Siin lasteraadio ja kutsume raadio juurde eeskätt neid koolipoisse ja tüdrukuid, keda huvitab ajalugu. Sellepärast et hakkame kohe rääkima ammustest aegadest ja nendest aegadest puhuvad juttu ajaloolane Vahur Made ja koolipoiss Karl Juhan Paadam. Tänane saade on meil natukene selline fantaseerimised saades selleks, et teema on meil väga põnev ja väga paljusid erinevaid maid ja rahvaid haarav. Nimelt tänases saates mõtiskleme me natukene selle üle, kuidas on inimeste ajalugu ja inimeste käitumist läbi aegade mõjutanud loodus ja keskkond meie ümber. Ja võib-olla selliseks saate põnevuse ja sellise fantaasialennukasutamise Sissejuhatuseks esitaksin ma sinule Karl kui ka kõigile teile, kes te raadiot kuulate ühe sellise väikese nipiga küsimuse. Ameerika indiaani taanlased ei tundnud enne eurooplaste tulekut ratast. Neil ei olnud mitte ühtegi sellist veovahendit, ei vankrit, isegi mitte käru ei olnud nendel kõik kaubad ja koormad, mis kanda oli vaja, kandsid nad siis käes või turjal ning ka pikki vahemaid käisid nad jala. Ei olnud siis ühtegi sõiduvahendit nendel, millega neid distantse läbida. Mis te arvate, millest see tulenes, et nemad ratta leiutamiseni jõud? No ja ja ühtegi sellist mobiilsemat liikumisvahendit endale välja ei mõelnud, mis sina, Karl arvad? Mul pole aimugi. Vot see tulenes sellisest looduse poolt pakutud viperused indiaanlastele. Et nende kodumaal ei elanud ühtegi nii tugevat looma kes oleks seda vankrit jaksanud vedada sellist looma, nagu meie meil on hobune, nendel ei olnud ning ka laama, selline karvane loom, kes elab andides, tema oli ka selleks siiski liiga nõrguke teda vankri ette panna, et seda liigutada oleks suutnud, nii et jäänud tõepoolest midagi muud üle, kui ise aga koorem selga võtta ja anda jalgadele valu. Ning seetõttu ei leiutatud ka mingi pärast ratast, mille peal siis panna koormaid veerema. Aga see on ainult üks näide sellest, kuidas loodusmaailma mõjutanud on ja ja sinul on väga palju erinevaid selliseid teisi põnevaid näiteid selle kohta olemas. On. Teada, et inimeste igapäevaelu on mõjutatud looduskeskkonnast. Meie elame vett ja soojapidavatest, majades, puu või kiviseintega. Aga kusagil soojal maal, Aafrikas või Aasias elatakse avatud villades, punute tonnides ja sellest neile piisab. Selliseid elamistingimused, erinevused on mõistetavad, kõik on sellega rahul. Aga miks just Euroopas ja mitte näiteks Aafrikas ei arenenud välja kõrgkultuur? Kõrgelt arenenud ühiskond? No seda me nii ei saa öelda, et Aafrikas kõrget kultuuri välja ja arenenud selleks, et Egiptuse kultuur Põhja-Aafrikas on üks maailma tsivilisatsiooni algusi, aga poolest võime me küsida sedamoodi, milleks Euroo vaba maailma ajaloos nii suurt rolli on mänginud, miks eurooplased on olnud maailmas nii aktiivsed, miks nad on reisinud kõikidesse maailma paigusse, vallutanud teisi maid ja rahvaid ning miks tõepoolest Euroopast on tulnud päris palju erinevaid leiutisi ja, ja muid avastusi ka kõike seda on muuhulgas seletatud ka looduse mõjudega ning on muuhulgas siis märgitud kõigepealt ära seda, et Euroopas on selline väga soodus kliima, ta ei ole väga kuum, aga ka näiteks siis Kesk-Euroopas, Lõuna-Euroopas on ta siiski piisavalt soe, annab palju viljatoodangut ning Euroopa on ka ise suhteliselt kergesti liigeldav, erinevad Euroopa osad on üsnagi kergesti kättesaadavad. Suured jõed voolavad läbi Euroopa. Euroopa rannavetes on suhteliselt hea ja ohutu sõita Ta nii et kõik see on omakorda kaasa aidanud. Kuidas sinule tundub, kas on näiteks mõnda sellist maailma paika, mida võiks võrrelda neuroopaga, mis on sama selline aktiivne olnud läbi aegade ja ja mis tegelikult ka tulevikus, kui me nüüd siin edasi vaatame, võiks muuta, osutuda selliseks euroopale võistlejaks võib-olla Hiina. Kuid nad ei olnud küll suured maadeavastajad ja praegune totalitaarse arvatavasti hoiab neid edasi arenemast. No Hiina on kindlasti üks selline piirkond, kellest tulevikus kujuneb selline maailma üks juhtivaid maid ja, ja, ja piirkondi ning tõepoolest ka Hiinas on samamoodi üsnagi soodsad looduslikud tingimused selleks, et seal suur ja võimas riik on saanud tekkida ning et suur hulk inimesi on seal äraelamist leidnud. Kui me nüüd vaatame sellele inimkonnale ajaloole tagasi, siis sellised suured, et ja vägevad tsivilisatsioonid, suured ja võimsad riigid. Sellised väga ekspansioonihimulised ja arenemishimulised rahvad on ikka ja alati esile kerkinud just nendest piirkondadest, kus loodus on seda soosinud kus loodus on andnud võimaluse suurel hulgal siis toiduaineid toota, Ta, ning kus seetõttu siis ka palju inimesi elanud. Kuid rääkisid siin oma sissejuhatuses majadest ning mina räägiksin sulle nüüd ühe väikese mongolite naljakese nimelt nagu sa tead, mongolid 13. sajandil olid suured vallutajad aga mongolid ise elasid sellel ajal sellistes telkides juurtadeks, kutsusid nad neid, eksju. Ning kui siis sõdalased olid käinud sõjakäigul hiinlaste vastu lõuna pool, tulin koju tagasi ja rääkisid, et see rahvas seal lõunas, et see on küll täiesti selline mõistetamatu rahvas, et et tema teeb oma telgid savist. Et mis mõte sellisel asjal on? Et seda ei saa ju kokku pakkida, seda ei saa ju kaasas kanda ning teised, kes olid koju ja teised ei uskunud sellist asja, et mis asjad savist telgid, et kus nad siis loomad panevad, et need loomad on siis ühe koha peal ja söövad kõik rohu ära ja aga nii see tõepoolest oli, hiinlased harisid põldu ja neil ei olnud selliseid tilk majasid vaja. Ja kui siis mongolid rännakutel edasi liikusid, siis nad nägid, et inimesed elavad rohesellistes suurtes linnades, mis ongi pidevalt ühe koha peal. Mis sa sellest arvad, kuidas on juhtunud niimoodi, et Euroo hoolimata sellest, et ta suhteliselt nii põhjalaiuskraadidel asub, et Euroopa on tegelikult sellise maheda kliimaga ja, ja sellise soodsa asendiga, mis veel võiks sellele olla kaasa mõjunud äkki võib-olla golfioos. Ja see on kindlasti ka üks üks tegureid, mis on Euroopat sellise väärse kohana hoidnud, see hoiab Euroopas siis temperatuuri aasta läbi tunduvalt soojem ana, kui muidu laiuskraadid seda lubaksid. Aga mis sa oled veel leidnud looduse ja inimese tegevuse kohta? Miks näiteks ei jäänud püsima maailma võimsaim ja vanim riik, Egiptus, mis juhtus? Aga mis sa ise arvad, mis võis juhtuda? Äkki võis näiteks toimuda mõni rahva ülestõus ja kukutada vaaraod ja pärast seda enam? Kes ei suutnud iial taastada oma endist hiilgust? No Egiptuses ja sellist väga suurt rahva ülestõusu ei toimunud Egiptuses, ajalugu on selle poolest väga kirev, et oma sellisel langusperioodil sattus Egiptus järjest järjest erinevate väljastpoolt tulnud rahvaste võimu alla. Aga ka siin ausalt öeldes mängis jällegi oma osa seesama looduslik keskkond, millele kogu elu Egiptuses tugineb. Mis on see eluallikas andja Egiptusele nii söögi? Just nimelt, see on Niiluse jõgi, maailma kõige pikem jõgi üldse ning oma sellist üleujutustega ka niisutab siis Niilus oma kaldaäärseid alasid ning teeb võimalikuks ja siis põlluharimisse ning Egiptuses on saagid, mis põldudelt saadakse tõepoolest äärmiselt rikkalikud, neid saadakse ka mitu korda aastas. See tegi siis ka võimalikuks selle Niiluse orus tekkis tsivilisatsioon. Aga teisest küljest Egiptuse tsivilisatsioon, kas kannatama ühe probleemi alle, nimelt ta muutus väga selliseks endasse sulgunud uks, selle kohta öeldakse ka konservatism aktiivseks ning üks põhjusi selleks oli ka, et Egiptus oli nagu surutud ühelt poolt, siis kõrbe teiselt poolt mägede vahele. Ning elades siis sellise 100 karikas põllukasvatuspiirkonnas samas muust maailmast poolenisti suletud jäi Egiptus nagu sellisele ühele ja samale tasemele ja tulemuseks oli, et teised rahvad, kes väljastpoolt sisse tungisid, Egiptuse oma võimu alla haarasid. Sellel looduskeskkonnal on võib-olla nii plusspoole kui ka miinuseid. Kunagi ei tohi lasta ennast siis looduse tõttu muust maailmast eraldada, see oleks vast selline egiptuse õppetund. Juttu sai tehtud sellest, et eurooplased on olnud sellised suured maadeavastajad ja reisijad, mis sina nendest Euroopa maadeavastustest tead? No näiteks seda, et Kolumbus avastas 1492. aastal Ameerika arvata staadion nüüd Indiasse ja sealt pettumusega tagasi pöördunud sest neil polnud mingeid rikkusi. Kuid hiljem saadi, et see on siiski väga rikas maa ja leidub kulda. Ja sinna reisisid paljud konkistatoorid ehk kullaotsijad, rääki, kolooniaid. Ja laastati põliselanikke maid. Jah, eurooplased tõesti sõitsid väga pikki mereretki. 15. sajandi keskpaigast alates hakkasid eurooplased otsima uusi maid suurde maailma merede taga. Mitte üksnes sised Kolumbus jõudis 1492. aasta lõpus Ameerikasse, vaid et aastaid hiljem leidsid siis eurooplased üles ka selle tõelise meretee Indiasse ning üsna peatselt tihti ka juba esimesed ümber maailmareisid. Ning, ja nüüd siinkohal tekib meil jällegi küsimus, et miks just hakkasid need suured maadeavastused peale Euroopast miks ei juhtunud näiteks nii, et ühel kenal hommikupoolel oleks kuskil Londoni või, või rooma sadamas seisnud aafriklaste suur laevastik või miks näiteks Ameerika indiaanlased ei saatnud suuri laevastik keele, ookeani? Hiinlased, tõsi, üritasid teha paar uurimisretke Euroopa suunas, aga nendele tundus, et rohkem lääne poole nad sõidavad seda kehvemaks, kultuuritase seal muutub ja nemad lõid käega ja pöörasid kuskilt Araabia koha pealt tagasi. Nii et ka nende puhul ei olnud just suurdi maadeavastajad. Et aga tegemist, millest see tuli, et jah, just nimelt maailma mereta täitusid eurooplaste laevadest, võib-olla tulenes eurooplaste uudishimust? No üks põhjus, millest see tulenes, oli see, et eurooplastel endal olid juba sellised väga pikad ja sajanditepikkused meresõidu vähemused ja mitte üksnes siis nüüd ainult meresõidu, vaid just sellise avamerepurjetamise ja, ja ookeaniavarustel seilamise kogemused selleks, et kui me vaatame seda Euroopa mina joon, siis on väga sakiline, väga sopiline, tuleb ületada erinevaid takistusi, tuleb, sõitasin Põhjamere näiteks, et jõuda Inglismaalt, Rootsis rasse Vahemere tuleb sõita risti-põiki, et ühelt kaldalt teisele jõuda. Nii et see merd mööda suhtlemine oli nagu eurooplastele looduse poolt ette antud merd mööda kaupade vedamine oli kõige tolle aja tehnika juures kõige kiirem ja kõige sellisem praktilisem ning seetõttu oli eurooplaste jaoks ka suhteliselt iseenesest mõistetav see uusi maid ja, ja uusi varandusi mindi otsima maismaad mööda. Aafrika ja Aasias oli samuti kogu aeg olnud suuri ja võimsaid riike, aga sealsed rahvad olid liikunud edasi just põhiliselt maismaad pidi. Ja sellepärast ei tekkinud ka seal nii kõrgele arenenud meresõidukunsti ja ei võetud ette nii suuri üle ookeanipurjetamise, kui seda julgesid siis ette võtta. Eurooplased. Religioonile osa kultuurist, näiteks Indias ja söödaloomale ja lehma nende püha loom. Minu teada on selline komme välja kujunenud eelkõige seetõttu, et Indias on maagia karjakasvatuseks ometi vajalik kasutada. Vilja ja vaene põlluharja ajas härgi ilmseks. Seega oli vajaga lehmi, et sünniks särgi. Kas on teada veel juhtumeid, kus religiooni kujunemist on mõjutanud looduskeskkond? No tegelikult on loodus kõikjal mõjutanud religiooni kujunemist selleks et kõige varasemad uskumused, ükstaskõik, mis maal need on tekkinud, need on ikkagi sellised loodususkumused seotud loodusega seotud erinevate paikadega looduses suurte loomade ja taimedega. No mida näiteks vanad eestlased kummardasid haaret. Hiies eestlaste ainuke teadaolev muistse kultuurijumal No oli teada see siin ka teisi jumalaid hukku näiteks, aga eestlased samati, kummardasid äikest ja suuri tammepuid ja selliseid ja no ütleme väga impossantseid ja mõjuvaid loodusnähtusi. Ja nende põhjal on kõik kõik religioonid kujunenud vaadata näiteks osa omaaegseid vanu koopamaalinguid, mida on leitud siit-sealt Euroopa koobastest ning ka mujalt maadest, seal on ikka kujutatud lootust loomi ka siis inimesi jahti pidamas. Ja nii edasi, et see on isegi välja käidud selline mõte filosoofide poolt, et inimene ei olegi tegelikult ise võimeline mõtlema välja midagi sellist, millele loodus ei ole talle mingil moel eeskuju andnud. Et alles siis, kui inimene on kuskilt loodusest saanud mingisuguse eeskuju, alles siis tekib tal sellega juba mõte ja uued fantaasiad. Nüüd muidugi, need religioonid on selliselt vanalt loodus religioonilt edasi arenenud, tekkinud neid siis juba igasuguseid, nad on sellisest puhtast looduse kummardamisest läinud kes rohkem, kes vähem kaugemale, kuid siiski siiamaani on religiooni ja looduse vaheline suhe jäänud tegelikult väga selliseks suureks ja, ja tuntavaks ning sellised suured maailma religioonid, nagu seda on kristlus ja ja islam näiteks nemad suuresti kummardavad erinevaid inimese emotsioone ja tundeid, panevad nendele väga suurt rõhku ja eks need, see on osakene loodusest. Aga loodus mõjutab inimeste kombeid. Jah, vist on nii, et kõikidel rahvastel on komme tervitada, aga nad teevad seda erinevatel viisidel, näiteks meedervitama, kättpidi eskimod hõõruvad, ninasid vastamisi. Moorid Uus-Meremaal puudutavad kergelt, ninasid endise vastu. Seda kutsutakse Hongiks. Mille pärast nad seda teevad äkki uneski mudel, külm, aga mis siis teistele? Jah, eks see tervitamine on ka selline looduse poolt inimesse sisse pandud soov, see on nii-öelda tunnetada teineteist, murda sellist nähtamatut vaheseina üksteise vahel saavutada omavahel suuremat kontakti, suuremat kindlustunnet teineteise suhtes. See on ka jällegi selline inimese soov teineteist niimoodi materiaalselt tunda ja, ja ka teiste teatud sellist tugevusest ja jõust mingit osa endale saada. Muidugi loodusega on ka seotud inimesel väga palju muid erinevaid kombeid, alates siin sellessamas tervitamisest alates siin religioonist kui ka erinevate pühadeni, erinevate töövõteteni, erinevate arusaamade, nii pereelust ja ühiskonnast. Kõike seda on loodus väga tugevalt mõjutanud. Oli siin jutt ka Eskimatust, jah, hoteskimatelanca loodusega seoses üks väga tore ja tänuväärselt komme nimelt eskimod, kuna nemad elavad sellises väga külmas viletsa kliimaga paigas, siis nemad on sunnitud pikki kuid vahel elama koos ühes telgis ühes majas. Ning tihtipeale võib-olla sa isegi oled tähele pannud, et kui väga kaua elada koos niimoodi kitsalt, siis ikka tekib koos elavate inimeste vahel selliseid arusaamatusi ja tülisid ja teineteisele öeldakse midagi ja nii edasi. Vot selleks, et seda asja mahendada, eskimod teevadki teineteisele vastamisi. Tõsi nende kingitustega teineteise tuju tõsta ja, ja meelt parandada. Kuidas sina eesti loodusega rahul oled, mis sa arvad, kuidas eestlast mõjutanud on? Loodusega olen ma väga rahul, sellepärast et suvel saab meres ujuda ja talvel suusatada. Eestlased näiteks võrreldes hispaanlastega on kuidagi tuimad ja hispaanlased jälle vägagi temperamentsed. Äkki on see seotud? Kliimaga arvata võib selleks, et need lõunapoolsed päikesega harjunud rahvad on ikka elavamad olnud. Ka eestlase puhul võib siis jällegi tuua selliseks positiivseks jooneks seda, et loodus on seda teinud kannatlikuks ja rahulikuks ja pannud teda ootama ikasse, tapma päeva, kui päike ennast kergelt pilve tagant näitab. Kuuldud saates vestlesid ammustest aegadest ajaloolane Vahur Made ja koolipoiss Karl Juhan Paadam.
