Kalamees, kes tahab lihtsa õnge ja ussiga järve äärde minna, võib seda teha ilma, et keegi tema hoobisse puutuks. Sammas, spinningu või Sikkuti kasutamiseks tuleb soetada harrastuspüügi õigus, see pole kallis. Ööpäeva jagu õngitsemisrõõmu saab ühe euro eest keskkonnaministeeriumis koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusest tõdetakse, et kontrollitud harrastus püüdjatest umbes iga kuues pole tasu maksnud. Ehkki seaduse järgi võiks neile selle eest ka trahvi teha, pääsevad nad tihtilugu hoiatusega, selgitab keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herkki Tuus. Tavaprotseduur näeb ette, et algatab siis väärteomenetluse, kutsud pärast inimese jälle sinna keskkonnainspektsiooni, võtad, ütlesite suure protsessi läbi. Aga kui inimene enne vahelejäämist isegi ühtegi kala ei püüdnud, ütleb puhastulu-kuluarvestus, et mõistlikum on lihtsalt näppu viibutada. Nüüd sooviks ministeeriumi inspektsioonile ühe tööriista juurde anda. Teeks lihtsama rikkumise puhul sarnase menetluse, nagu näiteks politsei teeb turvavöö kasutamata jätmise eest sihukse kiirmenetluse, et see on kõigile osapooltele vähem koormav, see karistus on siis selle võrra väiksem. Ministeeriumi ettepaneku järgi oleks mõjutustrahv fikseeriti hulk 80 eurot. Soovi korral saaks inimene sellest keelduda ja paluda põhjalikumat väärteomenetlust. Karistuste ülevaatamise kõrval püüab ministeerium lihtsamaks muuta ka järelevalvet. Herkki tuus selgitab. Tänagi kasutab keskkonnainspektsioon rajakaameraid ja droone Etti jälgida ega röövpüüdjad valel ajal või vales kohas vee äärde kipu. See on vaja ära seadustada, et seda oleks võimalik ka siis kasutada asitõendina siin ongi siis meil nagu selline plaan, et saaks kasutada rajakaameraid ja ka tegelikult vormikaamerat. Üks ministeeriumi mitmest mõttest puudutab ka kalade suurust praegu mitme kalaliigi puhul seatud alampiir, millest väiksemat kala püüda ei tohi. Nüüd plaanib ministeerium luua võimalusega ülempiiri seadmiseks. Teatud liikide puhul on just nende väga suurte isendite mõju järelkasvule väga suur, näiteks võtame haugi, on ju, et kui see on ikkagi kümnekilone emakala, et siis tema sigimisedukus on lihtsalt kordades suurem kui 10-l kilosele, eks ole. Erki tuus lisab, et ühegi kalaliigi puhul pole praegu plaanis üleriigilist piirangut, pigem oleks ülemmõõduseadmine võimalusi juhuks, kui tarvis kaitsta kalapopulatsiooni mõnes konkreetses veekogus. Aga loomulikult, teisest küljest tekib see küsimus, eks ole, et kuidas ta siis trofeekala saanud, aga noh, ega alati võib ju ka teha pildi ära ja lasta tagasi ja liiga sageli käitutakse.
