Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Kuula kraadi kohta, see on puust ja punaseks meie igaargipäevane teadusuudiste rubriik ja sel nädalal oleme rääkinud igasugustest huvitavatest uudistest, mis on nüüd esile kerkinud või ilmunud siis seoses elusloodusega. Oleme kõnelenud siin juba madudest ja pingviinide, seda esmaspäeval ja teisipäeval või siis teisipäeval ja esmaspäeval. Stuudios Randver, Kreitzberg, Tartu Ülikooli zooloogia Madis Aesma saatejuht ja imelise teaduse toimetaja. Kolmas teema sel nädalal puudutab nüüd siis sugu, muutvaid, kalu randal kalad ongi nagu tegelikult sinu teema. Mida nüüd nagu sellest uudisest arvata, ma saan aru, et see ju tegelikult sinu kui kaladele spetsialiseerunud zooloog jaoks. Mingisugune uudis ei ole, et kalad sugu muudavad, aga mis selle juures on siis selline nüanss nüüd. Mis on midagi niisugust, mida varem ei teatud? Selline nüanss on see, et konkreetselt selle uuringu puhul siis, mis hiljuti avaldati, näljutamine, selline viiepäevane paavst paneb selle jaapani riisi kala sugu muutma, et seda tõesti ei teatud. Aga, aga üldiselt see, et kalad tõesti erinevate igasuguste keskkonna, mõjutajate või, või kes teab, mille puhul sugu muudavad, see on selline väga vana ja põnev ja seksikas teema, mida on lahatud väga paljudes paksudes raamatutes. Ja minu lemmiknäide on ühest sellisest troopilises sinisest kalast, inglise keeles on ta nimi Hamlet, siis ma ausalt öeldes ei teagi, kas ta kest eesti keeles on. Mul on üks foto temast ühe raamatu kalade raamatu kaane peal, kus siis kaks kala on sellisesse üksteise embuses või sellises emblevas poosis ja tegemist on siis nende paaritumisega, kus nad siis tantsivad nii-öelda niimoodi, et nad nagu embavad 11 Nad teevad seda päikeseloojangu ajal. Nad teevad seda paaritumist nii-öelda korduvalt ja, ja häälitsevad selle juures häälin, jõuad ja aja häälitsevad, teevad selliseid nii öelda nii-öelda häälitsusi sel hetkel, kui kui nad oma sugurakke vahetavad ja vähe sellest, nad on mõlemad samaaegsed hermafrodiit ja ehk siis neil on nii nii emas-, kui, kui isassugurakud nii-öelda samaaegselt olemas ja nad vahetavad pärast igat paaritumist vahetavad rolle, kordan üks emane, siis on teine emane ja nii-öelda nagu see kõik, see eelnev veel vähe oleks, siis nad on veel pikaajalistes suhetes ka. Et see kalade maailma on ikka väga kirju ja keeruline. Põnev. Ma saaks aru, kui ütleme, üks neist oleks hermafrodiit või üksnes kasutaks oma hermafrodiit võimet sel puhul, kui ütleme siis kõik ülejäänud kalad on temaga samast soost, eks ole, et ta siis nii-öelda nagu pakub selle võimaluse ikkagi endale ja teisele isas-emasisendi paaritumist läbi viia. Aga mis mõte sellel revolutsioonilised on, et nad on mõlemad hermafrodiit ja siis vahetavad oma Suguteed ma ausalt öelda selle Hamlet fishi juhtumit isegi ei tea, aga sellised tunnused arenevad evolutsiooniliselt olukordades, kus on hästi suur konkurents. Ja näiteks klassikaline näide on Aafrika järvede kire vahvennalised, kes on väga populaarsed akvaariumikalad ka paljudes kaubanduskeskustes meil on ja ja seal on nagu neid liik ja nii-öelda sarnaseid sugulusliike, neid kirja vahvanalis jään sadu ja selleks, et kuidagi hakkama saada, siis on teada näiteks, et isased kalad tajuvad kuidagi seal populatsioonis olevat sugude suhet ja mõistavad ära, et oi, et isaseid jube palju. Et praegu pole mõistlik isane olla, et ma nüüd hakkan emaseks. Ja, ja niimoodi ongi. Ja seal on veel igasuguseid teisi põnevaid strateegiaid ka, et et näiteks on siuksed eraldi sellised väikesed, pisemad, mitte nii läbilöögivõimelised isased, kes siis jälgivad, et kui, kui suuremad isased meelitavad emase ära ja, ja kutsuvad emase paarituma, siis pisike isane tuleb kuskilt kivi tagant nagu nool sööstab sinna vahele ja paneb oma suraka seemnerakke ka sinna vette. Selline nurgast tulev, siis tegelemine. Et selline sugude muutmine, keskkonnaga kohanemine ja selle kõige nii-öelda tajumine selleks, et evolutsioonis säilida on, on tegelikult üks põnevamaid valdkondasid, millega üks bioloog tegeleda saab. Ja nüüd siis lisandub nendele mõjuritele või siis soovahetuse põhjustajatelega siis just nimelt see näljutamine, eks ole, see on siis selle jaapani riisi kala näitel, aga kuidasmoodi näljutamise puhul siis see, kui sa soo ära vahetad, sulle kuidagiviisi kasuks tuleb. Kas teisest soost olles on siis võimalik olla kuidagiviisi ma ei tea, säästlikum, kas, kas teisest soost olemine võtab vähem kaloreid? Tead, kui aus olla, ma ei tea, vaata, need kalad seal muutusid isasteks aine. Vaata, emane on natukene kallim olla kui isana, sellepärast et emane peab ju tootma suure hulga näiteks need seda kala marjad klassikaliselt. Ja ta paneb väga palju, mõtlesin, et rändavad ookeani lõhed ja nemad isegi hukkuvad pärast pärast tooma seda kuderännet. Muidugi neil on pikk, väsitav kuderänne ka, aga nad panevad ka hästi suure osa oma energiast sinna selle marja tootmiseks. Ja siis need teadlased siin just avastasid ju, et et, et mismoodi see mehhanism töötas, see töötas läbi rasvade ainevahetuse keha sees ja seal olid mingid geenid ja mõned ensüümid olid seotud selle näljutamise ja soovahetusega. Et äkki lihtsalt praegu täiesti nagu õhust pakun, et äkki võib see olla seotud sellega, et et Emosena kulub sul rohkem energiat ja, ja veidikese on toidusäästlikum olla isane. Et äkki tal on lihtsam ja, ja odavam muutesugu kui otsida toitu, kes teab? Kuulad raadio kahte eetris on puust ja punaseks me teadusuudiste rubriik stuudios Andrus Kreitzbergi, Madis Aesma. Rääkisime täna sugu muutvatest kaladest, homme võtame ette, aga hülged, jääge meiega. Punaseks puust ja punaseks.
