on, need on pikad ja põnevad lood, mille järgi need nimetused tulid üks heledama veega ja teine on niisugune nagu sinakama õega. Ja see sinakama veega. Nüüd me teame muidugi, et see saab alguse Etioopia mägismaalt taano järvest ja, ja suiidi mungad kuskil 1000 kuuesajandatel aastatel tegelikult jõudsid sinna välja. Aga nende teadmine jõudnud jälle Euroopasse. Väga põnev on see avastuslugu ja valge, Niiluse algus oli tõeline saladus veel 19. sajandini välja eurooplaste jaoks. Ja siis inglise maadeuurijad jõudsid väljevict teooriajärveni. Victoria järv on, on Aafrika suurim järv koos selle Aafrika suure järve avastamisega. Nad avastasid, et Ko, et siit see valge Niilus välja vooladki. Praegusel ajal geograafid ütlevad, et asi on palju keerulisem, see on ainult üks haru, mis saab sealt korjejärvest alguse. Aga Valge Niilus ühesõnaga on palju pikem kui see sinine Niilus ja koguse Niiluse jõgi oma kahe haruga ta voolab, läbib paljudest Nendest paljudest maastikest, Gordon, ta kaljune ja kärestikuline kord voolata mööda kõrbed ja niimoodi tekib siis maailma pikim jõgi tegelikult. Nii et meeldejätmiseks mitte Aafrika pikim jõgi, ainult, vaid maailma pikim jõgi on Niilus just nimelt maailma pikim jõgi. Ja nüüd teine Aafrika hiiglane on Kongo jõgi. Et see on tegelikult siin keset Aafrikat. Kui Niilus suubub Vahemerre ehk siis põhja poole, siis Kongo jõgi suubub igale poole, ehk siis Atlandi ookeani ja Kongo jõevõimsus on suurem kui Niilusel. Mis see tähendab põõsas suurem, väga täpselt ja teaduslikult öeldes vooluhulk kui palju tonne sekundis voolab selles jões kogu aeg. See ületab ikka ikka 10 korda Niiluse jõe ja Kongo jõgi, noh, oli üldse eurooplaste jaoks väga suureks mõistatuseks väga kaua aega, see oli kõige vähem uuritumas osas Aafrikast üldse. Ja praegu me teame, et ta on siis kui jälle hakata maailma jõgedega võrdlema, siis sellelt veehulgalt on temaga kogu maailmas võrreldav ainult Amazonas maailma veerohkeim jõgi, täpsemini öeldes ja Kongo jõgi on kohe järgmine. Ja no Amazonase veel, ma olen olnud Kongu jõel. Ma loodan sattuda mõne kuu pärast, aga ma kujutan juba oma vaimusilmas Amazonase põhjal, mis kogu Joe ilme võib-olla, kui sa sinna saata jutud, et Amazonase jõel oli see, et ta sõna otseses mõttes piiritu jõgi. Et näiteks pildistada seda õli võimatu sest ei saanud mõlemaid kaldaid ka kõige suurema lainurgaga pildi peale, kus keskel oled nagu merelaht, nagu meri praktiliselt tõesti kaldad ei paista ja, ja ma kahtlustan, Kongol mingid osad on samasugused. Ja Kongo Joel on üks maailmarekord kõigi maailma jõgedega võrreldes. Ta on maailma sügavaim jõgi. Kui me olime oma Soonasel ja meile räägiti, et siin on kohati on 90 meetrit jõe sügavus. No see on kujuteldamatu, see ületab Eesti kõige sügavama järve tohutult. Aga nüüd, kui sügav on Eesti kõige sügavam järv võrdluseks 50 natuke üle 50 meetri ja ja aga noh, et jõgi veel palju sügavam, kuskil 90 100 meetrit, aga Kongo ja kõige suurem sügavus on 230 meetrit. Uskumatu, see on põhjatu järel tõesti põhjatu jõgi. Väga kummaline. Ja ta voolab põhiliselt troopilises inglis-. Ja seal on osaliselt ka laevaliiklus. Loomulikult. Aga siin leiduvad ka sellised maailmanimed nagu maailma kõige veerohkemad joad. Ja samas kui ma olen käinud kusagil Victoria jugade Aafrikas või iguašujugadel Lõuna-Ameerikas maailmakuulsat kohutavalt võimsad joad, siis sa need kolm Kongo ja kõige suuremad juga nendest tohutult palju rohkemad, aga maailm teab nendest palju vähem, sest nad asuvad paikades, kus turiste liigub väga lihtne, nii et väga võimas. Salapärane jõgi on see Kongo jõgi. Ja nüüd kolmas hiiglane, Aafrikas on jõgede hulgassa, Nigeri jõgi. Nigeri jõgi on Loode-Aafrikas, võiks öelda, või Lääne-Aafrikas suubub samuti Atlandi ookeani ja kohutavalt suur jõgi jälle tuhandeid kilomeetreid pikk ja voolab läbi mitme maa ja enamasti läbi kõrbete. Ja selle tõttu ta siis jällegi toidab kõiki neid põlde, maid ja, ja inimesi joodab, kes tema kallastel elavad. Ja ta voolab väga veidralt, kui maakaarti vaadata, siis ta nagu hiigelsuur tuhandete kilomeetrite pikkune loop. Et ta saab alguse vaata et peaaegu et mere lähedalt. Ja siis ta voolab merest kaugemale ja siis suure kaarega jõuab lõpuks jälle merejuurde ja suubub merre. Ja ta näiteks, kes on tänapäeval käinud, maalis väga põnev riik oma kultuuriga või siis Nigeerias, kus on natukene ohtlikum käia, aga on veel põnevam, ma siis seal. Nigeri jõgi on nagu nende tuiksoon täiest nendele rahvastele. Kui Niilus on siis maailma pikim jõgi, jah ja Kongo maailma sügavaim jõgi, et kässis Nigerile on ka mingit sellist absoluutselt eripära, mis teda siis selle kolmiku hulgast esile tõsta. Mulle meeldiks siin juba natuke sõnadega mängida, et niger justkui seostuks sõnaga neeger ehk siis üldse see, kuidas Aafrika põliselanik kokku on eesti keeles nimetatud sajandeid. Ja siis justkui oleks seos selle paigaga. Nüüd siin läheb küll lahkukeel ja tegelikkus, et tundub, justkui oleks see seotud siis sellega, et niger on kuidagi mingi aafrika sümbol või niisugune musta mandri sümbol. Tegelikult see nii lihtne ei ole, tõenäoliselt niigerile panti nimi taanlaste portugallaste poolt ja ja see oli seotud kuidagiviisi siis neegroga, mis tähendas musta jõge mustadeks jõgedeks. Nad nimetasid Lõuna-Ameerikas paljusid jõgesid ja igal pool, kuhu nad jõudsid, vaenlased nad panid igale poole nimeks Rio Negro. Ja siis ta aja pikkuse nagu muutus natuke keeleliselt. Hispaanlased ja portugallased olid Aafrikas tublid kolonisaatorid, ihano, nemad olid tublid meresõitjad ja kõikus. Me mere valid, kolonisaatorid oli vist natuke jutumärkides kah jajaa ja, aga nad olid esimesed kolonisaatorid alati ja neil oli siis see nii-öelda esimese päeva õigus anda nimesid paikadele. Tegelikult see lugu on, on veel pikem ja keerulisem, keegi teagi täpselt, kus see Nigeri nimi on tulnud, aga ma oma mõttes nagu mõtlen, et, et vähemalt niimoodi ta jääb meelde, et näiteks Nigeeria kahtlemata Nigeeria on saanud nime Nigeri jõe jääl, selles pole kahtlust, see on üks aafrika rahvarohkemaid riike. Ja ta on igal juhul üks üks Aafrikas sümboleid kindla peale. Ja nüüd neljas jõgi oma kuulsusest tähenduselt ja võimsuselt voolab absoluutselt teise suunda. See on siis sambesi jõgi sellel jõel ma olen käinud ja see suubub nüüd siis hoopiski ida poole, ehk siis India ookeani sambesi on samuti loomulikult tuhandeid kilomeetreid pikk ja, ja tohutult võimas. Voolab läbi mitme riigi Mosambiiki ja Sambia, sind Vaab ja veel mõned teised riigid aga, aga võib-olla need, kes on rännanud Aafrikas rohkem kui üks kord teavad põhiliselt sellepärast seda sambesi jõge, et seal asub siis üks maailma kuulsamaid jugasid Victoria juga. Ja seal olen minagi käinud ja ja see on tõesti niivõrd vapustav, kui sa näed juba mitmete kilomeetrite tagant kerkimas taevasse 300 meetri kõrgust vee tolmupilve ei kuule veel midagi jäävuse sinna lähedale jõuad ja sajameetrine veekardin-poolteist kilomeetrit lai kukub kõrvulukustav mürin, aga alla, et, et see on vapustav, summutab lennuki reaktiivmootori. Jah, ja ei saa ka seal eriti juttu rääkida ja, ja peale selle oled sa pideva vihma valingu all. Et see on põnev ja, ja sinna me tegelikult oma tänase loo ajal rändame ka põhjalikult, aga võib-olla selle järgi alla see sambesi jõgi tänapäeva eurooplasele võib-olla veel kõige paremini tuntud. Need olid neli vägevaimat jõgi Aafrikas ja kui mõelda, mis on siis paar kõigevägevamat Sõrve Aafrikas, siis kahtlemata number üks, Victoria järv. Victoria järv on praegu keset Aafrikat. Ta on Aafrika suurim ja ta on maailma suurima pindalaga mageveejärv. See on täpne ütlus, tähendab, vee hulk ei ole kõige suurem. Aga pindala magevee eelistest järvedest on kõige suurem. Nii et Aafrikas on väga palju seda, mis on maailmas kõige kõige, kõige täiesti täiesti kindlasti. Ja ka järvede osas ja Victoria järve on niisugune nagu ümmargune kausike, mille läbimõõt on 500 kilomeetrit. Ja see vahemaa, kui eestlasele jälle hästi lihtsalt selgeks teha, siis see on umbes niimoodi, et sõidad Tallinnast Stockholmi. Niisugune on siis järve läbimõõt, selline väike jalutuskäigu oma jah-ja-ja ma olin selle järve lähistel, ütleme, mõnekümne kilomeetri kaugusel aga ma ei viitsinud sinna minna, sest sest ma teadsin ette, et me olime Keenia poolel. Hobusejärve kallas on kultuuristatud, tihedalt asustatud ja lõbus, kui sa jõuadki sinna kaldale, mida sa näed lihtsalt üks suurveteväli, muud ei näe ta nii hiigelsuur nagu ookean, nagu tean, meri täiesti. Et selles mõttes ainult, et on tõesti magedaveeline. Ja selle järve ümber on terve hulk riike Uganda, Tansaania, Keenia, ja loomulikult on asustus tihe, ümber järve, see järv on hirmus tähtis kohalikele elanikele. Tegelikult on ta ka kõige tähtsam kalastusjärv kogu Aafrikas. Kui palju seal kalu on seal vist kirjeldamatu ja seal on tuhandeid liike ja enamasti on nad sellised, keda mujal maailmas ei olegi. Ja kalalugu Victoria järvel tegi kannapöörde aastal 1950 kui inimene oma äraarvamatus tarkuses tõi siia sisse uue kalaliigi. Niiluse ahven on tema, kelle nimi ametlik nimi, tegelikult on ta nimi lates seal hiidkala, tähendab, ta võib kasvada kahe meetri pikkuseks ja 130 kilo raskuseks. Selline ahven, päris hirmuäratav ja ta ei ole muidugi ahven, aga no niin, teda nimetatakse jälle. Niiluse jões oli ta omal kohal juba muistse egiptuse reljeefi tee peal on see kala kujutatud, ta oli tähtis prügikala. Aga kui ta Victoria järve toodi, siis oli tema kohanemisvõime fantastiline ja ta kohanes liiga hästi Victoria järvega. Ta pistis nahka kümneid haruldasi kalaliike lõplikult ja sajad haruldased kalaliigid Victoria järves on praegu tema tõttu ohustatud. Teistpidi muidugi ta kasvas suureks, sealt saadi nüüd palju kala ja see tõi kaasa ka majandusliku pöörde täielikult selle järve kallastel. Ja mis siis juhtus, kui üks kala annab nii palju tulu, siis loomulikult kerkis ümber järve uusi kalakeskusi, kalatehaseid, lausa uusi linnu selle tõttu, et siin hakkas raha liikuma subkõik tänu sellele kalale kõik sellele igavesele suurele purikal, eks kahemeetriseks kasvada ja kelle liha on muide väga hõrk. Aga kui palju ta siis nüüd sellele järve ümbruse rahvale kasu või kahju tõi? Selle üle võib pikalt mõtelda, sest aafriklane elab tänapäevani enamasti kohutavalt vaeselt. Raha tal üldse ei ole, ta elab oma põllulapist ja nüüd järsku oli nii, et meile on siin vaja tööjõudu, tulge siia sandikopika eest meelitati kokku kümneid tuhandeid inimesi linna kalatööstustesse kala töötlema. Ja loomulikult, kui inimesed on koos tihedalt ja nad on kohutavalt vaesed, siis need elutingimused noh, eurooplase pilguga, täielik põrgu. Seal on slummi, seal on narkootikumid, seal on prostitutsioon ja kõik muu, mis sinna juurde käib. Ja tegelikult suurema kasumi lõikavad. Loomulikult need erakalafirmad, kes siis ekspordivad selle kala Euroopasse. Egas kohalik saab ainult, ütleme sõna otseses mõttes saba ja pea ja uimed ja uimed ja, ja selle luustiku ja muud, mitte midagi seal tegelikult tüüpiline niuke tsivilisatsiooni kahepalgelisus, mida see kala sissetoomine Se Victoria järve tekitas, et ütleme veel kord selle imekala nimed, meie võime teda siin siis eestimaal nimetada Niiluse ahvena, Niiluse, ahvenat, aga seal oli tema ametlik nimi on lates lates Lottes on selle kala nimi tegelikult näiteks niukse kummalise tagajärjel on ta kaasa toonud, et et kuna kohalikud kalad olid hästi rasvavaesed, siis need kuivatati ja säilitati kuivatades. Aga see Niiluse ahvenajäänused, mis jäeti kohalikele inimestele, kuna Niiluse ahven on rasvane, siis teda säilitamiseks tuleb suitsutada selleks, et suitsutada, on vaja tuld, selleks et tuld on vaja puid ja Victoria järve ümber toimus täielik võsade laastamine. Küttepuit Ta muutus kohutavaks harulduseks selle tõttu, et sinna toodi Victoria järve toodi üks uus kala. Kummaliselt tagajärjed ja suured tagajärjed. Kala nuhke võib pikalt mõelda selle üle, kas see on nüüd hea või halb. Et see Niiluse ahven sinna inimese poolt toodisena, Victoria järve. Aga teine järv, millest ei saa üle ega ümber Aafrikas on tanga Nika järv taga. Nika järv. No niisugune pikk ja peenikene järv siit kaardi pealt meenutab jõge ja ta, sest vot nii nagu paljud kõige olulisemad Aafrika jõed on tema siis selles Ida-Aafrika alangu orus. Ja selle tõttu ta on linna nii-öelda maapinnalõhes lihtsustatult öeldes ja ta on, võib öelda siis, et paljude riikide piirijõgi, aga see erakordselt pikk ja peenikene järv on siis kõige rohkem piirijärveks Kongole ja Tansaania läheb. Ja kui me rääkisime nüüd, et Victoria järv on maailma kõige suurem mageveeline pindala poolest, siis ta on Canica järv on maailma kõige pikem järv sest ta asub Ida-Aafrika alangus ja Ida-Aafrika alang. Teatavasti ongi üks kohutavalt sügav ja pikk lõhe aafri ka Mandris ja selle Ida-Aafrika alangu põhjast asub ja selle tõttu on tal niisugune kuju ja tema pikkus on siis 673 kilomeetrit. Maailma pikim järv, aga miks teda järveks nimetada? Üheks nimetada, kui nii pikk on Pöörane just järve jõe vahe on siis selles, et järvevesi seisab, jõevesi voolab. Aga Välina ei voola kuskile välja, ta on ikka paigal ja, ja ta on ikka väga paigalda. Näiteks kui me võrdleme teda nüüd Victoria järvega, siis Victoria järv on suhteliselt noor, ta on veel kuskil vähem kui 10000 aastat tagasi, vahepeal täitsa ära kuivanud. Aga ta on ka Nika järv on olemas olnud kohutavalt kaua aega ja ta on sügavuse poolest peaaegu maailma kõige sügavam järv. Ainult paiku. Baikali järv on temast sügavam. Nika järve põhi on mõne koha peal poolteist kilomeetrit sügav, poolteist kilomeetrit. Ja see vesi, ütleme seal eriti seal järve alumistes kihtides on püsinud ikka kohutavalt kaua paigal seal. Ja noh, kaardi pealt vaatad küll, et niisugune nagu peaaegu jõgi, aga tegelikult tema laius on ikkagi kuskil 70 kilomeetrit. Võrdleme siis nagu Peipsi järvega umbes aga pikkus on siis nii, et kui paneks ühe otsa kuskile Tallinnasse, siis teine ots läheks nagu Varssavisse välja. Kujutleme, sõidame mööda hiigeljärve Tallinnast Varssavisse, päris vahvaiuv. Pole paha ja ta on ka Nika järve välimus on ka väga teistsugune, kui sellel suurimal Victoria järvel, tema kaldud on väga kaljusid. Ja et, et väga maalilised, kaunid ja tõmban ikka järves elab väga põnevaid kalu. Lõpetades sellega, et kes näiteks akvaariumipidajad, need teavad sellist kala nagu kirjaahven seal väga pisikene, väga ilus, tohutult värviline kala. Ja just mitmed kirja ahvenaliigid on, ta on Canica järvest pärit tegelikult aga et seal on ka nii-öelda söögikalu suurtes kogustes, nii et ta on ka Nika järv on toitnud aegade jooksul ja toidab praegugi igal aastal miljoneid inimesi. Väga-väga tähtis järv. Aga Need on võib-olla siis kõige olulisemad jõed ja järved Aafrikas. Ja kui me need mõtleme nende saarte peale mis on ümber Aafrika mandri, siis jämedas joones, uhub siis Aafrika mandri läänekallast, Atlandi ookeani idakallast India ookean ja kui me hakkame nüüd ütleme siit Atlandi ookeanist tulema siis siin kõige põhja pool on võib-olla eurooplasele kõige paremini tuntud saared. Need on Kanaarilt. Kohe tekib igal eestlasel kujutlus niukestest, tellidest ja Palmidest ja valgest liivast ja õieti seal on küll must liiv, musta värvi aga sageli Kanaaridel, baarides muidugi osa Hispaaniast ja, ja seal kõneldakse praegu hispaania keelt põhiliselt. Suurepärane lõõgastumise paik, loomulikult, aga näiteks minule kui loodussõbrale on Kanaari alati olnud erakordselt põnevama lootusega. Staarid on ju poliitiliselt, nad on üks osa Hispaania riigist. Aga teistpidi asuvad nad mõnesaja kilomeetri kaugusel Aafrika rannikust ja ütleme looduslooliselt ja geograafiliselt annad ikka osa Aafrikast täiesti kindlasti. Põliselanikud on sealt ammu hävitatud lõplikult. Ja kogu see loodus on muudetud niisuguseks suureks kuurort, eks. Aga samal ajal on seal tõepoolest iga loodusesõbra jaoks igavest põnevaid nurki ja ma tean, näiteks Helsingi Ülikooli botaanikaekspeditsioon korraldati Tenerife saarele, kuna sisemaa on täis erakordselt haruldasi taimi. Mine ainult sealt liivarannalt diahotellilt üle esimeste mäeahelik. Ja sa satud peaaegu et puutumatus looduses, kus idüllilisena kolkakülad ja vägagi haruldane loodus. Nii et ka naabrid ja on, on aafrika saared erakordselt põneva loodusega ja vaata et euroopasele ja ka eestlasele kõige kergemini ligipääsetavad kõikidest Aafrika saartest. Nii et tasub mõelda, kellel jaksu ja tahtmist natukene rannast kaugemale vaadata, siis miks mitte, ja need väikesaared ümber Kanaaride, kus ka väga harva käiakse, minu lemmikum, kommerra näiteks, mis on igihaljad, põlismetsad, väga hõre asustus, tõeline Aafrika looduse pärl tegelikult. Ja väga lihtne minna Tenerife saarelt, sõidad praamiga natuke maadi, oledki kohal. Aga kui nüüd minna mõttes nüüd Atlandi ja nii pidi lõuna poole piki Aafrika rannikut, siis järgmine niukene oluline saarestik on roheneeme saared. Need on juba siin peaaegu kvaatori lähedal. Ja sinna nüüd turist satub harvemini. Tegelikult on see omaette riik ja koosneb 15-st saarest ja maastikud on väga moes, teetlikud, põhiliselt vulkaanilised, avarad vaated, Lähme metsa ja, ja väga-väga uhked vaated. Sinna on täiesti võimalik minna, inimesed on seal suhteliselt vaesed, aga olustik on turvaline. Ja keel on sellel omaette riigil portugali keel. Ja mul on üks sõber Eestis, kes on seal käinud ikka regulaarselt rohenemi saartel ta täiesti armunud nendesse Saarts. Et see oli endine Portugali koloniaalmaa just nimelt. Ja nüüd Läheme siis idakallastele Aafrikas ja mõtleme, millised saared võib-olla meie jaoks nagu olulised on, sest neid Saaria saarestik on palju, aga kõige suuremad ja meie jaoks olulisemad jälle põhja poolt vaadates India ookeani pidi alla tulles Aniselt sansibar sansi paar, vähemalt see sõna vist kõlab kuidagi tuttavalt ja ja tegelikult ka eestlased on päris palju seal käinud seal Tansaania ranniku lähedal siin kusagil suhteliselt ranniku lähedal ja niisugused peasaared on kuskil ligi 100 kilomeetrit pikad, nihukesed piklikud saared kuuluvad ametlikult Tansaaniale, aga niukene autonoomne osa Tansaanias ja sansybari olustik on niisugune. Lühidalt öeldes araabia lik lihtsustada, sest ütleme, araabia kultuur on seal sadu aastaid toiminud. Ja teistpidi on ta suhteliselt tiheda asustusega suhteliselt tasane, seal on palju põlde, seal kasvatatakse palju. Ja rannad on suurepärased ja, ja igavest vahvad puhkusesaared tegelikult. Nii et jälle üks tore paik, mida tasub meeles pidada. Aga kui nüüd tulla nüüd veel siia lõuna poole piki India ookeani, siis siin tulevad niukesed, olulised saared nagu Mauritiuse saared. Et ilmselt, et siinkandis India ookeanis on eurooplasele ja eestlasele vähemalt kõlalt tuttav. Ja Mauritiuse saared, see on jällegi turismiparadiis, sinna on kerge minna, kui muidugi rahakott kannatab, kaunid rannad, imeilusad maastikud, ühesõnaga, kui lähedal rannalt ära, siis kogu saare keskosa on hiigelsuur, platoosel on metsad, seal on mäed. Ja seal see on jälle omaette rikk. Kuskil ligi miljon elanikku. Väga vaesed, aga tulevad toime ja turism on nende jaoks nagu taevamanna elulätte täpselt ja inglise keelega saab seal suurepäraselt hakkama, kama. Nii et jälle niisugune rahulik ja mõnus paik tegelikult ka turistile. Aga siis siinsamas kandis on muidugi saaredku seal eestlane on vähe käinud, aga mis on päris olulised ja suured Komoori saared? Kumoorid on jälle omaette riik ja kui väga lühidalt öelda, siis need saared on seal niisuguse arhailise eluga. Rahvas on väga vaene, elab paljus kalastusest ja elu on üldiselt, kui sinna nüüd minna endajana, siis kõik on suhteliselt turvaline, aga ei maksa loota liigseid mugavusi. Aga, aga minna võib tohutu. Ja siis lõpetuseks muidugi kõigist aafrika saartest suurim Madagaskar. See on siis maailma suuruselt neljas saar, sisuliselt tema maailm täiest röögatult suur ja täiesti erakordse lootusega. Üle 80 protsendi Madagaskari taimedest ja loomadest on sellised, keda mujal maailmas ei ole. Nii et täiesti imedemaa ja, ja ma olen seal korduvalt käinud, tahan veel minna. Tõmbab hirmsasti ja samal ajal, kui nüüd mõni on käinud minu käest küsimus, et, et ma tahan minna Madagaskaril ja et mida ma seal näen, et mis on see huvitav asi, mida ma seal näen. Siis ma püüan Nende niisugust elevust natukene rahustada, et kui see Aafrika mandril näed neid elevandikarju ja hiigelpika kaelaga kaelkirjak, on see suur elukad. Madagaskaril midagi sellist ei ole. Madagaskari looduse imed on pisikesed. Jah, sest ta on olnud eraldatud muust maailmast ja seal on toimunud arengud omasoodu, seal on toimunud arengut omasoodu ja see maailm elab miljoneid aastaid omaette. Ja kas või needsamad haruldused Leemurit, keda te kusagil mujal maailmas ei ole, kui sa ei ole ikka loodusesõber, sa võid öelda, et noh, mis see siis on, pika sabaga, vahet pole. Aga loodusteaduslikult on ta siis ahvide eellane, kes seal kogu maakeral elanud ja kes kõikjalt välja surnud, aga ta jäänud ainult Madagaskaril. Kas mitte Madagaskar polnud see, kus Walt Disney leidis oma filmi võttepaigad? No praegu kaskari filmida, need animafilmid on ju hirmsasti laineid löönud. Et see on see, mille järgi võib-olla vähemalt lapsed praegusel ajal Madagaskari teavad, neid on mitu sarja tulnud ja, ja seal. No seal seal muidugi muinasjutumaailm, mis seal animafilmides on, aga, aga seal on ka osaliselt on seal siis ka ikkagi neid Madagaskari lee mured ja muud Madagaskari tõelised haruldased loomad. Kassisuurused, kiskjad, jah, just igasuguseid niisugusi, imelisi ja ka taimi, keda mujal ei ole. Ja sellega võib-olla ka tänase saate lõpetaks, sest et Madagaskari mitte ainult loodus, vaid ka kultuur on, on väga eriline ja väga fantastiline ja ja Madagaskari muusika eristab minu kõrv hukkus silmapilkselt muu aafrika muusikast kasvõi sellesama Madagaskari ümmarguse toru kandle ehk val iha kõla järgi. Seesugune oli siis tänane saare aafrika jõgedest, järvedest ja saartest, millest tuleb juttu, järgmises läheme Aafrikasse vannidesse. Stuudia sellise Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula.
