Mõne nädala pärast valmiva teemapargi peahoonest saab ajalooliste laevade remondi ja ehituskeskus, räägib Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson. Seal on siis võimalik taastada puidust metallist ajaloolisi laevu ja neid püüda säilitada ja nende kasutamist ka populariseerida, sinna hoonesse vara, sepikoda, köiekoda, seminariruumid, lisaks on seal väikse väike kohvik ja vajalikud olmeruumid. Loomulikult, kuna lodjakoja näol tekib uus keskus, uus sadam, siis toimub regulaarne laevaliiklus ja inimestel on võimalik siis oodata laevareisi algust. Kuigi alal on ligi 15 aastat tegutsenud Emajõe lodjaselts, tegi linn teemapargi haldaja leidmiseks konkursi. Kahe pakkuja vahel osutus võitjaks ikkagi lodjaselts. Seltsi eestvedaja Priit Jagomägi ütleb, et uue kodu Jaakson plaanemid. Esimene kõige suurem plaan on see uus vahemastiline lodim valmis ehitada ja siis on kaks aastat tagasi Peipsi põhjast välja tulnud lodjavrakk, mille, mille peaks ära konserveerima ja seal uues lödervas eksponeerima. Lisaks on ka niukesed, ohoo, tere toad hooguda silma, elektri bensiinita, vanasti kõik asjad tehtud, sai. Pärast ehituse valmimist on linn andnud seltsile kolm kuud, et koda sisustada ning koolitusi ja üritusi ette valmistada. Jako Mägi ütleb, et esimesi külalisi ootavad nad tõenäoliselt siiski juba augustis. Kui meil veel kogu ekspositsioon ja muud atraktsioonid ei ole, valmisid, teeme seal kohe augusti alguses ilmselt kontserdisarja uue lodjaehituse toetuseks keskuse pileti endi ideaalis võiks aidata, siis kata need ehituskulusid ka muu maailma kogemus näitab, et see uue laevaehitus on vaata et isegi suurema atraktsioon valmivad. Unikaalset laeva tullakse ilmselt ka kaugemalt vaatama, mitte ainult siit Eestist, me tahame hiljemalt selle Tartu kultuuripealinna ajaks selle valmis saada. Lodjakoja taha tekib linlastele võimalust tegeleda ka aiandusega, sinna tuleb avalik hinnad, mis plaanitakse külalistele avada tuleval kevadel. Emajõe aiameeskonna liige Jerzy Kreitši loodab, et tänu lodjakojale satuvad aeda ka inimesed, kes linnaaedadest varem kuulnud pole. Ma arvan tegelikult, et annab omavahel sobitada küll, et satub sinna võib-olla isegi inimene, kes muidu sellisesse linnaaeda võib-olla ei oleks sattunud. Et see aed tuleb selline nagu kommetsikaga korrastatud, metsik tulevad sellesse näidis, permakultuuri ühisaed, siis tulevad ka mingi osa inimestele, kes tahavad ajada oma peenar, maa, kes iganes, mis tahab.
