Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere kõigile, see on raadio kaks eetrisse taas minemas meie teadusuudiste rubriik puust ja punaseks. Ja sel nädalal oleme siis esmaspäevast neljapäevani mas ette uudiseid, mis on pärit eluslooduse valdkonnast ja siin raadio stuudios on Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg ja saatejuht, kingimehelise teaduse toimetaja Madis Aesma. Tervist, Randver. Tere mais. Meie esimene sel nädalane teema viib meid selliste põnevate lindude juurde, nagu seda on pingviinid, nad on noh, paljude teiste maailma linnuliikidega võrreldes üsna iseäralikud, kuna suurem jagu neist elab ikkagi kaugel, kaugel külmal lõunamaal suurem jagu neist suurem jagu, ükski neist lennata ei suuda, sest et noh, kui ma siin oleksin pragunenud, mõni lendav, mingi on ka olemas, siis oleks ilmselgelt olnud tohutu selline teaduslik läbimurre ja nad on veel mitmes mõttes väga, väga iseäralikud ja nüüd üks iseäralik mõju avastati pingviinide olevat ka siis teadlastele, õigemini siis teadlaste kuidas nüüd nii öeldagi täpselt võib-olla siis vaimsele heaolule või midagi seesugust. Ja täpsemalt on siis nüüd ühes teadusuudises kirjutatud kuidasmoodi Antarktikas elavad kuningpingviinid. Nimelt siis nende väljaheidetest eraldub niivõrd palju lämmastikoksiidi ehk naerugaasi. Et teadlased, kes läksid siis neid linde uurima, sattusid sellest naerugaasist täiesti sellisesse arvestatavas joobesse, kui nii võib öelda. Ja naerugaas või, või seesamune lämmastikoksiid on päris päris karm aine, et puudunud. Kaudselt ma ise selle mõju pole tundnud, aga, aga ma käisin. Käisin hiljuti seal sukeldumiskursusel ja sukeldumiskursustel samuti räägiti, et mida teha siis, kui lämmastikumürgitus on sukeldujatele siis lämmastiku tase lihtsalt veres liiga liiga kõrgeks läheb ja, ja siis selle efekt oli kah sarnane sukelduja pidevat vee all nagu purju jääma, et et siis peab ta mingite trikkidega meelitama üles kaasa tulema, sellepärast et tavapärasele tavapärastele suunistele ta enam ei allu. Et ma ei tea, kuidas nende teadlastega siis seal oli. Ja nii mõnus hakkab lihtsalt vee all, ühesõnaga et enam ei tahagi enam ei tahagi välja minna. Ja, ja et sa enam igasugustest riskidest nii-öelda kinni ja reeglitest kinni ei pea ja ja siis noh, üks trikk oligi, et tuleb sellele ilm nähtavalt purjusolekuga sukelduja oli öelda, et, et sinu endaga on probleem, et siis see nii-öelda joobes kaaslane tuleb sind päästes pinnale tagasi, et, et niimoodi tuleb ära ära petta, verd trikitada see, see lämmastiku mõju all olev kaassukelduja Või siis antud juhul tõepoolest teadlane, kes tegeleb Antarktikas tähtsate teadusuuringutega, aga põhjus, miks siis jõudis teadlaste nii nii palju seda lämmastikoksiidi seisneb siis selles, et väga palju lämmastikuühendeid sisaldub siis selles toidus, mida need pingviinid söövad ja nad peaasjalikult toituvad siis grillist ja kalades, grill. Need on siis sellised pisikesed mereloomad, eks ole? Ja sellised lühikesed, öeldakse isegi, et et selle piirkonna lõunapooluse merede üks võtmetähtsusega elusolend just nimelt toiduahela mõttes, siis eks ole, ja ja et kõik vaalad söövad ja, ja pingviinid loomulikult siis ka ja, ja mitte ainult siis nende toit ei ole lämmastikurikas, vaid siis äärmiselt sihuke aromaatne ja, ja lämmastikurikas on siis ka see, see kaka, mis sellest vingviinist siis välja tuleb. Hetkel ma ei tea, kas see on selline meeldivalõhnaline nagu siis nagu siis naeruga üldiselt Joanna. Ma ma kahtlen, inimesed, kes on käinud neid pingviini kolooniaid külastamas, on öelnud, et et see pidavat päris ebameeldiv ja üldsegi mitte selline romantiline, nunnu vaatepilt olema see, see täis kakatud koloonia seal, et et fotod tihtipeale jätavad vale arusaama sellest, milline see pingviinide elu välja näeb. Sellepärast, et need pingviine on lihtsalt niivõrd palju seal koloonias koos, et nad puhtalt selle seisvate ühesõnaga seisvate lindude mass lihtsalt katab selle maa peal oleva väljaheitelasu ära. Midagi seal ja tähendab raha nende alt võib-olla külje või siis filmitakse neid nii-öelda rändeid, kui nad lähevad siis sinna mere äärde, tatsavad seal üle selle liustiku ja hüppavad siis merest tagasi liustiku serva peale, et siis siis nad ka või siis on just lund sadanud. Kes teab? Mis muidu seda lämmastikoksiidi puudutab, siis noh, praegu siin sai isegi natuke naerdud, aga tegelikult on tegemist ka kasvuhoonegaasiga ja kuigi peamiselt ütleme, maa temperatuuri muutuse keskmise temperatuuri muutuse kontekstis räägitakse ikkagi sellest, kuidas atmosfääri siin järjest rohkem süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi siis seesama lämmastikoksiidi teisedki lämmastikuühendid on tegelikult palju palju. Kuidas seda nüüd öelda, palju võimsamad kasvuhoonegaasid, nende mõju on siis palju tugevam, need on palju paremad gaasid soojuse sidumise mõttes just nimelt, kuigi neid ei ole atmosfääris, ütleme siis protsentuaalselt niipalju kui siis on süsinikdioksiidi, mida on lämmastik, mida vabadust kasvuhoonegaasidest kusagil üle 70 protsendi, kui ma nüüd õigesti peast mäletan. Aga selle eest on need siis tõepoolest palju ohtlikumad. Ja need teadlased seal tegelikult olidki selleks, et, et mõõta liustiku sulamise tagajärjel vabanenud maa-alade kasvuhoonegaase ja lisaks siis sellele süsinikdioksiidi levi sellele klassikalisele süsihappegaasile vaadati siis seda lämmastikoksiidi ja siis veel metaani, mis on tuntud ka kui igasugustest läga hoidlatest eralduv gaas või siis Siberi igikeltsa sulamisel atmosfääri eralduv kasvuhoonegaas või siis lehmadest eralduv kasvuhoone ja täpselt, et sellest on räägitud omajagu, et et kui palju karjakasvatus sellele kaasa aitab. Ja, ja siis probleemiks oligi, et vaata, need maa-alad, mis sealt liustike sulamise või taandumise tagajärjel vabanevad, need siis koloniseeritakse seal tekib muld ja, ja seal tekivad hakkavad kasvama mingid taimed ja sinna tulevad pingviinid. Ja taheti siis teada, et mis nende kasvuhoonegaasidega seal toimub ja, ja noh, sihuke lühike kokkuvõte on see, et et selline nii-öelda hot spot või, või äärmiselt suur kasvuhoonegaaside eritaja, see jääkilbi alt vabanenud maa on ja sellele aitavad siis kõvasti pingviinid kaasa. Ühesõnaga siis pingviinid ühelt poolt ja teiselt poolt siis kõik need ühendid, mis on aegade jooksul sinna sellesse pinnasesse jää alla sulanud, vabandust, kinni jäänud, kinni külmunud piltlikult ja seal siis lukus olnud. Ja seal on keerukas tasakaal selle vahel, et kui palju seal selles pinnases seda süsiniku on, kui palju seal pinnases on vett ja kui kiiresti see maapind siis seal nii-öelda sulab. Ja, ja kõik muu. Ja siis nad nad suhteliselt detailselt seal analüüsis seda, et et, et leidsid, et neid lämmastikoksiid ja süsinikdioksiidi eraldub atmosfääri palju, aga naljakal kombel Lätis seda metaani, see justkui nagu seotaks mikroorganismide poolt sinna pinnasesse, arutlesid ka selle üle, et mis need põhjused võivad olla, aga, aga sellist ühte head ühest teadmist nagu sealt minu arust välja ei tulnud. Võimalik, et selle konsensuseni jõudmisel oli ka takistuseks mõni teadlane võis olla jätkuvalt veel pingviinide naerugaasi mõju all. Naljaga pooleks sellest küll, aga nad lihtsalt minu teada nad kogusid need mullaproovid endaga kaasa, viisid laborisse. Hiinlased ikkagi natuke sellises Kainimas keskkonnas. Loodetavasti kuulad raadio kohta, see on puust ja punaseks, rääkisime täna esmaspäeval siin Ringviinidest hom, Läheme edasi juba madude vaheliste sõprussuhete juurde ja ka teiste loomaliikide keerukate suhtlusprotsesside sotsiaalsete tegevusteni. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
