Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele küsimustele viljapuude sügisese istutamise, tagasilõikuse ja haiguste kohta vastajatena Harri Poom Saare-Tõrvaaugu aiandist. Esmalt palutakse talt nõu, mida teha, kui paarkümmend aastat vanad õunapuud kannavad saaki üle aasta. Ühel aastal on õunasaak, oli rikkalik. Järgmisel aastal pole õunu peaaegu üldse. Kas saab midagi teha, et õunu oleks igal aastal parajalt? On ikka muidugi mõni sort on selline, mis paratamatult tahab vägisi üle aasta kanda, aga üldiselt on niimoodi, et kui tuule korralik noorenduslõikust teha ja vilju harvendada peaks saama küll niimoodi, et enamik saarte ikkagi hakkavad enam-vähem igal aastal kandma, kui ei ole nüüd muidugi kevadised öökülmad või mingi muu probleem veel. Aga põhimõtteliselt saab. Mis sordid need on, millel on kombeks üle aasta kanda? No esimene, mis pähe tuleb, on sidrunkollane, taliõun on näiteks selline, mis tahab, tahab tihti üle aasta kanda. Ja pirnipuudest on karmla näiteks mis ei taha ka igal aastal säästi saaki anda. See tuleb siis ikkagi sellest, et kui ühel aastal on olnud väga rikkalik saak, siis puu lihtsalt järgmisel aastal puhkab. Mitte niivõrd puhkab, kuivõrd asi on selles, et sellel väga tugeva saagiga aastal puu ei suuda moodustada õiepungi järgmise saagi jaoks. Sellepärast kogu energia ja jõud läheb viljadesse ja uuteks õiepungade ei jagu enam ja, ja siis juhtub niimoodi, et järgmisel aastal ei ole üldse õunu, mis tähendab, et puul tekib meeletu hulk õiepungi, mis siis ülejärgmisel aastal jälle kohutava saagi annavad õiepungi moodustada, satub niisugusesse nõiaringi, et sellest on vaja välja murda. Te ütlesite nüüd, et neid vilja algmeid, kui need pärast õitsemist tekivad, tuleks harvendada, aga jutustage, palun, kuidas te seda teete siis minul küll ei õnnestu see rohkem kui ainult alumiste okste puhul nii kõrgele, kui mu käsi ulatab, aga, aga vilja puu õied on ju ülepuu ja ladvas kasvavadki kõige ilusamad ja priskemad ja puhtamad klaarimad, õunad. See on õige küll sellisel juhul, kui puu on tugevakasvuline ja alumised oksad on aastate jooksul ära lõigatud ja puu hästi kõrgeks läinud aga meie aedades nad enam-vähem niisugused ongi, et ulatanud kõik maast ära teha, kaasa arvatud selle vile. Hakatiste harvendamise kõrgel puhul on muidugi tõsine probleem see, et nagu sisuliselt ei saagi seda teha. Nii et siis pärast õitsemist te vaatate iga selle õiekobara, kus on juba see viljaalge, on moodustunud, vaatate neid üle ja jagate, et igasse jääks siis kas kolm või neli tulevast õuna. Tegelikult mitte kohe peale õitsemist, sellepärast et puu ise reguleerib ka oma saaki, näiteks juuni, juuli teises pooles jaanipäeva paiku, millalgi on selline nõndanimetatud juuni varisemine, et siis halvasti viljastunud viljahakatised kukuvad puu küljest lihtsalt maha ja vot peale seda, et kui siis jääb puule liiga palju veel siis tuleks tõesti, kui vähegi võimalik, on harvendada vilju. Ja oleneb nüüd sellest, kui tihedalt on viljaoksi, tõesti, kui neid viljaoksi on hõredalt ja puukoht nii väga palju õunu ei ole, siis tõesti võib jätta globarassega kolmneli õuna. Aga noh, tavaline on ikkagi üks, kaks. Mis juhtub, kui näiteks juuli lõpus ja augustis tuleb suur kuiv ja kuivaperioodiga, samamoodi hakkavad need vilja algmed maha tulema, et kui ennem harvendus tehtud, siis saabki puu nagu kaks harvendust korraga. Kui puule on paras ports peale jäänud, ega ta siis ei lase hiljem enam maha. Ja kui see ütleme, põud on nii tugev, et ta tõesti seal juulis-augustis õel neid vilja hakatisi varistab siis oleks ta varistanud käima eelneva harvendamised märksa rohkem, nii et see varem ise harvendamine ei mõjuta. Seda protsessi. Kuidas tänavune hästi kuum ja kuiv suve süda teie viljapuuaias kas kasu või kahju tegi? Noh, suvest ei saanud eriti aru, et ta viljaaias mingit kasu või kahju oleks teinud. Lihtsalt talv oli kõik enne tembud ära teinud, enamikul vilja poliikidest õiepungad hävinud. Nii et meie aiast peale õunapuude miski ei kandnud ja ega õunapuudel suurt saaki ei ole. Meie järgmine küsija on aiaomanik rannikualalt ja ta ütleb, et viljapuudel kõikidel ei jõudnud suvel neid aastakasvu siit ära lõigata, lõikus ei tegemata ja ta küsib, et kas oktoobri alguses ja keskpaigas on veel mõistlik neid Wesi kasvasid ära lõigata või tuleks jätta kevadeks, aga siis on ka ju väga palju tegemist aias. No ausalt öeldes puu seisukohalt tõenäoliselt erilist vahet ei ole, sest need esimesed äralõikamisel tekivad ikkagi väikesed haavad. Ja ma ei usu, et tuule sellest midagi halba tuleb, on nüüd kas või praegu või siis oktoobris veel neid esivõsusid ära võtta. Ja siis tuleks neid ikkagi püüda käega rebida, kui vähegi võimalik. Ei, nüüd enam mitte. Et nüüd nad on puitunud ja, ja nüüd neid ei õnnestu niimoodi, ilma muud suurt vigastamata rebida käega ära saab murda täiesti rohtseid juunikuusteist, kui nad alles tulema hakkavad. Kui nad juba puituvad, siis tuleb ikkagi lõigata. Järgmise küsimuse juurde me ju teame, et ei soovitata istutada õunapuu asemele uut õunapuud samale kohale või et roosidelgi tuleb vahetada kohta, sest et ikkagi tekib mullaväsimus. Nüüd küsitakse, kui lähedale välja juuritud vana viljapuu asemele võib istutada sama liiki noort puud ehk uut istikut. Nii palju, kui ma lugema juhtunud olen, on õunapuud, eriti aga pirnipuud, suhteliselt tundlikud selle vana puu mõju suhtes, nii et neid peaks istutama Kahekordse võra läbimõõdukaugusele. Nii et seda puu järgi vaatama, kui suur puu oli? Noh, on veel silma ees ja Kahekordne võra läbimõõt uue istutuskohani, aga nüüd ploomipuudest näiteks ma olen lugenud. Paraku ei mäleta enam, kuskohast selt vene aiandusportaalist kuskilt, et Venemaal on katseid tehtud ploomipuudega ja ploomipuu võib istutada samasse auku, ainult seal on ainuke probleem see, et lihtsalt toitained mullast väheks jäänud. Et siis tuleb anda orgaanikat ja puutuhka ja võib-olla mineraalväetist, kui ei ole kõdusõnnikut komposti piisavalt panna. Et teistsugust kasvu takistavat mõju vanal ploomipuul noorele ploomipuul ei ole. No küsitakse konkreetselt, et kas ploomipuu asemele võib samasse kohta kasvama panna Kirsipuu ja pirnipuu asemel õunapuu. Ma soovitaks pigem vahetada niimoodi, et õun viljaliste, see on siis õunapuu ja pirnipuu asemele ploomi või kirsipuu ja vastupidi. Kuigi ploomi puhul, nagu ma ütlesin, pole vahedaga õunapuud ja pirnipuud ei tohiks võib-olla sinna Õunap asemele panna. Aga kuidas on sõstrapõõsastega, kas punasesõstrakohale võib istutada järgmiseks musta sõstra ja vastupidi? Ma usun küll, et kui on korralikult haritud muld ja ütleme, eriti musta sõstra puhul veel orgaanilist väetist kõvasti juurde saab, siis ei tohiks probleeme olla, kui ei ole vanad põõsad laulnud haiged või mingi muu probleemiga. Siis me tunneme teid, Harri Poom kui aastakümnete pikkust viinamarjade kasvatajat. Küsitakse, et milliseid viinapuusordid sobiksid rõdul kasvatamiseks. Ma ei saa nüüd küll päris täpselt küsimusest aru, kas tegemist on kortermaja rõduga või näiteks niisuguse maamaja terrassiga, aga kas leidub viinapuusorte, mis sobivad rõdul kasvatamiseks ja kuidas neid nüüd ületalve hoida? Rõdul kasvatamiseks peaksid nad siis katsuma mingis anumas, mingis suuremas, nõus, noh, ma arvan, et alla 50 liitri, võib-olla täiskasvanud taime puhul ei, ei maksaks arvestada, et vähemalt 50 liitrit ikka võiks maht olla ja sinna tuleks valida siis pigem niisugused väiksema kasvuga nõrgema kasvuga sordid näiteks Sammerdised siilides, selline sort, mis on nõrgema kasvuga, kus miski siin on selline nõrgema kasvuga sort, mis võiks sobida potis kasvatamiseks, siis ilma seemnete ta on kärna tass samuti seda on soovitatud, olen isegi lugenud, et on soovitatud nõus kasvatada. Oht on lõvistikutel või nõu taimedel selles, et kui nad nüüd talveks rõdule jäävad, siis külm võib juured ära võtta, et kuigi võrse võib seal taluda, kui mind viis, võib-olla isegi 30 kraadi külma, siis juurestik ikkagi seal 10 12 kraadi juures juba kahjustub või hävib. Nii et siis ikkagi kata Noh, võib-olla saaks selle rõdult potiga viinapuu siis näiteks keldrisse viia kus nii külm ei ole. Nii et mingi hinna eest ei tohiks temperatuur ikka nulli lähedale langeda. Ei, nullis võib-olla aga, aga tähendab ei tohiks langeda alla miinus 10 mulla sees seal temperatuur. See on niisugune kriitiline piir. Viinapuuistikute kohta on veel mitu küsimust. Üks küsija ütleb, et ta ostis kevadel kasvuhoonesse kasvatamiseks kaks viina puistikut üksn sordist silga ja teine on Hasanskisladki. Nüüd on see küsija aiapidaja entsüklopeediast lugenud, et pärast istutamist peab selle istiku kohe tagasi lõikama, aga küsija ei raatsinud seda teha, sest lehed olid nii ilusad. Nüüd ta küsib, et kas selle lõikamise võib nüüd tänavu sügiseks jätta. Ja siis tal on veel teine küsimus, et kuna mõlemad nimetatud sordid on avama sordid, aga ta istutasin kasvuhoonesse, siis kas kasvuhoones on meil liiga soe ja kas neid peaks avamaale ümber istutama? Mõlemad sordid sobivad jah, hästi avamaale selga sobib ka kasvuhoonesse väga hästi Hasanskisladki võib-olla mitte nii väga. Tal kipub jääma kobar väga hõredaks ja ei ole nii kena kui väljas kasvades, aga maitse on põhimõtteliselt sama, nii et selles suhtes vahet ei ole. Mis nüüd lõikamisse puudutab, siis ega viinapuu põhilõikamine ju sügisel ongi peale lehtede langemist paar-kolm nädalat. Ja nõuistikut istutades selline leht peal on, ei ole mingit nõuet, et teda peab kindlasti tagasi lõikama, see võib-olla on paljas juurne istik puhul, mida ilma lehtedeta istutatakse, aga meil müüakse üldiselt lehtedega nõuistikuid, neid ei pea lõikama tagasi peale istutamist. See Hasanskis Ladki, te ütlesite, et sobiks avamaal rohkem kasvatamiseks, millal siis oleks õige aeg ümber istutada? Siis küsitakse, et viinapuu, mis kasvab päikese käes maja seina ääres juba mitmendat aastat ei kanna vilja, mis võib põhjus olla? Huvitav, kui mitmendat aastat. No tavaliselt ikkagi teisel, kolmandal aastal peaks kandma hakkama umbes pakkuda, siis näiteks oletame, et pinnas on väga lubjarohke ja mõned sordid seda hästi ei talu. Et siis on neil kohe-kohe leht. Niisugune kollakas ja kasv on tugevasti pidurdatud. See, ma usun, võib ka vilja kandlusele halvasti mõjuda. Aga mootorist ma praegu ei oska välja pakkuda. Siis on meil siin üks küsija, kes tahaks vastupidi, istutada õuest oma kaheaastase viinapuu ümber sisehoonesse, tõenäoliselt kasvuhoonesse ja ta küsib, millal ta peaks seda tegema, et kas nüüd kohe ja tagasi lõikama või tuleks seda teha hiljem. Kahe katta siseruumides gaase istik mullaga. Noh, ma arvan küll, et kui praegu istutada ja talveks korralikult kinni katta, nii nagu roossegi kaetakse, siis ei peaks probleemi olema. Küsimusi tuli Harri Poomile nii palju, et osa neist jääb järgmisesse saatesse. Seniks vaata portaali aiendus poee kuulmiseni.
