Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist. Tere. Meie seiklus Aafrikas on jõudnud täna just sinna, kus saame juba täpsemalt aimu, kui roheline tegelikult see lõputute kõrbetega maailma ja kollajavannid on küll kur taastus nii kurv taastusmaaga tungimas, vannide saladustesse. See oli need marimba muusika marimba on lihtsalt öeldes puust ksülofon ja seda mängitakse paljude Aafrika rahvaste seas. Aga praegu siin mängis niisugune ansambel nagu Namiib Marimbas ja loo nimi oli aafrika Ombava, mis tähendas nende keeles. Aafrika on ilus maa. Ja tõepoolest need, kes Aafrikasse lähevad, ikka loodavad näha seda ilusat maad ja, ja ma arvan, et väga tihti ka tänapäeval lane läheb Aafrikasse, selleks, et näha Aafrika savanni. Se kujutlustes vann, Igalühel ilmselt silmade ees säte vihmavarjutaoliste võraga, üksikud kud Acadciad ja nende vahel kõrge rohi ja kohutavalt suured loomakarjad. Tõesti sellest palju rääkida, seda võib vaadata televiisorist ja nii edasi. Aga Ta on väga selgelt seda oma esimest elamust ikkagi Keenias vannidesse, et kui me nägime seda, seda savanni looma rikkust, siis me ei uskunud oma silmi lihtsalt, et seal päriselt tunnevad ennast seal väga hästi ja, ja, ja selleks on omad põhjused, miks nad ennast seal hästi tunnevad. Ja eestlasel on muidugi seoses sellega, kus meie elame, esimene reaktsioon on see, see on koduloomade kari kindla peale ei saa olla, et metsloomad, vabad loomad niisuguste suurte karjasena ringi liiguvad. Sest noh, meil sellist asja lihtsalt ei ole, karjas on turvalisem ja seal on palju põhjusi. Karjas on turvalisem ja üks oluline põhjus on muidugi see, et sa vannid on suurepärane toidulaud. Aga kuidas see kõik täpselt on? Igal juhul vaieldamatult loodusteadlased kinnitavad, et kõikidest maailma elukooslustest, kus iganes maakeral on aafrika savanni kõige rikkamad suurulukite poolest, et just nende suurte elukate poolest ja seda jõu Aafrikasse vaatama minnakse. Miks siis aafrika savanni, maailma kõige rikkamad, nende suurte elukate poolest seda hakkamegi nüüd lahti harutama, seda mõistatust ja ja kui mõelda nagu maailma peale, siis sa vann on ka mujal maailmas, mul tuleb omal silmadeta oma käikudest, näiteks Austraalias avannid, kuskil Kirde-Austraalias hõredad puud, samamoodi kui Aafrikas tunud kõrge rohi, samamoodi kui Aafrikas termiidipesad, mis ulatuvad üle sinu pea, nihukesed savist tornid, samamoodi nagu Aafrikas. Aga loomi väga üksikuid. Või siis tuleb meelde jälle silmad ette Lõuna-Ameerikas ka sa vann kuskil Argentiinas, seal nimetatakse neid Campodeks. Siis Campo jälle hõredad puud, kõrge rohi, aga loomi väga vähe. No heal juhul näed seda landut jaanalinnusugulast, aga seegi on ikka väiksem kui, kui jaanalind. Nii et see efekt ja see elamuslikus. On ikka kõigist maailmas, avannidest Aafrikas vannis kahtlemata kõige kõige võimsam. Seega miks seal on nii palju neid ulukeid ja erinevalt teistest annidest ja Rohtlatest ja pumpadest ja nii edasi ja see on põnev küsimus ja üks asi on, ütleme, esimene asi on see, et kas vanni kliima, nisugune ta kaks korda aastas annab tohutult lopsakas ka rohutoidu kõikidele Sa vannide elanikele. Et savanni aastaajad, seal on ka neli aastaaega. Nüüd ma räägin juba konkreetselt sellepärast, et Aafrikas on erinevates tsoonides kõik veel eri moodi, aga näiteks Keenias on neli aastaaega, on pikk vihmaperiood, see on kuskil aprillist alates siis tule kuivaperiood, siis tuleb lühike vihmaperiood ja siis tuleb jälle kuivaperiood. Temperatuur on kogu aeg sama, aga kord on suvel haljas ja kord on ta kuivanud. Ja see annab kogusa vannile oma elurütmi, aga vaieldamatult kaks korda aastas piiritud rammusat rohumaad sealt jätkub kõigile. Ja tegelikult on see loomade toitumine siis ka niimoodi, et nad on kõik kohastunud sellega, et kord on süüa nii-öelda kõriauguni ja kord tuleb kuude kaupa paastuda. Ja ka taimed sellega kohanenud, et kui on ikka kuiv, siis ei ole midagi teha, puud heidavad lehed, rohi koltub ja loomad peavad nälgima. Aga kuidagi nad tulevad toime, sest nad on elanud seal kohutavalt kaua. Ja kui tuleb jälle see vihma, Ek, jumalik rohelus, puud ja taimede õites loomad saavad endale järglased selleks ajaks, sest siis on ju ka lastele kindlustatud toit sellel ajal. Ja kõik see, sa vann õitseb ja õilmitseb ja lokkab ja ja elu käib hirmsa hooga ja keeb. Ja vahel võib küsida Ellevasti praktilist, et kumbal ajal siis oleks põnevam minna savanni sellel ajal, kui ta on roheline või sellel ajal, kui ta on kolka tunud. Mõlemad ajad on põnevad, just, sest roheluse ajal on see vann tohutult ilus, värviline ja sa näed näiteks ka pisikesi loomapoegi ja loomade omavahelisi suhteid. Kuival ajal on jällegi see, et nii suurt loomade kogunemist nagu nende üksikute veekogude ümber kuival ajal sai näe, sellel nii-öelda rohelisel ajal kunagi kiskjatel on siis hea neid passida sealt eemalt põõsast ja nad on seal kõik tegelikult ninapidi koos ja, ja, ja see on nagu loomade paraad ümber nende veekogude, mõnikord nad üldse ei ründagi, 11 Neid on seal lihtsalt liiga palju ja seltskond on liiga kirev ja kõik tahavad ellu jääda. Aga kui sa tahad näha tahud loomarohkust, siis siis vaata, et see kuiv aeg on isegi parem. Ja tegelikult ta loomadel veel see asi, et erinevates Aafrika osades need vannid joon tuhandete kilomeetrite ulatuses kogu Aafrikas. Loomad rändavad erinevatel aegadel erinevatesse savanniosadesse, kus on siis nagu soodsamad tingimused ja noh, nende kohta see klassikaline näide, mida vist igaüks on televiisorist näinud, on see knoude rändamine seal Tansaania ja Keenia vahel rändavad ligi 500 kilomeetrit trit Claude siis juba peaaegu et miljon looma. Rändavad aprillikuus lõunast põhja poole ja siis jälle oktoobris põhja poolt lõuna poole liiguvad selle järgi, kus on siis lihtsalt rohtu tuletaks täpsuse huvides paari sõnaga Kloo välimust. Lihtsalt öeldes, kui keegi kujutab ette, et veis ja hobune saavad endale lapse siis anglo Kloolon, hobusesaba hobuse lakk. Aga tal on nii-öelda lehma sarved, väga-väga veider loom, ta kuulub, anti loopide hulka niukses suuremat sorti antilapp. Väga-väga haruldane välimus maailmaelukatega võrreldes. Ja mitte ainult muud ei rända, vaid rändavad ka sebrad, paljud anti loobid mööda rohumaid, sadu kilomeetreid igal aastal edasi-tagasi ja need ränded kindlustavad ka siis selle jälle võimalikult suur hulk loomi jääb ellu. See kõige dramaatilisem, mul on see küll silmade ees, ma olen seda 10 korda televiisoris näinud, vähemalt kuidas Kloode karjad ületavad jõge ja krokodillid need seal passivad ja siis tõmbavad need sealt tee alla ja niuksed äärmiselt dramaatilised sündmused. Loomade ränne Aafrikas on vapustav lihtsalt. Ja nüüd esimene põhjus, miks on siis palju elukaitse vannides, oli see, et lihtsalt kaks korda aastas on rikkalik rohumaa. Teine põhjus, loomad rändavad. Aga tegelikult. Kolmas põhjus on veel see, et nad rändavad väga kordamööda lainetena, näiteks kõige esimeseks, alati uutele rohumaadele seostavad sebrad väga kiiret, joovad kohale, ampsuvad kiiresti, midagi lähevad juba edasi. Luud liiguvad natuke aeglasemalt. Tahavad juba natuke madalamalt, saavad ka oma kõhu täis ja nende sabas tulevad siis näiteks pisikesed anti loobid, kes juba võtavad ka sealt, kus sebra Jagno juba saanud on, veelgi maapinnale lähedasemalt. Kõigile jätkub kõigile jätkub, sest nad tulevad erinevatel aegadel nendele uutele rohumaadele. Aga võib-olla kõige olulisem ja natuke ka keerulisem on seletada seda, et kuidas see toidulaud on jaotatud, noh, nii nagu sahvrist toiduriiulit. Ehk siis noh, erinevatelt kõrgustelt, see ei ole ainult rohi, mis savannides kasvab, seal on ka põõsaid ja puid. Ja kõige kõrgemale toiduriiulile ulatub muidugi kõige pikema kaelaga aafrika elukas, kaelkirjak viis meetrit, teine korrus sisuliselt kaelkirjaku, eks pista teise korruse aknast pea sisse inimesel ka inimese elamises ja et nad tänavale jalutama noh, ja siin ja ei võta meie toidulaualt midagi. Ehkki see läks nii sor imet, annaks vist ise jah, või ei tea, kohkuks ära koledasti, aga aga igal juhul on see uskumatu, kuidas ta oma ka sinise keelega binokliga vaadanud sealt Acadcial on tohutu pikad astad nagu sõrmed nõelteravad siis ta keelega niimoodi kuidagi opereerib sealt nende ubade vahelt läbi ja tõmbab ilusti oma toiduniimodi lehtedest kokku sealt puu võra ülemisest osast siis järgmine korrus, kahe meetri kõrgused, elevantide paras londi kõrgus. Aga ka mitmed anti loobid ja üks minu lemmik Anti Loop neid, palju nendest me räägime ka edaspidi on igal juhul kere nukk. Ta on umbes nii, et kui me kujutleme pronksist imekaunist saledat kuju anti lobikuju ja see on liikuma hakanud ja elustunud, siis on see kerenukk. Ta on niisugune pronksiat värvi, tohutult sale, pikkade jalgadega pika kaelaga graatsiline, tohutult graatsiline loom ja tema nüüd teeb siis niimoodi tõuseb kahele jalale nagu tsirkuseloom sirutab veel oma pika kaelaga üles ja ta ulatab jälle sealt järgmiselt riiulilt kaelkirjakut veidi altpoolt. No nüüd järgmine riiul, kolmas riiul allapoole tulles sinna ulatuvad juba väga palju, ta anti loobid ja muud loomad ja seal ongi ka palju sööjaid. Aga see nii-öelda kõrgem rohi, see ei ole veel, kõik, on terve hulk selliseid tegelasi seal seal vannis, kes on nii-öelda elavad muruniidukit kes siis võtavad selle kõige madalama osa. Ja noh, minu jaoks on näiteks üks selline laimokk-ninasarvik, igavene suur elevandisuurune elukas ja tal on, see ongi tema mokk on niisugune lai ja see on täpselt nagu niukene muruniiduki lõike niimoodi maapinna lähedalt niimoodi võtab. Viimast saab ka kõhu täis ja sellest ka veel ei ole, kõik üks riiul on maa all vaadanud tihti, kuidas tüügassiga laskub põlvili keset savanni ja siis midagi seal tuhnida nosib ja, ja saab ka oma kõhu täis nendest juurikatestri soomidest igasugustest. Ja niimoodi nad jagunevad ilusasti nende korruste järgi. Ja need on nüüd meeletu rohusööjate hulk kisketega samamoodi nelgi on toidulaua ümber oma kindlad kohad. Et näiteks hakkame nendest pisematest pihta. Šaakal šaakal sööb põhiliselt nisukesi pisikesi elukaid, no putukaid tigusid siiri, kui seal on, kui saab kedagigi. Ta on seal hiiri, on küll, seal on kõike, Saaennides on kõike, aga põhiliselt ongi võib-olla isegi selgrootud. Saak oli põhitoit ja suuruselt järgmised kiskjad. Leopard gepard temale juba hiirtest ei piisa, ei piisa, aga ega nemad ka kõige suuremaid ei võta näiteks leopard ja gepard ikka tervet nuud mitte kunagi ei ründa, sest see on liiga suur suutäis tema jaoks vaid nemad püüavad siis neid väiksemaid, anti Lope ja Ta tüügassigu ja nende poegi ja nii edasi ja siis noh, see Aafrikas onnide kuningas, lõvi noh, nemad siis peavad jahti karjaga ja nemad siis ka ründavad tõepoolest, juba nuud teinekord. Ja ma olen ise näinud, kui läheb ka siis kõige suurema maailma suurima veislase aafrika pühvli kallale, kui nad ikka osavalt jahivad, mitmekesi, võivad küttida küll, aga ega lõvi ikka tervet täiskasvanut näiteks kaelkirjakud ele vatiga ei ründa. Et jääb puutumata temast võib-olla poeg teinekord või, või haigeid, aga lõvil tekib aukartus, jah, ja on kord majas selles paigas nimega sa vann ja lõvide ja teiste kiskjate järel, et tuleb siis veel terve hulk lihase. Nii et selle, ütleme lihatoidu seal toidulaual võib siis jagada, noh nüüd me jagasime nagu selle järgi, et kui suur see toiduportsjon on. Aga selle järgi ka, et kas liha on värske või liha on laagerdunud, mõnele meeldib just viimane, jah, ainult viimane ongi mõne meelest kõige parem. Ja seda ma sain jälgida oma silmaga kusagil Botswana vannis, noh, me nägime, kuidas kolm lõvi olid värskelt siis murdnud ligi tonni kaaluva Aafrika pühvli ja et mis siis saab edasi, me olime kaks päeva seal ja vaatasime, mis juhtub. Põhiline on see, et kui nad on selle toidu kätte saanud, nad ei lähe üldse sealt juurest ära, sest nad teavad, et niikuinii natukene tähelepanu hägustub, nii on kohe keegi teine platsis ja nii nad olid seal mõnekümne meetri kaugusele ümber selle Aafrika pühvli. Kuigi nad olid ennast kõrini täissöönud, nad lihtsalt lesisid seal ja vaatasin, et keegi teine ei saaks süüa. Aga teise päevaseid täpselt samamoodi, nad olid täiesti rammestunud nendest kohutavatest portsjonitest ja siis nad natukene kolmanda päevagi veel söövad, aga lõpuks nad tüdinevad ära, need on paremad palad ära söönud. Siis nad lähevad minema, aga juba sel ajal, kui nemad seal veel parimaid palasid Sõid teist päeva järjest, siis oli ikka paras seltskond sinna ümberringi kogunenud. Ainult passis õiget hetke, täpselt puude otsas, need kaeluskotkad, need ilma sulgedeta kaela, kohutavalt suure nokaga linnud, kogu aeg vahivad puu otsas, kas lõvi hetkekski ei kaota tähelepanu. Ja muidugi vilksatas juba äärsel kaugemale šaakal ja nii kui need lõvid on läinud, nii algab siis nende laagerdunud lihasööjad, et pidu ja väga tihti on seal korjuse ümber, siis nagu selline tugevama õiguse reegel ka. Aga ikkagi on ka veel niimoodi, et näiteks ega siis need need kotkad, Nemad söövad ainult nii-öelda selle pehme osa ära. Aga kui järgi jääb sõna otseses mõttes luu ja nahk, siis vään saab sellest kael kõhu täis. Jaanil on, on uskumatult hambad ja uskumatu, seedimisvõime tal need hästi. Happelised mahlad on tal maas ja ta on võimeline sõna otseses mõttes seedima ka näiteks sarvi. Närib need katki, neelab alla ja raudne seedimine seedib ära ja saab kõhu täis. Ja niimoodi kõigest sellest kokku, mis me rääkisime, hakkab nagu kujunema see selline saladuse võti. Miks vannis saab olla nii palju loomi. Aga tegelikult on see asi palju põnevam veel. Näiteks seal on nagu üks asi, mis on väga erinev meie kodumaisest loodusest, et savannimaastik on ju lage ja loomade omavahelised suhted. See mäng, reeglid on väga teistsugused kui Eestis. Nii et näiteks, kui ma esimest korda nägin, kuidas üks lõvi pikutas emalõvi ja tema eest jalutas mõnekümne meetri kauguselt rahulikul sammul mööda sihuke väiksemat sorti antilapp siis ma olin õhku ahmima, sed nüüd nüüd mitte midagi juhtunud, kõht oli täis täpselt, mõlemad olid ülimalt rahulikud. Ja näiteks ka sell sai aru, et lõvil on kõht täis, aga ma olin tookord esimest korda kas ja mõtlesin, et mille pagana järgi ta siis aru saab, et nüüd on lõvil kõht täis parajas? Nüüd ma oskan küll seda vaadata, aga siis ei osanud, aga gasell muidugi oskab seda kohe vaadata, et kui on laisk pikutel. Nojah, ja tal on kohe teine nägu peas, ta niukene uimane ja silm ei sära tal ja tegelikult ikkagi sekas kõht on punnis, ei ole, seda õpid kogemuste põhjal Lõvi juures esimeseks, märkab et mis tuuris ta parajasti all. Märkamisoskus on elulise tähtsusega ja need loomad, kes seal on väga kaua elanud, need loomulikult on selle väga selgeks saanud ja seal on nagu ka see reegel, et et vaenlane, avamaastik ja noh, lihtsalt öeldes mängud loomade vahel toimuvad avatud kaartidega. Ehk siis väga kaugelt näevad kiskjad rohusööjaid, rohusööjaid, kiskjad ja nad suudavad kaugelt ära otsustada, mis mängu me täna mängime. Näiteks ma kujutlen, et Eesti metsas paksus metsas, kuskil on üks väike jänku ja kuskil kõnnib üks hunt ja järsku vilksamisi näeb hunt jänkut. Mitte mingit mõtlemist ei ole kiiresti taga ajama, äkki saab kätte, oli niisugune hetk, eks ole. Aga, aga vannis on kõik avalik, kõik lahtine, otsusta ise, sul on aega põgeneda väga, väga palju varem, kui ta sulle lähemale hakkab tulema. Muidugi lihtsust on, seal on asjad palju keerulisemad ja jahireeglid on loomadel keerulisemad, aga, aga jämedast joones on. Vähemalt minu peas on seal Aafrikas vann selline paik koos mängitakse avatud mänge lahtiste kaartidega ja mingis mõttes see muidugi võib juba väga spekulatiivseks minna, aga, aga vähemalt eestlasele siis hakkabki tunduma, et huvitav, et, et kas ka rahvastele nagu üle kandub, et kas sa oled avatud maastiku põlisrahvas või oled sa metsamaastiku põlisrahvas, et väga kergesti tekkis selline mõte, et suletud maastiku mõju on see, et ka inimesed suletumad ja avatud maastikul nad ei saa sellised nagu olla. Võib-olla see on spekulatsioon? Igal juhul on selge, et Aafrika on Eestist äärmiselt erinev. Looduse reeglid on teistsugused, loomade omavahelised suhtlemisreeglid on teistsugused. Ja ka teistsugune on Aafrika kultuur. Igaüks saab aru, et seesama puu ksülofoni muusika võidame, kuulame on väga teistsugune kui eesti rahvamuusika. Seesugune oli siis tänane saade, kusseiklesime ringi aafrika Rohtlates ja saime tuttavamaks sealsete tegelastega. Nii suuremate kui väiksematega millest tuleb juttu järgmises saates läheme Aafrika suurima puu, Bob abi ja teiste savanni taimede juurde. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula.
