Ja. A. Ja tere hommikust, viie minuti pärast saab kell seitse,  terevisioon alustab, neljapäev on täna ja päike on muuseas  kõrgel juba oma kaks tundi. Päike tõuseb pärast kella nelja. Mul mitte midagi. Nojah, seda võib ka nii, kõik see täpne,  mis siis tänase päeva kohta käib, on hakatuseks siin ära öeldud,  aga tõesti kena päev tuleb, päike paistab,  õhtul võib natukene vihma ja kuskil ka kõu kõmistada. Nii see on kuskil, see kõ võib kõmistada  ja ka homme sellisel pärastlõunasel ajal võib siin-seal  tulla vihma ja siis nagu eile rääkis, siinsamas saates Jüri Kamenik. Jaanilaupäev ja jaanipäev on sellised, kus vihma see aasta  ei tule, aga joped hoidke ligi. Mulle muidugi üldse ei meeldinud, ega ma ei usu  ka seda lauset, Jüri Kamenik eile ütles,  et juunikuu on, et ainuke selline väga suvine kuu see  juunikuu saab lihtsalt kohe ju läbi. Tahaks, et juulis oleks ka ikkagi päriselt suvesoojus,  noh ole nüüd, teist on ikka veel nädal jagu. Et tuleb nüüd võtta seda suve, mis veel võtta annab. Just ja no kui sa vaatad seda ilmaprognoosi lehte siin  mõneks lähemaks päevaks, siis, siis noh,  näha on. Ja neid siniseid vihmatilku seal jah, langeb. No üht-teist tuleb, aga, aga suuremat sorti sadu,  seevastu siis jaanilaupäeval ja ja jaanipäeval ei tohiks tulla. Ja aga ilmast, me räägime muuseas, täna hommikul ühes  intervjuus ka nendest globaalsetest ilma riskidest,  suuremad tornaadod, äikesed, vihmavalingud,  kõik see muudab meie maailma hoopis teistsuguseks,  ehk et ujutusi on rohkem ja mis meist saab  ja kuidas see kõik ka Eestit mõjutab, et kas tõesti näiteks  meri Pärnus hakkab üha rohkem üle Kallaste tõusma? No vot, see on huvitav küll, aga me räägime veel  ka rallist ja sest et see suvi toob Eestisse väga põneva ralli,  me räägime Rally Estoniast siis kuhu peaks kokku tulema  ka WRC ralli rahvas ja see on omamoodi selline nii-öelda  esimene samm sellel teel, et ühel hetkel võikski,  see kuulus WRC ralli, seesama, kus meie Ott Tänak kihutab  ja väga hästi võidu kihutab. Võidu kihutab siis, et see ühel hetkel võiks olla siin  Eestis ja Eesti teedel kuskil teha. Täna hommikul me vaatame ka otsa sellisele autole. See nüüd ei kihuta, aga see kihutab rallipaigast rallipaika  ja see on omamoodi huvitav masin, sest see on nii-öelda ühe  rallitiimi süda, see on nii-öelda juhtimiskeskus. Nüüd väiksed sõbrad, kes on vaadanud pikse Muen i multifilmi,  mäletavad, et seal on, on pik, kueen, see kiire väike punane  ralliauto ja siis on seal see Mack. Ehk siis see, kuhu niiöelda ralliauto läheb puhkama  ja tema selline juhtimiskeskus, vot see on nüüd päris elus  seesama asi, sinna läheb ralliauto puhkama. No ütleme Magamistuba on, aga see on ka juhtimiskeskus,  see on see ühesõnaga kõik see, mis on ühe rallitiimi südame,  lähme õige pea sealt avatud uksest ka sisse. Vaatame, kuidas see seal välja näeb ja Urmo Aava annab  natukene ralli kohta selgitusi ka. No vot, see on isegi põnevam kui päris ralliauto,  ausalt öeldes, ma pole sinna sisse lihtsalt kunagi niimoodi näinud. No mina ei ole ka näinud, et kui ma sinna lähen,  see on minu jaoks täiesti esimest korda niimoodi seikluslik  ekspeditsioon rallitiimi südamesse. Aga parima talutoiduga katame ka täna hommikul terevisioonis laua,  maitseme seda erinevates kategooriates, on  siis auhinnatud tooteid väga palju ja konkurss ma saan aru,  oli väga põnev ja väga selline pingeline,  sellepärast et neid talupidajaid ja seda,  mida nad kõike siis teevad, toodavad ja inimestele pakuvad,  on päriselt palju. Just aga paremiku panema täna siia laua peale valmis. President andis eile esimest korda välja  ka sotsiaaltöö preemia ja täna hommikul siis Viljandist  inimesed Viljandi haigla sõltuvushaigete keskusest. Nimelt siis nemad selle preemia saidki, mida nad seal  täpselt teevad, kuidas nad siis narkomaane aitavad nii-öelda  tagasi ellu tulla, et nad tõesti oma asjadega taas hakkama saavad. Sellest täna hommikul? Aga me räägime täna hommikul ka jaani lõketest igas mõttes,  kuidas neid ohutuks muuta, tuletõrje pilgu läbi  ja kuidas neid ohutuks muuta, keskkonnainimese pilgu läbi,  ehk siis mida mida lõkkesse panna ja mida  mida mitte ja kuidas sealjuures ohutult hakkama saada. Käime mõned sellised olulised reeglid veel meeldetuletuseks  jaanipühade eel läbi, aga ühtlasi muidugi,  kellel veel jaanilõkke tegemise paik või,  või pittu mineku paik on välja vaatamata  siis minge menu lehele ehk siis menu.err.ee  ja seal on täitsa olemas selline suur kaart  ja võimalus ja koht. Erinevate värvidega, mis on tore sellepärast et erinevatel  kuupäevadel õnneks on, neid pidusid, ei ole kõik ühel. Ja niimoodi läbi sõeluda oma kodukanti, oma elda meelispaik,  kuhu minna ja saab vaadata üle, kes esineb,  kus, millal, mismoodi, et selline tore ülevaade ka,  et kus need peod toimuvad? Tere hommikust, viis minutit on kell seitse läbi terevisiooni,  vaatate ja neljapäev on juba täna räägime täna hommikul  kindlasti jaanilõketest, sellepärast et nädala lõpp toob  meile jaanipäeva, jaanilaupäeva ja ohutus  siis eelkõige, aga teised teemad ka me kindlasti räägime  täna talutoidust, on olnud selline vahva ettevõtmine,  kus on siis võrreldud erinevaid talude poolt toodetud toiduaineid. 89 neid võistlustulle oli, see oli kõik väga pingeline. Täna hommikul siin terevisioonis kattub laud  siis nende parimatest parimatega. Aga räägime ka narkosõltt. Nimelt president andis siis esimest korda eile sotsiaaltöö  preemia just nimelt Viljandi haigla sellele osakonnale,  kes tegeleb siis sõltuvushäiretega ja nende rehabiliteerimisega. Täna hommikul kaks inimest, kes täpselt seda tööd teevadki,  kuidas nad seda teevad, miks nad seda teevad  ja kui heade tulemuste ni nad on jõudnud sellest  ka siis kell seitse, 37. Aga üks väga põnev teema tuleb hoopis siit terevisiooni stuudiost,  väljast. Nii see on, see on tõesti üks väga põnev teema,  ma olen tulnud siia telemaja parklasse ja siin seisab see  uhke rekka, millele me mõni minut tagasi  ka tähelepanu juhtisime. See on siis ühe ralli tiimi juhtimiskeskus,  süda, remonditöökoda, puhketuba kõik koos kokku  ja me tungime õige pea siia sisse ka. Vaatame, kuidas see elu siin sees käib ja põhjus on,  on üsna proosaline, aga samas väga uhke. Sellepärast et Rally Estonia toob meile siia suvel kohale  väga palju põnevaid rallitegelasi, sest WRC maailm astub oma  sammu siia Eestisse ja võib-olla see on selline esimene  sissejuhatav samm ka sellele, et ühel hetkel see päris WRC ralli,  see, kus meie ott Tänak näiteks väga tublisti  ja võidukalt kihutab, on ka siin Eesti teedel. Nii nüüd on meil Urmo Aava ka siin koha peal,  Rally Estonia peakorraldaja, tere hommikust. Natukene Urmo kirjeldas, et ma jõudsin juba siin  sissejuhatavalt öelda enne multifilmi, et tegemist on  nii-öelda esimese sammuga, mis viib meid sinna WRC ralli  poole ametlikult WRC promotsiooni ralli on  siis sedakorda see Rally Estonia siin juuli esimestel päevadel. Mis see tähendab? Tähendab tegelikult seda, et me teemegi nagu väikest verse rallit. Ja kasutame kõiki siis selliseid olulisi komponente,  loomulikult on meil ideaalis kohal kõik WRC meeskonnad  vähemalt ühe WRC autoga ja tippsõitjatega  ja ka väiksematest klassidest siis veerse sõitjad  ja loomulikult Eesti, Baltikumi ja Skandinaavia tipud. Kohapealt toodame lai ülekannet, põhifookus on  siis laupäevasel päeval, kus me teeme neljast kiiruskatsest  ja mis on meie jaoks hästi oluline, et läbi nende lai  ülekannete me peaksime jõudma circa 70 miljoni inimeseni üle maailma,  et me saame üle maailma seda Eesti ralli usku levitada. No me räägime kuupäevadest 12. kuni 14. juuli,  see tähendab seda, et üks piirkond Eestist saab nii-öelda  täielikult WRC piirkonnaks, et kogu see karussell seal Lõuna-Eestis,  mis sinna ümber ja juurde käib, on niivõrd suur,  et ei ole vast ühtegi inimest, kes seda kuidagi nagu tähele  ei pane. No ma loodan küll, et, aga, aga teistpidi ma loodan,  et me ikkagi muudame terve Eesti selliseks ralliriigiks ja,  ja me oleme endale pannud sellise ülesande,  et ikkagi nagu veel laiemalt Baltikum on meie turg,  et et kogu Baltikum peab sellega kaasa tulema. Mis need üritused on, kui me publikust räägime laiemast sellest,  kuhu saab neid tulla, vaatama, kas raja äärde saab tulla,  eks ole, vaatama kindlasti, mis veel? Loomulikult, et ma kutsun kõiki 12. juulil reede õhtul,  siis Tartusse võiks juba peale tööd siis kella kuue ajal  olla kohal ja kõik, mis Tartus toimub, nii reedel kui  ka pühapäeval on publikule tasuta. Kes tahab nüüd raja äärde päris tulla, metsa kruusakatseid vaatama,  see peab siis soetama Circle K tralli passi. Aga kellel siis ei ole vahendeid soetada,  siis näiteks võib ka tulla Otepääl vaatama servisparki,  kus siis kõik need võistlusautod saavad hooldatud  ja see on ka loomulikult publikule tasuta. Mida üks ralli korraldaja peab WRC maailma inimestele lubama,  et nad tuleks ja vaataks üle ja prooviks,  ehk võib-olla saaks ka Eestis selle kuulsa WRC ralli korraldada? Ma arvan, et nagu ühtepidi, meie lubadused on keerulised,  aga televisioonis on mõtte väga keeruliselt rääkida,  et tiimisiseselt on väga lihtne ülesanne. Et me soovime samm-sammult korraldada maailma parimat rallit  ja sellel aastal me astume ka suure sammu  selle lähemale ja ja kõik tipud tulevad siis seda kaema,  mis me teeme siin. Nimeta mõni tippka, kes kindla peale on jah-sõna öelnud,  et ta tuleb siia. No me oleme välja öelnud, siis kolm tippu  ehk siis esapeka lappi, siren Veertsi autoga,  Andres Mihkelsen Hundae veertsi autoga, Elfin Evans Ford  Weersi autoga loomulikult kõik ootavad oti  ja Martini Toyota eersi autoga. Aga peavad veel natuke ootama. Aga sa ütled seda kuidagi muigelsui, et see tõenäosus  ilmselt on väga suur, jah, no muiga n siin edasi,  jah. No selge igatahes see puudutab seda rallit üldiselt  ja ma loodan tõesti, et kõik rallijuulised leiavad  selle võimaluse, et kohale minna, aga nüüd rääkides kõigest  sellest uhkelt, sest mis meil siin on, siis ma palun luba  siia ralliautosse mitte ralliautosse, vaid ralli,  ma ei tea, kuidas seda nimetada, siis ralli südamest sisse astuda,  tere hommikust, Andrus. Kuhu me oleme nüüd sattunud, siis nüüd te olete sattunud  sellisesse hooldusautosse, nii-öelda, mida kasutatakse ralli  hooldusparkides ja, ja, ja siin selles autos on  siis sees kõik vajalik, mis, mis peaks ühel rallimeeskonnal olema. Kas vastab tõele, et see on umbes midagi sellist,  kui nüüd tõesti lapsed meid vaatavad, kes on seda pika  piksemueini multikat näinud, et seal on see hooldusauto mäk  kuhu tõesti ralliauto sõidab sisse ja siis toimub temaga  kogu see tegevus, et see on midagi sarnast. See on, see on päris sarnane tegelikult sellele,  mida, mida lapsed on multifilmis näinud ja,  ja, ja ta on, ta on makk. No siin on tõesti, siin on olemas see puhkeala,  kus saab siis võtta ennast niimoodi vabalt rallivaheaegadel juua,  süüa, siin on noh, televiisorit vaadata. Magamisala on siin olemas kööginurk, kõik mugavused. Mis hetkedel rallimehed nüüd päriselt siin  siis aega veedavad. No rallimehed veedavad aega siin täpselt sellel ajal,  kui mehaanik Toimetavad nende autode kallal hooldusalas  ehk siis teevad imesid nii-öelda katki läinud varuosade  vahetamisega ja, ja kõik see, sellel ajal saavad sõitjad  olla siin siin puhkeruumis ja, ja, ja vaadata oma videoid katsetest. Me oleme üritanud neile luua kõik kõik selleks,  et nad ei peaksid muretsema mitte millegi muu pärast,  kui ainult võidu sõitmise pärast. Piilume nüüd siia tuppa ka, sest mulle tundub,  et see on ekstra huvitav selle poolest, et,  et siia tõesti sõna otseses mõttes ralliautod tulevad sisse  ja sõidavadki siia plaate peale jah. Just et võistlusautod tuuakse võistlustele  siis sellesama masinaga. Kaks autot mahub siia sisse, pluss siis kõik vajaminevad varuosad,  mis on, mis on paigutatud siis siia siia hooldusautosse sisse,  siin on võetud lahti täpselt samasugune auto  ehk siis varuosadeks ainult mida ei ole,  on kere. No uksed siin ma vaatan, et on täitsa olemas. Ja uksed komplektsed, et kui on vaja vahetada kiiresti ust,  siis on saad lahti, keerata mõned poldid  ja paigaldada täiskomplekte ukse asemele ja,  ja, ja see võtab maksimaalselt vähe aega. Et põhimõtteliselt ongi siis rallitiimidel kaasas kogu aeg  nii-öelda varuosadena üks auto vähemalt. Jah, see on, see on ideaalis ja, ja, ja noh,  eks kõik kõik üritavad oma võimaluste piires seda seda  nii-öelda varuosa parki luua, aga, aga jah,  meil on õnnestunud tõesti nii, et meil on üks terve auto ühe  võidusõiduauto kohta kaasas. Et see on mõnes mõttes selline iga siis autonduse ja,  ja rallimehe selline unistuste koht, kus saab olla,  et sul on siin üks korralik ralliauto, kõik varustus olemas,  kui tahad, vaheta ükskõik mis osa välja. Jah, ta tõesti on üks selline unistuste unistuste auto,  et, et et noh, siin on isegi ütleme, et mootor,  kõik, kõik, mis ütleme vaja, võiks minna. Igatahes aitäh Andrus selle väikse ekskursiooni eest  ja siis tõesti leidke see Rally Estonia seal juuli  keskpaigas alates 12.-st kuupäevast ülesse. Jaa. Eestlased armastavad väga suvel teatris käia,  aga te peate kindlasti endale ühe plaani tegema,  sellepärast et neid suvelavastusi lihtsalt üle Eesti on  väga-väga palju. Aga hea kaasajuht, kaassaatejuht Ove Petersell on meie  seltskonnas väga uudishimulik persoon, nii et ta käis  vaatamas isegi, kuidas siis arvuti tarkvara abil sellises  puitmajade toetus nagu Barmako tehakse puitmaju,  kuidas nende tootmisliin töötab? Ja. Mõningate uurimuste andmetel leidub Ameerikas inimesi  umbkaudu 70 protsenti neid inimesi, kes usuvad,  et ühel hetkel võtavad arvutid maailma üle. Mõnes mõttes on siin tehases see juba juhtunud,  sest siin on selline arvuti tarkvara abil juhitav tootmisliin. Tere, Rain. Tere Rain, ütle, kui palju siin tehases töötab praegu  inimesi ja kui palju töötaks siis, kui ei oleks seda arvuti  tarkvara abil juhitavat liini. Sellest tehase osas, mis on, mis valmistab liimkudust  ehitusdetaile hetkel töötab siin ühes vahetuses 10 inimest,  see on siis koos tõsta tükijuhtidega koos materjali  sorteerijatega kvaliteedikontrolliga, et see on kõik,  mis on vajalik selleks, et teha valmis ühes vahetuses 15000  tihumeetrit liimpuitalasid. Kui seda tööstus automaatikat ei oleks. Sellisel juhul oleks vajalik inimeste arv ligi 20. Et see töö on märkimisväärne, mida tänapäeval arvutid ära teevad. Nii et põhimõtteliselt tänu sellele tarkvarale jäävadki  inimesed tööta. Meil on Eestis inimesi piisavalt vähe, et mitte nende  inimestega lolli tööd teha. Tänu arvutitele saavad inimesed teha tööd,  mis loovad rohkem väärtust ja arvutid teevad ära  selle töö, mida arvutid oskavad teha. Inimeste töö ei kao kuhugi. No selline tööstustehnika on isegi Euroopas üsna ainulaadne,  mis selle ainulaadseks teeb. Taolised liinid on valmistatud rätsepatööna,  et sellises seades sellise tehnoloogilise varustatusega täna  tõepoolest Euroopas ühtegi liini ei ole. Siin on võimalikud parimad lahendid, mis on tehnoloogiliselt saadaval,  on ära kasutatud. Kui me räägime ressursi tõhususest, siis  mis ressursside tõhususest me räägime? Ennekõike me räägime kasutatava puidu kokkuhoiust  ehk selleks, et saa valmis üks ehitus, detail tänu sellele  kaasaegsele tootmisliinile, kus kogu see protsess toimub ühe  ühe voona kontrollituna tööstus automaatika poolt  ja optimeeritava, kuna sotsiaaltarkvara poolt. Ja tänu sellele me suudame kokku hoida siin tehases kusagil  seitse pool protsenti puitu, sellesama detaili valmistus. A. Jana, kui suur on Eesti ettevõtete ressursitõhususe potentsiaal? No arvestades Eesti hetkeseisu Euroopa Liidu kolme,  nelja viimase riigi seas just ressursitõhususe näitaja poole pealt,  siis see potentsiaal on kindlasti päris suur. Nii et on, kuhu minna, arenguruumi on, aga  mis nüüd siis tegema? No ettevõtjate poole pealt kindlasti tasuks hoolikalt läbi  mõelda oma tootmisprotsessid ja vastavalt nendele  analüüsidele siis kasutusele võtta nutikaid uusi  tootmistehnoloogiaid ja sealhulgas kindlasti rakendada  ka digitehnoloogiaid, et ikkagi ettevõtjate ressursside  ehk siis toorma materjali kasutus olekski võimalikult efektiivne,  ehk siis teisisõnu ressursitõhus, riik ju tegelikult tahab,  et Eesti majandus kasvaks. Aga samas me ei taha, et koormus keskkonnale kasvaks  ja seetõttu ongi oluline kõik need asjad läbi mõelda. Ja seetõttu ongi keskkonnaministeerium siis rakendanud  sellist toetusmeedet nagu ettevõtete ressursitõhusus  ja sellega me toetame just Eesti mäe ja töötleva tööstusettevõtteid. Need inimesed, kes siin põhimõtteliselt praegu ikkagi töötavad,  mis nende roll on lihtsalt arvutit juhtida võib? Põhimõtteliselt võib seda nimetada üheks arvutimänguks küll. Nende ülesanne on tagada see, et liin töötaks tõrgeteta,  et oleksid õiged režiimid valitud ja, ja vajadusel lahendada tõrkeid. Põhimõtteliselt nad kontrollivad liinitööd,  et see protsess ja programm oleks õige. Rain, kas üldse arenguruumi veel on, ehk siis,  et kas on võimalik muuta seda kuidagi veel ressursitõhusamaks? Täna meie majas siin konkreetsel näitel toimub materjali  sorteerimine veel nii-öelda inimsilma abil,  et see on see koht, kus tegelikult on võimalik kasutusele  võtta skännereid ja röntke neid et ka ka materjalist  võimaliku parema ärakasutamise otsused saaks tehtud  algoritmide poolt, mitte mitte inimmõistuse poolt. Ja vaatame üle tänased ajalehed, naised ihkavad linna. Selline suur pealkiri on täna hommikul maalehes. Tuhanded mehed on jäänud maal pruudita ja laste arv aina  väheneb ja siin on täitsa sellised kõnekad numbrid kohe  statistikaameti abiga siis Ivar Soop on sellesse loosse  sisse kirjutanud. Näiteks siis kõige tõsisem on pereloomevanuses inimeste seas  pruudipuud Viljandimaal vilimeeste külas,  seal elab kokku 55 elanikku. 25 kuni 34 aastaseid inimesi on seal 10 ja nad kõik on mehed. Siis on toodud veel nimekirju, kus tegelikult 90 protsenti  on mehed, kus 60 protsenti on mehed ja sellist asulat,  kus siis 25 kuni 34 aastaseid mehi üldse poleks. Eestis ei ole. Vot nõndamoodi siis lood, no see on statistika,  ma loodan, et päriselus on asjad kuidagi lihtsamad  ja teistsugused inimesed leiavad 11. Ja sest nad tegelikult ju on oma andmed saanud ikkagi  rahvastikuregistri järgi, kuidas siis inimesed on sisse kirjutatud? Aga nüüd veel on üks otsing käima. Kui sa siin pruudipõuast räägid, siis tegelikult Eesti  jalgpallikoondis ju vajab endale uut juhti,  ehk siis peatreenerit pärast Martin Reimi tagasiastumise pärast,  siis kaotus kaheksa-null Saksamaale ja siin õhtuleht on  teinud suure ennustuse, et kellest võib siis saada Martin  Reimi mantlipärija ja, ja siin Aivar Pohlak on öelnud,  et räägitakse kahe mehega üks välismaine,  teine siis kodumaine ja, ja õhtuleht pakub välja,  et ehk käib jutt. Käib jutt siis Arno Piperit? Tuttav mees tõesti, ta on olnud nii koondise juht,  ta on olnud ka Flora peatreener, nii et siin nagu on,  on see šanss olemas. Aga õhtuleht pakub, et võib-olla käib jutt praegu  siis ka Igor Printsiga, kes ka Eesti jalgpallis pole sugugi  mitte võõras nimi, vaid, vaid päris tuttav. Nii et, et sellised kaks valikut käiakse välja,  kuigi Martin Reim oma tagasiastumisel ütles,  et näiteks Tarmo Rüütliga võiks rääkida ja,  ja siin on veel nimesid, kes sellest loost läbi käivad,  aga põnev on igatahes hetkeseis, kuidas sellest olukorrast  välja tulla? Tullakse ja tegelikult küsib õhtuleht siin  ka vahepealkirjana, kas ka Pohlak peaks taanduma,  et küsimusi on õhus praegu väga palju. Aga maasikate kõrgaeg on just praegu, sellest kirjutatakse  tänases Eesti Päevalehes ja on siin selline repliik ka,  et siin Joosepi talu müügi ja turundusjuht ütleb,  et inimesed justkui ei usu, et praegu peaks maasikaid ostma,  et praegu ongi neid kõige rohkem ja hind ilmselt veel  natukene langeb, aga pärast jaanipäeva tõenäoliselt hakkab  taas kerkima korjajatest, Ukrainast, Moldovast,  keda siia tuuakse ja kes väga head tööd teevad  ja muuseas, maasikapõllul On töölised juba varahommikul  alates kella viiest korjatakse marjad otse karpi,  kohe läheb see kõik jahuta. Ja see on päris selline. Päris raske töö mulle tundub, sest kui meie siin alustame,  kastasime oma saadet viis minutit enne kella seitset,  siis marjakorjaja tõenäoliselt oli juba vähemalt üks  viiendik päevanormi korjata sellisel kellaajal. No ma usun, et ka ütleme, pagaritel olid juba esimesed  saiakesed ja saiad ja leivad valminud siit tänasest  postimehest leiab ühe huvitava küsitluse,  siin on, on tõesti tulpa tänasena ka kenasti välja joonistatud,  siis et mida Eesti inimesed enim tegelikult tahavad,  et kuhu lisarahastust võiks anda ja siit selgub,  et kõige enam soovitakse siis tervishoidu seda lisaraha  saada ja kui siin vast ametisse jõudnud valitsus on hakanud  tegelema ka pensionitõusu küsimustega, siis selgub,  et pensionitõusu soovib 37 protsenti võrreldes tervishoiu  lisarahastusega 71 protsenti ja siin riigiteenistujate nagu  siis politseinikud, päästeametnikud ja nii edasi. Palgatõusuks arv 60 protsenti inimestest. Ja sellest võsa Villemist, kes siis seal Sindi paisul päästeti,  kirjutatakse ka, sest eile hakkas levima sõnum,  et on maha lastud, sellepärast et ühtegi signaali enam tema  GPS seadmeest ei tule. Kõik lehed põhimõtteliselt kirjutavad sellest rohkem  või vähem just Pärnu Postimehes ka avaleheküljel see lugu,  aga noh, täpselt veel ei teata tegelikult siis,  mis ikkagi juhtunud on, aga tõesti seda signaali ei tule  ja Peep Männil, kes nende huntidega siin Eestis tegeleb,  siis ütleb, noh, jah, üsna tõenäoline on vähemalt Pärnu Postimehele,  on ta öelnud. Tõesti, selle hundi elu on läbi, tere hommikust taas kuulatud,  aga Reimal on siin ma juba muuseas eeldan,  kuigi tegemist on selliste asjadega, et nad on  ka väga maitsvad. No ma eeldan ka, et on väga maitsvat, siin on kasemahl  kanepi ja ingveriga kergelt hapendatud ja mahe,  ütleb siin peal silt, ehtne talutoit on siin silti  ja vot see on väga huvitav, see on suitsuvuti muna nov sees  ja ta näeb selline väga uhke igatahes välja. See on gurmeetoode mulle tundub. Ja ma loodan, et me saame selle kaane ka pealt ära kangutada  ja siis pisut siia sisse vaadata. Toit ja tegemist peaks olema siis Eesti parima talu. No ja meil on nüüd tegelikult parimaid talutoitu erinevates  kategooriates ikkagi siin veel, nii et selles alanud  pooltunnis me maitseme neid ja näitame teile seda  suurepärast valikut, mis siis 86 toote seas tehti,  mitte vähe ei olnud ja mitte raske, mitte kerge,  ei olnud see valik ja muusikat ka täna. Ja tõsi, nii see on, sellepärast et meile on külla tulnud  siis Tig Rästa ja Viktor Crone tuntud mehed eurolavadelt  ja nüüd siis täna hommikul tuntud ka siit televisiooni lavalt. Ja aga järgmine jutt viib meid tegelikult Viljandi haiglasse,  sellepärast et president andis üle esimese sotsiaaltöö  preemia eile ja just nimelt siis Viljandi haigla  sõltuvushaigete ravi ja rehabilitatsioonikeskusele. Ja hea meel öelda tere hommikust, Rita Kerdmann,  selle keskuse juht. Tere hommikust, Rita ja Käti Lebedev, kes on  siis endine sõltlane, aga praegu siis kogemusnõustaja. Igal juhul kuulge palju õnne, kui sellise suure tähelepanu  puhul võib öelda, palju õnne, sest te olete tegelikult väga  palju vaeva näinud selles keskuses. See keskus alustas 2012. Kui paljusid inimesi te päriselt aidanud olete? Aasta alguse seisuga, kui ma nüüd täpselt mäletan,  oli äkki kokku statsionaarse ravi oleme alustanud üle 700 ravijuhu,  ehk siis üle 700 inimese on olnud nagu statsionaarsel teenusel. Aga kuna me osutame veel ka neid teenuseid,  kus inimene ei pea nagu olema haiglas siis. Kahjude vähendamise teenusel. On olnud kuskil 600 inimese ringis ja me seda teenust oleme  osutanud kuskil kaks aastat. Nii et ikka väga palju rahvast on meie juures läbi käinud ja. Kõlas kuidagi kummaliselt, me osutame teenust,  tegelikult te aita te inimesi. Te aitate nad tagasi ellu olukorras, mis tundub ikka ilmselt  kohati täitsa trööstitu. Jah, nii ta tihtipeale on ja nii nagu keskuse nimi ongi,  et ühelt osalt me ravime ja teiselt osalt me rehabiliteerimine,  aga meie noh, lõppeesmärk on ikkagi see,  et ta jäänud uimastisõltlane naaseks tagasi nagu tavaelu  juurde ja seega väga paljudel juhtudel on meil õnnestunud Käti sinul on oma kogemus, kui raske siis tegelikult on  naasta sellesse ellu ja vabaneda sõltuvusest. Väga raske, väga raske, sa pead tegema. Väga-väga-väga. Palju tööd selle jaoks iseendaga et. Tulla nagu tavaellu tagasi ja kõige raskem vist ongi teha  see esimene samm, et see võtab vahest väga-väga pikka aega. Minul võttis näiteks tarvitamisest keskusesse minek kaks  aastat aega. Et see on raske Ja kahe aastaga olid sa ikkagi päriselt narkosõltlane. Jah kui kiiresti see sõltuvus tekib. Ma olin natukene kauem kui kaks aastat sõltlane. Nagu päris pikk tarvitamise aeg tegelikult oli. Kui kiiresti? Ma arvan, et noh, tegelikult see ei tule esimesest korrast Aga? Võib tulla mõne kuuga või mõne mõnel võib tulla. Mõne aastaga. Inimestel on hästi erinevad hästi erinevad arvamused  ka selle kohta, et noh, ma teen paar korda kanepit,  mis see ikka minuga teeb, esimene kord ei teinud midagi,  teen teinekord ka see see rida võib minna tegelikult  ja päriselt kurvalt lõppeda. Ja muidugi tavaliselt noh, tavaliselt see juhtubki niimoodi,  et kõik enamus alustavadki, võib-olla siis kanepist. Mina alustasin alkoholist. Ja siis kanepist nii edasi läheb jah, abki kuni raskete  narkootikumide välja. See ongi nii ja arvatakse ka nii et, et kui ma teen iga  nädalalõpp Kanepit stabiilselt, et, et siis ma ei ole sõltlane,  aga tegelikult on juba see isegi sõltuvus. Tekkis see mõte ja see väga sügav tahtmine,  et tegelikult ma pean abi otsima, sest see,  ma saan aru, on tegelikult selle ravi eelduseks,  et inimene peab päriselt ise tahtma, kui seal arst  või meditsiinitöötaja ütleb, kuule, me aitame sind. Aga inimene on, ma, ma ei teagi, et noh,  nagu tahaks nagu ei taha ka siis ei juhtu nagu mitte midagi. Kuidas jõuda selle mõtteni, et ma päriselt ise tahan? Mina väsisin ära, tõesti, lihtsalt väsisin ära,  sellepärast et see on nagu nõiaring. Sa. Teed halbi tegusid selle jaoks, et saada narkootikume,  järgmine doos, sa satud vanglasse ja siis see käibki nagu ring. Minul kestis see ring 22 aastat. Rita, kui palju te näete neid inimesi, kes tegelikult  tulevad esialgu selle tahtmisega aga siis ei ole seda  tahtejõudu lihtsalt ja teie ka ei oska, ei suuda toetada,  tahate küll? Et jah ja just nagu esimese kuu jooksul neid katkestajaid on  kõige rohkem, sest keeruline on toime tulla oma  emotsioonidega tihtipeale võõrdusnähtudega  ja just oma emotsionaalse seisuga. Et aga mitte midagi ei juhtu, kui ta tuleb teisele  ja kolmandale katsele, sest noh, sõltuvus ongi nagu see haigus,  mille puhul see tagasilangus on täiesti normaalne osa. Et see on keeruline, et keeruline on just teha,  nagu Käti ütles see esimene samm, et ma lähen abi paluma,  aga kui sa selle uksena nagu enda jaoks oled juba avanud  ja noh, tihtipeale ütlevadki või võtavad uuesti ühendust need,  kes on nagu katkestanud ja ütlesid, et tegelt ma nägin seda maailma,  ma nägin neid kogemusnõustajaid nagu Käti täna,  kes on selle tee nagu läbi käinud, on täna kaine. Ma tahan ka seda elu ja noh, see on nagu suur motivaator,  et kui inimene on valmis isegi noh, mitmendal katsel  siis nagu meie suurepärane tiim on see, kes leiab  selle mooduse, me, me leiame nagu selle just sellele  inimesele sobiva abi, et teda aidata, kui ta ise ise ikka tahab. Käti, kas sinul õnnestus kohe esimese korraga? Mis see nii nagu Rita selgitas, et tegelikult kõige  keerulisem on see emotsionaalne foon, mis tegelikult on  olemas inimesel mis sinu jaoks kõige keerulisem oli selles protsessis? Kõige keerulisem. Oligi see oma. Arusaam, et, et, et nende uskumuste ja nende printsiipidega,  millega ma olen elanud siiamaani need ei tööta tavaelus  ja need tuleb kõik ümber muuta, ära lõhkuda  ja täiesti põhimõtteliselt teiseks inimeseks hakata. Ja nüüd õppida. Teistmoodi täiestit elama ja see oli hästi raske ja. Oli palju vastuseisu sellele. Ma saan aru, et see sõltuvus on ikkagi väga selline tugev  jõud inimese sees väga dikteeriv, tema tegevust  ja tema mõtteid, kuidas sa nüüd kogemusnõustajana,  mis sa nendele inimestele ütled, kes tulevad ikkagi  selle hea tahtega? Ma nüüd püüan, aga sa näed, et noh, siit võib-olla see  tagasilangemise Rada ka kohe nagu selja taga olemas. Jah. Seda juhtub. Päris tihti ja ikkagi püüad sellele inimesele kuidagi tuua  näite ja enda kogemuse põhjal öelda, et,  et kas sa noh, et on olemas igasuguseid variante,  et miks sa valid just selle tarvitamise tee,  et ja püüab talle nagu kuidagi motiveerida teda,  et. Ja kui see ka juhtub, et siis on ka sellest veel tagasitee olemas,  et, et saab hakkama. Erinevad võimalused, erinevad variandid,  kuidas neid sõltuvuses olevaid inimesi siis päästa. No oma tiimiga me oleme arutanud ja rääkinud,  nii et, et noh, et kuidas nagu tavainimesele öelda,  et mis see sõltuvus on, et mis see tähendab,  et inimene on nagu sõltuvuses otsustada? Et ma nüüd ei, ei tarbija enam seda narkootikumi alkoholi  või miks kõrvalt vaadates ma arvan, et väga paljud inimesed  just nii ütlevad. Et tihtipeale on see nagu oskamatus pingeid läbi elada,  ütleme meie siis oma meeskonnaga väetame nüüd  või soovitame, ja noh, kui me, kui inimene on nagu keskuses,  siis me saame erinevaid, noh me anname nagu inimesele juurde instrumente,  millega tulla toime ehk et kui ma ei osanud siiamaani muud  moodi oma emotsioone ja pingeid läbi elada. Et kui ta läbib meie programmi, ta saab enda kohta teada Meie üks põhiprogramm ongi see, kus inimene saab aru,  et kuidas see täpselt minul väljendub, eks ju. Et minu lugu, kuidas ma hakkasin tarvitama,  kus see tuli, millest see tuli, kõik on väga isiklikud just,  ja, ja millega ma nagu toime ei tule ja siis me otsime neid. Noh, kohti, kus teda saab aidata, et ta isiksusena areneks  ja tuleks toime tavaelus ja, ja tegelikult,  kui see motivatsioon on olemas, tahtmine on olemas,  siis ka leitakse, eks ole, need. Just talle sobilikud oskused ja vahendid,  et sellega toime tulla. Läti, kui kaua see aega võttis selle hetkeni  siis sellest otsusest, et ma lähen nüüd siin abi  selle hetkeni, kui sa tundsid, et noh, nüüd on minuga hästi. Et ma olen vabanenud sõltuvuse est Jah. See ma arvan, et see vot vabanenud sõltuvusest,  see ei ole päris õige ütlemine, sellepärast et ma tean,  et ma ei vabane sellest sõltuvusest nagu nagu kunagi,  aga sa suudad sellele vastu ja, ja seda ise juhtida. Aga kaua see võttis aega. Ja kaua see võttis aega. No füüsiliselt keskuses, mina olin seitse,  pool kuud ja kui ma sealt tagasi tulin linna,  siis põhimõtteliselt ma väga palju aitavad aitavadki just  need endised sõltlased, sellepärast et kui inimene on palju  kaua aega olnud tarvitamisel tarvitamises,  tal ei ole sõprusringkonda teist. Ta on põhimõtteliselt üksi ja väga raske on leida seda uut  sõprusringkonda endale, sest keegi sind ei usalda. Sinu nimi on nagu must ja siis aitavad grupid,  siis aitavad meie kogemusnõustajad ja kogu see suhtumine on  töötab tiimina väga nagu väga tugevalt ja väga niisugune  inimlik suhtumine on nagu meil. Et see kõik aitab. Aitäh täna hommikul tulemast ja siiralt soovin,  et teie töö tegelikult hästi palju vilja kannaks. Hästi, paljud inimesed saaks aidatud, sest raske see on,  aga aitäh täna hommikul tulemast ja televisiooni. Talu toitu, me hakkame aga Reimoga kohe siin terevisiooni  stuudios maitsma. Meil on juba toimunud selline maagiline hetk,  kus lauake, kata end. Te näete seal 86 toodet oli siis, mida meie taludes tehakse  sellises konkursitules ja sealt valiti välja  siis parimatest parimad sellest kohe rääkima hakkame. Ta. Jaa. Evald Miksonist sai esimene eestlasest püsielanik Island. Eesti jalgpallikoondise väravavahi karjäär jäi pooleli,  kui algas teine ilmasõda, jäi tobedalt lõksu. Õhtul, mil Island Sakutab EM-il Inglismaal,  meenub, et seesama Eesti mees on kaasa rääkina. Teinud ka Islandi jalgpallis, kes teda mäletab. Võttegrupp jõuab laava saarele, et järele uurida. Uus reisisari, miks on Islandil täna õhtul kell veerand  kaheksa Eesti Televisioonis? Laulupeo 150. sünnipäeva tähistamine saab alguse Tartust 20. juunil. Siin taastatavas Tartu Maarja kirikus, kus toimus kunagise  laulupeo peaproov, kõlavad sellel õhtul laulud esimeselt  laulupeolt ja päris uus muusika. Kohtumiseni Eesti laulupeo hällis. Esimesele laulupeole pühendatud kontserdile. Ju. A. Inimese sõprusloomaga on läbi sajandite aidanud meil kasvada paremaks. Kuid veel paljugi tuleb ära teha vaimustavate olendite heaks,  kes püsivad truult meie kõrval. Pärnu filmifestivali liigutavad dokumentaalfilmid kahe 10,  neljandast kuni 29. juunini Eesti televisioonis. Jaa. Ja nüüd selle lubatud talutoidu juurde, siis. Tere hommikust, Kerli. Tere hommikust. Kas sa oled kõiki neid, mis meil siin täna hommikul laua  peal on, ise maitsvad? Võin öelda, et olen maitsnud ja ütle siis,  milline sinu lemmik on? Hakatuseks. Minu lemmik on õunastroop. Ahaa. See kõlab juba täitsa kentsakalt, aga kui ma teen nüüd veel  korraks sissejuhatuse sellele, millest me rääkima hakkame  siis oli selline talutoidu konkurss, 89 toodet sinna esitati  ja kaheksas kategoorias valiti siis välja parimatest parimad,  sest ma arvan, et meie taludes lihtsalt väga head toitu toodetakse. Absoluutselt täpselt nii oli, et eile siis toimus meil balti  jaama balti jaamas suur talutoidu hindamine. Et teie ees siis siin ongi kaheksa kategooria võitjat,  kes hindasid, kas oli žürii või rahvas, sai hinnata. Meil oli kolmeteistliikmeline žürii, et sinna kuulusid  nii ajakirjanikud, toidublogijad, kokad,  muusikud, et selline väga mitmekülgne žürii oli,  kes siis seda toitu hindas? Ja see valik on meil nüüd siin siis kaheksa kategooriat,  no võtame selle, mis sa ütlesid õunastroop  või mis see tähendab? Tema on siis meil nüüd võitis parima lisandi kategooria,  tegemist on siis sellise kuidas öelda väga tummise siirupiga,  mida siis õunasiirupiga ja et neil on väga huvitav pakend  ja et kindlasti soovitan proovida. Ta on selline lisand, mida võib kasutada näiteks  juustumoosina võib panna pannkoogile. Ma väga kallutada ei saa, aga selline näeb ta välja,  ta muidu voolab siit välja lihtsalt. Õuna puhul muidugi eeldatakse hoopis. Sellist heledamat värvi, aga nii tume on tema kohe maitsen. A. Niisugune päris nagu vingelt või mängijalt hapukas jah. Samas ta väga hea, hea lisand. Nii, ja see kategooria, kus õunastroop võitis,  kannab siis nime. Parim lisand aa parim parim lisand ja et seda jah,  sobib erinevate teiste toodetega siis tarbida,  et päris lusika, aga noh, võib ka lusika,  aga kellel aga ta on päris selline tummine ütlema. Nii, võtame järgmise asja, mis siin on, see on nüüd parima  piimatoote kategooria võitnud lambapiima,  st jogurt mango lisandiga, siis tegemist on  siis männiku piimalammaste toodanguga. Nii ma rebin selle ka siit lahti ja siit saan lahti või. Aga ma ei saa, palun tee lahti. Aitäh. Sa oled lihtsalt neid karpe juba avanud. Mulle võtaks lihtsalt kauem aega. No kena, näeb välja mango värvi, selline tore kollane. Mulle tegelikult maitsevad jogurtid ja mango,  mulle maitseb. Aga mango ei ole üldse ju see, mida siis nagu Eesti talus kasvata,  kuidas ta siis talutoode. Täpselt, et siin on põhitooraine, ehk siis lambapiim,  eks ju, on meil siis samast Raplamaa talust  ja me olemegi nagu mõelnud seda, et maitsestamiseks  lisandite kasutamine siis erinevaid põnevaid maitseid saada  siis on alati on talutootes täpselt samamoodi on  ka selliseid, eks siis võib-olla natukene niisuguseid. Huvitavamaid puuvilju. Et seda võib siis kasutada ka sinna juurde,  et ei pea olema kõik päriselt oma aias ja maja tagant metsas. Eks meil, nii, nüüd on sinu käes siis suitsetatud vutimuna  on soovises ja et see on siis kategooria võitis,  mis läks? Liha ja valgutoode, liha ja valgu, jah, et. Küll jah. Kategooria on jah, liha ja valk, et see on  siis suitsutatud vutimuna. See on väga maitsev ja mõnus. Huvitav, et see suitsutatud vutimuna minu arust meenutab  natukene suitsujuustu sellest maitset või tal on niisugune  maitse nüanss selles suitsujuustus seal sees. No see lihtsalt kõlab ja näeb välja ka nagu,  nagu päris, päris gurmee oleks kuskilt, mitte nagu üldse Eestist,  aga tegelikult Eesti talutootjad teevad väga häid asju  ja see pakendamine ei ole ka ju vähetähtis,  eks ju, et kuidas see kõik välja paistab. Ei olegi jah, et eks me näemegi siin, et need pakendid on  väga-väga erinevaid ja, ja pakendite siis pakendi tele  pannakse väga palju rõhku ja, ja eks need ongi ju selline  nišitoode väiketöötlemine ja inimesed paratamatult  ka ju esma. Esmamulje jääb pakenditest, et meil ongi hea meel vaadata,  et alati on. Mida aasta edasi, seda rohkem on rõhku pandud pakenditele,  nii. Ma lähen selle vaagna juurde, nüüd siin on juustu  ja šokolaadi ja see juust on just see siin,  eksju, täpreformist. Andre Grand jus siis et meil oli see aasta,  et ma olen seda isegi söönud, ma usun, ma usun kindlasti,  et tegemist on juba tegelikult sellise juustuga,  mis on ka eelnevalt parima talutoote kategooria juba võitnud. Ja meil oli juustu kategooria see aasta kõige  siis suurem, meil oli 21 erinevat talujuustu väga hoogne,  et jah, aga üldistades siis võibki öelda,  et eestlasele maitseb selline pikalt laagerdunud juust mõnus ja. Ja et kuigi meil, see juustukategoorias oli erinevaid  erinevatest piimadest Aga kas me oleme hästi sellised hoogsad juustusööjad lihtsalt,  et neid tootjaid on nii palju, et järelikult peab turg olema,  et inimesed tahavad. Kindlasti ja Eesti on ju väga tugev piimatootjariik,  eks ju, et ma arvan, et see ongi väga loogiline käik,  et meil see juustutootmine on, on selliselt väga-väga-väga  kõrgelt kõrgel tasemel. Et see oli ka žüriist žürii, nagu kommentaaridest tuli välja,  et kõiki üllatas just see Juustu kategooria, mis oli väga rikkalik,  tore, ma maitsen nüüd siit ühe tüki seda leiba,  mis on siis rukkiteraleib ja rukkiteraleib täpselt  nii ja parim pagaritoode siis kategooria võitja. Mõnus selline hästi teraline ja noh, leib on,  leib, tahaks öelda ja kui leib hästi maitseb,  siis ta ongi juba ju päriselt hea leib. Jah, ja kui ta on hästi tehtud, et et Kaarli talu on alati  väga esinduslikult oma toodetega olnud Kasemahl, ma pean lihtsalt selle leiva nüüd ära ära sööma,  siin vahepeal. Aga sina, räägi nüüd kasemahlast, see on sama jah. Kasemahl parim jook 2019. Aastal. Et Valgamaa metsades siis kogutud kasemahla,  siis on siis natukene maitsestatud lisaks  siis meil kanepi ja ingveriga, et lisa lisada natuke vürtsi  sellele kasemahlale. No natuke ongi niisugust ingveri maitset ja. No põhimõtteliselt kasemahl on ise ju tegelikult enam-vähem  täitsa maitsetu nagu vesi, et siia tulebki mingisugune  maitse lisada, et saada siis mingi nüanss siia juurde. Ja et meil oli väga palju erinevaid kasemahlasid meie  siis konkursil, et parimaks just valis valitigi kanepi  ja ingveriga, et et eks need maitsed on,  mis, mis meeldisid. Siin veel on parim lisand. Kas kase siirub täpselt? Ta on küll parima siis tervisetoote kategooria võit. Aga seda kindlasti soovitatakse ka ka kasutada erinevate,  näiteks salatite ja, ja, ja siis kastmete tegemisel,  et selline väga huvitav toode, et mis on nagu põnev ongi,  et 100 milliliitrit siis sellise väikse koguse tootmiseks  läheb vaja 13 kuni 15 liitrit kasemahla pöörane  ja viimaseks jääb see magusamps, see šokolaad,  parim maius täpselt. Et kui eestlane on juustuarmastaja, siis see on juustušokolaad,  nii et. Väga hea aitäh sulle, Gerli ma praegu lauljatele tegelikult  šokolaadi pakkuda ei saa, sellepärast et nende etteaste  tuleb kohe ja šokolaad suus. Laulda ei saa aga Stig Rästa ja Viktor Crone täna hommikul terevisioonis. Aitäh. Ta. Plixstar. Tunde. Edastad. Tere, ospanna. Siin. Koos. Teie teete masina? Famili en. Dictaja. See. Veel. Tanke. Vingepaskon. Digi loodi so loo. Ei? Ei ei tea. Et mina Es. Ja tasa. Tegi. Loodame. Test. Neste. Jah. Ja kui siin ilmast oli viimasena juttu, et tegelikult tuleb  ilus päev, aga vihma ja kõuekõminat võib õhtupoole siin-seal  Eestimaal olla, siis täna hommikul me selles alanud  pooltunnis räägime ka ilmastiku nähtustest  ja nendest eriti nii ekstreemsetest, ilmastikunähtustest  ja kuidas nad siis Eestit mõjutavad, need suured tornaadod,  kuumalained, vihmavalingud, kõik see siis täna hommikul  ka terevisioonis. Stik ja Viktor teevad veel ühe loo, päris saate lõpus  ja laulu ja tantsupeost tuleb ka kindlasti juttu  ka viimases pooltunnis, aga ajalehed nüüd  ja mul on tegelikult väga hea meel öelda täna hommikul tere hommikust,  Kristi Murula ja Alvar Prints, üks siis tulevane uurija  ja teine tulevane politseinik, tere hommikust. Tere hommikust ja sisekaitseakadeemias siis mõned tunnid hiljem,  teil ongi lõpupidu, saate lõputunnistuse diplomid kätte  ja siis tuleb tööle asuda või on väike puhkus vahepeal? Natukene saab puhata ka. Mõni tund, no see ei ole mingi puhkus, kuulge,  aga teie olete ühel hetkel selle otsuse langetanud,  et sinna sisekaitseakadeemiasse õppima minna. Praegu on noortel just see hetk, kus nad peabki mõtlema,  mis nad edasi hakkavad tegema. Just nii ja nüüd ongi veel nädal aega võimalus  ka sisekaitseakadeemiasse kandideerida. Seega kes soovib, siis palun? Ütle, miks peaks sisekaitseakadeemia kasuks otsustama,  miks sina niimoodi tegid? Minul oli see soov lapsest saati, seega kellel,  kes tõesti soovib, siis soovitan ja mina ei ole seda valikut  kunagi kahetsenud. Tore, aga vaatame nüüd, mida lehtedes kirjutatakse  ja tegelikult päris mitu teemat, mis teid ilmselt üht  otsapidi ka tegelikult tulevikus puudutama hakkavad. Kindlasti nii. Sellega hakkaski kohe silma. Üks artikkel, kus presidendi preemia saanud keskus aitab  siis narkosõpased elu tagasi see on siis jämejalas paiknev  on see põhitegevus ja nad on siis paigutatud tegelikult  mitmesse kohta kokku, viies linnas. Tallinn jõhvi Narva Viljandi kõrval Sillamäel  ja nad tegelt tegelevad väga palju paljude inimestega  ja nad teevad väga-väga-väga suurt tööd. Umbes 40 protsenti on õnnestumisprotsent,  et kui inimesed tulevad kainelt tagasi ellu,  et nad ei lange uuesti sellesse ringi niimoodi. No meil siin just hetk tagasi istus ka sellesama keskuse  juhataja siin diivanil ja kogemusnõustaja,  tegelikult endine narkomaan, kes ise on kõik  selle kadalipu läbinud ja ei maksa nagu viltu vaadata  nendele inimestele, kes tegelikult sõltuvusse langevad,  neid tulebki aidata. See on päriselt keeruline olukord nende endi jaoks. Kui palju sina oled juba selliste inimestega kokku puutunud  ja kui palju sa tead, kuidas selliste inimestega toime tulla,  kui sa politseinikuna töötad? Tegelikult on kokkupuuteid juba olnud päris palju,  et neid inimesi on tohutult palju ja tegelikult tuleb  lihtsalt anda aega ja tuleb olla väga mõistev. Et tegemist on inimesega. Kui anda talle abi, siis ta tuleb ilusasti nagu tagasi  ja hakkab elama. Elu läheb tööle. Kas seda õpetatakse ka koolis, kuidas nendega toime tulla? Tänaval? Ja seda räägitakse, et see käib nagu suhtlemiskoolituste pealt. Et tegelikult saame päris hea baasi olla,  niimoodi. Jah, aga elu ilmselt õpetab ise veel, et kui seal tänaval  olla ja kõik need situatsioonid, mis ette tulevad,  siis need võivad olla hoopis teistsugused kui kuskil koolis  teoreetiliselt laua taga on nii-öelda kirja pandud need asjad. Just. Et igasugu kogemusi tuleb niimoodi, aga koolibaas kindlasti  aitab kõvasti. Kristi. Jah, mina lugesin täna hommikul suure põlengu kohta,  et suur pealkiri on pererahvas pererahva tulest päästnud  koer hukkus leekides. Et Raplamaal põles maha kellegi elumaja Ja tänu sellele, et koer märkas, sai aru,  et midagi on valesti haukus majas. Et tänu sellele pani ka pererahvas tähele  ja lahkus kodust. Siin ka räägitakse, et ei olnud kodukindlustus,  mis teeb ka selle pere olukorraga kõvasti raskemaks  ja nagu nad ise ka siin väitsid, et nad ei arvanud,  et nendega juhtub. Keegi ei peakski võib-olla seda niimoodi arvama,  aga samal ajal tegelema kõikide nende võimalustega,  et kui see juhtub, siis saaks sellest võimalikult kiiresti  teada ja ennetada selliseid asju. Et ennetamine on tänapäeval see kõige suurem osa meie elust  tegelikult et kõigiga võib juhtuda. Ja siinkohal tulekski südamele panna, et praegu on  ka suveaeg ja palav. Igal pool võib tulekahju tekkida. Et kindlasti tuleb tähelepanelikum olla. Ja tule ka. Nii-öelda suitsuandur kindlasti ka siia juurde,  et see on väga tähtis punkt selle juures. Tore on selle loo juures muidugi see, et neid lugusid ikka  aeg-ajalt ajakirjanduses on, kus koduloom annab märku,  on see siis koer, valju haukumisega või kass kuidagi kraabib  inimesed ülesse, kui on selline selline situatsioon,  kus tuli on kodus lahti läinud, see muidugi sellele tublile  hoiatajale lõppes traagiliselt lugu kahjuks küll,  aga päästis inimeste elud, just. Võtame järgmise teema, ka, ma selle sääskeda juttu jätaks  lihtsalt lõpetuseks sellepärast et see teema,  millest Kristi veel räägib, on ka nii, nii kurb  ja nii karm. Jah, teine lugu, mis ma lugesin, see on suur lugu,  kolme vägistatu lood. Aga ma pööraks tähelepanu praegu kuueaastasele tüdrukule  lastekodu tüdrukule. Ma loeks siit esimese lõigu isegi ette. Ta on kuueaastane tüdruk lastekodulaps, tal on vanemad,  kes temast suuremat ei hoolinud. Ta oli hooletusse jäetud. Vahel lubatakse ta koju vanemate juurde. On oluline, et tema side vanematega ei katkeks. See on oluline, aga nagu sellest juhtumist nüüd hiljem. Nii-öelda teame, on see, et tegelikult see ei ole turvaline alati,  et kui vanemad on juba hooletusse jäetud,  siis kas on mõistlik? Lasta last sinna koju antud juhul juhtuski niimoodi. Kui ta sinna vanemate juurde sai, lasti siis vanemate sõbrad  vägistasid lapse. Et selliseid asju ei tohiks kuue aastase lapsega  või üleüldse lastega. Üleüldse. Ja Alvar, need on sellised hästi emotsionaalsed lood  ja kuidas nendega enda sees hakkama saada,  sest politseil uurijatel tuleb selliste asjadega kokku puutuda. Ma arvan, et see jälle on see, et tuleb suhelda kolleegidega. Et väga tähtis on lihtsalt, kui mingi asi jääb nagu tõesti kummitama,  siis tuleb välja suhelda, et. Kui on räägitud, siis tihti see asi nagu maabub ei jää kummitama. Jah, ja siinkohal kindlasti tuleks ka mainida seda,  et kui kellegagi midagi taolist peaks juhtuma,  et kindlasti ka pöörduda õigete inimeste poole õigete  asutuste poole, et seksuaalvägivalla kriisiabikeskus on  selle jaoks alati olemas ja ei tasu karta selliseid asju. Aga samal ajal ikkagi tuleb veel korraks tagasi  selle emotsionaalse poole peale, et tulebki välja rääkida  ja mitte endasse koguda, et sellest selline suur äng  ja ahastus endale tekiks. Aga samal ajal tuleb ikkagi see, eks ju,  hoida seda inimlikkust, mis tegelikult annab  selle suhtumise nendesse lugudesse. Et, et see inimlikkus peaks kuidagi alles jääma,  kui neid lugusid tuleb lihtsalt riburada pidi mitu-mitu-mitu. Kas nendega võib ära harjuda? Ma arvan, et päris harjudam, eks mitte, aga kindlasti nagu  see võib avaldada mõju, aga siis ongi see,  et kolleegium ga koostööd tehes saab seal ilus ilusasti nagu lahendatud,  et jääb alles see professionaalsus. Aga samas on olemas ka inimlikkus. Ja see kaastunne just. No võtame nüüd need sääsed, sääsepeletusnipid,  ma ei usu mitte ühesegi sääsepeletusnipi,  viimane, mida me proovisime sõpradega, oli see,  et panime kohvi puru siis põlema, siis ta hakkab natukene  niimoodi tossama. No ma pakuks, et niimoodi meeter võis olla see diameeter,  kus neid sääski siis tõepoolest ei olnud. Sellepärast jäi mul ka see nagu silma niimoodi et siin  testiti ka ära kohvipuru on muidugi esimene asi,  mida nad proovisid ja siis on veel lisaks  ka piparmündi lehed ja küüslaugulehed, mida nad mudisid  siis enda naha peale. No mis siis töötas kõige paremini, kui nad katsetasid. Kõige paremini töötas tuul. Seda ma usun Seda muidugi tellida ei saa niimoodi. Õhtu õhtuseks koos istumiseks. Aga jah, kohvipuru tegelikult natukene isegi toimis,  et seni, kuni see põles suitsu sisse, sääsed ei lennanud. Aga nii kui ära kustus, olid sa oled kohe kohal. Selline kohvipuru muidugi tossab natukene aega ikkagi,  et see ei ole ainult selline viis minutit,  aga võib, kui on pikk õhtu ja panna neid väga mitmesse kohta  üsna kalliks minna. Just jaanipäev on tulemas, jaanipäeva on tulemas,  jah. Aga sina loodad tuule peale, ma arvan küll  ja mis. Loodus poes loodus. Aitäh täna hommikul tulemast julge paari tunni pärast,  siis teil lõpuaktus, nii et palju õnne, aitäh. Laulu ja tantsupidu, aga tuleb ka siin juba juuli alguses,  varsti algavad proovid, tantsupeolised, ma usun,  juba on oma varrukad sirgeks triikinud ja toredaid videosid  on meile saadetud tõeliselt palju ja tantsukeeris  siis Tallinna Nõmme põhikooli endistest õpilastest on  selline rühm, kes ka oma videotegija meile saatis. Et te teete, et te Ette. Ja. Ladroosester. Paberites ta dieedi, Jaani. Kaksikike maasik Meil. Poiss. Üks. Üks kaks, kaks. A. Laulu ja tantsupeost tuleb täna hommikul juttu  ka sellepärast, et Eesti Televisioon näitab siin laulu  ja tantsupeo eel ühte ajaloo ülevaadet, kuidas see kõik  alguse sai, sellepärast et on ju juubelilaulupidu 150 aastat  tagasi ikkagi esimene Tartus toimus. Ja millised ülekanded ka siis juuli alguses meie kanalil te  vaadata saate sellest ka Margus Saar ja Karmel Killandi on  tulemas viimasesse pooltunni, aga ilmast me räägime nüüd  ja Kai Rosin, keskkonna, agentuuri ilmateenistuse  juhtivspetsialist tere hommikust, Kai. Räägime nendest ekstreemsetest ilmastikuoludest,  mis tegelikult kõiki meid üle maailma mõjutab. Mis on need kolm kõige, kuidas ma siis küsin kõige hullemad  või kõige suuremad mõjutajad, kui me vaatame  siis nagu tervet maakera? No ma arvan, et kõige Kõige olulisemana võib välja tuua täna kuumalainete esinemise,  mis toob kaasa põuda. Ja kindlasti üks oluline on meretaseme tõus,  mis toob omakorda kaasa siis üleujutust,  et üleujutused on väga suur ja tõsine teema ülemaailmselt. Ujutuse, aga ja tugevad sajud, tormid, tormid,  kindlasti tugevad, troopilised tsüklonid. No tänases Maalehes ka Ain kallis seal viimasel leheküljel,  kus ta toredaid lugusid ilmast kirjutab,  ütlebki, et äikest palju tornaadosid, palju kõike seda,  noh inimesed ta muidugi kirjeldab selliseid toredaid situatsioone,  kus inimesed püüavad ki tornaadot pildile saada  ja kui keeruline see kõik on, et tahetakse poola minna,  sellepärast et seal on juba palju huvitavam kui näiteks  Ameerika Ühendriikides. Et kas need sellised ekstreemsed ilmaolud on nii-öelda  kolinud ka ühest paigast teise, pigem? Ja eks nad kolivad ikka et natukene kõik liigub ühest kohast teise,  et kui me võtame näiteks Eesti seisukohalt,  siis ka me võime öelda, et meile natuke liigub see,  mis enne on olnud lõuna pool ja meie liigume natukene edasi,  et eks need vahetavad kohta, aga pigem on küsimus selles,  et nad muutuvad intensiivsemaks, et seal,  kus on olnud kuiv, muutub kuivemaks, kus on palju sadanud. Sajab rohkem, tormid muutuvad tugevamaks,  need kahjud on suuremad, et see on see, mis muret tekitab. Kuidas see kõik meile siia Eestisse koju jõuab,  kas pärnakad peaksid muretsema oma majad juppideks võtma,  mere äärest ikkagi kaugemale viima? No ma usun, et pärnakad võiksid muretseda küll jah. Et Eesti on selles mõttes õnnelik riik, et me oleme  geograafiliselt väga heas asukohas, et meretase muidugi  tõuseb ka meil. Ma korraks viitan, et siin praegu inimesed nad Poolas olnud on. Meretase tõuseb ka meil, aga meil õnneks maakerge mingil  määral kompenseerib seda meretaseme tõusu,  aga siin mängib jällegi rolli mitme faktori koosmõju,  et kui meretase on kõrge, tuuled on soodsas suunas näiteks  talvel jääd ei ole ja tekib analoogine situatsioon,  nagu Pärnus oli kahe tuhanded viiendal aastal  siis kindlasti on jällegi õnnetus õue peal  ja Pärnu on selline piirkond küll tõesti,  jah, ja Haapsalul Haapsalu oli, oli teine,  kus meretase ka väga kõrgele tõusis. Et, et selliseid olukordi kindlasti võib ette tulla. Ja kindlasti võib ette tulla ka üleujutusi meie väikestel jõgedel,  noh mitte küll nii katastroofilisi, aga. Sest meil ongi tegelikult väikesed jõed,  ehk see katastroof ei saa väga suureks minna noh,  igaühe personaalselt muidugi kui koduõues on vesi  ja ujutab su talutare üle, siis see on traagikat. Jah, aga Pärnus kindlasti rannikule päris sinna mere äärde  elama võib-olla ei tasu kolida, jah? Et, kes veel plaane teeb, siis natuke tuleks mõelda. Siin Gonsiori tänav, mida me praegu näeme,  on väga rahulik, kerge tuulekene, aga see eelnev pilt,  mis tõesti oli siis Tornado Poolas, kas meil  ka võiks ühel hetkel selline pilt avaneda,  nagu me siin Poolast nägime? Ma ei ole nüüd kindel, kas päris selline,  aga tegelikult Eesti on tornaadode esinemise sageduse üsna  maailma esirinnas, lihtsalt meie tornaadod on väiksema ulatusega,  et meil ei ole need tuuletugevuse nii suured  ja ja meil nad vaibuvad enne, kui nad nii suure maa ala  jõuavad laastada. Aga näiteks viimaste kümnete aastate jooksul on  ka Eestis neli inimest surma saanud tornaadode käigus,  rääkimata sellest, et meil majade katused lendavad  ja kirikutornid lendavad küljest ära. Aga meil on ikka need leebemad variandid,  Nad on leebemad, aga nad on suhteliselt sagedased tegelikult  et Donadedega on ka nii, et ega tormide sageduse osas  tegelikult teadlased ei kinnita, et, et nad hakkavad meil  esinema sagedamini, pigem on põhjus see,  et näiteks nende samade troopiliste tsüklonite puhul,  kuna ookeani vesi on soojenenud, siis tuuled on tugevamad. Need tormid on tugevamad, need kahjustused on suuremad. Ühesõnaga see orkaanide klass pigem tõuseb,  et need neljanda-viienda klassi orkaanid on sagedasemad,  mitte et nad sagedamini esineksid, et noh,  tõenäoliselt meil saab olema nagu sama lugu. Kuhu see tuule kiirus siis pürgib siin Eestis  ka ühel hetkel nende tornaadode puhul, millist tuult me  võime kogeda? No Eestis on olnud tegelikult need rekordkiirused on ikkagi  päris kõrged üle 40 vist. Ja ma numbrite peal olen väga kehvad, väga kõrge selles  mõttes niisugused puhangulised kiirused on väga kõrged,  et et ma arvan, et tegelikult siin juba juba küündime sinna  täitsa klassikalist. Et kuhu need liiguvad, kes seda ennustada oskavad? Sellest kuumast ilmast ka eile istusin, Jüri Kamenik ütles,  et juunikuu, võib-olla sellel suvel on ainus selline väga  suvine kuu, et ta ütles, et pigem sellist suve nagu eelmisel aastal,  kus juulikuus oli ikka stabiilselt täitsa mitu päeva järjest  sellised kolmekümnekraadise kuumusega päevad,  seda ta ei ennustanud. Aga mis meid tulevikus ootab? Kuumakanga samamoodi, et samamoodi, et sellised kuumalained  tõenäoliselt sagenevad ka meil. Lõuna-Euroopas. On oodata, et muutub kuivemaks, kuumemaks Põhja-Euroopas,  teisest küljest oodatakse, et tegelikult  ka sajud intensiivistuvad, nii et tuleb nii üht kui teist. Et need suved viimase aasta kaks suve kindlasti on tekitanud,  et noh, nüüd jah, see kliima soojenemine on  siis käes ja troopika meie koduõuele ja et noh,  see võib olla lihtsalt meie kliima variatsioon,  et meil ongi väga erinevad suved, väga erinevad talved,  et meil oli ka talv tegelikult ju väga ilus. Ja eelmisel aastal näiteks Põhja-Ameerikas oli erakordne  külmalaine hoopiski, nii et, et kogu see kliimailm on  väga-väga muutlik. Kuidas meie suvi tuleb, ma ei oska ennustada,  me ole mudeleid vaadanud, sest et nii pikalt ette ennustada Prosa väga täpselt. Jah ja. Et pigem selline viis päeva, on see ajaintervall,  kus enam-vähem on võimalik öelda Päeva juba ennustame väga täpselt viis päeva,  jah, aga kuna meie sõltume väga palju tsüklonitest,  mis meile tulevad ja nii, kui nemad trajektoori muudavad  või kiirust muudavad, nii on pilt hoopis teine,  nii et ei tasu siin optikute peale pahane olla. Kai siin on tegelikult üks vastuolu sees  ehk et me räägime ikkagi nagu vaadates maailma ajalugu  või seda kliima ajalugu jääajast praegu,  aga samal ajal me räägime tegelikult kuumuse,  Tornadodest, jääsulamisest. Jah, jääaeg tuleb tõenäoliselt ka, jah, nii arvavad geoloogid,  et 25000 50000 aastat on meil veel aega ja  siis ta võib tulla küll. Kai aitäh täna hommikul selgitamast ja selline võib  siis Eesti ilm olla siin juba mõne aasta pärast,  me ei räägi mõnekümnest aastast, me räägime ikka mõnest aastast,  kui tulevikku vaatame, muutused ikkagi juba toimuvad. Varsti ajame siin terevisioonis juttu siinsamas diivanil,  aga stiiliga. Ja. Stig Rästa ja Viktor Crone on täna hommikul terevisioonis,  üks lugu on juba kõlanud tiigiga, me ajame jutu ka. Tere hommikust tigi. Ennem kui me räägime kontserditest, mis suvel tulevad sul koos,  Viktoria, ma tahaks hoopis autojuttu natukene rääkida,  sellepärast et esimesest juulist 2019 elektriautod,  mis tänavatel vuravad, peaksid tegelikult hakkama  mingisugust häält tegema, sellepärast et inimesed ei pane  lihtsalt tähele, kui nad tulevad, eks. Nii, aga millist häält, et peaksid tegema  ja kui valjult ja millistel hetkedel, see on nüüd selline  väga lahtine. Eile äripäevas oli üks tore kommentaar, kus Tõnu tramm auto,  ajakirjanik sellest ka kirjutas. Ta ütleski, et kas, kas võiks olla piipitamine ei,  sellepärast et see ei saa olla, sest vaata,  kui autod tagurdavad, siis see tekitab segadust,  eks paku välja, mis häält võiks teha üks elektriauto,  sest vaikuse moment peab ju ka jääma, see käib  selle kuvandi juurde. Kusjuures mul tuleb meelde filmidest, et mingisugused stalloone,  filmid ja asjad, kus on tulevikus, et seal seal autod teevad  niisugused natuke, vilin, aga siukest mingit. See oli natuke tuul. Aga põhimõtteliselt ma mäletan, et mingi mingi sisuline  vilin on juures ja üldiselt aga tegelikult,  kui nüüd rääkida, siis mul tõesti meenub,  et mõned autod lähevad ikka väga-väga vaikselt. Ja ei pane tähele, eks olen ise ka seda kogenud,  sa näed äkki kõrval ja juba on ta läinud  ja ja, ja kui ta selja tagant tuleb, sa lihtsalt,  isegi mitte asi ei ole oma mõtetes olemises  ja tuleb nii vaikselt, et ohutuse seisukohast on see mulle  tundub päris selline õige märkus, et nad võiksid mingisugust  häält teha. Äkki linnulaul näiteks loodushääled linnas? See oleks päris tore muidugi ausalt öeldes,  aga noh, siis peaks olema midagi päris valju  ja niisugust natuke teistmoodi. No kajakad kisavad päris hoogsalt. Aga siis muidugi vaatad hoopis üles, mitte et kui auto tuleb astuda,  ikka just, aga no mingi hääl võiks olla sinu selline  tuulevihin võiks siis loosi minna. Ma ei tea isegi täpselt ilmselt jah. Aga mis on see heli, mis tegelikult kõige rohkem näiteks  sinu tähelepanu köidab? Lapse karjumine ja nutt. Selle peale tõenäoliselt jah, reageerivad enamasti need inimesed,  kelle lapsed on. Ma olen naine vist on rääkinud, et, et see,  see peaks olema selline heli kohe kuidagi looduse poolt loodud,  et igal inimesel hakkab kohe kas ärkab üles  või hakkab nagu ebameeldiv, et sa saad kohe nagu aru,  et midagi on valesti ja saad kohe nagu minna,  vaadata, mis on valesti. Aidata kohe ja kuule, aga räägime nüüd sellest  kontserttuurist Viktoriga, koos sa siis mööda Eestimaad  rändama lähed ja mida te laulate. Ja ma saan aru, ikkagi Stormi ja digiLuudi kli on  Eurovisiooni lugu. Just et mul tuli meelde, et mul oli endal kodus oli kunagi  ju see, mis endal, ma arvan, et väga paljudel oli see  ruuduline Herrisi plaat. Ja ma mäletan, et ma väiksena kogu aeg vaatasin seda seal  värviliste särkidega olid poisid peal, hüppasid kuskil pool  õhus olid ja ja see tundus plaat mulle ülinagu huvitava,  sellise kaanega ja kõike siis. Ja siis nüüd, et ma, ma ei kujutagi ette,  mitukümmend aastat hiljem ma hakkan seda ühte laulu laulma  koos rootslasega, et see tundub nagu päris huvitav jälle seos,  et ja ma tean, et seda plaati oli ikka väga paljudel me  laulame ja selliseid laule ikka, mis, mida kõik teavad. No selline suvepidu, miks mitte, jagame rootsikeelsed  bukletid laiali, et ma ise laulan ka seda laulu rootsi  keeles tegelikult, et ma kirjutasin sõnad vastavalt sellele,  kuidas ma hääldan, mitte selliselt, kuidas kirjutatakse,  et et oleks enam-vähem. Ja siis me, Victoria on tegelikult ilmunud juba  ka paar uut lugu, mida eestlased, ma arvan,  teavad, ilmub varsti veel. Ja siis siis me aitame tal eesti keeles laulda  ja selles suhtes, et et saab, ma arvan, päris naljakas olema,  me veel rääkisime, et, et kas noh, et teemegi niimoodi,  et ma laulan rootsi keeles ja siis inimesed naeravad,  aga siis mõtlesime, et tegelikult nad ei naera,  sest nad ilmselt ei tea. Rootsi keeles see kõlab halvasti kõla, aga et see,  et, et kui tema hakkab eesti keeles laulma,  see saab kindlasti nalja. Me oleme harjutanud ja me oleme ise tegelikult suht kõveras  olnud vallaga näiteks stuudios, kui ta eesti keeles vahepeal räägib,  et siis nagu, et see on päris naljakas tegelikult,  kus esimene kontsert on. Mul sa küsisid enne ka seda, mul ei ole peas,  ma täiesti tühi, ei homme ole, juulis hakkab 17 juuli  siis Tartus oli vist ühesõnaga tuleb. Ja ei muidugi piletilevist leiab kõik info tegelikult sinna  tuurile on veel üks kontsert juurde lisandunud,  et, et et inimesed ikkagi selles suhtes kirjutavad endiselt,  et kuule, et tulge siia ka ja tulge siia ka,  et, et siis me üritame igale poole jõuda. See on ainult tore aitäh, üks lugu siis veel täna hommikul  päris terevisiooni lõpus. Tere hommikust. Tore, et vaatate terevisiooni, olete koos meiega ärganud. Ja ja Margus Saar istub siin. Tere hommikust, Margus Villandi. Tere hommikust. Ma saan aru, teil on lihtsalt praegu nagu  nii kibe tööaeg, kui meie mõtleme, et meil on homme veel see  hooaja lõpp ja viimane saade ja siis hakkab suvepuhkus  siis tegelikult. Kas te teete juba 24 tunniseid tööpäevi? Tegelikult ei tee, aga me oleme kohutavalt rõõmsad  ja ma loodan, et teie ka, et me kõik koos  ja loomulikult meie kallid vaatajad ja kuulajad saame olla  sellise vägeva ajaloolise hetke tunnistajaks,  et just täna 150 aastat tagasi sai alguse üks vägev Eesti kultuuritraditsioon,  mis teeb meid unikaalseks kogu maailmas. Ehk laulupidu saab täna 150 aastaseks. Ma tahtsin öelda, aga vist laulupeo puhul tuleb öelda  kuidagi teistmoodi või. Sa oled Karmel tegelikult. Ühes võtnud ühe videoklipi ka. Ja see on ühest. See on tegelikult ühest toredast saatest,  mille üle me isegi rõõmustasime, kui me seda koos Margus  ja teiste heade kolleegidega siin kokku panime. See on selline vaade, tänapäevane vaade laulupeole,  miks on ta tore, millised on meie kallimad mälestused,  kuidas on see laulupeo lugu kujunenud ja see on eetris  esimesel juulil, kohe pärast ringvaadet,  et siis me saame kõik omamoodi kaasa elada,  sest igalühel on selle peoga kallid mälestused,  et see on nüüd kimp sellest ja räägivad armastatud inimesed,  Ivo Linna, Leero tungal. See, et seal on toredad arhiivikaadreid,  mida me ei ole ammu näinud, paljud kindlasti üldse mitte,  sest et need on vanemad kui meie ise oleme. Et mulle nagu pildil selt väga palju pakkus mõnu vaadata,  et punalipud ja valged ja, ja hallid mustad,  sest et mustvalget pilte on ka väga palju. Mõeldes võib-olla pigem jah, tänapäeva noortele,  et. Mõjuvamad laulud olid ikkagi Lydia Koidula tekstidele tehtud. Kunileiu laulud. Aleksander Kuni leidi viisile oli Jannseni tütar Lidia  kirjutanud sind surmani ning mu isamaa on minu arm. Neid lauldi edaspidi pea kõigil pidudel,  nii tsaariajal kui ka juba iseseisvas Eesti vabariigis. Täpselt nagu ühte-teist eestlastele väga olulist lugu,  mille juured samuti esimeses laulupeos. Jansen sai oma sõpradelt Soomest noot. Ja sealt tuli ka üks noot, üks laul, mille nimi on mõisamaa  mu õnn ja rõõm, mis on seletavasti meie tänapäevane hümn  ja Soome hümn ka. Tere. Ime. 1869. aasta juuni lõpus kogunes Tartusse 822 lauljat  ja lisaks neli orkestrit. 56 puhkpillimängijaga. Meeleolu oli esimesel peol. Kindlasti väga ülev. No see oli jälle ilmselt üks nendest aegadest,  kus mõni sai, mõni inimene sai öelda, et,  et sellisena ma Eestimaad näha tahtsin, et  kus tõepoolest hea meelega inimesed majutasid laulupeolisi,  kes tulid maalt võhivõõraid inimesi Tartu majades se ja,  ja kus kõik hoidsid ühte ja, ja kus Koidula tegi korjandust ja,  ja, ja kõik oli imeline. Muidugi minu hinge peal on see, et Lydia Koidula ise ei  tohtinud lauljate seas olla, et kaks esimest laulupidu olid  ju puhtalt ainult meestele. Äkki kuskil mingites võimukoridorides kaalutletakse,  et ahhaa, segakoorid, naised ja mehed kaugelt tulnud mitmed  päevad koos? See. Esimesel juulil see siis eetris, eks. Ja nii. Aga tegelikult on ju kõik see, millest me siin praegu rääkisime,  täna õhtul Maarja kirikus on suurejooneline kontsert  ja see algab muide 1869. Kaheksa 18 69 ehk mõni minut pärast seitset. Ja, ja meie näitame siis kokkuvõtted sellest kontserdist  pärast AK-d. Just ja tervet kontserti näitame kahe päeva pärast ETV kahes  pool kaheksa aga. Ma tahan veel seda öelda, et kuna laulupidu on kogu  rahvusringhäälingu pidu samamoodi, siis vikerraadio  ja klassikaraadio kannavad seda otse üle seda kontserti,  nii nagu kogu ürituste sarja, ma ütleksin. Mis siis esimesest juulist juhtuma hakkab? Laulupeo nädal algab esimesel juulil. Me oleme kogu aeg peo ettevalmistusel ja pidudel kõikides kanalites. Sul oli viktoriin. Valmistasite ette tore, väga tore, aga. Esimest küsimust. Palun väga, mis keeles lauldi esimesel laulupeol kas eesti  keeles eesti ja saksa keeles või eesti-saksa  ja vene keeles, mäletate, mis riigis? Siis elasime. Ja kus nurgas mäletan halvasti, ma olen liiga noor poiss,  aga, aga. Kindlasti ju laul? Keisri eks ole auks, see oli oluline, ma pakuks seda C-d,  et lauldi kõigis kolmes ja vale kõik laulud lauldi eesti  keele suu. Muuseas, seal oli kaks originaallugu ainult,  aga ülejäänud olid kõik siis eestikeelsed laulud. Ja muistendisurmani ja just nii. Vanust küsija meil on null, meil on üks,  kui vana on Eesti vanim koor? Kas 220? Viisaasta asunakoore asunakoor. Esimesel laulupeol olid suured võistulaulmised lisaks  kontsertitele nii pillimängimises kui koorilaul. Selle vennaste koguduse liikumisega, mis,  mis selle koorilaulu tõi, Eesti ma igaks juhuks ütlen,  et seal küsimusele, kui vana on Eesti vanim laulu laulu. 225 155 või 120, mina pakun siis 155. Sina arvad järevale? 225. Kuulsa Jakob Hurda, kes pidas, eks ole oma väga tähtsa kõne  ka sellel esimesel laulupeol täna 150 aastat tagasi on meid  nimetatud laulvaks rahvaks, siis vot nii,  Kambja koor, läte on juba 225 aastane, kes on nagu järjest  tegutsenud Ma igaüks võtan selle fakti nende kodulehelt  ka 1794 esitati Kambja kirikus laululõike meeste naiste  lastekoori poolt kamba laulu koor. Läte on siis oma eelkäijaks seda üritust ust pidanud  ja arvavad, et nad on Eesti kõige vanem koor. Me oleme sellega nõus. Järgmine küsimus. Just, aga kui me nüüd läheme edasi, sest et lisaks papa  Jansenile ja Jakob Hurdale on ikkagi laulupidu vedanud veel  üks legendaarne mees, see on kahtlemata Gustav Ernesaks,  minu käes on kaks väga väga haruldast dirigendikeppi. See kuulub tõesti Gustav Ernesaksale, kellele kuulub see  dirigendi kepp. Kas ma võin katsuda? Kas sa aru ka? Lõhna järgi tunned ära või? Ma pakun, et see on eri klassi oma. Kus sa tead? No ma pakun, ega ma ei tea, kus ma niisugusi asju,  aga pigem nagu selle järgi, et siin on, on selline pisut  nagu uuem välja kaasaegset. Materjali. Dirigendi kepp on ERMis praegu üleval ja see on minu mälu  järgi oli se hõbedast, nii et võite minna seda kõike. Aga sellega on tegelikult imearmas lugu kui lühidalt rääkida. Kahe 2014. aastal kinkis Eri klass selle kepi dirigendi  dirigendi kepi, mis oli Gustav Ernesaksa oma,  kes oli tema õpetaja irva Survale siis, kui Irvo Surva  juhatas sellega loo ära, läks dirigendipuldist alla. Siis tuli Eri klass, ütles. Kuule, pane see ilusti siia karbi sisse,  et see sul koledaks ei läheks. Ma jätan sulle oma kepi ka, et siis saad mõlema kepiga juhatada. Igatahes oli väga emotsionaalne Koht kõigil, nii, palun väga meie kohta. Ka üks küsimus, millal kajastas Eesti Televisioon esimest  korda laulupidu kas 1000 950955 või 1960? Oota mäletame nüüd, kui vana Eesti Televisioon On meil nagu maja on jah, selline, et siit. Televisioon 10 aastat tegutses kõigepealt raadios  ja siis kolis siia, nii, aga ikkagi, mis aastal oli Eesti  televisioon kajastamas esimest korda laulupidu? 55 siis või. Ja no vot muuseas oli tegelikult niimoodi,  et 1000 906960 Sandast aastast peale kantakse Eesti televisioonis  täielikult üle laulupidu aga 55. aastal. Esimesel telepäeval, 19. juulil 55 istus stuudios Gustav  Ernesaks ja kutsus kõiki laulupeole. Ütles, et homme algab laulupidu ja koor laulis tuljakut,  nii et kajastati juba laulupidu. Esimesel saatepäeval. Väga uhke ja no sellel aastal ka kajastus,  oi kui palju. Ja üks küsimus on veel. Nii kui palju oli peolisi laulu ja tantsupeo rongkäigus  2004. aastal hinnanguliselt? Ma ei oska lgi, kuidas sul mälu. Muide. Esimesel laulupeol 100. vihma, nii et napilt oleks see pidu  ära jäänud. Et selles mõttes vihm on olnud laulupeol ajast aega parim  sõber ja meeleolu looja. On häirinud, aga laulud ja pole jäänud laulmata. 2004 100. tõesti, mina ütlen 34000. Mina usun eestlastesse. 34000 oleks pidanud olema rongkäigu. Aga seal oli siis isetekkeline, võib seda öelda  või nüüd spontaanne eri klassi juhtimisel rahvas pani läbi  linna ikkagi 7000 inimest, hinnanguliselt võttis sellest osa. Nii et selline rongkäik oli ja sel aastal sellel sellel  aastal muuseas, on rongkäigus 47500 inimest  või natukene peale ehk nõnda palju on tantsijaid,  pillimängijaid ja lauljaid sellel aastal. Nii et kui rongkäiguülekanne meil kuuendal juulil laupäeval  kell üks televiisorist näha saab, siis kõik see 47000  inimest läheb sealt meie ekraanil sealt kaamerate eest läbi. Mul on väga hea meel, et te tulite, andsite meile seda usku  ja kinnitust, et. Et kõik televaatajad näevad Ma saan aru, et režissöör ütles, et me peame ära lõpetama jube,  ja ma tahtsin lihtsalt seda öelda, et. Lihtsalt seda öelda, et head televaatajad,  te olete ka raadiokuulajad, kõik sündmused on meie raadios,  meie televiisoris, meie portaalis näha ja kuulda  ja muuseas, kes laulupeole ei saa tulla Tallinnas  siis üle Eesti maakonnakeskustes, nendel ekraanidel võib  kaasa elada meie laulupeo ülekandele pühapäeval  ja need on suured rahvapeod ja täiesti nii,  et kogu Eesti pidutseb koos meiega. Ja Maarjamäel võib juba lastega tulla hommikul meiega koos lustima,  lastejaam on seal ja pidutseb juba hommikust peale laulupeo  ja tantsupeo võtmes. Jah, liiga palju informatsiooni ei ole ka liiga hea. Ühesõnaga, nende inimestega kohtute lähemalt siis,  kui laulu ja tantsupidu hakkab rohkem kätte jõudma,  aga nüüd. Me kohtume Kohila Gümnaasiumi kooride ja tantsurühmadega,  sest nad on iseendast ühe toreda video kokku pannud. Ja. Ketast leiti. Oli mul nii võimas ale sise. Esiku. Võtame kasti. Ole too. Maie kutsute siia, palun ta maie. Ei ole, too maie, kutsu toa siia, palun tao maie. Saa. No. Vahva. Nii. Kohtume juubelipeol siis Eesti televisiooni vahendusel ka,  kes sinna lauluväljakule või tantsupidu vaatama ei lähe,  siis Eesti televisioonis ülekande tuleb lihtsalt saatekavast  näpuga järgi ajada ja täpselt need üles leida. Aga enne seda on veel jaanipäev, jaanilõkked löövad loitma  ja nüüd hommikul teeme päriselt väga konkreetselt selgeks,  mida sinna lõkkesse tohib panna, mida tohib põletada  ja mida ei tohi. Tere hommikust. Põhimõtteliselt me võime siia selle piiri tõmmata,  ma saan aru, Kadi ja need kaks algu võivad lõkkesse minna,  aga kõik see, mis jääb siiapoole, jätke välja. Täpselt nii. Et tegelikult lõkke jaoks tulebki kasutada ainult puhast  immutamata puitu ja kõik, mis kuulub jäätmete valdkonda,  peaks lõkkest kindlasti kaugele eemale jääma. No. Inimesed kahjuks nii arvavad jah, aga tegelikkuses  siis prügi põletamisega tekib väga palju kahjulikke  saasteaineid mis on siis väga ohtlikud inimese tervisele  ja ka keskkonnale. No kas nad panevad kohe köhima ja silmad vett jooksma  ja jooksen tuppa klaasi vett hankima ja olen pikali voodis  või see on selline suurem globaalsem pikaajalisem mõju. Eks talle ikkagi ka pikem mõju, sest tekivad  siis nii väiksed saasteosakesed nagu näiteks dioksiinid  mis siis soodustavad erinevate haiguste teket  ja ka näiteks väärarengut. Seega see mõju on ikka jah, aastate pikkune. No tee üks loetelu ehk et siin on meil tegelikult ainult üks  väike osa nendest asjadest, mida inimesed kipuvad sinna  lõkkesse viskama. Jah, et kindlasti ei tohiks põletada. Näiteks töödeldud puitu ei tohi olla värvitud. Siin on kindlasti kasutatud liimi. Töödeldud puitu siis sellepärast puit iseenesest halgudena  on väga tervitatav. Aga kõik see keemia jah. Niiskus alla 20 protsendi, aga kõik, mis on töödeldud,  ei tohi, siis ei tohi põletada plastjäätmeid. Kummist tekstiil, erinevad ohtlikud jäätmed,  lakid, värvid ning ka samuti siis kasvõi süütevedeliku  ja kõigi niisugune ümbrised. Ahah, ümbriseid, ma mõtlesin, süütevedelikuga on hea üks  suur lõke ju põlema panna. Kadi. Jah. Süütevedelik küll on kindlasti eesmärgipäraseks kasutamiseks,  aga pakend võiks, võiks lõkkest ise eemale jääda. Kui ohtlik on see lõkke süütamise hetk ehk et inimesed  viskavad sinna mingisugust bensiini, siis on see leek  peaaegu ninani ja nii edasi. Kuidas panna lõke põlema niimoodi, et keegi kannatada ei saa? Kui on tegemist sellise suurema, aga? Aga? Jah, etkk Jõe süütamiseks kindlasti ei tohiks kasutada  bensiini ja erinevaid muid keelatud süütamisevedelikke,  et seal tõepoolest Lisaks keskkonnale tekkivale mõjule võivad  ka inimesed väga tõsiselt kannatada saada. Et suure lõkke süütamine. Ilmselt käib samamoodi nagu iga teise lõkke süütamine,  et tuleb lihtsalt õigesti puu puid puidumaterjal ladustada. Vastavalt siis. Tekitada väikesed. Kuiv materjal, väiksed puupilpad ja soovitan süüdata lõkke pealt. Sest siis põlevad saasteained ära, läbides leegi. No me näeme siin praegu ka seda, et kui kaugel peaks olema  ikkagi see hoonest, kui kaugel see peaks olema metsast,  et see on ka päris oluline, päris sinna maja külje alla ukse  kõrvale ei maksa seda teha, et hea köögis grillvorstid  kohale tuua. Jah, päris kindlasti, et kui me räägime väikestest,  kuni ühe meetri teame ühemeetrise diameetriga lõketest,  siis seal tuleb jälgida, et nad oleks hoonest vähemalt  kaheksa meetri kaugusel ja metsast või näiteks roostikust  vähemalt 10 meetri kaugusel. Aga kui on juba suuremad ehk üle ühe meetrise diameetriga lõkked,  siis siis hoonest need vähemalt 15 meetrit kaugel olla  ja metsast või muust süttivast maastikust kindlasti vähemalt  20 meetri kaugusel. Siim, kas sa üle lõkke oled hüpanud jaanitule ajal? Kes peaks seda proovima? Kadi? Tegelikult ei soovita aga päästeametil on tegelikult käimas  ka lõkkevalvurikampaania, mille eesmärk on  siis anda jaanitule ajal pidutsevatele seltskondadele sõnum,  et nad tõesti valiksid kellegi oma seltskonnast,  kes siis kogu peo seltskonnal silma peal hoiab,  ei lase neil üle lõkke hüpata ega ka muid rumalusi teha  ja ühtlasi hoiab ka lõkkel silma peal. Ja valvab, et veeämbrid oleks ka. Just et oleks esmased kustutusvahendid kohe käepärast,  et sellest lõkkest oleks rõõmu nii põlemise ajal. Kui siis ka, et see pidu ei lõpeks kellegi jaoks kurvalt  ja lõkke saaks siis pärast pidu ka kenasti kustutatud. Et selle kampaania kohta on päästeametil,  päästeameti kodulehel ja Facebooki lehel olemas info,  kust kustkaudu saab registreerida ja kutsun kõik üles seda  seda tegema. Me teeme seda juba teist aastat järjest,  möödunud aastal oli lõkkevalvureid üle 400  ja loodame sellel aastal suuremat osalust ja,  ja loodame, et kõikidel mööduvad pühad turvaliselt  ja ohutult. Tore oleks aitäh täna hommikul tulemast,  aitäh. Terevisioonil on aga homme reede hommikul viimane  saade sellel hooajal eetris ja teil, head vaatajad,  oli võimalus valida, kus kohas see saade  siis eetrisse läheb. Ma muuseas praegu seda kohanime ei ütle,  aga te olete oma valiku teinud. Teil oli valida siis 15 küla seast üle Eesti kõik  erinevatest maakondadest ja vaatame ühte väikest  meeldetuletust 15. külast, mis seal tehakse. Kuidas seal rõõmsalt ja toredasti toimetatakse  ja teadmiseks, et selle 15 küla seas on tõesti üks küla,  kus homme hommikul läheb televisioon eetrisse. Tere. No õige tee minu autojaam. Täita lastega ja täita lastelastega. Jah. Ema vaata, hüüdis laps, kui Luunja valla kaarti uurisime. Näe, Lohva küla on ju nagu kirju, liblikas  ja kirju on ta tõesti, nõustus ema ja elulohkva külas on  kirev nagu liblikas. Väätsal on tore niisama olla ja siin on ka,  mida teha. Koos oleme teinud palju rannaala, korrastanud,  sportimisvõimalusi, loonud, kes aga tahab mürast eemale saada,  loodust nautima siis rohkem kui 300 inimesega tegime ühe suurima,  teeme ära talgute raames. Ligi kahe kilomeetrise laudtee väätsarappa. Kas tead, et Kiikla mõisast just sai alguse me jutukirjandus  sest möödas sajandeid on kaks ja pool, kuid meie küla ikkagi  on noor. Tara. Holstre mulgima ehe, mida pead kogema. Ema. No olen siin, Sadala külades on siin ikka üksinda igav. Võtab selle kogukonna kokku, kutsub siia valdburgi öö,  teeks ikka Klokbergi mäe siia sadamassegi  ja teeks selle nõia nõukoguga kokku külakogukonna. Homme hommikul siis televisioon eetris teie poolt valitud  aasta külas. Ja nüüd on jäänud siia lõppu veel vaid Victor  ja Stig ja see kuulus Storm. Jaa. Fa. Aaki. Meie. Alt. Fer le. So. Hobi see. Omal. Miini. Maa ston la. Cambri. Ston lat. Lubise. Never happens tonever. Sto. La. E komme, et oi Eks? Go. Just tugisee. No tore
