Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele. Niisugust rõõmsat tehase pinnimist tuleb meil tänavu veel paar kuud oodata. Eestis talvituvad del väikelindudel on praegu väga raske aeg, tunnistab linnusõber ja harrastusornitoloog Peep Veedla. Linnukeste elu ei ole praegu kerge, et ei saa öelda, et mis seal linnukesel muret praegult tekitab muret, et kui ka meil on tekkinud väiksed murekoormat seoses sellega, et lund on nüüd liiga palju, järsku, et alati oli puudus ja nendel on tänu sellele suurele lumele just kõige raskemad ajad, et just nüüd on see aeg, et kui me muidu kogu aeg räägime, aitame ja söödame, aga tegelikult on olnud meil ju suhteliselt pehmed lumevaesed talved ja ei ole seda. Tõelist näljahäda eriti pole olnudki, aga just nüüd, kus tõesti selle lume alt ei naljalt kätte toitu ja puud on ka paksu lumekoorma all ja neil on on elu keeruline, need on ka linnukesi jäänud vähemaks, kes jõudis, lendas pakkuva lõuna poole, kes ei kohale, siis on nad kindlasti väga rõõmsad, kui me neile toidulaua katame. Aga lind ikka saab aru, kui üks suurem külmaperiood on tulemas. No eks neil ole need meeled jah, vähe paremini arenenud, kui meil, meie loodame sünoptikutele, nemad peavad ise endale lootma ja ma just eile tegin tiiru metsas oli ikka väga vaikne ja võrreldes ütleme novembrikuuga, kui sai talilinnuloendust viimati tehtud, et ikka paljusid liike ei kohanud üldse ja nii ta on, et kui ikka läheb karmiks, siis nad püüavad leida paremat kohta. Osad liigid, osad isendid, teised jäävad, otsivad seda kõike ja siis juba on õnnemäng, et kas nüüd õnnestub ellu jääda või mitte paratamatult. Noh, meil ka siin ju inimestest räägitakse, vot nüüd oli 11. bioohver ja nendest ei räägi niimoodi keegi, neid ei loe neid hukkunud linnukesi, aga, aga noh, need numbrid selles suhtes on nagunii igal talvel on ju hoopis teisest klassist ja see on see, mida me üldjuhul ei näe ja me ei taju seda. Aga paratamatult nende hulgas on see nii-öelda suremine on, on hoopis igapäevasem nähtusest väike organism, ega talle see külm ja nälg mõjub hoopis kiiremini meiesugustele suurtele. Te olete varasemates aiasaadetes inimestele õpetanud, et lindudel on erinevad toitumisharjumused. Mõned armastavad toitu süüa, puu otsas, näksida sealt, mõni tahab süüa maast lume pealt, mida siin peaks nendele inimestele meelde tuletama, kes tõepoolest meie aias pesitsevaid ja aeda külastavaid linde tahavad aidata. Toidumajade alt tasub ka lumi ära rookida, et ütleme, need, kellele meeldib sealt maapinnalt toitu võtta, nagunii pudeneb maha. Kui seal ütleme, tihased puukoristajad käivad, võtavad toidumajandusele seemne omale noka vahele, siis lendavad oksale, eks nad ikka pudistavad midagi maha ka ja, ja sinna toidumajja alla paratamatult kukub. Kui seal on siis paks lumi, siis siis võib see sinna lume sisse kaduma minna, aga kui sealt on lumi kenasti roogitud, siis saavad kätega näiteks Talvik on selline liik, kes praktiliselt ainult maapinnalt võtab toitu ja oma eilsel käigul ma Ani päris suurt talvikese parve, seal oli mingi kuus 70 isendit ja siis oli neil selline plats talu juures, kus nad siis süüa said ja istusid puu otsas ja kui tundus turvaline moment, siis läksid maapinnale ja nokkisid sealt siis Terija jätkav vindid, varblased siisikesed neile meeldib ka maapinnalt, aga nad saavad ka toidumajast kätte. Muidugi, aga praegusel ajal on päris suur tung seal toidumajas ja, ja kõik, ei mahumajja. Siis on hea, kui on võimalik võtta nii majast kui mujal ja parem, kui on neid kas siis maju mitu või siis lisaks toidumajale riputatud okstega kas rasvapalle või, või noh, nüüd Eesti linnutoidutootja akse spalsnäki toodab päris erinevaid tooteid juba lindude jaoks, et tänavu on uued tooted on linnumaiuse nime all pähklid, maapähklid, need on nüüd küll majja panekuks, aga teine uus toode on maapähklikaunad, neid just on, on riputamiseks siis oksa külge, kus siis lind ise sealt Kaunasest kuhugi pähklit kätte ja, ja ka möödunud aasta turule tulnud need teravilja rasvapallid, need on võrguga saab riputada oksale rasvapallid, samuti Loksal, et et kui on mõni põõsas või puu on siis tehtud nii-öelda jõulupuuks, kusse sipuvad ehete asemel sellised linnutoidud, siis on tore, olgugi, et jõulud läbi, aga, aga võib kevadeni sellist jõulupuu sarnast puutsis oma õuel hoida, kus on ehetexis, ongi toituvad linnud. Tänavune talv on eripärane selle poolest, et seda lund sajab, tundub, et lausa lakkamatult, mis tähendab ka seda, et söögimaja all olevat maapinda tuleb pidevalt lumest puhastada ja ka linnumajad, kõik ei ole lumekindlad ehk neid linnu vajugi tuleb lumest puhtaks teha. No eks linnumaju tuleb puhastada nii ehk nii ka siis, kui lund ei 100, et nii-öelda mustusest puhastada, aga lumest sõltub, mis tüüpi maja on, et kui on need väikesed toiduautomaadid, siis see lumi seal olla liiga ei tee. Kui on need suuremat klassikalist Pi toidumajad, siis võib see lumi sattuda ka sinna sisse, noh, eks ta eelkõige tuisuga satub ka puhastada, puhas hoida tuleb neid maju igal ajal, sest eks lindude seas levivad haigused neil ei olegi. Aga neil on omad haigused ja siin möödunud aasta oli ju viltlaste hulgas rohevinti tulla, selge oli ju, päris raske puhang ja lausa soovitati mitte toita Ta toidumajade eest just haigus levis, aga sellele nüüd piir pandud? Jah, tänavu sellel hooajal ei ole nüüd kuulda olnud, et oleks haiged isendid kohati, et see jäi eelmisesse hooaega, vähemalt esialgu praeguse seisuga. Aga mis te tahate soovitada inimestele, kes siiski linde oma aias väga armastavad ja neid tahaksid praegu toite, kas peaks kohe kõikvõimalikud variandid välja panema rasvapallid ja seemned ja? Igal juhul, nii nagu me ise ju ka peame toituma mitmekülgselt. Nii on ka lindudega, et kui ainult päevalille seemet anda, see on nende jaoks liiga ühekülgne toit ja see võib juba selle poolest tervisele hakata, et nagu ühekülgse toidu ka ikka, nii et igal juhul kui ei ole ka see rasvapall, et kasvõi siis seakamar seapekk panna rippuma, sellest saab tükiks ajaks või searasv näiteks igal juhul vaadata ta jaoks toit mitmekülgne ja, ja teine asi, mida nüüd tahaks veel öelda siin aiandus, foorumiski oli teemaks hiljuti. Raudkullid on nüüd päris hoolsalt käivad ka neis toidumajade juures väikseid linde jahtimas. No raudkull on selline suht väikesekasvuline kulliline, tema ongi loodud toituma väikestest värvilistest ja inimesed kipuvad seda neile pahaks panema, et oi, nüüd tulevad siin minu tehaseid püüdma, tegelikult ei ole mitte midagi pahaks panna, vaatame oma toidulauale. Meil on seal ka üks päev on siga laual, teine päev kana ja kolmastav kala, kõik on olnud elusad loomad, linnud, elusad organismid, niisama tihane sööb ju ka, kui aga võimalus, sööb ju putukaid, kes on elusorganismid, nii et see, et nüüd kullilised neid värvulisi söövad, et see ei ole üldse mingi patt seal niimoodi loodud, teame ju koolis oleme õppinud, et on toitumisaheltihane putukat kuliselt lihast ja kotkas, kulli näiteks või rebane. Et ärme paneme pahaks, praegult on, on tõesti neid kulle liikvel ja, ja nendel on ka kõhud tühjad, et nemad ei oska muutusi ja nemad ei oska päevalilleseemnetega pähklit süüa. See ei ole võimalik. Nende organism on ehitatud toituma lihast ja just nimelt lindudest, nii et lepime sellega. Missuguseid vigu inimesed teevad talvel laululinde toites? Kui nüüd ei tea õieti, et mida sobib neile anda, et kui ei osta spetsiaalset linnutoitu, et esimene viga, mis võib olla, tuntakse soolast toitu kas või soolast liha või võileiba näiteks leib on ka liiga soolane, väikese linnu jaoks? Sai, on piisavalt mage, sai, ei, sobib küll, aga sai, ei ole teab mis toiteväärtusega natuke võib anda, muidugi kui on mingi sepik, mitmevilja sai, see on võib-olla natukegi etem. Aga üldiselt sai, pole suurem asi toit ei meil omal söömiseks ega, ega linnule andmiseks, aga natukene võib. Ja loomulikult võib anda ju seal kas kaera, Ervest või hirsi hirsi vii tilgad on head, peenikesed ütleme, tihane väga ei vaimusta, aga varblane näiteks hea meelega ja kuidas keegi, mis kellelegi maitseb. Selliseid tangaineid peenemaid võib ka igal juhul anda, et kui meil ei ole seda linnutoidu all nimetatud kaupa varutud, vaatame siis magedaid toiduvarusid üle, mis meil on, on see siis pekitükk või kaerahelves, et küllap midagi ikka leiame ja püüame anda õiget toitu. Varasematest käredatest pakastest varasematest talvedest on meeles, et kui meri hakkab jäätuma, siis on juhtunud. Luiged jäävad jäässe kinni ja siis on mererannas sageli juba ka rebane jahil platsis ja inimesed on vähemalt sind Pirita rannas püüdnud veelinde toita, on, on toodud omamoodi Kassai ja, või mis näitab ka seda, et inimesed päris täpselt ei tea, kuidas niisugusel puhul üldse käituda. Mida soovitate? No üldiselt on praegusel ajal seisukoht, et veelinde mitte toitma noh, eelkõige on see sellepärast, et, et Vellinud ikkagi, et nad lendaks lõuna poole, kus on neile ette nähtud nii-öelda, et nad on rändlinnud ja lennaku sinnapoole, kus on neile sobivamad tingimused. Aga kui nad on juba siia jäänud ja on tõesti juba sekk karm pakane tulnud ja noh, kui nüüd valida, et kas vaadata, kuidas nad siin nälgivad ja võib-olla ka surevad või siis ikkagi neile visata, et siis vähemalt see on nüüd minu seisukoht, et pigem siis ikkagi visata ja noh, sai, on see kõige kättesaadavama toiduaine, mida ollakse harjunud neile viskama partidele, luikidele ja eks nad kugistavad seda päris hoolega, aga noh, sama teemadega tuhkagi tal ju seda toiteväärtust ei ole ja mida siis sinna juurde anda, et noh viljateri, kus seda nüüd linnainimesele ei ole ju viljateri, et maal on see, et mingeid nii-öelda rehepeksujääke ja mida siis on neile soovitatud viia ja viidud omal ajal noh praegusel ajal vähe, kellel sellist kraami on noh, on veel keedukartuleid seal peenestada ja selliseid variante, aga, aga noh, ega mingit sellist ideaalset toitu ütleme, veelindude toitmiseks ju ei toodeta meil toitu ja, ja seetõttu midagi väga tarka soovitada ei ole, sihvkad, nemad koorida ju ei oska. Aga oma aias, kes ikka iga päev selles paigas elab, näiteks taludes ja oma majaaedades lindudel peaks toitu praegu panema vähemalt nii kaua, kuni see paks lumi ei ole ära sulanud. Kui nüüd seda seni ei ole teinud, kui ka praegult panna, võib-olla võib-olla leiab mõni lind selle üles, et hädas nad on ja praegusel ajal peaks küll päev otsa olema see toit neile kättesaadav, sest ega ta lihtne seda leida praegult loodusest ei ole. Aitäh nõuande eest Peep Veedla. Uus aiasaade jälle tuleval pühapäeval. Seniks saab nõuportaalist aiandus e kuulmiseni.
