Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Kuulad raadio kahte eetris on teadusuudiste rubriik puust ja punaseks, sel nädalal räägime siin elusloodusest ja viimastest huvitavatest uudistest, mis eluslooduse igasuguste erinevate tahkudega seotud on ja stuudios on Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg raadio kahe saatejuht ja imelise teaduse toimetaja Madis Aesma. Eile rääkisime siis siin pingviinidest, nüüd läheme aga madude juurde ja noh, üldine selline inimeste peades võib-olla kinnistunud eelarvamus või kuvand on siis see, et madu, see ei saa olla midagi sõbralik või toredad, need on ikkagi sellised kalgil külmad roomajad, kes oma jäise pilguga vaatavad saaklooma vahepeal kurjalt, lükkavad suust välja oma harulise keelekese, liigutavad seda veel kurjemalt ja siis tegelevad ikkagi ainult sellega, et teisi loomariigi esindajaid nahka pista, olles selle juures jätkuvalt siis pidevalt sellised jäise südamega olendid, aga tegelikult tuleb välja, et ikkagi see ettekujutus on täiesti vale. Sellepärast et maod ei ole sugugi mingisugused sellised külma südamega üksiklased, vaid vastupidi tegelikult siis ühest uuest uuringust ilmnes nüüd, et paljud maod ikkagi loovad teiste madudega püsivaid ja hoolimata nende kõigu soojasusest siis sooje suhteid ja nendevaheline suhtlus on palju keerukam kui seni, on arvatud. Ja siin oli üks äärmiselt vahva tööteadlastele sama moodi, et et täpsemalt panid nad maod klaaskastidesse ja vaatasid need kaheksa päeva. Minu arust see pole ka üldse mitte paha asi, mille eest nii-öelda saada palka saada, igapäevaselt ütlesite nende nimed, ka trimai maod olid tripi maad ja seda ma ei jõudnud veel öelda, suurepärane nimi room ajale ja levinud Põhja-Ameerikas ja enamus nendest ohutud ja siuksed, armsad triibulised, väikesed maakesed ja, ja tõepoolest, nad tegid sellist klassikalist käitumiskatset, mida on tehtud paljude loomadega. Jagad kuidagi nende selle eluruumi mingiteks sektoriteks, paned sinna mingisuguseid selliseid nii-öelda keskkonna mitmekesist jaid a'la kookospähklikoori või, või, või mingeid värvilisi ruute ja ja siis vaatad, mis nad teevad. Et selleks on täitsa põnevad sellised algoritmid, mis analüüsivad sinu videot ja panevad selle kõik numbritesse. Ja sina pead katse alguses panema selle videoaparaadi käima ja, ja võib-olla märgistama loomad kuidagi ära ja, ja tõepoolest, et nad hoidsid gruppidesse, need grupid olid isegi püsivad. Ja kui nad vahepeal siis nii-öelda eristati omavahel või nii-öelda tõsteti sealt välja ja tehti täitsa lõhnadest puhtaks kogu see ruum, et, et sellist nii-öelda lõhnamälu ei oleks, et kellelgi ei oleks sellist nii-öelda kodupiirkonna tunnet, et oh, ma istusin siin kogu aeg, et see on minu lõhn ja siis pandi sinna puhtasse ruumina, maod tagasi ja jälle uuesti läksid samade nii-öelda kaaslaste juurde. Et tõepoolest sõbra mälu on täiesti korralikud ja nad teevad omavahel vahet ka, järelikult. Jah, aga see tõepoolest siis viis selleni, et maod moodustasid mitte siis ainult võib-olla sõbrasuhteid nii-öelda siis ühe maaga, vaid seal tekkisid siis ka selliseid kolme kuni kaheksa maolised sõpruskonnad kokku neid, et kes siis katsetesse kaasatud olid, kui nii võib öelda, oli siis 40 ja tegelikult võib singa ilmselt madudest kaugemale liikuda, sellepärast et ka teistel loomadel, kelle puhul me võib-olla ei mõtleks, et need isendid loovad selliseid püsivaid sõprussuhteid on tegelikult niisugused sõprussuhted täiesti olemas. Ma saan aru, et siin on juttu räägitud siis või noh, on näidetena toodud veel välja näiteks islami, kes elavad ju tegelikult tohutu tohutu suurtes sellistes parvedes, me näeme ju pilte neis, kus nad seal Niiluse jõe ääres on kümnete tuhandete kaupa, võib-olla koos ja näevad kõik ühesugused välja. Flamingo arvates elavad inimesed ka parvedes nad küll omavahel vahet teha. Täpselt jah, tegelikult muidugi peaksime asja võib-olla tihedamini vaatama läbi flamingo pilgu, aga nemad siis ka ikkagi loovad selliseid püsivaid sõprussuhteid, mis kestavad aastaid ja siis mõned verest toituvad nahkhiired, neil on kombeks lausa sõpruse kinnistamiseks koguda siis saakloomalt verd imeda, põsk verd täis ja anda seisis sellise omalaadse vampiirisuudluse abil selleks et paremini tõhusamalt sõbruneda üle teisele nahkhiirele. Ja isegi minul on kodus kanad, ma olen selline linnakanakasvataja ja nendega on samamoodi, et osad kanad on mul nii-öelda vanemad olijad ja siis mingi aeg, Tõnn veel kolm tükki juurde ja, ja täiesti nagu aastad on juba möödas viis aastat või niimoodi ja on oma nii-öelda grupid, kes käivad koos ja siblivad koos ja ja tunnevad üheskoos ennast nagu hästi ja siis on nagunii-öelda teised kõrvalseisjad ja nii-öelda on täitsa valge, kana on sulgedega oma tuginedes. Tegelikult küll jah, aga kas siis ühesõnaga neid uusi kanu ei olegi nagu omaks võetud või, või mõni nende seast on ka ikkagi nii-öelda vanade olijate seas aktsepteeritud? Kuule, ei, nad, nad on aktsepteeritud, aga nad käivad eraldi. Ja siin on siis tegelikult selles samas teemas üks nüanss, mida võib-olla tasub ka silmas pidada, see, et kui nüüd tuvastatakse, et erinevad isendid Seltsivad erinevate isenditega paremini, siis see tähendab ikkagi seda, et neil erinevatel isenditel on erinev iseloom erinevatel loomadel siis ja see omakorda tähendab ju, et igasuguseid loomkatseid, nende tulemusi ja uuringu tulemusi võib-olla ei saa nii üheselt üldistada või siis lihtsalt sellepärast, et paljud muutujad võisid olla seotud rohkem selle konkreetse looma enda iseloomuga, kui, siis ütleme, liigi karakteristikud tega. Ja see on selline naljakas paradoks, et et see nii-öelda julgus või käitumisjulgus või avastamisjulgus uues ruumis uues katse mingisuguses olukorras on selline asi, mida on käitumiskatsetel uuritud tegelikult aastakümneid juba 50 aastat kindlasti kui mitte veel rohkem. Aga samas teadvustamine erinevatel isenditel võib olla erinev iseloom ja, ja seda peaks siis katset planeerides arvesse võtma siis see on alles suhteliselt uus teadmine ja, ja selle üle täitsa nii-öelda nagu diskuteeritakse teinekord tuliselt. Ja lahendus oleks siis see, et tuleb lihtsalt need katse valimaid veelgi suuremateks teha. Et kui sa nagu juhuslikult kogutsele mingisuguse grupi näiteks madusid, sest sinna silla nendesse katsealadesse, siis siis isegi juhusliku valimise tulemusena satub sinna nii julgesid, kui algasid ja, ja siis see suur valim või siis punt siis taandab ära need iseloomust tulenevad erisused, et lõppkokkuvõttes oleks ikkagi tulemused üldistatavad. Kuulad raadio kahte eetris oli meie selle nädala teine puust ja punaseks teadusuudis stuudios randade Kreitzbergi Madis Aesma homme juba järgmine teema loomariigist. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
